Tapa

Allikas: Vikipeedia
Tapa

Pindala: 17,40 km²
Elanikke: 5693 (1.01.2014)[1]

EHAKi kood: 8140
Koordinaadid: 59° 16′ N, 25° 58′ E59.26444444444425.962777777778koordinaadid: 59° 16′ N, 25° 58′ E
Tapa (Eesti)
Tapa

Tapa on vallasisene linn Lääne-Viru maakonnas, Tapa valla keskus. Tapa linn asub 77 km Tallinnast, 133 km Narvast ja 112 km Tartust.

Tapa linna territooriumil asub Eesti kaitseväe Tapa sõjaväelinnak ning Tapa raudteejaam on oluline raudteesõlmpunkt.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

EELK Tapa Jakobi kirik.
MPEÕK Tapa Ristija Johannese õigeusu kirik.

Tapa küla on kirjasõnas esmakordselt mainitud 1482. ja mõisat 1629. aastal (saksa keeles Taps).[2]

1870. aastal rajati Ambla kihelkonna Tapa mõisa maale Tapa raudteejaam Peterburi-Tallinn-Paldiski raudteeliinil. 1876. aastal avati liiklus Tapa-Tartu raudteeliinil ja Tapa muutus sellega raudteesõlmeks. Tapa raudteejaama lähiümbrusesse hakkas seejärel tekkima alevik. 1917. aastal sai Tapa aleviks, 1926. aastal aga linnaks.

1927. aastal taotles Tapa linnavalitsus linna liitmist Virumaa külge.[3]

Tapa linn oli aastatel 1950–1962 Tapa rajooni keskus. 2005. aastal ühines omavalitsuslik Tapa linn koos Lehtse ja Saksi vallaga Tapa vallaks, muutudes seejuures vallasiseseks linnaks.

Alates 1990. aastast oli ametis õigeusu Tapa ja Podolski piiskop Viktor.

Halduslikud muudatused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raudteesõlmpunkt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Auruvedur Tapa jaamas.
Tapa jaama veetorn-depoo.

19. sajandi 60. aastatel hakati Venemaa keisririigis intensiivselt raudteid ehitama. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli Balti Raudtee Seltsi (1907. aastast Balti raudtee) Tallinna–Peterburi raudtee, mille ehitamist alustati 1869. aastal ja lõpetati aasta hiljem. 1875. aastal alustati Tapa–Tartu raudtee harutee ehitamist ja juba järgmisel aastal oli seegi valmis.

1876. aastal ehitati siinsesse põlisesse kuusemetsa esimene maja – Tapa raudteejaama hoone. Millest sai alguse ka Tapa kui jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati hobupostijaam, apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa alevikus pisut alla tuhande elaniku. 19. sajandi lõpus oli Tapa „Waldorfi" võõrastemaja Peterburi keskklassi „tervise parandamise paik" tänu kosutavale metsaõhule.

1910. aasta paiku lammutati osa Tapa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone, kuhu paigutati einelaud ja ooteruumid. Alles 1980. aastatel seoses Tallinnas avatud Muuga sadama käikulaskmisega rekonstrueeriti jaamahoonet.

1916. aastal ehitati paekivist depoohoone auruvedurite remondiks. 1960. aastatel seda rekonstrueeriti, 1988. aastal anti käiku uus depookorpus. Aastate jooksul kujunes Tapa vagunite remonditsehh Eesti suurimaks kaubavagunite remondiettevõtteks.

AS EVR Cargo Tapa depood jaguneb tänapäeval kaheks: veduri- ja vagunidepooks. Veduridepoo tegeleb erinevat tüüpi vedurite tehnohoolduse ja suuremahuliste remonttöödega, veduri rattapaaride treimise ja C36 tüüpi vedurite rataste formeerimisega. Vagunidepoo tegeleb vagunite depoo- ja kapitaalremondiga, vaguni rattapaaride treimise ja formeerimisega, vagunite värvimise ja muude vagunite remonditöödega. Depood asuvad Tapa linna idaservas 19 ha suurusel territooriumil, kus tootmispinda on 8000 m2[4].

Militaarminevik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti kaitsevägi (1918–1940)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Vabadussõda paigutati Tapa mõisa sõjas võidukalt tegutsenud soomusrong "Kapten Irv" ja soomusrong nr. 3 ning 1. augustil 1923 formeeriti nendest 1. soomusrongirügement. 30. novembril 1934 liideti 1. (Tapal) ja 2. (Valgas) rügement üheks Soomusrongirügemendiks, asukohaga Tapal. Rügement paiknes Tapal kuni oma tegevuse lõpetamiseni jaanuaris 1941, kui Nõukogude okupatsioonivõimud Eesti sõjaväe likvideerisid.[5]

Okupatsiooniväed (1940–1991)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tapale rajatud lennuvälja ehitamist alustati Punaarmee poolt 1939. a. sügisel Baaside lepingu alusel. Aastate jooksul suurenes Nõukogude armee poolt Eestis kasutatava Tapa lennuvälja territoorium üheksa ruutkilomeetrini. Lennuväli tekitas Tapal ulatusliku keskkonnareostuse – (põhja- ja pinnavette imbus petrooli ja teisi naftasaadusi).

Nõukogude okupatsiooni ajal asus endise Soomusrongirügemendi territooriumil, kuhu aastate jooksul ehitati juurde mitmesuguseid hooneid ja rajatisi, insener-tehniline õppeväeosa (1,4 km²). Tapal asusid järgmised okupatsiooniväeosad (väeosade arv ja nimed muutusid aegade jooksul):[6]

Õhukaitseväed:

  • 656. Õhukaitse hävituslennuväepolk,
  • 1196. Üksik side ja raadiotehnilise teenindamise pataljon
  • 384. Üksik kopterieskadrill
  • 188. Seniitraketipolk
  • 207. Õhutõrjeraketibrigaad
  • 1. Õhutõrjeraketidivisjon

Raadiotehnikaväed:

  • 2311. (41.) Raadiotehniline pataljon

Tagalaväed, diviisi lahingjuhtimine jm:

  • 91.Üksik lennuvälja tehnilise tagamise pataljon
  • 304. Hävituslennuväe suunamispunkt
  • 1507. Õppe ja treeningpunkt

Maaväed:

  • 242. Pavlovi sõjaväemetskond
  • 3001. Metsavarumisjaoskond
  • Tapa linna raudteepiirkonna ja jaama sõjaväekomandatuur
  • 106. Õppe-Inseneribrigaad

Õhujõud:

  • 961. Liikuv lennuväe remonditöökoda

Raudteeväed:

  • Üksik raudtee-sidepataljoni osad
  • Üksik raudtee-autotranspordipataljoni osad

Eesti kaitsevägi (alates 1991)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tapal loodi pärast okupatsioonivägede lahkumist 1994. aastal Eesti kaitseväe suurtükipataljon, pioneeripataljon ja õhutõrjepataljon. Eelmainitud väeosad liideti 2004. aastal kokku Tapa väljaõppekeskuseks, mis omakorda reorganiseeriti 2008. aastal Kirde kaitseringkonna keskuseks. 2014. aastast on Tapal 1. jalaväebrigaadi staap.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elanike arv (1. jaanuar)[7]
Aasta 1922 1934 1959 1970 1979 1989 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20121 2013 2014
Elanikke 2 398 3 751 8 001 10 037 10 851 10 439 6 799 6 749 6 716 6 664 6 607 6 585 6 559 6 502 6 458 6 413 6 371 6 344 6 333 5 896 5 766 5 693
  • ^ Rahvaloendus.
Rahvuslik koosseis rahvaloenduse andmetel
Rahvus 1970[8] 1979[9] 1989[10] 2000[11] 2012[12]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 10037 100 10851 100 10439 100 6765 100 5896 100
eestlased 5034 50,15 4684 43,17 3858 36,96 3726 55,08 3494 59,26
venelased 3600 35,87 4460 41,10 4790 45,89 2282 33,73 1870 31,72
ukrainlased 558 5,56 737 6,79 852 8,16 280 4,14 254 4,31
valgevenelased 251 2,50 377 3,47 358 3,43 160 2,37 102 1,73
soomlased 202 2,01 184 1,70 138 1,32 106 1,57 50 0,85
leedulased 137 1,36 105 0,97 95 0,91 51 0,75 32 0,54
muud 255 2,54 304 2,80 348 3,33 160 2,37 94 1,59

Poliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnavolikogude esimehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1930–1934: August Pallon
  • 1934–1940: Helmi Kaber
  • 1993–1996: Rain Sepping
  • 1996–1999: Algur Kaerma
  • 1999–2001: Ilmar Müür
  • 2001–2005: Algur Kaerma

Linnapead[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1927–1929: Ernst Grimm (Krimm)
  • 1929–1930: Johannes Ruuse (linnapea kt)
  • 1930–1935: Tõnis Rähn
  • 1935–1940: Jaan Maidre (nimi kuni aastani 1936: Felix-Eduard Märtin/Martin)
  • 1991–1996: Raivo Raid
  • 1996–1997: Garri Raagmaa
  • 1997–2001: Voldemar Nellis
  • 2001–2005: Kuno Rooba
  • 2005-  : Alari Kirt

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tapa linn on raudteesõlmpunkt, kus saab kokku Tallinn-Tapa raudtee, Tapa-Narva raudtee ja Tapa-Tartu raudtee. Tapa linna läbib ka riigi põhimaantee number 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ning siit saab alguse riigi tugimaantee number 24 Tapa-Loobu.

Tapal peatuvad kõik linna läbivad Elroni idasuuna riigisisesed (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Rakvere, Tartu-Tallinn, Narva-Tallinn, Rakvere-Tallinn) ja Go Raili rahvusvahelised (Tallinn-Moskva, Tallinn-Peterburi, Moskva-Tallinn, Peterburi-Tallinn) reisirongid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 30. august 2014
  2. Teet Koitjärv. Nimed ja paigad. Ajaleht "Ühinemise Sõnumed" 2004 nr 4/6.
  3. Tapa linn – Virumaale? Rahvaleht, 1. september 1927, nr. 102, lk. 3.
  4. EVR Cargo. Veeremi remont
  5. Allandi, H (2007). Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940. Tapa: Trükk Pakett AS, lk 5
  6. Nõukogude Armee sõjaväebaasid Lääne-Virumaal
  7. Päring Statistikaameti andmebaasist
  8. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  9. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  10. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  11. Päring Statistikaameti andmebaasist
  12. Päring Statistikaameti andmebaasist