Liivi keel

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ)
Kõneldakse Lätis
Piirkonnad Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid umbes 20[1]
Keelesugulus uurali keeled

 soomeugri keeled
  soome-saami keeled
   läänemeresoome keeled
    liivi keel

Ametlik staatus
Ametlik keel -
Keelekoodid
ISO 639-2 fiu (teised soomeugri keeled)
ISO 639-3 liv

Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel.

Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, viimane liivi keelt emakeelena rääkinud inimene suri 2013. aastal[2]. Teise keelena räägib liivi keelt Lätis umbes 20 inimest[1]. Kokku on registreerinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest[3].

Nimetust rannakeel (rāndakēļ) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides.

Tähestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. Liivi tähestikus leidub tähti, mida pole eesti ega läti tähestikus, näiteks Ǟ (pikk Ä) ja Ȭ (pikk Õ).

a A, ā Ā, ä Ä, ǟ Ǟ, b B, d D, ḑ Ḑ, e E, ē Ē, f F, g G, h H, i I, ī Ī, j J, k K, l L, ļ Ļ, m M, n N, ņ Ņ, o O, ō Ō, ȯ Ȯ, ȱ Ȱ, (ö Ö), (ȫ Ȫ), õ Õ, ȭ Ȭ, p P, r R, ŗ Ŗ, s S, š Š, t T, ţ Ț, u U, ū Ū, v V, (y Y), (ȳ Ȳ), z Z, ž Ž

Sulgudes toodud tähed esinevad ainult võõrnimedes ja/või on nende kasutamisest tänapäeval loobutud (ö, ȫ ja y, ȳ).

NB! Tehnilistel põhjustel, näiteks kui kirjutusmasinal pole kõiki vajalikke tähti või arvutitarkvara ei võimalda kõigi tähtede kasutamist, on kasutatud mitmeid lihtsustusi või asendusi. Näiteks ḑ asemel d' või ǟ asemel ä'.

Hääldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kriips (ˉ) tähe peal märgib pikka täishäälikut: Ēstimō (Eestimaa), (puu). Pikad kaashäälikud märgitakse sõna keskel kahe tähega, sõna lõpus ühe tähega: kim (kümme). Märk (¸) tähistab palataliseeritud kaashäälikut: tūļi (tuuline). Õ täht järgsilpides märgib Õ ja A vahepealset häälikut: pȭzõz (põõsas). Punkt O tähel (Ȯ) märgib madalat Õ-häälikut:vȯn (õnn). Kuni 1995. aastani märgiti seda häälikut O või Õ tähega.

Rõhk on sõna esimesel silbil. Sõnades esineb kolme tüüpi silbiintonatsioone: ühtlane, katkendlik ja langev. Katkendlik ja langev intonatsioon võivad eristada tähendust.

Keelenäiteid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meie Isa palve idaliivi murdes (1905)
Meie Isa palve idaliivi murdes (1870)
Meie Isa palve lääneliivi murdes (1905)
Meie Isa palve lääneliivi murdes (1870)
Tēriņtš! 
Tere!
Jõvā ūomõg! / Jõvvõ ūomõgt! 
Tere hommikust!
Jõvā pǟva! / Jõvvõ päuvõ! 
Tere päevast!
Tienū! 
Tänan!
Pōlaks! 
Palun!
Vȯndzist Ūdtāigastõ! 
Head uut aastat!
Tämpõ um pūolpǟva 
Täna on laupäev
ikš, kakš, kuolm, nēļa, vīž, kūž, seis, kōdõks, īdõks, kim 
üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 unesco.org välja otsitud 20.12.10
  2. Kanadas suri viimane emakeelne liivlane. FennoUgria, 03.06.2013, välja otsitud 08.05.2014
  3. baltics-course.com välja otsitud 20.12.10

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]