Tapa
 |
See artikkel räägib Eestis asuvast Tapa linnast; samanimeliste paikade kohta vaata lehekülge Tapa (täpsustus). |
|
Tapa vallasisene linn |
  Pindala: 17,31 km² Elanikke: 5896 (31.12.2011)
|
  |
Tapa on vallasisene linn Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas. Tapa linn asub 77 km Tallinnast, 133 km Narvast ja 112 km Tartust.
Tapa linna territooriumil asub Eesti Kaitseväe Kirde Kaitseringkonna keskus ning Tapa raudteejaam on oluline raudteesõlmpunkt.
Sisukord |
Ajalugu[muuda]
Tapa küla on kirjasõnas esmakordselt mainitud 1482. ja mõisat 1629. aastal (saksa keeles: Taps)[1].
1870. aastal rajati Ambla kihelkonna Tapa mõisa maale Tapa raudteejaam Peterburi-Tallinn-Paldiski raudteeliinil. 1876. aastal avati liiklus Tapa-Tartu raudteeliinil ja Tapa muutus sellega raudteesõlmeks. Tapa raudteejaama lähiümbrusesse hakkas seejärel tekkima alevik. 1917. aastal sai Tapa aleviks, 1926. aastal aga linnaks.
Tapa linn oli aastatel 1950–1962 Tapa rajooni keskus. 2005. aastal ühines omavalitsuslik Tapa linn koos Lehtse ja Saksi vallaga Tapa vallaks, muutudes seejuures vallasiseseks linnaks.
Halduslikud muudatused[muuda]
- kuni 1950: Järva maakonna koosseisus
- 1950–1962: Tapa rajooni koosseisus
- 1962–1964: Paide rajooni koosseisus
- 1964–1990: Rakvere rajooni koosseisus
- alates 1990: Lääne-Viru maakonna koosseisus
Raudteesõlmpunkt[muuda]
19. sajandi 60. aastatel hakati Venemaa keisririigis intensiivselt raudteid ehitama. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli Balti Raudtee Seltsi (1907. aastast Balti raudtee) Tallinna–Peterburi raudtee, mille ehitamist alustati 1869. aastal ja lõpetati aasta hiljem. 1875. aastal alustati Tapa–Tartu raudtee harutee ehitamist ja juba järgmisel aastal oli seegi valmis.
1876. aastal ehitati siinsesse põlisesse kuusemetsa esimene maja – Tapa raudteejaama hoone. Millest sai alguse ka Tapa kui jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati hobupostijaam, apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa alevikus pisut alla tuhande elaniku. 19. sajandi lõpus oli Tapa „Waldorfi" võõrastemaja Peterburi keskklassi „tervise parandamise paik" tänu kosutavale metsaõhule.
1910. aaasta paiku lammutati osa Tapa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone, kuhu paigutati einelaud ja ooteruumid. Alles 1980. aastatel seoses Tallinnas avatud Muuga sadama käikulaskmisega rekonstrueeriti jaamahoonet.
1916. aastal ehitati paekivist depoohoone auruvedurite remondiks. 1960. aastatel seda rekonstrueeriti, 1988. aastal anti käiku uus depookorpus. Aastate jooksul kujunes Tapa vagunite remonditsehh Eesti suurimaks kaubavagunite remondiettevõtteks.
AS EVR Cargo Tapa depood jaguneb tänapäeval kaheks: veduri- ja vagunidepooks. Veduridepoo tegeleb erinevat tüüpi vedurite tehnohoolduse ja suuremahuliste remonttöödega, veduri rattapaaride treimise ja C36 tüüpi vedurite rataste formeerimisega. Vagunidepoo tegeleb vagunite depoo- ja kapitaalremondiga, vaguni rattapaaride treimise ja formeerimisega, vagunite värvimise ja muude vagunite remonditöödega. Depood asuvad Tapa linna idaservas 19 ha suurusel territooriumil, kus tootmispinda on 8000 m2[2].
Militaarminevik[muuda]
Eesti Kaitsevägi (1918–1940)[muuda]
Peale Vabadussõda paigutati Tapa mõisa sõjas võidukalt tegutsenud soomusrong "Kapten Irv" ja soomusrong nr. 3 ning 1. augustil 1923 formeeriti nendest 1. soomusrongirügement. 30. novembril 1934 liideti 1. (Tapal) ja 2. (Valgas) rügement üheks Soomusrongirügemendiks, asukohaga Tapal. Rügement paiknes Tapal kuni oma tegevuse lõpetamiseni jaanuaris 1941, kui Nõukogude okupatsioonivõimud Eesti sõjaväe likvideerisid.[3]
Okupatsiooniväed (1940–1991)[muuda]
Tapale rajatud lennuvälja ehitamist alustati Punaarmee poolt 1939. a. sügisel Baaside lepingu alusel. Aastate jooksul suurenes Nõukogude armee poolt Eestis kasutatava Tapa lennuvälja territoorium üheksa ruutkilomeetrini. Lennuväli tekitas Tapal ulatusliku keskkonnareostuse – (põhja- ja pinnavette imbus petrooli ja teisi naftasaadusi).
Nõukogude okupatsiooni ajal asus endise Soomusrongirügemendi territooriumil, kuhu aastate jooksul ehitati juurde mitmesuguseid hooneid ja rajatisi, insener-tehniline õppeväeosa (1,4 km²). Tapal asusid järgmised okupatsiooniväeosad (väeosade arv ja nimed muutusid aegade jooksul)[4]:
Õhukaitseväed:
- 656. Õhukaitse hävituslennuväepolk,
- 1196. Üksik side ja raadiotehnilise teenindamise pataljon
- 384. Üksik kopterieskadrill
- 188. Seniitraketipolk
- 207. Õhutõrjeraketibrigaad
- 1. Õhutõrjeraketidivisjon
Raadiotehnikaväed:
- 2311. (41.) Raadiotehniline pataljon
Tagalaväed, diviisi lahingjuhtimine jm:
- 91.Üksik lennuvälja tehnilise tagamise pataljon
- 304. Hävituslennuväe suunamispunkt
- 1507. Õppe ja treeningpunkt
Maaväed:
- 242. Pavlovi sõjaväemetskond
- 3001. Metsavarumisjaoskond
- Tapa linna raudteepiirkonna ja jaama sõjaväekomandatuur
- 106. Õppe-Inseneribrigaad
Õhujõud:
- 961. Liikuv lennuväe remonditöökoda
Raudteeväed:
- Üksik raudtee-sidepataljoni osad
- Üksik raudtee-autotranspordipataljoni osad
Eesti Kaitsevägi (alates 1991)[muuda]
Tapal loodi peale okupatsioonivägede lahkumist 1994. aastal Eesti Kaitseväe Suurtükipataljon, Pioneeripataljon, Õhutõrjepataljon ja Kaitseväe Keskpolügoon. Eelmainitud väeosad liideti 2004. aastal kokku Tapa Väljaõppekeskuseks, mis omakorda reorganiseeriti 2008. aastal Kirde Kaitseringkonna keskuseks.
Rahvastik[muuda]
Tapa linna elanike arv[muuda]
Statistikaameti andmed 1. jaanuari seisuga:
| Aasta | 1922 | 1934 | 1959 | 1970 | 1979 | 1989 | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Elanikke | 2 398 | 3 751 | 8 001 | 10 037 | 10 851 | 10 439 | 6 799 | 6 749 | 6 716 | 6 664 | 6 607 | 6 585 | 6 559 | 6 502 | 6 458 | 6 413 | 6 371 | 6 344 | 6 333 |
Tapa linna elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel[muuda]
| Rahvus | 1970[5] | 1979[6] | 1989[7] | 2000[8] | 2011[9] | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
| Kokku | 10037 | 100 | 10851 | 100 | 10439 | 100 | 6765 | 100 | 5896 | 100 |
| eestlased | 5034 | 50,15 | 4684 | 43,17 | 3858 | 36,96 | 3726 | 55,08 | 3494 | 59,26 |
| venelased | 3600 | 35,87 | 4460 | 41,10 | 4790 | 45,89 | 2282 | 33,73 | 1870 | 31,72 |
| ukrainlased | 558 | 5,56 | 737 | 6,79 | 852 | 8,16 | 280 | 4,14 | 254 | 4,31 |
| valgevenelased | 251 | 2,50 | 377 | 3,47 | 358 | 3,43 | 160 | 2,37 | 102 | 1,73 |
| soomlased | 202 | 2,01 | 184 | 1,70 | 138 | 1,32 | 106 | 1,57 | 50 | 0,85 |
| leedulased | 137 | 1,36 | 105 | 0,97 | 95 | 0,91 | 51 | 0,75 | 32 | 0,54 |
| muud | 255 | 2,54 | 304 | 2,80 | 348 | 3,33 | 160 | 2,37 | 94 | 1,59 |
Poliitika[muuda]
[muuda]
- 1930–1934: August Pallon
- 1934–1940: Helmi Kaber
- 1993–1996: Rain Sepping
- 1996–1999: Algur Kaerma
- 1999–2001: Ilmar Müür
- 2001–2005: Algur Kaerma
Linnapead[muuda]
- 1927–1929: Ernst Grimm (Krimm)
- 1929–1930: Johannes Ruuse (linnapea kt)
- 1930–1935: Tõnis Rähn
- 1935–1940: Jaan Maidre (nimi kuni aastani 1936: Felix-Eduard Märtin/Martin)
- 1991–1996: Raivo Raid
- 1996–1997: Garri Raagmaa
- 1997–2001: Voldemar Nellis
- 2001–2005: Kuno Rooba
Transport[muuda]
Tapa linn on raudteesõlmpunkt, kus saab kokku Tallinn-Tapa raudtee, Tapa-Narva raudtee ja Tapa-Tartu raudtee. Tapa linna läbib ka riigi põhimaantee number 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ning siit saab alguse riigi tugimaantee number 24 Tapa-Loobu.
Vaata ka[muuda]
- Edasi Kommunismile
- Soomusrongirügement
- Valgejõe elektrijaam
- EELK Tapa Jakobi kirik (1932)
- MPEÕK Tapa Ristija Johannese kirik (1904)
- Tapa raudteejaam (1910.–1920. aastad, tellishoone valmis lõplikult 1928)
- Tapa Jakobi kogudus
- Tapa linnavolinike loend 1934
- Tapa linnavolinike loend 1939
- Tapa lipp
- Tapa vapp
- Tapa vald
- Tapa muuseum
Välislingid[muuda]
- Tapa valla koduleht
- Tapa Muuseumi koduleht
- Tapa Gümnaasiumi koduleht
- Tapa Vene Gümnaasiumi koduleht
- Tapa Muusikakooli koduleht
- Lasteaia "Pisipõnn" koduleht
- Tapa Kultuurikoja koduleht
Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru
Viited[muuda]
- ↑ Teet Koitjärv. Nimed ja paigad. Ajaleht "Ühinemise Sõnumed" 2004 nr 4/6
- ↑ EVR Cargo. Veeremi remont
- ↑ Allandi, H (2007). Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940. Tapa: Trükk Pakett AS, lk 5
- ↑ Nõukogude Armee sõjaväebaasid Lääne-Virumaal
- ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
