Tartu maakond

See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit Tartumaa

---

Tartu maakond Tartumaa

Tartumaa vapp

Tartumaa lipp

Pindala: 2992,74 km²

Elanikke: 150 535 (seisuga 1.01.2011)

Maakonnalinn: Tartu

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Praegusel kujul asutati Tartumaa nõukogudeaegse Tartu rajooni piirides (1960-80ndate aastate seis) ja hõlmab ajaloolise (18.-19. sajandi) Tartumaa tuumikala koos Tartu linnaga.

Maakond asub Ida- ja Lõuna-Eesti piiril Peipsi järve ja Võrtsjärve vahel. Ta piirneb põhjas Jõgeva, läänes Viljandi ning lõunas Põlva ja Valga maakonnaga. Maakonna idapiir Peipsi järvel on ühtlasi riigipiiriks Venemaaga.

Tartu maakonna administratiivne keskus, Tartu Maavalitsus, asub Tartus Riia 15.

Loodus

Pinnamood

Enamik Tartu maakonna territooriumist asub Kagu-Eesti lavamaal, mida mitmes suunas läbivad ürgorud, neist suurim on Emajõe ürgorg.

Suuremalt jaolt on tegu tasase maaga, kus leidub vaid üksikuid mõhnastikke (Vooremägi, Selgise mäed), vallseljakuid (Vapramägi) ja otsamoreene (Pangodi, Kambja).

Tartumaa lääneosas asub Võrtsjärve nõgu, idas Peipsi-äärne madalik – soised ja hõredalt asustatud piirkonnad.

Põhjas ulatub Tartumaa Vooremaani, lõunas Otepää kõrgustikuni. Maakonna kõrgeim punkt on Otepää kõrgustikus asuv Ivaste Kaldemägi (190 m).

Maastikud

Peipsi järve ääres ja Võrtsjärve nõos on soised madalikud, Kagu-Eesti lavamaal tasandikud ja ürgorud. Maakonna lõunaosa ulatub Otepää kõrgustikuni ning põhjaosa Vooremaa voorte ja järvede rikka alani.

Paljandid

Ürgorgude veerudel paljandub kohati Devoni punane liivakivi, mille paljandeid leidub ka Peipsi ääres (Kallastel) ja Võrtsjärve kaldal (Tamme paljand).

Kliima

Tartu maakond kuulub Sise-Eesti mandrilise kliima piirkonda. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,4 kraadi, kõige külmem kuu on veebruar (keskmine temperatuur –6,6 kraadi), kõige soojem kuu juuli (17,3 kraadi).

Veestik

Tartumaal asub 42 üle 25 ruutkilomeetrise valgalaga jõge. Pikim jõgi on Eesti ilmselt tuntuim jõgi Emajõgi (100 km), mis voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonna. Ajalooliselt on ta olnud tähtis kaubatee olles ainus täies pikkuses laevatatav jõgi Eestis. Teised pikemad jõed on Ahja jõgi (92 km), Elva jõgi (72 km) ja Amme jõgi (64 km).

Tartumaa suuremate jõgede langus on väike, kevadiste suurvete ajal leiavad neil aset ulatuslikud üleujutused.

Emajõe alamjooksul laiub Emajõe Suursoo.

Maakonnas on ametlikult 58 järve ning 20 veehoidlat ja paisjärve. Teistel andmetel on looduslike ja tehisjärvede koguarv ligi 100. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved Peipsi järv ja Võrtsjärv. Teised suuremad järved on Saadjärv (708 ha), Koosa järv (295 ha), Kalli järv (175,9 ha), Keeri järv(125,8 ha) ja Pangodi järv (115 ha).

Mullad

Tartumaal on valdavad punakaspruunil moreenil kujunenud kamarleetmullad. Kõige viljakamad kamar-karbonaatmullad on Rannu, Nõo ja Tartu ümbruses.

Maavarad

Tartu maakonnas leidub turvast, mis annab märkimisväärse osa ekspordist. 2004. aastal kaevandati maakonnas 97 000 tonni turvast (12,6% kogu Eesti toodangust). Varude suurus on üle 113 miljoni tonni. Leidub ka liiva ja kruusa (vähesel määral, peamiselt kohalikeks vajadusteks), savi, samuti järvelupja, järvemuda, mineraalvett ja teisi maavarasid.

Maakasutus

Umbes 32% maakonna pindalast katab mets, kolmandik on põllumaa, ligi veerandi moodustavad sood.

Metsad

Metsi on rohkem maakonna kirde-, kagu- ja edelaosas. Järvselja l kasvavad Eesti kõige kõrgemad puud. Puuliikidest on kõige levinum kask (44% puistute pindalast), järgnevad mänd (24%) ja kuusk (21%).

Looduskaitse

Vaatamata intensiivsele inimtegevusele on Tartumaal säilinud palju puutumatut loodust. Kaitsealad võtavad enda alla üle kümnendiku maakonna territooriumist.

Kohalikud omavalitsused

Tartu maakonnas on 22 omavalitsusüksust.

Linnad

Elva - Kallaste - Tartu

Vallad

Alatskivi vald - Haaslava vald - Kambja vald - Konguta vald - Laeva vald - Luunja vald - Meeksi vald - Mäksa vald - Nõo vald - Peipsiääre vald - Piirissaare vald - Puhja vald - Rannu vald - Rõngu vald - Tartu vald - Tähtvere vald - Vara vald - Võnnu vald - Ülenurme vald

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Tartu maakonnas 149 605 elanikku. Neist 45,73% oli mehed ning 54,27% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 13,93‰, suremuse üldkordaja 10,82‰ ja loomulik iive 3,11‰. 83,03% elanikest oli eestlased ja 13,51% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 16,41%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,22% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,37%. Töötuse määr oli 6,7%. Elanike tihedus oli 50,0 in/km².

2011. aasta jaanuaris elas Tartumaal 150 535 inimest.

Asustusüksused

Tartu maakonnas on 3 linna, 23 alevikku ja 303 küla.

Linnad

Elva - Kallaste - Tartu

Alevikud

Alatskivi - Ilmatsalu - Kambja - Kasepää - Kolkja - Kureküla - Kõrveküla - Käärdi - Luunja - Lähte - Mehikoorma - Märja - Nõo - Puhja - Rannu - Roiu - Rõngu - Tõravere - Tõrvandi - Ulila - Vahi - Varnja - Võnnu - Äksi - Ülenurme

Külad

Aadami - Aakaru - Aardla - Aardlapalu - Agali - Ahunapalu - Aiamaa - Alajõe - Alaküla - Alasoo - Altmäe - Annikoru - Aovere - Aravu - Aruaia - Arupää - Enno - Erala - Ervu - Etsaste - Haage - Haapsipea - Haaslava - Haava - Haavametsa - Hammaste - Härjanurme - Igavere - Igevere - Ignase - Illi - Ilmatsalu - Imste - Issaku - Ivaste - Jõepera - Jõusa - Järiste - Järvaküla - Järveküla - Järvselja - Kaagvere - Kaarlijärve - Kaarlimõisa - Kaatsi - Kabina - Kaimi - Kakumetsa - Kalme - Kammeri - Kandiküla - Kannu - Kapsta - Kardla - Kargaja - Karijärve - Kastli - Kastre - Kauda - Kavandu - Kavastu - Keeri - Keressaare - Kesklahe - Ketneri - Kikaste - Kikivere - Kipastu - Kirepi - Kitseküla - Kobilu - Kobratu - Kõdesi - Kodijärve - Koke - Kokora - Kolga - Konguta - Koopsi - Koosa - Koosalaane - Koruste - Kriimani - Kullaga - Kulli - Kuningvere - Kureküla - Kurelaane - Kurepalu - Kurista - Kusma - Kuusiku - Kõduküla - Kõivu - Kõivuküla - Kõnnu (Võnnu) - Kõrkküla - Kämara - Käo - Kärevere - Kärkna - Kääni - Kükitaja - Kukulinna - Külaaseme - Külitse - Laane - Laeva - Laguja - Lahe - Lahepera - Lalli - Lammiku - Lange - Lapetukme - Lembevere - Lemmatsi - Lepiku - Liispõllu - Linaleo - Lohkva - Lombi - Lossimäe - Luke - Läti (Ülenurme) - Lääniste - Madise - Majala - Maramaa - Matjama - Meeksi - Meerapalu - Meeri - Melliste - Meoma - Metsakivi - Metsalaane - Metsanuka - Metsanurga - Muri - Mustametsa - Mõisanurme - Mõra - Mäeküla - Mäeotsa - Mäeselja - Mäksa - Mäletjärve - Mälgi - Möllatsi - Naelavere - Nasja - Neemisküla - Nigula - Nina - Noorma - Nõela - Nõgiaru - Oomiste - Orgemäe - Paali - Padakõrve - Paju - Pajukurmu - Paluküla - Palumäe - Palupõhja - Pangodi - Papiaru - Parapalu - Passi - Peatskivi - Pihva - Piigandi - Piiri - Pilka - Pilpaküla - Poka - Poksi - Poole - Poriküla - Praaga - Puhtaleiva - Pulli - Pupastvere - Pusi - Põdra - Põldmaa - Põrgu - Põvvatu - Päiksi - Päkste - Pärsikivi - Pööritsa - Pühi - Raanitsa - Rahinge - Raigaste - Rannaküla - Rebase - Rehemetsa - Reola - Reolasoo - Ridaküla - Riidma - Riiviku - Ronisoo - Rookse - Rootsiküla - Rupsi - Rõhu - Rõka - Rõõmu - Rämsi - Räni - Saadjärve - Saare - Saare - Saburi - Salu - Sangla - Sarakuste - Sassi - Sava - Savastvere - Savikoja - Savimetsa - Savka - Selgise - Sikakurmu - Siniküla - Sipe - Sipelga - Sirgu - Sirgumetsa - Sirvaku - Soeküla - Soinaste - Soitsjärve - Sojamaa - Sookalduse - Soosilla - Sootaga - Sudaste - Sudemäe - Sulu - Suure-Kambja - Suure-Rakke - Särgla - Sääsekõrva - Sääsküla - Taabri - Talvikese - Tamme - Tammevaldma - Tammiste - Tammistu - Tamsa - Tatra - Teedla - Teilma - Terikeste - Tigase - Tila - Tilga - Toolamaa - Tooni - Torila - Toruküla - Tõruvere - Tõõraste - Tähemaa - Tähtvere - Tännassilma - Täsvere - Tüki - Uderna - Uhti - Undi - Uniküla - Unipiha - Utukolga - Uuta - Vahessaare - Valguta - Vallapalu - Valmaotsa - Vana-Kastre - Vana-Kuuste - Vanaussaia - Vara - Vasula - Vedu - Vehendi - Veibri - Vellavere - Verevi - Veskimäe - Vesneri - Vihavu - Viidike - Viira - Vilussaare - Virtsu - Virulase - Visnapuu - Vissi - Voika - Vorbuse - Võibla - Võllinge - Võruküla - Võsivere - Võõpste - Väike-Rakke - Välgi - Väljaküla - Väägvere - Väänikvere - Õssu - Õvi - Ätte

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Tartumaa

Majandus

01.08.2006 seisuga oli Äriregistris registreeritud Tartumaal 8014 äriühingut ja 1903 füüsilisest isikust ettevõtjat. 70% ettevõtlusest on registreeritud Tartu linnas. 2005. a seisuga oli 87,2% ettevõtetest vähem kui 10 töötajaga.

Tartumaa tähtsamad tööstusharud on puidu- ja mööblitööstus, klaasi ja klaaspakettide tootmine, toiduainete-, rõiva- ja jalatsitööstus. Kõige ühtlasemalt on maakonnas arenenud puidutööstus. Tartumaa trükikojad annavad u kolmandiku Eesti raamatutoodangu nimetustest ja trükiarvust. Tänu Tartus asuvatele kõrgkoolidele ja teadusasutustele on alates 2000. aastate algusest kiiresti kasvanud mitmed infotehnoloogia- ja biotehnoloogiafirmad. Tartumaa ekspordist andis 2003. a seisuga 21% puit ja puidutooted ning 20% mööbel, 8% rõivad ja 7% klaasitooted.

2005. aastal registreeriti Tartumaal töötutena kuus keskmiselt 1,7% tööealisest elanikkonnast (kogu Eesti vastav näitaja oli 3,1%). Töötuse määr oli aastal 2005. keskmiselt 4,5%. Tööjõust 4% oli hõivatud primaarsektoris, 34% sekundaar- ja 62% tertsiaarsektoris. Teeninduse ja kaubanduse töökohtade rohkuse tingib Tartu linna roll kogu Lõuna-Eestile ostude, teenuste ja kultuurielamuste pakkujana. Palju töökohti on avalikus sektoris, eeskätt hariduse ja meditsiini vallas. Maakonna suurim tööandja on SA Tartu Ülikooli Kliniikum u 3500 töötajaga.

Vaata ka

• Tartumaa
• Tartu rajoon
• Tartu oblast
• Ugandi

Välislingid

• Tartumaa veebileht
• Tartu maavalitsuse veebileht
• Tartu maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
• Tartumaa kaardiserver

Eesti maakonnad

Harju  · Hiiu · Ida-Viru · Jõgeva · Järva · Lääne · Lääne-Viru · Põlva · Pärnu · Rapla · Saare · Tartu · Valga · Viljandi · Võru