Tartu Ülikool

Allikas: Vikipeedia

58.3811111126.72027778

Tartu Ülikool

Ladina keeles: Universitas Tartuensis

Asutatud 1632
Tüüp Avalik-õiguslik ülikool
Eelarve 127,16 miljonit eurot (2012) [1]
Rektor Volli Kalm
Akadeemilisi töötajaid 1790 (2012) [2]
Tugitöötajaid 1988 (2012)
Üliõpilasi 17 370 [3]
Bakalaureuse-
õppes
7665
Magistriõppes 4690
Doktoriõppes 1504
Asukoht Tartu
Ühendused EUA, Coimbra Grupp, Utrecht Network

Tartu Ülikool (lühend ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 1940–1941 ning 1944–1989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool (lühend TRÜ).

2012. aasta seisuga oli Tartu Ülikoolis 9 teaduskonda ja 4 kolledžit. 2014. aastal teatati reformist, mille järel jääb ülikooli vaid 4 teaduskonda. Ülikooli rektor on alates 2012. aastast Volli Kalm.

Ülikooli rektor[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. juulil 2012 asus Tartu Ülikooli rektori ametikohale rakendusgeoloogia professor Volli Kalm.

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu ülikooli rektorite loend

Ülikooli juhtimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülikooli juhtimise struktuur on olnud eri aegadel erinev.

Alates 2012. aastast on ülikooli juhtorganid nõukogu ja senat, varem olid need valitsus ja nõukogu.

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu Ülikooli valitsus
Next.svg Pikemalt artiklis Tartu Ülikooli nõukogu
Next.svg Pikemalt artiklis Tartu Ülikooli senat

Tartu Ülikooli teaduskonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

2014. aastal andis Tartu Ülikool teada reformist, mille järel jääb alles vaid neli teaduskonda. Otsus kinnitati vaatamata teaduskondade avalikule protestile, mida ajakirjanduses vedasid eelkõige õigus- ja usuteaduskond. Otsuse aluseks toodi administratiivsed põhjendused, mis ei pidavat mõjutama õppe- ja teadustööd.[4]

Kolledžid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu ülikooli ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu Ülikooli ajalugu

Periodiseering[muuda | redigeeri lähteteksti]

Traditsiooniliselt liigitatakse Tartu Ülikooli ajalugu järgmiselt:

  • 1632–1665 Academia Gustaviana: Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool)
  • 1690–1710 Academia Gustavo-Carolina: Rootsi võimu aluse ülikooli teine periood (alates 1699. astast Pärnus)
  • 1802–1918 Kaiserliche Universität zu Dorpat (saksa ülikool)
  • 1893–1918 Kaiserliche Universität Jurjew (venestusaegne ülikool, üleminek vene keelele)
  • 1918–1940 Eesti Vabariigi Tartu Ülikool
  • 1944–1989 Tartu Riiklik Ülikool Nõukogude võimu all
  • 1989–k.a Tartu Ülikool iseseisvuse taastamise ajal ja järel

Tegelikult on selline periodiseering lihtsustav. 1918. aastal tegutses Saksa okupatsiooni all lühikest aega saksakeelne Landesuniversität Dorpat ning 1940–1944 Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool.

Aastast 2003 kuulub Tartu Ülikool

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

2010. aastal asetas Hispaania rahvuslik uurimisnõukogu SRC maailma ülikoolide paremusjärjestuse tabelis Tartu ülikooli 187. kohale 12 000 maailma kõrgkooli seas[5].

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Piirimäe, H 1982: Tartu ülikooli ajalugu I 1632–1798. Tallinn: «Eesti Raamat» ja «Valgus».
  • Siilivask, Karl 1982: Tartu ülikooli ajalugu II 1798–1918. Tallinn: «Eesti Raamat» ja «Valgus».
  • Siilivask, Karl ja Hillar Palamets 1982: Tartu ülikooli ajalugu III 1918–1982. Tallinn: «Eesti Raamat» ja «Valgus».
  • Edgar V. Saks: "Eesti renessanss aastatel 1802–1850". Võitleja, aprill 1966, nr. 4, lk. 4.
  • Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889, (Digitaalselt)
  • Rückblick auf die Wirksamkeit der Universität Dorpat : zur Erinnerung an die Jahre von 1802–1865 : nach den vom Curator des Dörptschen Lehrbezirks eingezogenen Berichten und Mittheilungen., Dorpat : C. Mattiesen 1866 ESTERis (Digitaalselt)
  • Обзор деятельности Императорского Дерптского Университета: на память о 1802–1865 годах / составлен по отчетам и донесениям, представленным попечителю Дерптского учебного округа [Штрюмпель, Л. ; под ред. проф. Н. А. Иванова], Дерпт : К. Маттисен 1866 ESTERis (Digitaalselt)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]