Poola

Allikas: Vikipeedia
Poola Vabariik
poola Rzeczpospolita Polska
Poola lipp Poola vapp
Poola lipp Poola vapp
Poola asendikaart
Riigihümn Mazurek Dąbrowskiego
Pealinn Varssavi
Pindala 312 679 km²
Riigikeel(ed) poola
Rahvaarv 38 502 396 (30.06.2013)
Rahvastikutihedus 123 in/km²
President Bronisław Komorowski
Peaminister Donald Tusk
Iseseisvus 11. november 1918
SKT 631,833 miljardit USD
SKT elaniku kohta 16 599 USD
Rahaühik zlott (PLN)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .pl
ROK-i kood POL
Telefonikood 48

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km.

Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud.

Poola ja tema naabrid

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine (Tatrad, Karkonosze, Bieszczady, Pieniny mäestik jt).

Kõrgeim mägi on Rysy (2499 m).

Jõed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suuremad jõed on Wisła (Visla), Odra (saksa keeles Oder).

Järved[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurim järv on Śniardwy järv (110 km²).

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud. 98,7% elanikkonnast on poolakad[viide?]. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kašuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt.

Asulad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poola suurimad linnad on Varssavi, Kraków, Łódź, Wrocław, Poznań, Gdańsk, Szczecin, Bydgoszcz, Lublin ja Katowice.

Religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valdav usk on katoliiklus. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilimisel väga suur. Roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87% elanikkonnast (neist 75% on aktiivsed kirikuskäijad). Poolast pärines ka hiljutine paavst Johannes Paulus II, kodanikunimega Karol Wojtyła.

Suurimad katoliiklike palverännakute keskused on Częstochowa (tähtsuselt teine palverännupaik Euroopas) ja Kalwaria Zebrzydowska. Częstochowa kloostris asub ajalooline imettegev ikoon Częstochowa Must Madonna. Kloostrit külastab aastas umbes 4 miljonit inimest.

Roomakatoliiklus jõudis Poolasse juba 10. sajandil, kui Poola riigi rajaja, Piastide dünastia vürst Mieszko I end 966. aastal ristida lasi. Toonases Poola keskuses Gnieznos on maetud ka Poola kaitsepühak Püha Adalbert, kes sai surma ristiretkel Preisimaale.

Katoliikluse kõrval leidub Poolas ka teisi usundeid. Nii jõudis islam Poola keskaja ning uusaja vahetusel tatarlastega, samuti on tugevad traditsioonid Poola juudi kogukonnal. Ida-Poolas on palju õigeusklikke.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Poola ajalugu
Poola 16.-17. sajandil

Polaanide hõim, vürst Mieszko I juhtimisel ühendas 10. sajandil lääneslaavi (lehhiitid, kujaavlased, Sileesia, vislaanid jt.) hõimud oma võimu alla, Mieszko I liidendas esmakordselt enamiku nüüdse Poola alast, rajades Poola kuningriigi, mida juhtis Piastide dünastia. 1138. aastal Bolesław III surma järel jagas ta testamendiga, riigi oma 5 poja vahel. Järgneval ajaperioodil süvenes killustatus veelgi ja 13. sajandi keskel oli Poolas juba ligi 20 vürstiriiki.

Rooma paavsti üleskutsel alustasid Euroopa kristlikud valitsejad ja Saksa ordu Põhjala ristisõdu, mille käigus vallutati Poola ja Läänemere vahel asunud lääne-slaavlastest vendid ja balti hõimud preislased, Preisimaal. Vallutatud territooriumil moodustas Saksa ordu saksa orduriigi, kuid jätkas laienemispüüdlusi Poola ning paganliku Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suunal, mis viisid korduvate sõdadeni Poola ja Leeduga. Saksa ordu laienemispüüded peatas alles suur kaotus Grünwaldi lahingus 1410. aastal.

Tegevus ühiste vaenlaste, Saksa ordu ja Moskva suurvürstiriigi vastu, lähendasid Poolat ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik ning 1386. aastal abiellus Poola kuninga Lajos I üks naispärijatest Jadwiga Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti Jogailaga, kelle kroonimine ka Poola kuningaks Wladyslaw II-na ja loodud Krevo unioon muutis Poola ja Leedu valitseja personaaluniooni alusel ühise valitsejaga, kuid iseseisvate riikide liiduks. 1569. aastal Lublini uniooniga tekkis aga aastatel 15691795 eksisteerinud föderatiivne riikRzeczpospolita, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

18. sajandil Euroopa suurriikideks arenenud Venemaa keisririik ja Preisi kuningriik mõjutasid järgnevalt Poola riigi saatust. Preisimaa algatusel toimus 1772 esimene Poola jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Habsburgide juhitud Saksa-Rooma riigi vahel. (Vt. Poola jagamised).

Kuninga Stanisław August Poniatowski katse vähendada sõltuvust Venemaa keisririigist, tugevdada keskvõimu ja piirata šlahta privileege lõppes Venemaa keisririigi interventsiooniga 1792 ning Poola teise jagamisega 1793 Venemaa keisririigi ja Preisi kuningriigi vahel. Tadeusz Kościuszko juhitud ülestõusu mahasurumisele järgnes 1795 kolmas Poola jagamine Venemaa keisririigi, Austria ertshertsogiriigi juhitud Saksa-Rooma riigi ja Preisi kuningriigi vahel; see tegi Poola sõltumatusele lõpu 12 aastaks, kuni Varssavi hertsogiriigi moodustamiseni Napoleon I poolt.

Napoleoni sõdade järel 1815. aastal toimunud Viini kongressi tulemusel sai Venemaa keisririik enamuse Varssavi hertsogiriigist (Kongressi-Poola) ja Preisi kuningriik sai osa Varssavi hertsogkonnast (Poseni suurhertsogkond) ja Danzigi vabalinna.

Esimese maailmasõja tulemusel Poola taastas oma iseseisvuse, Teises maailmasõjas Poola okupeeriti ning Teise maailmasõja lõpul okupeeriti Nõukogude vägede poolt ning Poolas kehtestati pro-kommunistlik võim ja moodustati Poola Rahvavabariik.

Poola parlamentaarsed traditsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poola parlamentaarne süsteem arenes lineaarselt teiste Euroopa riikidega. Linnahärrad, suurmaaomanikud ja aadelkond püüdis väga suurendada oma võimupositsiooni läbi oma õiguste ja privileegide suurendamise, samal ajal aga nõrgestati kuninga positsiooni. 15. sajandil said omavalitsused üha rohkem jõudu ja võimu, tähtsaid otsuseid võtsid vastu kohalikud aadlikud.

3. mai konstitutsioon, Jan Matejko

Sajandi lõpupoole asutati Poola kahekojaline parlament – alamkoja moodustasid kohaliku aadelkonna kogu ja kuninglik kogu, kirikutegelased moodustasid senati. Iga kahe aasta järel kogunes seim Varssavis.

Pärast seda, kui Jagelloonide dünastia välja suri, valiti pea kaks sajandit kuningat aadlike hulgast. Sel ajal oli üldiselt domineeriv riigivalitsemisviis absoluutne monarhia. Selle taustal oli Poola tegelikult üsnagi demokraatlik ning see mõjutas positiivselt poliitilist ja sotsiaalset olukorda riigis. See oli vaba ja tolerantne aeg, mis kestis kuni suurte sõdadeni 17. ja 18. sajandil.

Mis puutub parlamentaarsesse süsteemi, siis oli Poola viimase kuninga, Stanisław August Poniatowski aeg õnnelik – ta oli kõrgelt haritud valitseja ja valgustatuse suur imetleja. Kui riik viis läbi poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi reforme, tegi ta kõik, et säästa rahvast. Seim tegi Poniatowskiga meelsasti koostööd ja 1791. aasta mais võeti vastu Poola põhiseadus. See oli maailmas teine – USA järel. See toonitas kodanike kohustusi ja õigusi ning valitsuse vastutust.

Esimese maailmasõja lõpp oli ühtlasi Poola Teise Vabariigi algus – Poola sai oma iseseisvuse tagasi 1918. aasta novembris. Peamised riigiorganid taastati kiirelt ja loodi uus sektsioon põhiseaduse osana – Väike Konstitutsioon – juriidilised sätted.

Viimase paarikümne aastaga on Poola naasnud Euroopa parlamentaarse demokraatia traditsioonide juurde: proportsionaalne esindatus Seimis, vabad valimised ning uus, parandustega põhiseadus.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses emigreerus palju andekaid inimesi Poolast Lääne-Euroopasse. Nende seas olid helilooja Frédéric Chopin ning luuletajad Adam Mickiewicz ja Juliusz Słowacki.

Poola teadlased Mikołaj Kopernik ja Maria Salomea Skłodowska-Curie on andnud suure panuse maailma teadusse.

Poola filmikunstist on Eestis tuntud Andrzej Wajda filmid, eeskätt "Tuhk ja teemant" (1958, peaosas Zbigniew Cybulski) ja "Katõn" (2007). Aastal 1999 pälvis Andrzej Wajda 50-aastase filmitöö eest elutöö-Oscari (Academy Honorary Award).

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1364 asutas kuningas Kazimierz III Krakówi ülikooli, mis on Kesk-Euroopa ülikoolide seas vanuselt teine. Mikołaj Kopernik oli Krakówi ülikooli esimesi kuulsaid lõpetajaid.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigikord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poola on parlamentaarne vabariik. Parlament on Rahvuskogu (Zgromadzenie Narodowe), mis koosneb 460-kohalisest Seimist (Sejm) ja 100-kohalisest Senatist.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Poola haldusjaotus

Poola jaguneb 16 vojevoodkonnaks.

Valimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Parlamendivalimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Presidendivalimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Poola presidentide loend

Valitsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nowy Sączis toodetud rong Newag 19 WE Varssavi liinidel


1990. aastatel oli Poola majanduskasv väga kiire. Pärast sotsialismi lagunemist toimusid suured reformid.


Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, autosid (luksusauto "Leopard"), busse (Jelcz, Autosan, Solaris, Solbus), koptereid (PZL Świdnik), lennukeid, laevu, militaartehnikat (tanke), kodutehnikat, ravimeid (Polpharma, Polfa jt), toiduaineid jm.


Vaatamisväärsusi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Olev Remsu, "Bussiga Poolas", Go Group 2010
  • Olev Remsu, "Bussiga Poolas" II, Juudi-Poola, Go Group, 2011

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel:

52.1469444419.37805556