Valga

Allikas: Vikipeedia
Valga

Valga vapp
Valga vapp
Valga lipp
Valga lipp

Pindala: 16,54 km²
Elanikke: 13 426 (1.01.2014)

EHAKi kood: 0854
Koordinaadid: 57° 47′ N, 26° 2′ E57.77694444444426.031111111111koordinaadid: 57° 47′ N, 26° 2′ E
Valga (Eesti)
Valga
Valga ümbrus Friedrich Theodor Schuberti topograafilisel kaardil 1850–1890
Valga linn ja ümbrus Külma sõja aegsel Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil
Eesti-Läti piiripunkt Valgas 2007. aastal
Valga südalinn

Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis EestiLäti piiril, Valga maakonna halduskeskus ja Eesti kõige lõunapoolsem linn. Linn moodustab ühtse terviku kaksiklinn Valkaga, mõlemat läbib Pedeli jõgi. Ühine raudteejaam asub Eesti poolel. Elanikke on kokku ligi 20 000.

Valgat on esmakordselt mainitud 1266. aastal nime Walk all Liivimaa ordu dokumentides seoses maapäevade korraldamisega.

1584. aasta 11. juunil andis Poola kuningas Stefan Bathory Valgale asutamiskirja ja Riia õiguse. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks.

3. juulil 1783 loodi Katariina II ukaasiga Balti provintsidele uus halduskord ning Riia ja Võnnu (Cēsise) maakonna kirdeosadest moodustati Liivimaa kubermangu Valga kreis ning linnast sai kreisilinn ehk maakonnakeskus.

Elanike arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1881: 4 200
  • 1897: 10 900
  • 1913: 16 000
  • 1922: 9 500
  • 1934: 10 800
  • 1939: 10 419 (5762 naist ja 4657 meest; 1. detsember, aadressbüroo andmed)
  • 1940: 10 402 (5760 naist ja 4642 meest; 1. jaanuar, aadressbüroo andmed)
  • 1959: 13 300
  • 1970: 17 000
  • 1979: 18 500
  • 1989: 17 700
  • 1990: 13 390 (1. jaanuar)
  • 2000: 14 352 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
  • 2006: 13 930 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
  • 2009: 13 738 (7599 naist ja 6139 meest), 12 998 arvestades rännet (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
Valga elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus 1970[1] 1979[2] 1989[3] 2000[4] 2011[5]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 16795 100 18474 100 17722 100 14323 100 12261 100
eestlased 9635 57,37 10052 54,41 9383 52,95 8970 62,63 7886 64,32
venelased 5241 31,21 6164 33,37 6140 34,65 3913 27,32 3224 26,29
ukrainlased 554 3,30 766 4,15 720 4,06 421 2,94 386 3,15
valgevenelased 170 1,01 322 1,74 307 1,73 211 1,47 156 1,27
lätlased 382 2,27 448 2,43 456 2,57 334 2,33 262 2,14
soomlased 121 0,72 136 0,74 126 0,71 99 0,69 55 0,45
muud 692 4,12 586 3,17 590 3,33 375 2,62 292 2,38

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valga on tähtis tööstuskeskus. Töötleva tööstuse 10 rohkem kui 20 töötajaga ettevõtet müüsid 2011. aastal toodangut üle 50 miljoni € . Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes pool linna tööstustoodangust, on toiduainetetööstus. Seda esindab linna suurim ettevõte – Atria Eesti Valga Lihatööstus.

Väiksema tähtsusega on rõiva- ja jalatsitööstus, metallitöötlemine ning mööblitööstus.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Valga ajalugu

Valgat on esmakordselt mainitud 1266. aastal nime Walk all Liivimaa ordu dokumentides seoses maapäevade korraldamisega. Keskajal oli Valga alev üks kahest kohast, kus kogunes Vana-Liivimaa maapäev, teine oli Volmari Lätis.

1286. aastast leidub sissekanne Riia linna võlaraamatus, kus mainitakse Johannes Clericus de Walcot ja Johannes Stedinc de Walkot. 1296. aastal mainitakse sealsamas Thidericus de Walcot. Ilmselt olid need inimesed Valgast pärit. Võib oletada, et Valga alevi algne nimi oli Walco, Walko, Walk. Teise versiooni järgi pärineb Valga nimi vanast eesti sõnast "valketa", mis tähendas 'valge'. Valgal oli ka teine nimi, mis seostus linna sees voolava Pedeli jõega: Podel, Põdeli jne. Lõpuks jäi nimeks Walk, Valga, Läti poolel Valka.

11. juunil 1584 andis Poola kuningas Stefan Bathory Rzeczpospolita Liivimaa hertsogkonda kuulunud Valgale asutamiskirja ja Riia linnaõigused. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks. Valga jäi Poola-Leedu valdustesse. 17. aprillil 1590 kinnitas Poola kuningas Sigismund III Valga asutamiskirja teist korda.

1626. aastal läks Valga rootslaste valdusesse. 6. märtsil 1626 kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf kõik Valga senised privileegid.

1710. aastal läks Valga Põhjasõja käigus Venemaa valdusesse. 5. oktoobril 1764 kinnitas keisrinna Katariina II järjekordselt Valga linna privileegid. 3. juulil 1783 loodi Katariina II ukaasiga Balti provintsidele uus halduskord. Riia ja Võnnu (Cēsise) maakonna kirdeosadest moodustati Valga kreis, mis kuulus Liivimaa kubermangu. Nii sai Valgast kreisilinn ehk maakonnakeskus.

1903. aastaks oli Valgast saanud tähtis raudteede keskus. Tänu sellele kasvas Valga linna elanikkond kiiresti. Valga raudteejaama läbis neli raudteed:

23. märtsil 1902 valiti esimene eesti soost Valga linnapea: Johannes Märtson.

1913. aastal oli Valgas 5 suuremat, üle 20 töötajaga tööstusettevötet, kus töötas 700 töölist, sealhulgas raudteetöökodades 500. 1914. aastal ehitati linna elektrijaam, võimsusega 270 kW.

Esimese maailmasõja käigus hõivasid linna Läti punased kütipolgud ja pärast nende taganemist Venemaale okupeerisid sakslased Valga 1918. aasta jaanuaris. 31. jaanuaril 1919 toimus Valga linna lähedal Vabadussõja kuulus Paju lahing.

Eesti ja Läti iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis Briti kolonel Stephen George Tallents. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. 1. aprillil 1927 jõustus Eesti lõunapiir lõplikult.

1. juunil 1922 asutati Valga Muusikakool, mis on koos Narva Muusikakooliga vanimaid muusikakoole Eestis.

1939. aasta 1. septembril algas Teine maailmasõda. 1940. aasta 17. juunil Nõukogude Liit okupeeris ja 6. augustil annekteeris Eesti.

9. juulil 1941 hõivasid Valga Saksa okupatsiooniväed. 19. septembril 1944 vabanes Valga saksa okupatsioonist, mis asendus nõukogude okupatsiooniga.

17. oktoobril 1993 toimusid taasiseseisvunud Eestis Valga linnavolikogu valimised. Alates 1994. aastast toimuvad igal aastal 11. juunil, Valga linna sünnipäeva paiku, Valga linna päevad. Alates 2005. aastast antakse linnapäevade ajal silmapaistvatele valgalastele Valga linna aukodaniku tiitel.

Seoses Schengeni lepinguga liitumisega kõrvaldati 21. detsembril 2007 Valgas kõik piiripunktid ja -tõkked.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valgas on varaklassitsistlikus arhitektuuristiilis Jaani kirik (ehitatud 1787–1816, arhitekt Christoph Haberland), kus asub Friedrich Ladegasti 1867. aastal ehitatud Jaani kiriku orel.

16. augustil 2013 taasavati linnapargis Vabadussõja mälestussammas.[6] Algne mälestussammas (autor Amandus Adamson) õhiti 21. septembril 1940. aastal nõukogude aktivistide poolt.[7]

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed andmed kooli olemasolust Valgas on pärit Poola ajast.

Järgmine teadaolev fakt on pärit aastast 1788, kui Valgas tegutses kool, mis andis keskhariduse.

19. sajandi lõpus oli linna koolivõrk küllalt hästi välja arenenud. Geograafilist asendit ja mitmerahvuselist elanikkonda arvestades tegutsesid eesti, läti, vene ja saksa õppekeelsed koolid. Aeglaselt kasvas eesti koolide osatähtsus.

Eesti Vabariigi algusaastatel töötasid Valga Poeglaste Gümnaasium, Valga Tütarlaste Gümnaasium, Vene Eragümnaasium, Läti Gümnaasium, Valga Tööstuskool, Õhtu Erakool, Valga Muusikakool, mitmed eestikeelsed algkoolid ja abialgkoolid, samuti juudi, läti, saksa ja vene algkoolid.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  2. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  3. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  4. Päring Statistikaameti andmebaasist
  5. Päring Statistikaameti andmebaasist
  6. http://www.valgamaalane.ee/1351938/valgas-avati-vabadussammas
  7. http://www.valgamaalane.ee/1351134/vabadussamba-pronkskuju-sai-paika

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]