Tartu maakond

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit Tartumaa

Tartu maakond

Tartumaa vapp.svg
Tartumaa vapp
Tartumaa lipp.svg
Tartumaa lipp

Pindala: 2992,74 km²
Elanikke: 150 139 (1.01.2013)[1]
Rahvastikutihedus: 50,2 in/km²
Maakonnalinn: Tartu
Tartu maakond.svg

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Praegusel kujul asutati Tartumaa nõukogudeaegse Tartu rajooni piirides (1960-80ndate seis) ja hõlmab ajaloolise (18.-19. sajandi) Tartumaa tuumikala koos Tartu linnaga.

Maakond asub Ida- ja Lõuna-Eesti piiril Peipsi järve ja Võrtsjärve vahel. Ta piirneb põhjas Jõgeva, läänes Viljandi ning lõunas Põlva ja Valga maakonnaga. Maakonna idapiir Peipsi järvel on ühtlasi riigipiiriks Venemaaga.

Tartu maakonna administratiivne keskus, Tartu maavalitsus, asub Tartus Riia 15.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik Tartu maakonna territooriumist asub Kagu-Eesti lavamaal, mida mitmes suunas läbivad ürgorud, neist suurim on Emajõe ürgorg.

Suuremalt jaolt on tegu tasase maaga, kus leidub vaid üksikuid mõhnastikke (Vooremägi, Selgise mäed), vallseljakuid (Vapramägi) ja otsamoreene (Pangodi, Kambja).

Tartumaa lääneosas asub Võrtsjärve nõgu, idas Peipsi-äärne madalik – soised ja hõredalt asustatud piirkonnad.

Põhjas ulatub Tartumaa Vooremaani, lõunas Otepää kõrgustikuni. Maakonna kõrgeim punkt on Otepää kõrgustikus asuv Ivaste Kaldemägi (190 m).

Maastikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alatskivi mõisa peahoone
Saadjärve mõisa peahoone

Peipsi järve ääres ja Võrtsjärve nõos on soised madalikud, Kagu-Eesti lavamaal tasandikud ja ürgorud. Maakonna lõunaosa ulatub Otepää kõrgustikuni ning põhjaosa Vooremaa voorte ja järvede rikka alani.

Paljandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ürgorgude veerudel paljandub kohati Devoni punane liivakivi, mille paljandeid leidub ka Peipsi ääres (Kallastel) ja Võrtsjärve kaldal (Tamme paljand).

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu maakond kuulub Sise-Eesti mandrilise kliima piirkonda. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,4 kraadi, kõige külmem kuu on veebruar (keskmine temperatuur –6,6 kraadi), kõige soojem kuu juuli (17,3 kraadi).

Veestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartumaal asub 42 üle 25 ruutkilomeetrise valgalaga jõge. Pikim jõgi on Eesti ilmselt tuntuim jõgi Emajõgi (100 km), mis voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonna. Ajalooliselt on ta olnud tähtis kaubatee olles ainus täies pikkuses laevatatav jõgi Eestis. Teised pikemad jõed on Ahja jõgi (92 km), Elva jõgi (72 km) ja Amme jõgi (64 km).

Tartumaa suuremate jõgede langus on väike, kevadiste suurvete ajal leiavad neil aset ulatuslikud üleujutused.

Emajõe alamjooksul laiub Emajõe Suursoo.

Maakonnas on ametlikult 58 järve ning 20 veehoidlat ja paisjärve. Teistel andmetel on looduslike ja tehisjärvede koguarv ligi 100. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved Peipsi järv ja Võrtsjärv. Teised suuremad järved on Saadjärv (708 ha), Koosa järv (295 ha), Kalli järv (175,9 ha), Keeri järv(125,8 ha) ja Pangodi järv (115 ha).

Mullad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartumaal on valdavad punakaspruunil moreenil kujunenud kamarleetmullad. Kõige viljakamad kamar-karbonaatmullad on Rannu, Nõo ja Tartu ümbruses.

Maavarad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu maakonnas leidub turvast, mis annab märkimisväärse osa ekspordist. 2004. aastal kaevandati maakonnas 97 000 tonni turvast (12,6% kogu Eesti toodangust). Varude suurus on üle 113 miljoni tonni. Leidub ka liiva ja kruusa (vähesel määral, peamiselt kohalikeks vajadusteks), savi, samuti järvelupja, järvemuda, mineraalvett ja teisi maavarasid.

Maakasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Umbes 32% maakonna pindalast katab mets, kolmandik on põllumaa, ligi veerandi moodustavad sood.

Metsad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metsi on rohkem maakonna kirde-, kagu- ja edelaosas. Järvselja l kasvavad Eesti kõige kõrgemad puud. Puuliikidest on kõige levinum kask (44% puistute pindalast), järgnevad mänd (24%) ja kuusk (21%).

Looduskaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaatamata intensiivsele inimtegevusele on Tartumaal säilinud palju puutumatut loodust. Kaitsealad võtavad enda alla üle kümnendiku maakonna territooriumist.

Kohalikud omavalitsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohalikud omavalitsused

Tartu maakonnas on 22 omavalitsusüksust.

Linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elva - Kallaste - Tartu

Vallad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alatskivi vald - Haaslava vald - Kambja vald - Konguta vald - Laeva vald - Luunja vald - Meeksi vald - Mäksa vald - Nõo vald - Peipsiääre vald - Piirissaare vald - Puhja vald - Rannu vald - Rõngu vald - Tartu vald - Tähtvere vald - Vara vald - Võnnu vald - Ülenurme vald

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Demograafilised näitajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2013 oli Tartu maakonnas 150 139 elanikku. Neist 46,63% oli mehed ning 53,37% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 12,24‰, suremuse üldkordaja 10,2‰ ja loomulik iive 2,04‰. 84,92% elanikest oli eestlased ja 12,23% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 16,61%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,22% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,17%. Elanike tihedus oli 50,2 in/km².[1] Töötuse määr[2] oli 6,7%.

Asustusüksused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu maakonnas on 3 linna, 23 alevikku ja 303 küla.

Linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elva - Kallaste - Tartu

Alevikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alatskivi - Ilmatsalu - Kambja - Kasepää - Kolkja - Kureküla - Kõrveküla - Käärdi - Luunja - Lähte - Mehikoorma - Märja - Nõo - Puhja - Rannu - Roiu - Rõngu - Tõravere - Tõrvandi - Ulila - Vahi - Varnja - Võnnu - Äksi - Ülenurme

Külad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aadami - Aakaru - Aardla - Aardlapalu - Agali - Ahunapalu - Aiamaa - Alajõe - Alaküla - Alasoo - Altmäe - Annikoru - Aovere - Aravu - Aruaia - Arupää - Enno - Erala - Ervu - Etsaste - Haage - Haapsipea - Haaslava - Haava - Haavametsa - Hammaste - Härjanurme - Igavere - Igevere - Ignase - Illi - Ilmatsalu - Imste - Issaku - Ivaste - Jõepera - Jõusa - Järiste - Järvaküla - Järveküla - Järvselja - Kaagvere - Kaarlijärve - Kaarlimõisa - Kaatsi - Kabina - Kaimi - Kakumetsa - Kalme - Kammeri - Kandiküla - Kannu - Kapsta - Kardla - Kargaja - Karijärve - Kastli - Kastre - Kauda - Kavandu - Kavastu - Keeri - Keressaare - Kesklahe - Ketneri - Kikaste - Kikivere - Kipastu - Kirepi - Kitseküla - Kobilu - Kobratu - Kõdesi - Kodijärve - Koke - Kokora - Kolga - Konguta - Koopsi - Koosa - Koosalaane - Koruste - Kriimani - Kullaga - Kulli - Kuningvere - Kureküla - Kurelaane - Kurepalu - Kurista - Kusma - Kuusiku - Kõduküla - Kõivu - Kõivuküla - Kõnnu (Võnnu) - Kõrkküla - Kämara - Käo - Kärevere - Kärkna - Kääni - Kükitaja - Kukulinna - Külaaseme - Külitse - Laane - Laeva - Laguja - Lahe - Lahepera - Lalli - Lammiku - Lange - Lapetukme - Lembevere - Lemmatsi - Lepiku - Liispõllu - Linaleo - Lohkva - Lombi - Lossimäe - Luke - Läti (Ülenurme) - Lääniste - Madise - Majala - Maramaa - Matjama - Meeksi - Meerapalu - Meeri - Melliste - Meoma - Metsakivi - Metsalaane - Metsanuka - Metsanurga - Muri - Mustametsa - Mõisanurme - Mõra - Mäeküla - Mäeotsa - Mäeselja - Mäksa - Mäletjärve - Mälgi - Möllatsi - Naelavere - Nasja - Neemisküla - Nigula - Nina - Noorma - Nõela - Nõgiaru - Oomiste - Orgemäe - Paali - Padakõrve - Paju - Pajukurmu - Paluküla - Palumäe - Palupõhja - Pangodi - Papiaru - Parapalu - Passi - Peatskivi - Pihva - Piigandi - Piiri - Pilka - Pilpaküla - Poka - Poksi - Poole - Poriküla - Praaga - Puhtaleiva - Pulli - Pupastvere - Pusi - Põdra - Põldmaa - Põrgu - Põvvatu - Päiksi - Päkste - Pärsikivi - Pööritsa - Pühi - Raanitsa - Rahinge - Raigaste - Rannaküla - Rebase - Rehemetsa - Reola - Reolasoo - Ridaküla - Riidma - Riiviku - Ronisoo - Rookse - Rootsiküla - Rupsi - Rõhu - Rõka - Rõõmu - Rämsi - Räni - Saadjärve - Saare - Saare - Saburi - Salu - Sangla - Sarakuste - Sassi - Sava - Savastvere - Savikoja - Savimetsa - Savka - Selgise - Sikakurmu - Siniküla - Sipe - Sipelga - Sirgu - Sirgumetsa - Sirvaku - Soeküla - Soinaste - Soitsjärve - Sojamaa - Sookalduse - Soosilla - Sootaga - Sudaste - Sudemäe - Sulu - Suure-Kambja - Suure-Rakke - Särgla - Sääsekõrva - Sääsküla - Taabri - Talvikese - Tamme - Tammevaldma - Tammiste - Tammistu - Tamsa - Tatra - Teedla - Teilma - Terikeste - Tigase - Tila - Tilga - Toolamaa - Tooni - Torila - Toruküla - Tõruvere - Tõõraste - Tähemaa - Tähtvere - Tännassilma - Täsvere - Tüki - Uderna - Uhti - Undi - Uniküla - Unipiha - Utukolga - Uuta - Vahessaare - Valguta - Vallapalu - Valmaotsa - Vana-Kastre - Vana-Kuuste - Vanaussaia - Vara - Vasula - Vedu - Vehendi - Veibri - Vellavere - Verevi - Veskimäe - Vesneri - Vihavu - Viidike - Viira - Vilussaare - Virtsu - Virulase - Visnapuu - Vissi - Voika - Vorbuse - Võibla - Võllinge - Võruküla - Võsivere - Võõpste - Väike-Rakke - Välgi - Väljaküla - Väägvere - Väänikvere - Õssu - Õvi - Ätte

Tammistu mõisa peahoone
Elva raudteejaama peahoone

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tartumaa

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

01.08.2006 seisuga oli Äriregistris registreeritud Tartumaal 8014 äriühingut ja 1903 füüsilisest isikust ettevõtjat. 70% ettevõtlusest on registreeritud Tartu linnas. 2005. a seisuga oli 87,2% ettevõtetest vähem kui 10 töötajaga.

Tartumaa tähtsamad tööstusharud on puidu- ja mööblitööstus, klaasi ja klaaspakettide tootmine, toiduainete-, rõiva- ja jalatsitööstus. Kõige ühtlasemalt on maakonnas arenenud puidutööstus. Tartumaa trükikojad annavad u kolmandiku Eesti raamatutoodangu nimetustest ja trükiarvust. Tänu Tartus asuvatele kõrgkoolidele ja teadusasutustele on alates 2000. aastate algusest kiiresti kasvanud mitmed infotehnoloogia- ja biotehnoloogiafirmad. Tartumaa ekspordist andis 2003. a seisuga 21% puit ja puidutooted ning 20% mööbel, 8% rõivad ja 7% klaasitooted.

2005. aastal registreeriti Tartumaal töötutena kuus keskmiselt 1,7% tööealisest elanikkonnast (kogu Eesti vastav näitaja oli 3,1%). Töötuse määr oli aastal 2005. keskmiselt 4,5%. Tööjõust 4% oli hõivatud primaarsektoris, 34% sekundaar- ja 62% tertsiaarsektoris. Teeninduse ja kaubanduse töökohtade rohkuse tingib Tartu linna roll kogu Lõuna-Eestile ostude, teenuste ja kultuurielamuste pakkujana. Palju töökohti on avalikus sektoris, eeskätt hariduse ja meditsiini vallas. Maakonna suurim tööandja on SA Tartu Ülikooli Kliniikum u 3500 töötajaga.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti Statistika vaadatud 12.06.13
  2. 2007.-2009. libisev keskmine

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

58.3666666726.71666667