Narva-Jõesuu

Allikas: Vikipeedia
Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu vapp
Narva-Jõesuu vapp
Narva-Jõesuu lipp
Narva-Jõesuu lipp

Pindala: 11 km²
Elanikke: 2655 (1.01.2014)[1]

EHAKi kood: 0513
Koordinaadid: 59° 28′ N, 28° 3′ E59.462528.041944444444koordinaadid: 59° 28′ N, 28° 3′ E
Narva-Jõesuu (Eesti)
Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung[viide?]; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linn Ida-Viru maakonnas. Alev nimetati ametlikult Narva-Jõesuuks 1890. aastal. Linnaõigused sai 1993. aasta augustis.

Hungerburgi (Narva-Jõesuu) kaart, 1905. aastast

Linna kaugus Narvast on 14 kilomeetrit ja maakonnakeskusest Jõhvist 47 kilomeetrit. 1. aprillil 1934 liideti Narva-Jõesuu alev jaoskonnana Narva linnaga. 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega sai Narva-Jõesuust Narva linnaosa (ainus selline Eestis). Eesti taasiseseisvumise järel eraldati Narva-Jõesuu Narvast omaette linnaks.

Narva-Jõesuu on tuntud kuurortlinnana, mille hiilgepäevad jäävad aastakümnete taha. Linn paikneb Narva jõe ja merelahe vahelises kolmnurgas, kus sümmeetrilised tänavad on rajatud otse luitemännikusse. Seal on mitu tänapäevast raviasutust ja puhkekodu. Narva-Jõesuus asub Eesti pikim mereäärne liivane supelrand (7,5 km ja jätkub Vaivara valla Meriküla ja Udria randadega).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimest korda on paikkonda mainitud 1503. aastast pärinevas Liivi ordu maameistri Wolter von Plettenbergi dokumendis. Aastal 1686 sai paikkond nimeks Hungerburg ("näljalinn"). Legendi järgi andsid kohale sellise nime Saksa kaupmehed, kes merehädalistena ei leidnud rannast mingit sööki.

1866. aastal toimus alevis tulekahju, milles hävines üle 100 eluhoone, kuid seejärel kavandati uus asula korrapärase plaani alausel. Kuurordina algas Narva-Jõesuu tõus pärast TallinnPeterburi raudtee avamist 1870. aastal. Sõdade järel tulid kuurordi ellu langusperioodid. Eesti iseseisvumise järel, paiknesid Narva-Jõesuus politseijaoskond, tolli- ja tuletornivalitsused ning oli eesti- ja vene algkool. 1925. aastal otsustas majaomanike koosolek muuta Narva-Jõesuu alevi linnaks[2]. 29. detsembril 1936 teatas Narva linnapea Jaan Lust, et linnavalitsus kavatseb Narva-Jõesuu ümber nimetada Kuurort Narvaks, milline nimi oleks rahvusvaheliselt tuntum ja rahvusvahelise kõlaga. Narva-Jõesuu jaoskonnavalitsus soovis uueks nimeks Narva Rand[3]. Viimane langus toimus peale Eesti taasiseseisvumisest Venemaalt pärit puhkajate arvu kahanemise tõttu.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Narva-Jõesuu elanikkond seisuga 1. veebruar 2007. aasta oli 3011 inimest, kellest 76,2% olid venelased, 13,2% olid eestlased ja 10,6% olid muud rahvused.

Aasta Kokku Mehed Naised
2000 3003 1347 1656
2001 2984 1344 1640
2002 2936 1320 1616
2003 2874 1291 1583
2004 2829 1272 1557
2005 2744 1217 1527
2006 2762 1229 1533
2007 2770 1249 1521
2008 2722 1243 1479
2009 2742 1241 1501
2010 2737 1231 1506

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 30. august 2014
  2. Kas alev või linn? Rahvaleht, 12. november 1925, nr. 105, lk. 2.
  3. Narva Rand või kuurort Narva. Rahvaleht, 30. detsember 1936, nr. 152, lk. 3.