Liivi keel
 |
See artikkel vajab ajakohastamist. Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus. |
| liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Lätis |
| Piirkonnad | Põhja-Euroopa |
| Kokku kõnelejaid | umbes 20[1] |
| Keelesugulus | uurali keeled soomeugri keeled |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | - |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-2 | fiu (teised soomeugri keeled) |
| ISO 639-3 | liv |
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel.
Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid emakeelena rääkijaid on teadaolevalt vaid üks[2]. Teise keelena räägib liivi keelt Lätis umbes 20 inimest[1]. Kokku on registreerinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest[3].
Nimetust rannakeel (rāndakēļ) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides.
Sisukord |
Tähestik [muuda]
Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. Liivi tähestikus leidub tähti, mida pole eesti ega läti tähestikus, näiteks Ǟ (pikk Ä) ja Ȭ (pikk Õ).
a A, ā Ā, ä Ä, ǟ Ǟ, b B, d D, ḑ Ḑ, e E, ē Ē, f F, g G, h H, i I, ī Ī, j J, k K, l L, ļ Ļ, m M, n N, ņ Ņ, o O, ō Ō, ȯ Ȯ, ȱ Ȱ, (ö Ö), (ȫ Ȫ), õ Õ, ȭ Ȭ, p P, r R, ŗ Ŗ, s S, š Š, t T, ţ Ț, u U, ū Ū, v V, (y Y), (ȳ Ȳ), z Z, ž Ž
Sulgudes toodud tähed esinevad ainult võõrnimedes ja/või on nende kasutamisest tänapäeval loobutud (ö, ȫ ja y, ȳ).
NB! Tehnilistel põhjustel, näiteks kui kirjutusmasinal pole kõiki vajalikke tähti või arvutitarkvara ei võimalda kõigi tähtede kasutamist, on kasutatud mitmeid lihtsustusi või asendusi. Näiteks ḑ asemel d' või ǟ asemel ä'.
Hääldus [muuda]
Kriips (ˉ) tähe peal märgib pikka täishäälikut: Ēstimō (Eestimaa), pū (puu). Pikad kaashäälikud märgitakse sõna keskel kahe tähega, sõna lõpus ühe tähega: kim (kümme). Märk (¸) tähistab palataliseeritud kaashäälikut: tūļi (tuuline). Õ täht järgsilpides märgib Õ ja A vahepealset häälikut: pȭzõz (põõsas). Punkt O tähel (Ȯ) märgib madalat Õ-häälikut:vȯn (õnn). Kuni 1995. aastani märgiti seda häälikut O või Õ tähega.
Rõhk on sõna esimesel silbil. Sõnades esineb kolme tüüpi silbiintonatsioone: ühtlane, katkendlik ja langev. Katkendlik ja langev intonatsioon võivad eristada tähendust.
Keelenäiteid [muuda]
- Tēriņtš!
- Tere!
- Jõvā ūomõg! / Jõvvõ ūomõgt!
- Tere hommikust!
- Jõvā pǟva! / Jõvvõ päuvõ!
- Tere päevast!
- Tienū!
- Tänan!
- Pōlaks!
- Palun!
- Vȯndzist Ūdtāigastõ!
- Head uut aastat!
- Tämpõ um pūolpǟva
- Täna on laupäev
- ikš, kakš, kuolm, nēļa, vīž, kūž, seis, kōdõks, īdõks, kim
- üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 unesco.org välja otsitud 20.12.10
- ↑ http://www.fennougria.ee/index.php?id=20292 välja otsitud 20.12.10
- ↑ baltics-course.com välja otsitud 20.12.10
Kirjandus [muuda]
- Tooke, William (1799). View of the Russian Empire During the Reign of Catharine the Second, and to the Close of the Present Century.. London: T. N. Longman, O. Rees, and J. Debrett, lk. 523-527.
- Tiit-Rein Viitso, Valts Ernštreits. Liivi-eesti-läti sõnaraamat. 2012 ISBN 9789984815763
Välislingid [muuda]
- Liivi keele ja kultuuri portaal Livones.lv
Liivikeelse Vikipeedia inkubaator- Läti-liivi-inglise väljendite sõnaraamat liivi keele tähestiku, häälduse ja lühikese grammatikaülevaatega (pdf)
- Virtual Livonia
- Karl Pajusalu. Jäljed Liivimaa liivi keelest. Sirp, 27.09.2010.
- Valts Ernštreits Liivi kirjakeele kujunemine, 1863. aastast kuni aastani 1982, väitekiri.
- Tuuli Tuisk. Oma kirjakeele tegid ikka liivlased ise Sirp, 14. jaanuar 2011
- Christopher Moseley "Liivi keel – Euroopa ohustatuim?" Sirp, 16.03.2012
|
|||||||||||||||||||||||
