Vikipeedia:Üldine arutelu

Allikas: Vikipeedia

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 90 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.

Arhiiv
Alusta uut teemat
NB! Please use the embassy of the Estonian Wikipedia for translations and other requests from other wikis.


Pildirüüstaja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelmisel nädalal tutvustati rubriigis "Kas teadsid" üht kunstnikku. Anonüümne autor Edward von Lõngus on oma teosed küll avalikustanud, aga kas ta on üle andnud oma varalised õigused tööde kasutamiseks ärilistel eesmärkidel? --kanakukk (arutelu) 20. oktoober 2014, kell 13:54 (EEST).

Vikipeedia köögipoolelt (0 kcal!)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui kasutaja on sisselogimata, siis on tal võimalik sisse logida, kas paremalt ülalt nurgast v lingi abil veateates "Hoiatus: Sa pole sisse logitud. Sinu IP-aadress on kõigile nähtav, /---/". Kui sisse logida hoiatuse linkide kaudu, siis on ärajäänud muutuja "&returntoquery=" koos action väärtusega, mis võib olla näiteks "action%3Dedit%26section%3Dnew" v "action%3Dedit", aga vb ka midagi muud. Actioni väärtus on tarvilik selleks, et kasutaja suunataks sisselogimisel viimati tehtud toimingu juurde. --kanakukk (arutelu) 20. oktoober 2014, kell 14:08 (EEST).

Sellega vist mõeldakse midagi ette võtta: bugzilla:25973. Ülal paremal sisselogimislingi juures muide on "returntoquery" olemas, aga selle saamisega hoiatussõnumi lingi sisse on nähtavasti mingi raskus. Pikne 24. oktoober 2014, kell 11:38 (EEST)

VisualEditor vaikimisi välja lülitada[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmes varasemas arutelus on avaldatud soovi see välja lülitada. Peamiselt seetõttu, et vigase koodi lisamisega tekitatakse toimetajatele lisatööd. Mõni hiljutine näide: Eri:Diff/4019279, Eri:Diff/4018869, Eri:Diff/4018941.

Võime paluda teha nii, et VE-d saavad kasutada need sisse loginud kasutajad, kes selle beetafunktsioonina eraldi sisse lülitavad. Kas keegi on sellise ettepaneku vastu? Küsin sellepärast, et ühes varasemas arutelus on VE-le ka poolehoidu avaldatud, kuna see võib uutele kasutajatele kasulik olla. Kui keegi on vastu, siis kas hääletame?

Võimalik, et palvet VE välja lülitada eiratakse, isegi, kui meil on selleks konsensus. Seni on õnnestunud see välja lülitada vaid paaris suuremas vikis. Ja kui ka saab selle välja lülitada, siis tõenäoliselt tahetakse see hiljem ikkagi uuesti vaikimisi sisse lülitada (mispärast ei tarvitseks muretseda, kui uued kasutajad sellest võib-olla kasulikust, aga mitte päris töökorras vahendist praegu veel ilma jäävad). Pikne 24. oktoober 2014, kell 11:38 (EEST)

Ma olen nõus, et VE teeb vigu. Mina seda ei kasuta, sest olen vana süsteemiga harjunud. Olen isiklikult kuulnud uutelt redigeerijatelt, et nad on rahul sellega, et neile VE ette lükati, mitte vana editor. Mulle tundub, et kui selle peaks eraldi sisse lülitama, siis ei pruugi uus kasutaja kohe näha, et see üldse olemas on. Küsimus on siin see, et kas VE avanemisel on statistiline tõenäosus suurem, et esmaredigeerija reaalselt muudatuse ära teeb, võrreldes vana editori avanemisega. Mis puutub toimetajate lisatöösse, siis algajate töö tuleb nagunii üle vaadata hoolimata sellest, mille kaudu nad redigeerivad. VE bläkid võivad närvi ajada, aga kui selle taga on algaja redigeerija positiivne kogemus redigeerimisest, siis on tegelikult kasu suurem kui kahju. Kogenud kaastöölistena peaksime me algajatesse suhtuma nagu lastesse, kelle järelt tuleb alguses koristada. Küll ta kasvab ja õpib, praegu aga las lödistab süües putru sülle, peaaasi, et ei nuta. Pahatahtlikud inimesed ja VE vead on ju tegelikult kokkuvõttes vähemuses. Adeliine 24. oktoober 2014, kell 15:57 (EEST)
Me võime ju selle siis tagasi panna, kui lingi redigeerimist muudetakse.
Meil ei jätku praegu toimetamisressurssi, et kõik muudatused üle vaadataks, rääkimata parandamisest. Need on just niisugused vastikud vead, mis jäävad kergesti kahe silma vahele ja mida ei tehta pahatahtlikkusest ega sisulisest oskamatusest. Andres (arutelu) 24. oktoober 2014, kell 17:36 (EEST)
Minu arvates peaks välja lülitama ja sisselülitamise kohas peaks olema silmatorkav hoiatus. Mina ei arva, et peaksime lasteaeda pidama. Kui koristamisega harjutakse, siis jäämegi koristama. Minu meelest on õigem kohe köögipoolt näidata. Märkasin, et eelistuste juures õpetatakse, et muudatused tuleks enne salvestamist üle kontrollida; mis mõte tal sel juhul üldse on? Lisaks tekitab ta ülearust teksti. --Epp 26. oktoober 2014, kell 07:00 (EET)

Peale selle, ma kahtlustan, et paljusid potentsiaalseid toimetajaid peletab see eemale. Mind küll peletaks. Ja mingit õpetust sellel ka poleks. Vähemalt see tuleks kõigepealt teha. Andres (arutelu) 26. oktoober 2014, kell 09:14 (EET)

Koolitööd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui ülikooli ja Vikipeedia nõudmisi ei õnnestu ühildada, siis ehk ikka ei peaks selliseid asju Vikipeedias tegema. --Epp 28. oktoober 2014, kell 04:07 (EET)

Näiteks kopipeist ei ole ju tegelikult ülikoolis ka lubatud. On väga hea, kui seda märkad ja ütled. Muude asjade puhul ei pruugi tihti tegu olla ülikooli nõudmistega, vaid üliõpilane on millestki lihtsalt valesti aru saanud, ikka juhtub. Kui pidasid midagi muud konkreetset silmas, palun ütle. Adeliine 28. oktoober 2014, kell 10:36 (EET)
Eks praegu oli see muidugi ajendatud järjekordsest kopipeistist, aga ka muidu on ebakvaliteetse töö eest arvestused ära antud ja need on meile toimetada jäänud. Kui neid nii tehtaks nagu teisi artikleid, saaksid teised kohe sekkuda ja hulk tühja tööd jääks ära. --Epp 28. oktoober 2014, kell 19:33 (EET)
Oleks tõesti parem jah, kui mitte keegi mitte kunagi ei püüaks Vikipeediat muuta ja sa saaksid siin uhkes üksinduses tegutseda. Paraku pole maailm täiuslik.
Ei ole kohe kuidagi näha, et kõigi probleemsete artiklitega tegeleda jõutaks. Kohe mitte sinna poolegi. Aga need nn koolitööd peavad ilmtingimata iga viimne kui üks täiuslikud olema. Parem oleks, kui neid üldse poleks, kui mõne üksiku probleemse artikli juures mõnda parandust teha. Mis sest, et nende koolitööde keskmine kvaliteet on peajagu üle keskmiste lisanduvate artiklite kvaliteedist. Ivo (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 03:43 (EET)
Selliseid isiklikke rünnakuid on paha lugeda. Ma kahtlustan, et niisugune asi peletab stressitundlikke kirjutajaid Vikipeedia juurest eemale.
Keegi pole ju öelnud, et kõik tööd peavad täiuslikud olema. Probleemne on see, et Vikipeedia nimeruumi jõuavad tööd, mis ei oleks pidanud positiivset hinnet saama, (neid on vähemik). Ja imelik on see, et kuigi hindajad otsivad kõik vead üles, on meieni jõudvates töödes ikka palju vigu, isegi pealkiri on mõnikord keeleliselt vigane. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 13:11 (EET)
Kahjuks pean nentima, et valdav osa koolitöödest on täis ka elementaarseid kirjavigu ja neidki ei tohi parandada. Hullem lugu on see, et päris mitmedki sedasi kampaania korras loodud lehed tuleb tegelikult otsast peale uuesti kirjutada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. oktoober 2014, kell 05:11 (EET)
Tere!
Ma ei näe olulisust lahterdada sissetulevaid potentsiaalseid artikleid (kasvõi 'artikli eskiise') nn koolitöö materjale eraldi klassi võrreldes ülejäänud laekuva, erinevas seisuses, infoga...
Mis asi on Vikipeedia tühi töö (ma saan aru 6-ne peagi 8-ne perepoeg peab oma toa koristamist elu raiskamiseks aga mis see Vikipeedia adminitraatorite jaoks on)?
Koolitööde kohta lausujaid olen mina Vikipeedias kohanud küll vahel...
 • • • Kasutaja:Ahsoous •  avaldatud tegevusanalüüsi tulem: uued lehed ümber luua - kust Vikipeedia administraatorid selle aja võtavad ja teiseks nii ei ole ilus öelda - koolitööd võivad olla osade (üli)õpilaste või ka Vikipeedia kasutajate jaoks esimesed katsed infot korrastada ja mõista püüda näituseks ( - nii kuis mina proovisin siin näituseks Kawasaki haigus)
Kas need koolitööd on miskit siit (suvalises järjestuses):
Mitteinvasiivne sünnieelne diagnostika
Acne vulgaris
Sepsis
Huntingtoni tõbi
Tupe mikrofloora
Endometrioos
Kopsuvähk
Taimede kaitsemehhanismid
Mammograafia
Maksa regeneratsioon jmt...
Pigem jääb siin puudu suhtlemisest, et kui nende kasutajatega püüda kontakti saada siis kas neid on juhendatud või on neile räägitud, et üks asi on artikli 'doonoriks' olemine aga sellele võib lisanduda midagi koostöö-laadset - täpsustamine, küsimine, toimetamine - kas see neid kuidagi puudutab või mitte?, kui mitte siis oleks seda hea teada (kui need eeltoodud artikkel-lingid on koolitööd näituseks)...
Mariina 29. oktoober 2014, kell 07:21 (EET) alias Простота
Kui inimene tahab hinnet saada, siis viki toimetajad ei saa põhimõtteliselt sekkuda ning nad ei saa ega ka tohi õpetada. Ja seda viimast kasvõi seepärast, et kui nad ühte õpetaksid siis peaksid nad seda tegema kõigi puhul, aga see ei ole lihtsalt võimalik. Võib ära ununeda või ei valda teemat jne. Ja seepärast nad ei tohigi seda teha. Sellest aga tekib häda, et osad tekstid saavad lõppude lõpuks korda, osad mitte, aga paraku jõuavad ka need viimased artiklite hulka ja vat see on paha.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. oktoober 2014, kell 13:05 (EET)
Mul on küll õppeaegadest mõnda jooksnud aga seda mäletan küll, et referaate ja kursusetöid sai küll õppejõududega arutada ja nemad juhendasid teatud maani - paha lugu meenus küll ka nüüdseks surnud professoriga talle sattus terve kursus (va mina külaliskursuslasena) tegema seda va koopia-kleebist ta nuttis selle peale lausa... - nii, et koolitööde laekumine Vikipeediasse on siiski ka vikipedistide vähesusega seotud - kõike ei jõua käigupealt leida ja toimetada - vaatamata sellele ei saa me koolitöödele eritingimusi seada - need käivad ikka ühisvoo alla ja siis vikipedistid vaatavad kuis ja kas edasi saab ... noh jah minu jaoks laekub artikleid vähe ja ma ikka vaatan neid (omamoodi) ja kui vähegi jaksan siis füsioloogiaga saaksin miskit abistada küll aga mul ei ole ikka selgust selles, et kui 'artikkel on siit leiduvaks lingitud', kas siis on mõtet enam artikli autoriga miskit arutada või läheb ülejäänu jooksva läbivaatuse käigus...
Mariina 29. oktoober 2014, kell 13:36 (EET) alias Простота
Tühi töö on see, millest Vikipeedias mingit kasu pole, eelkõige näiteks teiste autorite tekstide kopeerimine. Mõni asi minu meelest veel, aga ma parem ei ütle. --Epp 29. oktoober 2014, kell 09:46 (EET)
Õigupoolest pole see mitte tühi töö, vaid miinusmärgiga töö – Vikipeedia maine kahjustamine ja nt minu aja raiskamine. --Epp 29. oktoober 2014, kell 09:48 (EET)
Tere Epp!
see kõlab ju lausa mittemidagi-tegemisena - täpselt minu ala ☺!
kas need minu (siin alateemas) toodud lingid on koolitööd? - need küll ei ole minu arust tühi töö...
Mariina 29. oktoober 2014, kell 09:57 (EET) alias Простота
Epp, ma austan väga Sinu panust Vikipeediasse ja õigust oma arvamuse välja ütlemisele. Aga Sina ei ole Vikipeedia peatoimetaja, Sul ei ole vastutust ega kohustust kõike toimetada ja kõigele oma heakskiit anda. Võta palun viimast lauset vabaduse andmisena, mitte millegi muuna. Vikipeedia on avatud kõigile, Sul ei ole võimalik kogu Vikipeedia üle üksinda kontrolli hoida, see ei ole niimoodi ette nähtudki. Sa toimetad täpselt nii palju, kui jaksad ja tahad, püüa ülejäänust veidi lahti lasta ja mitte keelata kõike peale selle, mida kontrollida suudad. See on keeruline, ma tean, olen seda tunnet tundnud. Ja ma kordan, Sinu hoolimine Vikipeediast ja selle kvaliteedist on austusväärne, arvamuste avaldamine paremuse poole viivate muutuste saavutamiseks tervitatav. Ma tean, et kõik kaastöölised, kes Sind Vikipeedias teavad, hindavad samuti kõrgelt Sinu kaastööd. Saame ikka koos hakkama, teeme igaüks võimalikult hästi seda, mis on meie võimuses, ja püüame ülejäänu pärast mitte liialt muretseda, sest see on mõttetu ja kahjustab meid ennast. Adeliine 29. oktoober 2014, kell 12:02 (EET)
Ei maksa nii isiklikuks minna. (Ma olen küll nõus, et ilma lahtilaskmiseta ei pääse, aga see on isiklik psühholoogiline probleem, mis ei kuulu Vikipeedia asjade arutellu.) Ma saan aru, et Sa seda nii ei mõelnud, aga see kõlab nii, et ära topi oma nina kõigisse asjadesse, niikuinii Sa midagi muuta ei saa, sest teised teevad nii, nagu tahavad. Aga tegemine, nagu tahetakse, on ka millegi muutmine. Arvamuste avaldamine ongi ju üks viis, kuidas asju mõjutada. Sa ei saa nõuda, et teine ei püüaks asju mõjutada, eriti kui need asjad olenevad Sinust ka. Ja praegu jääb mulje, et Sa summutad probleemide arutelu. Mulle tundub ka, et on tarvis midagi muuta, tuleb lihtsalt arutada, mida ja kuidas. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 12:50 (EET)
Aitäh! Aga kas kuulutame siis autoriõiguste rikkumise lubatuks? Mina olen absoluutselt üksi sellest juttu teinud. Mul tõesti on sellest väga kõrini. Ja nii on see olnud igal aastal. Jah, ei pea muidugi kõike toimetama, aga kui keegi teine sellele üldse mingit tähelepanu ei pööra, siis ei jää ju muud üle. Aga jah, üldiselt ignoreeringi peamiselt. Ma tõesti olen tihti jõuga suud kinni hoidnud. Oleks ju tõesti võimalik milleski kokkku leppida, aga näiteks minu küsimused ja märkused on lihtsalt vastuseta jäänud. Peaks olema mingi kontaktisik, kellega saaks koolitööde kvaliteedi teemal rääkida, igaüht eraldi ei jõua ju juhendada, kui see on korraldajatel tegemata jäänud. --Epp 29. oktoober 2014, kell 12:37 (EET)
Jah, siin on ilmne probleem ja see ei puuduta ainult Vikipeediat, vaid ka ülikooli. See mõjub väga halvasti ülikooli mainele, kui saab avalikuks, et ülikooli hindajad peavad niisugust tööd normaalseks. Epp ju juhtis hindaja tähelepanu kopipeistile ja hindaja ütles, et kõik on korrektselt viidatud, kopipeisti ei ole. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 12:50 (EET)
Palun vabandust, kui ma läksin ebasobivalt isiklikuks. Väljendusõpetuses on kontaktisik Vikipeedia ja ülikooli vahel praegu Ivo, kui ma õigesti aru saan. Aine õppejõud on Ene Voolaid. Ma olen täielikult nõus, et hindajad peaksid kopeerimisele rohkem tähelepanu pöörama. Adeliine 29. oktoober 2014, kell 13:02 (EET)

Minu meelest konkreetselt väljendusõpetuse aines kipuvad hindajad tühja teed tegema ja osaliselt sellepärast nad ei suuda töödesse sisuliselt süveneda ja jätavad suuredki prohmakad (näiteks Populatsioon; see ei ole veel artiklisse jõudnud) tähele panemata). Kui eesmärk on õpetada õigekeelt ja head stiili, siis on vähetõenäoline, et üliõpilane õpib paremini kirjutama, kui talle öeldakse ette, millised konkreetsed parandused ta peab tegema. See on minu meelest hindaja ressursi ebatõhus kasutamine. Selle asemel peaks ütlema, millistele õigekeele aspektidele tuleks tähelepanu pöörata. Vead peaks ikka ise leidma, ja kui ei leia, siis ei leia. Siis ta niikuinii ei õpi. Parem juba siis ise ära parandada, see nõuab vähem tööd ja kui inimene tahab õppida, siis ta õpib sellest ka. Põhitähelepanu peaks minema sellele, et mõtted oleks nii kirja pandud, et jutt oleks lugeja jaoks selge ja arusaadav. Tundub, et pahatihti ei saa hindaja teksti sisust midagi aru ega usugi, et ta seda suudaks. Siis ta ei saagi väljendusoskust õpetada. Ja veel, ka õigekeele asjus kipuvad hindajad abitud olevat, vaata näiteks Arutelu:Fentoni protsess.

Mul on tekkinud eelarvamus, et üliõpilased kirjutavad Vikipeedia artikleid vastu tahtmist ja neil pole tegelikku huvi selle vastu, et nende kirjutatu oleks Vikipeedias kasutatav. Ma möönan, et see on eelarvamus ja võib olla paljude suhtes ebaõiglane.

Pakun, et koolituse käigus võiks kõigepealt ette võtta midagi väikest, näiteks kirjutada nupuke, aga nii, et see oleks ülejäänud Vikipeediaga korralikult seotud. Ja hindajad ise vajaksid ka Vikipeedia koolitust. Nad peaksid ise oskama Vikipeedia nõudeid arvestades kirjutada, selleks neil peaks olema mingi kogemus Vikipeediast. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 11:50 (EET)

Just hindajate tööd ma silmas pidasin, kui enne ütlemata jätsin. --Epp 29. oktoober 2014, kell 12:37 (EET)
See oli väga hea, Andres, aitäh. Adeliine 29. oktoober 2014, kell 12:02 (EET)
Ma ei viitsi ega taha neid koolitöid, mis kasutaja nimeruumis on, jälgida, sest parandada neid nagunii ei tohi. Enne seda kui need tavanimeruumi teisaldatakse, tuleb need ikka korda teha. Kes selle töö ära peab tegema pole vististi selge, aga kahjuks seda ei tehta.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. oktoober 2014, kell 12:55 (EET)
No seda nüüd küll ei saa nõuda, et laekuvad koolitööd oleksid sellised, kus midagi toimetada ei ole.
Aga ülekirjutamist ei tohiks olla, see on kõige vastikum asi. (Sest toimetaja ei jõua varasemates versioonides tuhnida, ja nii võib teiste töö kaduma minna. Kõik muud asjad saab kunagi ära klattida.) Selleks tuleks nõuda, et juba olemasolev artikkel võetaks aluseks. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 13:34 (EET)

Teaduses ja ülikoolis on oluline täpne kopeerimine koos täpse viitamisega. See pole autoriõiguste rikkumine. Hariduslikel eesmärkidel on kopeerimine Eesti Vabariigis seadusega lubatud. Vaher (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 15:17 (EET)

Kui ei ole jutumärke ja sõna-sõnalt maha kirjutatakse, siis see ei ole lubatud. Aga kui jutumärgid ka oleksid, oleks igal juhul tegu kopipeistiga, kui töö on tsitaatidest kokku monteeritud. Selline töö on naeruväärne: referaadi puhul pole refereerimist, väljendusoskuse töö puhul laenatakse väljendusoskus põhiosalt teistelt.
Teiseks, Vikipeedias kasutamine ei kuulu hariduslikel eesmärkidel kasutamise alla. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 13:55 (EET)

Hindajateks võiks võtta need vikipedistid, kes õigekeelt enam-vähem tunnevad. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 14:06 (EET)

Nõus, aga teaduses tulebki täpselt näidata millest töö on kokku monteeritud.

Näidata tuleb muidugi, aga teaduses tekitatakse ise ka sisu.
Kirjuta oma repliikidele alla. Selleks vajuta neli korda ~ või klõpsa redigeerimiskasti kohal ikooni, millel on kujutatud pliiatsit. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 14:46 (EET)

Languages in censuses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hello, Dear wikipedians. I invite you to edit and improve this article and to add information about your and other country.--Kaiyr (arutelu) 31. oktoober 2014, kell 13:31 (EET)

Kreeka samanimeliste saarte ja asulate kohta artiklite pealkirjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjutan artikleid Kreeka saarte kohta ja on selline mure: pakun anda pealkirja artiklile saare kohta pealkirja "NNNN" ainult kui puudub saar nimega NNNN. Kui on olemas samanimelised saar ja asula, siis pakun kasutada pealkirja "NNNN" asula artikli jaoks, aga saare jaoks pealkirja "NNNN saar". Samuti teha täpsustuslehte "NNNN (täpsustus)", kuhu võib lisata ka artikleid "NNNN vald", "NNNN piirkonnaüksus" jne. Geonarva (arutelu) 3. november 2014, kell 19:38 (EET)

Me oleme nii teinud ka, tegin ainult Rhodosele erandi, sest see on teistest suurem ja väga tuntud saar, millele tuli palju linke. Andres (arutelu) 4. november 2014, kell 19:19 (EET)

Haldusjaotuse küsimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutaja Castellumi arutelus on tõstatunud niisugune probleem. Palun öelge sõna sekka. --kanakukk (arutelu) 4. november 2014, kell 21:07 (EET).

Ma tegin seda juba, rohkem mul ei ole midagi öelda. Andres (arutelu) 5. november 2014, kell 18:53 (EET)
Vabandust, ma arvasin, et see on minu aruteluleht. Andres (arutelu) 5. november 2014, kell 18:56 (EET)

Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944[muuda | redigeeri lähteteksti]

AAUT on aadressil eha.ee (eha.ee/andmed/search.php?type=aaut) lõpetanud tegevuse ning üleviidud siia. Palun viiteid korrigeerida. --kanakukk (arutelu) 4. november 2014, kell 21:32 (EET).

Kuupäeva vormistus viites[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siin on kuupäeva vormistusega seoses üks küsimus, mille kohta võiks rohkem inimesi arvamust avaldada. On olemas tehniline standard kuupäeva kirjutamiseks kujul AAAA-KK-PP ja see standard on ka Eestis kasutatav. Aga üldiselt vist ei tule kellelgi pähe kirjutada artikli tekstis kuupäev kujul 2014-10-05. Kui nüüd viites on kirjutatud näiteks "vaadatud 2014-10-05", kas siis võib olla tegu sedavõrd erandliku kontekstiga, et sinna sobib ka selline vormistus ehk seda ei tuleks parandada? Pikne 5. november 2014, kell 17:36 (EET)

Mina parandaksin, sest see ei ole üldmõistetav. Andres (arutelu) 5. november 2014, kell 18:55 (EET)
Panin juba kirja oma seisukoha malli arutelus, kuid olgu see siin veel ära toodud. 1. "Eesti keele käsiraamat" ütleb: "Rahvusvahelise standardiga ettenähtud viisidest on meil eelistatav 1994-04-20, 2000-03-02". 2. Jutt pole artikli tekstis, vaid viites kasutamisest, mis minu meelest on oluline erinevus. Seega: ei, seda ei peaks parandama. Mind isiklikult see formaat ei häiri. Kui aga enamus vikipediste arvab teisiti, siis olgu. Taavi (arutelu) 6. november 2014, kell 00:17 (EET)
Loomulikum tunduks kuupäeva kasutamine n.ö õigetpidi, s.t järjekorras päev, kuu ja aasta. See oleks selgem, sest eri riikides kirjutatakse kuupäeva eri viisidel. Näiteks Rootsis kirjutatakse sageli enne kuu ja siis päev, aga mitte alati. Ühemõtteliselt selge on säärane kirjaviis vaid siis, kui kuupäev on suurem kui 12. Ssgreporter (arutelu) 6. november 2014, kell 00:36 (EET)
Kuupäevade osas, see kuidas neid välja kuvada on üks asi, aga see, et malli poole pöördumisel on siiski parem need kirjutada ISO standardi järgi. Kuupäevade kuvamise osas, ega see arvutiajastu nii kaua nüüd kestnud ei olegi ja algusaegadel olid kuupäevad kord üht ja kord teistpidi kirjutatud. Enamasti sõltus see riigist või siis ka lehekülje autori oma eelistustest. Millalgi tekkis aga soovitus kuupäeva kirjutamisel kuu välja kirjutada, kuid tollal kirjutati aastanumbrit veel kahe numbriga. Nüüdseka aga on see ISO 8601 standard informaatikas vägagi levinud (OK, enne 1583. aastat on sellega probleemid), kuid mõnes mõttes on selle kasutamine lihtsam kasvõi kuupäevadega tehtavate arvutuste pärast ja see puudutab ka muide kasutajate keeleoskust. Heakene küll, et eestikeelsed enimkasutatavad kuunimed on rahvusvaheliselt suhteliselt arusaadavad, aga kui meil on vaja kasvõi soome- või poolakeelsest vikist mingeid kuupäevi kasutada, hakkame võib olla ise kiruma. ISO kuupäevaga seda muret pole.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. november 2014, kell 02:02 (EET)
Eesti keeles minu meelest tegelikult pole erinevate järjestustega probleemi, kuna levinud on ainult üks järjestus. Võiksime seda probleemi mitte tekitada. Et mõnel maal võidakse kasutada mitut erinevat järjestust, see on minu meelest nii juba arvutieelsest ajast. Malli parameeter põhimõtteliselt võiks olla ühes kindlas vormingus ja miks siis mitte juba selles lihtsasti teisendatavas vormingus, aga malli kasutamine oleks siis keerulisem (kui ei tea üht õiget vormingut, tuleks alati juhendit vaadata). Küsimus on siin rohkem selles, kuidas kuupäeva lugejale näidatakse, mitte selles, kuidas kuupäev arvutile loetavalt sisestada või arvutile loetavaks teha.
Keele käsiraamat minu arusaamise järgi lihtsalt sedastab, et kui on tarvis kasutada mingit standardset vormingut, siis võiks eelistada kõnealust. Aga millal seda vormingut tarvis läheb (võib-olla mingis tehnilises dokumentatsioonis), see on lahtine.
Milles on artikli teksti ja viite teksti vahel oluline erinevus? Viide on n-ö punktidena kirja pandud, seal võib olla mõistlik lühendada. Aga jällegi, kuupäeva lühendamiseks on eesti keeles tavaks kasutada punkti, mitte sidekriipsu (pigem ka mitte kaldkriipsu), nagu eelmises arutelus viidatud eesti keele standardi seletuses öeldud. Pikne 6. november 2014, kell 13:56 (EET)

Üks loa küsimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palun vaadake Malli arutelu:KI. Äkki keegi võtaks loa küsimise enda peale. Andres (arutelu) 7. november 2014, kell 23:17 (EET)

Tegin katse leida piltide autorit ja temalt kasutamiseks luba küsida. --kanakukk (arutelu) 13. november 2014, kell 21:54 (EET).
4. detsembri seisuga olen saanud põhimõttelise nõusoleku nende failide kasutamiseks. Ma katsun selle kuidagi ära ka vormistada. --kanakukk (arutelu) 12. detsember 2014, kell 13:53 (EET).

Teoste kokkuvõtted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palun vaadake Malli arutelu:Sisukokkuvõte. Üks asi on teosed, mis on ise artikliväärilised, teine asi teosed, mis sobiksid ainult artiklite sisu allikaks ehk kasutamiseks viidetena. Minu arvates on seda teist liiki praegu tekkinud Ignoreerides tõde ja Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus. Iga teadusartikkel ei vääri vastavat entsüklopeediaartiklit. Adeliine 25. november 2014, kell 15:03 (EET)

Nõus, et teadusartiklid valdavalt pole artikliväärilised. Need kaks ka tõenäoliselt pole. Kui on artiklivääriline, siis see peaks siinsest artiklist välja tulema.
Aga malli arutelus pole päris see teema. Malli arutelus ja sealt viidatud aruteludes on eeldatud, et artikkel või muu teos, millest kirjutatakse, on artiklivääriline, aga märksõnaartikkel pole kirjutatud entsüklopeediaartiklina. Pikne 25. november 2014, kell 18:44 (EET)
Jah, ma tahtsingi kahte asja: suunata inimesi malli aruteluu ühe asja üle arutama ja teiseks anda märku ebasobivatest artiklipealkirjadest. Tänaseks on neid veel tekkinud. Kas see on kuskil koolitöö, et neid niimoodi palju korraga tekib? Adeliine 26. november 2014, kell 18:12 (EET)

Me peame need kuidagi ära seedima, kuigi see võtab aega. Andres (arutelu) 27. november 2014, kell 00:29 (EET)

Eks püüame seedida jah. Kirjutasin sellele õppejõule ka, vaatab mis saab. Adeliine 27. november 2014, kell 15:11 (EET)
Õppejõu ja tudengite vahel olid väiksed arusaamatused. Nende tööde ülespanek peeti nüüd kinni, rohkem ei peaks tulema. Õppejõud küsis, kas peaks need hoopis maha võtma, mina arvan (ütlesin talle ka), et las nad ehk esialgu olla, püüame neist midagi vormida. Adeliine 28. november 2014, kell 11:57 (EET)
See on hea, et nad kaastööd teevad. Minu meelest me reageerisime üle, nii me peletame nad eemale. Sõbralikum tuleb olla. Materjal on enam-vähem OK, meil on hullematki. Kuidas seda paigutada, on ise küsimus, aga mida rohkem psühholoogiast kirjutatakse, seda lihtsamaks see läheb. Andres (arutelu) 28. november 2014, kell 12:31 (EET)
Jah, ma rõhutasin õppejõule seda, et kavatsus ise oli väga hea ja kaastöö on üldiselt oodatud. Õppejõud ise oli veidi ehmunud sellest, kuidas välja kukkus ja ise ütles tudengitele, et pidage hoogu, enne kui mina temaga üldse rääkisin. Adeliine 28. november 2014, kell 12:36 (EET)
Praegu ei ole põhimõtteliselt muud hullu, kui et võib-olla artiklid ei ole iga artikkel eraldi võttes tähelepanuväärne. Praegu ei ole selge, kuidas sellega on, aga küll see pikapeale selgub, ja kui tarvis, saab materjali ümber korraldada. Ainult et mul ei ole praegu mahti nendega põhjalikumalt tegelda. Ühega ma tegelesin, aga rohkem praegu ei jõua. Andres (arutelu) 28. november 2014, kell 12:49 (EET)

Mulle ei tundu, et üle on reageeritud. Kaastööd iseenesest jah tuleks soosida ja suunata. Minu meelest pole pigem ükski neist teadusartiklitest artiklivääriline. Kui oleks artikliväärilised, siis artikli kohta käiva käsitluse asemel on ainult põhjalikumapoolne sisukokkuvõte. Teise siin viidatud artikli lõpus on veel midagi, mis ilmselt on originaaluurimus. Kui vormistada need kokkuvõtted ümber teadusartiklites käsitletud teemasid käsitlevateks artikliteks, siis tundub, et rahuldava (mitmekülgse ja neutraalse) käsitluse saamiseks on lihtsam eri allikaid kasutades otsast alata. Kui need kokkuvõtted sellisel kujul seisma jäävad, siis pole minu meelest midagi, mida on mõtet säilitada. Pikne 28. november 2014, kell 15:04 (EET)

Nojah, me peame need asjad ära seedima. Aga kui inimesed ei oska teha nii, nagu me tahame, ja me siis me lihtsalt kustutame nende töö ära, mis mõtet siis üldse on tahta, et meile midagi kirjutataks. Mulle tundub, et vähemalt suurem osa sisust on niisugune, millega on midagi peale hakata. Andres (arutelu) 28. november 2014, kell 17:30 (EET)
Kas sa tahad öelda, et entsüklopeediast ei tohiks eemaldada teksti, mis pole entsüklopeedia tekst, sest äkki teksti ülespanija solvub siis? Ma ei ütle, et kustutame lihtsalt. Loodame, et antud juhul õpitakse õppejõu tagasisidest ja ehk püütakse ka midagi paranada. Kui vaja, siis püüame veel juhendada. Kui on keegi teine, kes oskab nende töödega midagi peale hakata ja kellel pole käsitluse kirjutamiseks lihsam allikate juurde tagasi pöörduda ja otsast alata, siis palun, kustutamisega pole kiiret. Olgu, kuidagi kaudselt ehk on praeguse sisuga midagi peale hakata. Aga kui hiljem on näha, et ei hakata, siis igaks juhuks ebasobival kujul minu meelest sälitama ikkagi ei peaks, vähemasti mitte artikliruumis. Pikne 28. november 2014, kell 20:02 (EET)
Ei, ma mõtlen seda, et kui tekst ei ole nii kokku pandud, nagu me tahaksime, siis tuleb see ümber tõsta (ja vajaduse korral muidugi redigeerida ja täiendada), mitte kustutada. Selline materjal, mis üldse ei ole kasutatav, tuleb muidugi kustutada.
Mis tähendab, ei hakata, ma juba hakkasin, aga ma ei jõu seda kiiresti teha. Igatahes minu meelest ei ole praegu olukord nii hull, et peaks kustutama hakkama, ma tegin hädavajalikud ümberkorraldused ära. Raskus on praegu selles, et psühholoogia teemad on läbi kirjutamata, seda tuleb hakata tegema. Andres (arutelu) 28. november 2014, kell 20:44 (EET)
Entsüklopeediat saab kirjutada päris mitmel moel. Näiteks kas Britannica esseed polegi entsüklopeedia? Kuid on ilmselt nii mõnigi valdkond, kus tahtes asja põhjulikult kirjutada, siis pole enam aga üldse võimalik kirjutada nii nagu seni vikit tehtud on.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 28. november 2014, kell 21:41 (EET)
Ma ei tea, psühholoogia üldine kajastatus Vikipeedias tundub siinkohal kõrvalisena. Siin on konkreetsed kirjatööd, mille juures on eeskätt asi selles, et 1) need teadusartiklid pole artikliväärilised ja 2) käsitluse asemel on sisuks mahukas kokkuvõte (ja mõnel juhul pisut originaaluurimust), nii ka selle artikli juures, mida muutsid. Minu meelest mõlema küsimusega tegelemine ongi hädavajalik. Ma lihtsalt püüan olukorda realistlikult hinnata ja muu hulgas arutlesin, millisesse seisu need artiklid suure tõenäosusega jäävad, olgu pealegi mingisugune algus ära tehtud. Pikne 28. november 2014, kell 22:44 (EET)

Abipalve![muuda | redigeeri lähteteksti]

Tere! Vikipeedia administraatorid vaadake palun üle kasutaja ‎Sals100 (arutelu | kaastöö) - mõnel on vast 'varajased vastlaliud'...

‎Mariina 28. november 2014, kell 18:50 (EET) alias Простота

Вики-сабантуй[muuda | redigeeri lähteteksti]

Приглашаю всех в вики-сабантуй который пройдет 24-26 апреля 2015 года в Уфе. Регистрация тут. Срок подачи заявок: до 31 марта 2015 года включительно. --Kaiyr (arutelu) 2. detsember 2014, kell 20:06 (EET)

Tänu avaldamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhiksin tähelepanu sellele, et kui avada artikli ajalugu, siis on seal iga redaktsiooni järel sõna 'täna'. See ei tähenda tänast päeva, vaid võimalust avaldada tänu redaktsiooni tegijale. Pidin just küsima, et miks meil ei ole seda võimalust, samas kui ingliskeelses Wikipedias on. Ja avastasin siis, et meil on ka, ma pole lihtsalt varem märganud. Võib-olla leidub veel keegi peale minu, kes pole veel märganud. Taavi (arutelu) 4. detsember 2014, kell 01:09 (EET)

Juba ammu mind keegi administraator tänas aga siiamaani ei teadnud, kust kohas seda oli võimalik teha. Arvasin, et ainult administraatoritel on see võimalik. Tänan info eest! :) --Tiia (arutelu) 4. detsember 2014, kell 01:14 (EET)
Jah, see on seal mõnda aega, aga praegune sõnastus ei ole hea. Ehk võiks 'Täna' asemel olla 'Tänu' või 'Tänamine'? --Metsavend 4. detsember 2014, kell 02:42 (EET)
"Kiida"? --Kyng (arutelu) 4. detsember 2014, kell 14:00 (EET)
"Kiida" sobiks sinna rohkem. --Tiia (arutelu) 4. detsember 2014, kell 14:24 (EET)
Kiitmine ja tänamine on eesti keeles veidi erineva tähendusega. Peaasi, et me sinna "meeldib/like" ei pane :D. Mul tuli veel pähe variant "ütle "aitäh"". Ei pea tingimata ühesõnaline olema. Adeliine 4. detsember 2014, kell 15:10 (EET)
Arvan, et kiitmine ei sobi, sest see ei ole tähenduselt tõesti päris sama. Pakutud variantidest meeldivad mulle tänamine ja "ütle "aitäh"". Aitüma võiks ka olla. (OK, nali.) Taavi (arutelu) 4. detsember 2014, kell 20:57 (EET)
Kui muuta, peaks tekst jääma imperatiivi nagu selliste tegevuslinkide puhul üldiselt on. Võib-olla siis ka "avalda tänu".
Aga kas "täna" ikka on halb? Kas pole mitte nii, et kui te ei teadnud, kuidas tänada, siis sellepärast, et te ei teadnud, kus link asub? Kui teada, kus ingliskeelses vikis tänamisfunktsiooni link asub, siis võiks arvata, et see on kokkuviidav eestikeelses vikis samas kohas asuva lingiga "täna". Iseenesest tänamise funktsiooni on siin osatud kasutada küll, umbes aasta jooksul on seda kasutanud üle 50 inimese.
Kui "täna" tähendaks tänast päeva, siis mida see redaktsiooniga seoses tähendama peaks? Kuna "täna" on antud juhul linkidega "eemalda" ja "tühista" samas pundis, siis see viitab ka "täna" juures imperatiivile. Kusjuures nagu nende teiste linkidegi juures, on sõnade tähendus tinglik, kui ka valida täpsem või ühemõttelisem sõna, tuleb süveneda, et aru saada, miks selline link sellise koha peal on ja kuidas ta täpselt töötab. Sellepärast julgeks ma eelistada ikkagi praegust lakoonilisemat ja vähem ruumi võtvat varianti. Pikne 4. detsember 2014, kell 22:28 (EET)
praegune variant (täna) on halb, sest oluline on, et kohe mõistetaks. Muudame siis "kiida", ütle "aitäh" või "tänamine". Ma eelistaks esimest varianti ehk "kiida"--Bioneer1 (arutelu) 5. detsember 2014, kell 21:04 (EET)
Pooldan samaks jätmist samal põhjusel nagu Pikne: esimesel korral ei saa niikuinii aru, millega täpselt tegu, pärast juba tead. Praegune sõnastus on kõige täpsem ja teistega ühes reas.
Probleemi näen pigem selles, et see nupp ei torka üldse silma, ja läheb ka meelest, kus see on. Mina leidsin selle nupu alles hiljuti üles. Andres (arutelu) 5. detsember 2014, kell 21:52 (EET)
Mina leidsin selle nupu üles umbes aasta tagasi ja sain aru, mida see teeb, kuid unustasin ära. Nüüd avastasin uuesti. Arvan, et võiks siiski olla midagi muud kui "täna", sest pealiskaudsel vaatamisel võib teadvus jätta nupu registreerimata, pidada seda "täna"-t tänaseks päevaks. Kui seal oleks selgem sõna või väljend, siis oleks ka raskem seda registreerimata jätta. "Avalda tänu" on ka sobiv variant. Taavi (arutelu) 6. detsember 2014, kell 06:50 (EET)
Pooldan "Avalda tänu", sest siis saaksid funktsioonist aru ka need, kes muidu kvalifitseeruksid "esimesel korral ei saa niikuinii aru, millega täpselt tegu" alla. Hirvelaid (arutelu) 6. detsember 2014, kell 09:57 (EET)
Mõeldud oli, et ilma järele proovimata ta ei oska seda kasutada (juhendis ka seda pole). Olen nõus, et oleks väga hea, kui saaks kohe aru, aga pikaks ja lohisevaks ajada pole ka hea. Võib-olla piisaks juhendi koostamisest. Andres (arutelu) 6. detsember 2014, kell 10:12 (EET)
Juhend peaks ka olema, võib-olla saaks tänaja sealt teada, kas tänamisest ka mingit jälge jääb (mul tekkis kord probleem, et kas olin juba tänanud või mitte). Hirvelaid (arutelu) 6. detsember 2014, kell 14:04 (EET)
"Täna kirjutajat" võiks olla.Valju (arutelu) 8. detsember 2014, kell 20:39 (EET)
Mina pidasin pikalt "täna"-t just tänast päeva tähistavaks sõnaks ega süüvinud sellesse, mis täpsem point sellel lingil olla võiks. Ma arvan ka, et mingi selgem väljend võiks selle asemel olla. Minnekon (arutelu) 19. detsember 2014, kell 20:36 (EET)

Statistikat ka:

--WikedKentaur (arutelu) 25. jaanuar 2015, kell 11:36 (EET)

Enamus kustutamise malle võiks asendada vaidlustatud malliga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kustutamise malliga seisavad lood aastaid. Võiks need kas ära kustutada aga kuna tegelikult on nad kehvalt vormistatud või ebareeglipärased siis võiks panna vaidlustus malli. See tähendab, et lugu pole kustutatud lootuses kunagi täpsemale teabele või selle valmimisele --Vaher (arutelu) 16. detsember 2014, kell 18:29 (EET)

No ja mis takistab vaidlustamise malliga lugudel aastaid seista? Kustutamismärkusega artikleid on ikka mitu korda revideeritud, samas kui tavalist toimetamismärkust on mõni artikkel varsti 10 aastat kandnud.--Kyng (arutelu) 17. detsember 2014, kell 08:16 (EET)

Writing weeks about Baltic region[muuda | redigeeri lähteteksti]

The Baltic region

Hello!

Today the writing weeks about the Baltic region have started on the Dutch Wikipedia!

Several times a year, especially during holidays, we organize on the Dutch Wikipedia writing weeks to focus much of our attention to a specific region in the world that can use some improvements, based on reasons. This edition is about the Baltic region, because on 1 January Latvia becomes the president of the Council of the European Union and Lithuania becomes member of the Eurozone and adopts the Euro as currency. But what do we (outside this region) know about these countries?

Everyone can participate in writing about Estonia, Latvia, Lithuania and the Kaliningrad Oblast. We work on both improving existing articles as writing new articles.

The Dutch project page is at nl:Wikipedia:Wikiproject/Schrijfweek/Baltische regio.

What can you do?

  • You can give us suggestions what certainly should be written/improved.
  • You can simple start up your own writing weeks, like about the Netherlands and Belgium.

Let's make Wikipedia better! Romaine (arutelu) 20. detsember 2014, kell 03:27 (EET)

Palun vastake[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaadake Arutelu:Randvere raamatukogu (Viimsi vald). Andres (arutelu) 20. detsember 2014, kell 14:59 (EET)

Vastasin. Pikne 20. detsember 2014, kell 16:09 (EET)

Paha nali?[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaatasin mina kõige oodatumaid lehti, et kas on midagi, millele minu nupp peale hakkab. Esimene ots oli täis olematuid kuupäevi. tahetakse 30. veebruari, lausa 31. veebruari tahavad. Ei teagi, kas selle peale nutta või naerda... - Melilac (arutelu) 20. detsember 2014, kell 15:29 (EET)

Vaata en:February 30, en:February 31. Andres (arutelu) 20. detsember 2014, kell 16:03 (EET)
Nojah, kuna nende kuupäevade lingid on kuupäevade navigeerimismallis, siis on neile kuupäevadele viidatud kõigi kuupäevade juurest. Proovisin korra neid linke sealt mallist ära võtta, aga ei lubatud. Pikne 20. detsember 2014, kell 16:09 (EET)

Tehniline probleem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimasel ajal juhtub Operas eelvaate avamisel ja seejärel salvestamisel, et mulle näidatakse redigeerimiskonflikti hoiatust. Ootan siis veidi ja püüan uuesti salvestada. Lõpuks tuleb uuesti kirjutada ja siis õnnestub salvestada, pärast näen Viimastes muudatustes, et olen õige mitu korda ühe artikli kallal askeldanud. Praegu tegin paranduse artiklisse Star (laev) ja nägin, et esmalt on mu 37 tähemärki arvesse läinud ja samas kohe kustutatud ning esialgne versioon taastatud. Sain oma paranduse tagasi, kui viimase miinusmärgiga muudatuse tühistasin. Tähendab, see redigeerimiskonfilt tekib iseendaga. Mida selle vastu ette võtta? Ssgreporter (arutelu) 29. detsember 2014, kell 00:06 (EET)

Mul juhtub teiste brauseritega ka vahel nii. Olen põhjuseks pidanud seda, et olen mitu korda Save-nupule vajutanud. Andres (arutelu) 29. detsember 2014, kell 11:02 (EET)

Happy Public Domain Day![muuda | redigeeri lähteteksti]

Logo Public Domain Day

Feel free to translate this message in your language!

On January 1 we celebrate Public Domain Day as many works of authors who died 70+ years ago now enter the public domain and can be used freely.

Let us be aware: copyright is temporary. It only lasts during the authors lifetime and 70 years afterwards (in most countries). During those years it is limiting Wikipedia and her sister projects in showing works of art, literature, public art and buildings in countries without freedom of panorama, and more in the articles. But now a new batch is freed from copyrights!

An overview of images and texts that are restored or added to the Wikimedia Commons, are collected on: this page.

Many of these files still need a place in articles. You can help!

You can also help by uploading new files of subjects that are freed of copyrights.
You can also help by tagging all requests for deletion pages with the category when the file can be restored, which will be/was deleted.

As I follow the log of restored files this week, more images and texts will follow. If still files or texts are missing in the list, let me know or add them yourselves.

A very happy Public Domain Day! Romaine (arutelu) 1. jaanuar 2015, kell 20:30 (EET)


  • Some of the freed files:

ETBL-i kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mulle esitati küsimus, millele ma ei oska vastata.

Kuidas on lood teadlaste biograafilise leksikoniga, kas on mingeid reegleid trükitud köidete artiklite Vikipeedias kasutamise kohta? Praegu on niisugune huvitav diskrimineerimine, et need, kelle nime algustäht on tähestikus nii kaugel, et paberköiteisse ei jõudnud, on kenasti Vikis, aga tähestikus eespool olijate Vikisse jõudmine sõltub muudest kriteeriumitest/asjaoludest kui ETBL-i sattumine. Kas võib Vikis puuduvate teadlaste kohta ETBL-i paberköiteist artikleid Vikisse toksida? Või on neist ehk elektroonne versioon ja saab kõik siia tõsta niisamuti kui 3. köite artiklid?

Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 20:59 (EET)

Pm pole mingit takistust ETBL kolme ülejäänud köite (1, 2, 4) ületoomiseks Vikipeediasse. Lihtsalt kolmanda köide ületoomise eest vastutanud isik ei saanud oma tööga hakkama ja edasi ei hakatud enam punnitama. Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 21:03 (EET)
Kas selleks on olemas elektroonilised allikad? Kas trükitud köiteid tohib ümber kirjutada? Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 21:25 (EET)
ETBL-i kohta on meil konkreetne luba selle kohta, et võime sealt infot otse üle võtta. Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 21:52 (EET)
1. ja 2. köite autoriõigused kuuluvad vististi üleüldse Entsüklopeediakirjastusele ja see peaks tähendama ka seda, et neid materjale niisamuti kopeerida ei tohi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. jaanuar 2015, kell 01:29 (EET)
Lepingus on klausel autoriõiguslike piirangute kohta, kuid on teadmata, mis need piirangud on. Andres (arutelu) 7. jaanuar 2015, kell 10:20 (EET)

Mall:ETBLis viidatud kokkulepe on sõlmitud tähtajaliselt. Kas see tähendab, et kui pikendust ei sõlmita, siis tuleb kõik üksühele sönastusega ETBLi tekstid maha võtta? --WikedKentaur (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 23:32 (EET)

No vot. Mitte ei mõistnud nad ka normaalset lepingut teha.
Maha ei pea võtma midagi. Küll tuleb aga kunagi leping (või mitu) juurde tekitada. Ühenduse enda huvi oli materjale laiemalt kättesaadavaks muuta ja Vikipeedias publitseerida. Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 23:48 (EET)

Mulle tundub, et selle lepingu juures peavad olema lisad. Kohe alustuseks nimelt küsiks: millised on vormistuse- ja kvaliteedinõuded ja milline näeb välja ajagraafik materjalide lisamiseks?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. jaanuar 2015, kell 01:36 (EET)

Täpsustuseks: "kolmanda köide ületoomise eest vastutanud isik" (see, kelle nime ei nimetata) tegeleb neljanda köite toimetamisega väljaspool vikit, kuna toimetamata teksti kiputi siin kohe artiklite nimeruumi kandma. Asi võtab natuke aega, kuna tal on selle kõrvalt ka muud tegemist. Kui tekst saab toimetatud, tulevad ka artiklid. Esimesed köited tulevad pärast neljandat. - Leping kehtib 2016. aasta 20. detsembrini ning seda võib siis pikendada, muutes sõnastuse selgemaks. Aga muidugi pole väike mõnus paanika kunagi ülearu. - TTEÜ on veendunud, et 1.-2. köite sisu õigused kuuluvad neile kui koostamise algatanud juriidilisele isikule, nüüdseks pankrotistunud Eesti Entsüklopeediakirjastuse Aktsiaselts omas konkreetse trükiväljaandega seotud õigusi (peamiselt kujundus; ma ei mäleta, võib-olla oli nende poolt ka näiteks ees- või järelsõna). Kas viimasel ajal Eesti Entsüklopeedia veebiprojektiga tegelnud Mittetulundusühing Entsüklopeedia võiks olla mingis tähenduses AS-i õigusjärglane, on kahtlasevõitu, aga teoreetiliselt võib keegi tahta niimoodi väita; ETBLi sisu ei ole see MTÜ siiski teinud. Mis tollest MTÜst ja ta projektist viimaste sündmuste järel üldse saab, on eraldi küsimus ja ei puutu otseselt Vikipeediasse ega ETBLi. --Oop (arutelu) 8. jaanuar 2015, kell 11:16 (EET)

Oop, vaata, tahaks äkki ka aidata, aga ei tea kuidas ja mismoodi seda üleüldse võimalik teha on... Igastahes ma tean, et mina päevas üle kümne biograafia (selles mahus nagu need on ETBL-is) vikindada ei jõua ning järelikult ma tean, et mis selline suur töö aega võib võtta.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 8. jaanuar 2015, kell 14:38 (EET)

Segane lugu. Sisulitsentsiga (CC BY-SA 3.0) peaks olema vastavad õigused antud vabaks pöördumatult, sõltumata siin viidatud lepingu kehtivusest. Kas siis on eraldi leping/luba (peale selle), mis annab konkreetsete (või kõigi) köidete sisu (või tekstiosa) nimetatud litsentsi alla, või ei ole? 88.196.241.249 8. jaanuar 2015, kell 15:58 (EET)

Mõte (arutelulehtede loetavuse parendus)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Näiteks enwiki arutelulehtedel, kui arutelu liiga "küljele" kipub minema (näit. en:Talk:Timeline of the war in Donbass), kirjutatakse teksti näiteks vastav mall {{od|:::::}} ja jutt läheb jälle vasakusse äärde tagasi (vt Mall:Outdent). Lihtsalt mõte. —Pietadè (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 21:35 (EET)

Symbol support vote.svg Poolt --kanakukk (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 22:45 (EET).

Ma ei leia, et see eriti loetavust parandaks. Ja mis takistab taas väiksemas hulgas kooloneid toppida? Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 23:27 (EET)

"Kasutaja" Sals109[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata: Tundub olevat mitmes kord juba. —Pietadè (arutelu) 7. jaanuar 2015, kell 14:57 (EET)

Mida annaks selle tegelasega ette võtta? Lasta tuvastada tema IP-aadress ja selle järgi ta üles otsida? Ivo (arutelu) 21. jaanuar 2015, kell 17:35 (EET)
Minu tagasihoidlik arvamus: väärtegu/teod ja karistus (aga,kui ta on P-Koreast) —Pietadè (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 00:23 (EET)
Sodija tegevus tõkestatakse vajadusel, mitte teda ei karistata.
Küllap vist võib lasta IP-aadressid tuvastada. Aga sel kasutajal oli viimati dünaamiline IP-aadress (ja üsna erinevad IP-aadressid), nii et blokeeringust (ka vahemiku blokeeringust) ei pruugi kasu olla. Kui sellest kasu pole, siis võib-olla kirjutada uuesti Lattelecomi. 2001:7D0:88C2:F401:EC0D:5E0B:BC87:5571 24. jaanuar 2015, kell 10:26 (EET)
Pikne jõudis juba päringu sisse anda.
Praegustest blokeeringutest pole selgelt kasu. Oleks vaja tuvastada, kas tema tegevust saab efektiivsemalt takistada (nt paremini sihitud blokeering, internetiteenuse pakkuja infomeerimine vms). Muidu tal karistamatuse tunne ainult süveneb.
Ivo (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 16:52 (EET)

Lihtsalt blokeerimisest nime alt pole siin kindlasti kasu. Sals109. Järgmisena Sals114. Arve ju on lõpmatu arv. Et meie järjest blokeerigu, tema aga lõbutsegu? 109 ja 114 vahel on veel neli arvu. Kas ta vandaalitseb äkki ka muukeelsetes wikides? - Melilac (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 17:03 (EET)

Huvitav, kui sa kustutad ära X riigi presidendi lehe sisu ja kirjutad asemele roppusi, siis see ehk on väärtegu ja karistatav; mille poolest Vikipeedia erinev on? —Pietadè (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 17:09 (EET)

Selle poolest:

Tere tulemast veebientsüklopeediasse

Vikipeedia,

mida igaüks võib täiendada!

Eks see ole lolli oina arusaam täiendamisest siis. X ja y ja z riigi presidentide lehtedel sellist lahkesti lubavat märkust ei ole:P - Melilac (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 17:56 (EET)

Tänasega ehk peaks siis "kaasus kokku saama" —Pietadè (arutelu) 26. jaanuar 2015, kell 13:03 (EET)

Sellise tegelase puhul tuleks ilmselt kasuks isikuandmete ja foto avalikustamine kasutajalehel. Samuti võiks mõni pädev inimene tema tehtud muudatusi analüüsida, sest nendes peegelduv hälve võib viidata ühiskonnaohtlikkusele ka nö reaalses elus. Analüüsi tulemus võib anda alust politseile avalduse tegemiseks MTÜ Wikimedia Eesti poolt.--Andrus Kallastu (arutelu) 27. jaanuar 2015, kell 10:05 (EET)
Ma edastasin Lattelecomile kasutajaga seotud andmed (IP-aadressid jms), et piirata jäädavalt tema ligipääsu Vikipeediale. Ivo (arutelu) 27. jaanuar 2015, kell 17:40 (EET)ˇ
Kui see ei tööta, siis jääb veel variant Lattelecomi IP-vahemik ära blokeerida, nagu meta-wiki lehel soovitati. Taavi (arutelu) 27. jaanuar 2015, kell 17:46 (EET)
Mida te põete!? Tapmisähvardused — järelikult Politsei laks. Kellel adminnidest on ligipääs tema IP-dele jne, tehke see 110 kõne juba ära! -- J (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 10:57 (EET)

Adminnidel seda õigust ei ole, vaata https://meta.wikimedia.org/wiki/CheckUser_policy --WikedKentaur (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 11:09 (EET)

Lisaks, mina olen nii aru saanud, et praegusel ajal ei ole see politsei "rida", vaid hoopis prokuratuuri "rida"; politseil vist polevat vajalikku võimekust. Ma võin muidugi ka eksida... —Pietadè (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 11:14 (EET)

Selliste tapmisähvarduste puhul midagi ette ei võeta: öeldakse, et pole alust arvata, et ähvardus viiakse täide. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 11:42 (EET)

Hmmm, järelikult tuleks ähvardaja endale külla kutsuda, et arutleda tema püüdluste ning tulevikuplaanide üle. --WikedKentaur (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 18:12 (EET)
Nujah-hh, kui oletada, et tegemist üksikindiviidiga, ehk on hoopis palgaline XXX-/YYY-/ZZZ-luureagentuuri töötaja, kes saab palga taskusse klahvivajutuse/ähvarduse pealt (ebaloogiline ehk arvata, et viimased vähemalt mõned sajad aastad selles vallas (luure, infosõda jne) põhjapanevaid muudatusi teinud oleks; seega...); nii et enne kylla kutsumist mina kyll m6tlex, pikemalt (no, alustades, ütleme, testamendist, "voentorgi" kaudu mõne tankipolgu soetamisest, jne, jne), sest et, "kucud" ühe, kylla tuleb aga paar polku, koos "kaaspolkudega"...
"asjast" (nn "sals") endast: korra tema järelt puhastanuna, ja, järelikult mõni aeg, tahes-tahtmata, tegevust jälginuna, ei usu mina, et tegemist "ulaka Juku" "sündroomiga", pigem millegi organiseeritumaga, kust, mis kavatsustega, millise potentsiaaliga (tuleb tunnistada, et seda on jätkunud), ei tea. Kas ulakus ("tahtmata" - naljakas) või millelegi suunatud tahtlus, ei tea. Nii arvan mina, hetkel. —Pietadè (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 18:50 (EET)

Help from a photographer[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hello everybody, sorry for writing in English but my Estonian is not so good ;-) I am currently working about Armenian Genocide memorials and found the estonian woman Hedwig Büll. As i understood a memorial dedicated to her was errected in Estonia [1]. It would be good if some photographer from there could find a little time and make some photos of it. At best it includes also details of possibly mounted plaques or inscriptions. For a start even the GPS coordinates would help me. In any case, i thank you very much in advance. --Aschroet (arutelu) 10. jaanuar 2015, kell 23:43 (EET)

It was errected in Haapsalu if that helps. It is a town not a city. Ave Maria (arutelu) 11. jaanuar 2015, kell 00:08 (EET)
There's a plaque in Haapsalu (opened in 1989) and a khachkar (opened in 2014). As we don't (yet) have a FOP in Estonia, then getting images about those two to Commons is bit challenging. Ivo (arutelu) 11. jaanuar 2015, kell 00:14 (EET)
How long must i wait for FOP in Estonia? ;-) Is there any way to work around or must i contact the creator to make a photo and publish it under an appropriate license? Is there anyone who could provide the coordinates of this plaque and khatchkar? --Aschroet (arutelu) 12. jaanuar 2015, kell 00:00 (EET)
Plaque in Haapsalu. Ivo (arutelu) 14. jaanuar 2015, kell 16:28 (EET)

Mikrograndid[muuda | redigeeri lähteteksti]

MTÜ Wikimedia Eesti käesoleva aasta eelarves on ette nähtud 1000 eurot väiksemate projektide rahastamiseks ehk nn mikrograntideks. Toetust võib küsida näiteks Wikimedia tegevusega seotud üritusel osalemiseks või nende korraldamiseks, artiklite kirjutamisel vajaliku kirjanduse ostmiseks vms. Märgime, et esemete ja nt raamatute hankimisel jääb ostetav vara ühingu omandusse ning tagastatakse pärast projekti lõppu ühingule. Taotletav summa ei pea olema suur; aktsepteerime ka väga pisikesi taotlusi. Kõik, kellel on huvitavaid ideid, võivad saata oma projekti kirjelduse ja eelarve (sh kes teeb, mida teeb ja milline on selle mõju; kokku kuni 2 lk) aadressile mattias@wikimedia.ee hiljemalt 20. veebruariks 2015. Seejärel sõelub juhatus välja pakkumised, mis pannakse MTÜ üldkoosolekul hääletamisele.

MTÜ Wikimedia Eesti juhatus 13. jaanuar 2015, kell 19:11‎ (EET)

Teen ettepaneku, et hangitav kirjandus jm infomaterjalid antakse pärast üle mõnele riikliku tasemega raamatukogule (näiteks Rahvusraamatukogu või Tartu Ülikooli raamatukogu). --Andrus Kallastu (arutelu) 27. jaanuar 2015, kell 10:11 (EET)

Global account yet[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tere !

Kelle (Vikipeedia kasutaja) poole võib pöörduda globaalse vikipeedia konto küsimustes.

Mariina 15. jaanuar 2015, kell 08:15 (EET) alias Простота

Klõpsa oma eelistuste nuppu lehe ülaosas, kohe esimesel leheküljel on vastavad lingid. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 10:50 (EET)
Tere Andres!
Ma saan aru, et ma võin vahel tunduda lihtsa(meelse)na aga kas ma peaksin esimesele 'ettekirjutavale' Steward'ile oma Vikipeedia kasutajakonto salakoodid saatma või? Ja lisaks ei tee ma ju globaalselt kaastööd vaid lokaalselt... ma ei näe raskust kui lisanduks Vikipeedia kasutaja Mariina2 ja/või miskit sarnast... või on see mingi statistika tarbeks?
Mariina 15. jaanuar 2015, kell 15:44 (EET) alias Простота
https://commons.wikimedia.org/wiki/User:Mariina?uselang=et ehk mallina
Commons-logo.svg
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: User:Mariina
ja selle lehel ja arutelust on näha, et kasutajakonto on olemas,
mis on ka mõistlik ja kasulik, kui vaja miskit graafikat, graafikuid, pilte, fotosid jne lisada
 ??? suwa 15. jaanuar 2015, kell 16:09 (EET)


Salakoode pole tarvis saata. Kui soovid ühendkontot, siis järgi juhiseid. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2015, kell 18:13 (EET)

Ma sain nüüd Üleminekuseisundis-sse...
Mariina 15. jaanuar 2015, kell 19:38 (EET) alias Простота

Ons sõjaoht, ja, w tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selgituseks, kirjutamine läks liiga pikale, ja, prillid, uudne klaviatuur jne, loodan et sai kirja, öeldatahetu. —Pietadè (arutelu) 23. jaanuar 2015, kell 22:22 (EET)(PS! moraal: ära kirjuta W-s liig pikalt, oht red-konflikti sattuda)
Siiski, sõjaohus olles, olex huvitav teada Eesti wiki suhtumist sellesse (nt englishwiki on jõudnud enam-vähem lahendusele, aga,neil ta sõdadereohke), kas siis meil on ikka nii, et kui Pariisis tapetakse toimetusejagu inimesi, siis on see terroriakt, kui Burgassis tapetakse 13 rahulikku inimest, Eesti poolt toetatava riigi kodanikku, ... kas siis EV Viki on neutraalne kajastaja või ei (ma ei lisa siia Kasutaja Minnekon väiteid, à la ma ei oska v.keelt, aga "Putini politbüroo aavalduse suutis lisada). Et jutt liiga pikaks ei lääks: üks tänapäevase infowar'i osa oleme ka meie, mis ei olene meie tahtest. —Pietadè (arutelu) 16. jaanuar 2015, kell 23:45 (EET)

Minu meelest seda enam me peaksime pingutama, et olla võimalikult vähe infosõja osa.
Terrorismi mõiste ei ole üheselt fikseeritud ja seda kasutatakse sageli poliitilistel eesmärkidel. Sellepärast tuleks minu meelest nii Pariisi kui ka Bugassi puhul selle sõnaga ettevaatlik olla. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 08:55 (EET)
Nõus. Võtame näiteks Moskva Dubrovka teatri juhtumi, kus enamik pantvange hukkus vabastamise käigus ja vabastajate käte läbi ja kus pantvangide võtjad kohtuta maha lasti.. Kui Tšetšeenia oleks iseseisvunud, oleks seal hukkunud kandnud vabadusvõitlejate nime ja terrorismiks oleks klassifitseerunud Vene eriüksuslased. Ka Pariisi ja Bugassi puhul (kui ma täiesti ausalt enda südame põhja vaatan) ei julgeks ma seda sõna kasutada. Bugassis sõltub tõlgendus lõpptulemusest ja Pariisi puhul võtavad solvatud tüübid automaadid ning kukuvad kõmmutama. Terrorism või afektiseisund? - Melilac (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 09:09 (EET)
Pariisi puhul, oma 24-aastasele õpetatusele tuginedes, on kindel, et vendetta saab olema..., ja see kooli kriis (Bešlan), või siis, et Hr Uljanov hävitas riikide-hulgaliselt rahvaid; mite nii väga teemase: kui mulle öeldakse, et ole netraalne, seejärel lisatakse abtsatsid, ja järele lisataks à la, "ma hästi ei oska seda keelt" mis peaksin mina siis lisama, nt materjalide tugevusõpetuse exami tegin Piiteris, yks naine + laps elab Odesas. Pietadè (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 12:00 (EET)
Mitteneutraalsus on inimlikult vältimatu. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 12:50 (EET)
100% nõus, vaata neid viiteid, mis DS artikli alguses lihtsalt kopeerisin (tegel peax olema nii, et V neutraalne, aga, fsb, cia jms, ilmselt nii ei arva, kasvõi juba töökohustuste, pere elu-heaolu vms pärast), aga nojah, kuna ma ei osale aruteludes, siis pyyan lõpetada (ah ja, mu meelest on cite viites mõlemad versioonid valed (vaadatud: x. septembril 3000 vs vaadatud x. kuu 4000)) —Pietadè (arutelu) 23. jaanuar 2015, kell 22:17 (EET)

Olgu mitteneutraalsus inimlikult vältimatu, siiski on neutraalsus soovitav ideaal. Vastasel juhul aitame kaasa igasuguste mõtlematute ja mittevajalike vendettade tekkele. Pariis ja Charlie - prantslased lihtsalt ei vaata asja selle külje pealt, et a: Toimetuse ründamine ei pruukinud olla organiseeritud, võis olla ka lihtsalt afektiseisundis isikute ettevõtmine. Pole kuulnud, et ükski organisatsioon selle eest vastutuse enda peale oleks võtnud. b: Sellal kui usuliste organisatsioonide puhul oleks selline oma vaadete agressiivne propageerimine nagu Charlie puhul tavaks oli, rahva seas nördimust tekitanud (Prantsusmaal on ju isegi silmatorkavate ususümbolite kandmine seadusega keelatud), ei peeta ateismi usundiks (kuigi see seda loogiliselt võttes ju on) ja ajakiri tegutses vabalt. c: Euroopalike väärtuste nagu usuvabadus ja tolerantsus puhul ei peeta heaks tavaks teiste uskude säärast kritiseerimist nagu ajakirjal tavaks. Kaks euroopalikku väärtust versus üks euroopalik väärtus... Andres ütles hästi: Pariisi juhtumi puhul tuleks sõnaga terrorism väga ettevaatlik olla. - Melilac (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 13:49 (EET)

Pariisi kohta panin kronoloogilise ja sünkroniseeritud ülevaate, suhteliselt kokkuvõtliku ja ülevaatliku (BBC sulest, aga, kui nad valetaks, siis me sellist sõnaühendit (bbc) ei tunneks) ühte artiklisse, linkidesse (kusagil ajaliselt hiljem, kui luured avalikustasid, mida vajalikuks pidasid).—Pietadè (arutelu) 23. jaanuar 2015, kell 23:33 (EET)
Miks ei voix olla V-s nt artikkel "punase hüdra" kajastamisest eesti meedias aastatel 1920-193? ;-) —Pietadè (arutelu) 23. jaanuar 2015, kell 23:42 (EET)
Euroopalikest alusväärtustest. Euroopa inimõiguste konventsioon artikkel 2 - Õigus elule - Igaühe õigust elule kaitstakse seadusega. --VillaK (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 14:46 (EET)
Kasu, kaitsest, Aafrikast Euroopa emigrantide poolt US-se integreeritud orjadele, kes pole senini "integreerunud" (ja ka vastupidist pole kuulda olnud); lisa Haag, Budapesti memorandum, OSCE väitel Donetski lennujaamas mürkgaasiga "toidetud" 80 ua dessantväelast; ei ole suutnud selliseid asju lahendada UN julgeolekunõukogu, ei suuda ka ükski Wiki, mtak. —Pietadè (arutelu) 23. jaanuar 2015, kell 23:51 (EET)
Jah, aga mõned kirjutavad paremalt vasakule,... millega tuleb leppida Pietadè (arutelu) 23. jaanuar 2015, kell 22:17 (EET)
Ma ei soovi siia debatti väga sekkuda. Mainin vaid kommentaariks viimasele postitusele, et rünnaku eest võttis vastutuse Al-Qaeda Araabia Poolsaarel (vaata näiteks siia) ja ka ründajad ise kuulutasid oma seotust selle organisatsiooniga. Pealegi, tegemist oli selgelt hästi ettevalmistatud, muuhulgas ka täpselt ajastatud rünnakuga, mistõttu afektiseisundist on siin rääkida kohatu. Kas ajakiri järgis head tava või mitte, ei ole siinkohal oluline. Ajakiri tegutses sekulaarse riigi seadustega lubatud piirides ja selle vastu toime pandud rünnak oli igasuguste üldkehtivate juriidiliste ja eetiliste normide rikkumine. Tõsi on see, et terrorismil ei ole ühtset ja täpset definitsiooni, ent aktid, mis on toime pandud mitteriiklike rühmituste poolt primaarselt tsiviilisikute vastu viisil, mis tekitab ühiskonnas massilist hirmu ja paanikat, reeglina selle alla siiski liigitatakse. Seega ma pigem kasutaksin seda terminit Pariisi sündmuste puhul kui väldiksin selle kasutamist, minemata neutraalsuse põhimõttega vastuollu. Vastasel juhul ei saavuta me mitte neutraalsust, vaid laskume enesetsensuuri, kus me ei julgegi ühtegi vastuolulist mõistet kasutada, kartes vääritimõistmist, ebatäpsust, solvumist ja mida kõike veel.
Põhiteemasse korraks siiski tulles. Igasugustes kronoloogiates peaksime püüdma esitada eelkõige kiretult fakte, nii palju kui see võimalik on (mitte et ma ise poleks selle vastu eksinud). Sageli on vastuoluliste sündmuste kajastamisel muidugi raske kindlaks teha, mis on fakt. Tõlgendused ja selgitused võiksid igal juhul jääda sündmuste artiklitesse, kus peaksid olema ära toodud kõigi osapoolte seisukohad, soovitavalt võimalikult täpsete allikaviidetega. Alati saab lisada selgituse, milliseid seisukohti on peetud enam usaldusväärseteks, kelle poolt ja miks. See on suur ja keeruline töö ja ma saan aru, et sageli pole vabatahtlikus töös selleks aega ega võimalust, aga ideaalina peaks see meil sihina silme ees olema, sest ainult nii jõuame me mingigi neutraalse vaatekohani tekstides, mis kajastavad vastuolulisi sündmusi. -- Toomas (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 14:20 (EET)
Vaata ka [2]. Tõesti, Vikipeedia artikkel Al-Qaeda käsitleb seda kui islamistlikku liikumist ... Tunneme siis huvi, kuidas on defineeritud terrorism. Artikkel esitab boldis: Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. On muidugi ka teisi definitsioone. Õiguslikku kvalifikatsiooni ei saa kohus sellele juhtumile paraku enam anda, sest teo toimepanejaid ei saa enam vahi alla võtta. Seega jääbki üle vaid kajastada seda, kuidas erinevad valitsused, riigijuhid, organisatsioonid jm on seda tegu kvalifitseerinud. See ei ole neutraalsus kui jätta ettevaatlikkusest või muudest kaalutlustest sellised hinnangud kajastamata.--VillaK (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 14:35 (EET)
Jah, ma mõtlengi seda, et tuleb kajastada hinnanguid, mitte ise hinnanguid anda. "Terrorismiga" on õigupoolest kaks häda: esiteks on see sõna mitmeti mõistetav, teiseks on raske kindlaks teha, kas konkreetne tegu käib mõiste alla. Minu meelest on terrorism vägivallaaktidega hirmu ja ebakindluse õhkkonna tekitamine, et rahvas sellest vabanemiseks nõuaks riigijuhtidelt teatud poliitilisi otsuseid. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 21:25 (EET)
Inimliku mitteneutraalsuse mõju aitab vähendada koostöö. Andres (arutelu) 18. jaanuar 2015, kell 11:04 (EET)

Viimastel aegadel olen kasutatanud nt määratlust "valitsusvastased relvajõud" (sinna ala käib palju, ka tuhandeid surmateated omastele)

Mnjah, eilsest saadik vaagisin: kas sõna 'neutraalsus' on neutraalne? võib olla ei ole ta seda kiviaajast alates — Pietadè ([[Kasutaja

arutelu:Pietade|arutelu]]) 18. jaanuar 2015, kell 19:26 (EET)

Reaalselt vastutuse endale võtnud organisatsiooni suhtumine võib olla üks, teo toimepanijate oma aga teine. Ma ei vaidle vastu, meestel olid relvad, mida nad niisama tänavalt ei leidnud ja millega neid varustas Ilmselt terroristlike kavatsustega organisatsioon. Ja samas on mul sealse migratsiooniametniku väide, et tegemist oli hästi lõimunud immigrantidega, kelle varasemate sidemete kohta terrorismiga tõendeid ei ole. Ja veendunud püha sõda pidava võitleja asemel, kes kontrolliks, et ega keegi ellu ei jäänud ning ei kardaks langeda, on meil sellid, kes põgenevad nii intensiivselt, et vigastavad inimesi tänaval. Maailma Kaubanduskeskuse torne ramminud ilmselgete terroristide asemel kipub siin olema veidi hallim maa ja "Terrorism!" hõikava Prantsuse politsei avaldusi ei suuda ma neutraalseiks pidada, ei saanud nad ju oma tööga eriti hästi hakkama. Ka ajakirjanduse erapoolik suhtumine on üsna loomulik.- Melilac (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 18:23 (EET)

«kui Burgassis tapetakse 13 rahulikku inimest, Eesti poolt toetatava riigi kodanikku, ... kas siis EV Viki on neutraalne kajastaja või ei (ma ei lisa siia Kasutaja Minnekon väiteid, à la ma ei oska v.keelt, aga "Putini politbüroo aavalduse suutis lisada).»

1. Artikli neutraalsuse saavutamine ja otsustamine, kas või mil määral (fakti või refereeringuna) kedagi terroristiks nimetada saab, on keeruline (tuleb vaadata definitsiooni, kui üldlevinud taoline sõnakasutus on jne). Aga kindlasti ei sõltu terroristi määratlus sellest, kas hukkunud olid Eesti, USA või mõne kolmanda riigi valitsuse poolt toetatava riigi kodanikud. 2. Pole olemas "EV Vikit". On eestikeelne Viki. Ja see pole ühegi valitsuse hääletoru, vaid tegelikkust kajastada püüdev entsüklopeedia. 3. Kuidas täpsemalt seondub teemaga minu väidetav "Putini politbüroo aavalduse" leidmine (enda teada pole ma midagi sellist leidnud) ja miks kehvapoolne vene keele oskus peaks selle välistama? Minnekon (arutelu) 19. jaanuar 2015, kell 13:36 (EET)

Kas siis kuid tagasi Aafrikas röövitud tüdrukutest kooliõpilased provotseerisid nende röövijaid ja võimalik, et osaliselt edasimüüjaid, oma olemasoluga seda akti? Järjest rohkem on tekkinud araabiakeelseid vägivalda propageerivaid SAT kanaleid (kas see tähendab, et naftamiljardäridel, kel on raha, on õigus seda teha? (raha tahab ju kasvatamist))... vanast ("i" on meelega puudu)oli vist nafta asemel lihtne lammas, mida siis vahetusvahendina kasutati.
Või siis, kas neutraalne art nt ISIS-est eeldab mõlema osapoole osavõttu; selise arutluse tulemuseks siis ehk nii, et eri usundite esindajad omavahelisi vahekordi selgitama, ja, kes peale jääb, see on ainus ja õige? (India pidavat rahvaarvult õige pea Hiinast ette minema). Üldiselt on vist nii, et minule tänaseks KIA-dest aitab. Samas, siinne lk ei ole vist koht, kus meie vaidluse õige koht. Kõik/palju on subjektiivne ja sõltub suuresti kehtestatult omavõetud arvamustest, mtak, näide: 1500. aastal oli Firenzes vähem rahvast (populo) kui Roomas prostituute (P: Villari andmeil 6000, kui ma nüüd e eksi, arvus, prostituutide)
"hääletorust" — kui Tln-s on NATO küberkaitsekeskus, kas poleks mitte loogiline arvata, et ka sellel (neil), kelle eest kaitstakse, on miskit analoogilist?—Pietadè (arutelu) 23. jaanuar 2015, kell 22:17 (EET)

Mitte et mul miskit teha poleks, aga, millises wikis (entsüklopeedias?, Nerol ehk) on artiklid à la hea, halb, neutraalne, mitteneutraalne? ehk on lihtsam leppida sellega, et oleme sündinud inimesteks? —Pietadè (arutelu) 23. jaanuar 2015, kell 23:09 (EET)

Tere!
Hetkel leian, et nii 'neutraalsust' kui 'mitte-neutraalsust' 'ootavad' Vikipeedia kasutajad-lugejad võiksid pisut laiemalt seletada mis ootused need sellised võiksid reaalselt olla ja kuidas neil õnnestuks, juhul kui osutub vajalikuks, väidetavalt mitte-neutraalsuse seisundis artikkel neutraalseks toimetada - kui kokkuleppele jõuate milline saaks olema neutraalne sõjaolukord, neutraalne konflikt, neutraalne nälg, neutraalne haigus, neutraalne vaesus, neutraalne tapmine ja neutraalne rumalus, kas ehk siis saaksime rääkida 'inimeste hüppelisest arengust' kõikide möödunud sõdade aegadest või jälle hoopis millestki muust - koolitatud tapjad on käsude sunnil oodatud tapma ja kas käsundiandjaks on "N" ehk "V" - kui vaatan taevasse ja satun "N" ehk "V" ehk "EL"i masinate tööraadiusesse siis kuidas täpselt tuleks seisu 'neutraalselt kirjeldada' - halb õnn, halb geograafia, halvad inimesed või "kõik on täiesti normaalne- neutraalne ju"...
Ma ise küll mõtlen, et ma ei saa kasutaja Pietadèt Vikipeedia kaudu vaadata kui neutraalset kasutajat, jõud on teised - mina näituseks ei oska artikleid nii komplekteerida nagu tema seda teeb...
Mariina 24. jaanuar 2015, kell 10:58 (EET) alias Простота
Mida sa õigupoolest öelda tahad? Kui viimasega on viidatud Andrese väitele, et "mitteneutraalsus on inimlikult vältimatu", siis mõeldud on minu meelest ikka seda, et kuigi täiesti neutraalne ehk ei õnnestu olla või see on väga raske, siis sellegipoolest tuleks püüda olla nii neutraalne kui vähegi võimalik.
Mis lahendusele inglise vikis sinu meelest siis on jõutud? Et nad neutraalsuse põhimõttest loobunud on, seda ma ei usu. 2001:7D0:88C2:F401:EC0D:5E0B:BC87:5571 24. jaanuar 2015, kell 10:26 (EET)

Vikipeedial on alusprintsiibid täiesti olemas ja ka põhjalikult lahti kirjutatud, teie siin ei pea hakkama neid oma peaga leiutama. Alustuseks tehke need endale selgeks, on vähem kehva kirjaoskusega hullukeste pillerkaari nagu see siin. en:Wikipedia:Neutral point of view en:Wikipedia:Five pillars

Kas nii FOXP2?
Mariina 25. jaanuar 2015, kell 08:52 (EET) alias Простота
Täiesti nõus kahe viimase kirjutajaga. Palun ärge muutke seda arutelu siin delfi kommentaariumiks.--VillaK (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 11:36 (EET)

Kas ma olen neutraalsusest õigesti aru saanud, kui väidan, et artiklis Pavlik Morozov ei tohiks olla alapealkirja "Tegelikkus", vaid peaks olema "Uuema aja seisukoht" või midagi säärast (vähemalt siit "Perhaps the easiest way to make your writing more encyclopedic is to write about what people believe, rather than what is so" lubaks nii arvata)? Võib-olla ikkagi tuleks artiklis Vikipeedia:Põhimõtted täpselt välja kirjutada, mida see neutraalsus siis endast õieti kujutab. --kanakukk (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 14:48 (EET).

"Tegelikkus" on vist jah liiga pretensioonikas, aga kui on selgunud faktid, mis varem üldiselt teada polnud, siis ei saa seda ka lihtsalt seisukohaks nimetada. Peame siiski eristama fakte, milles pole mõistlikku kahtlust, ja kaheldavaid väiteid. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 17:12 (EET)

Neutraalsus versus objektiivsus. Kui nt Donbassi sõja ajal (27. I) ajal väidab üks pool (DRV, VF meediakanali kaudu), et on hävitanud nädalas 1100 vastast (LRV andmeid pole käepärast), kas neutraalsus on mõlema poole (tegelikult on "pooli" rohkem) väljaütlemiste kajastamine? (Ja mobiilkrematooriumid (Mida juba Jelena Vassiljeva informaatorid mõni aeg tagasi Rostovi oblastis täheldasid, Volvo šassii vist) on sel juhul on lihtsalt külma ilma leevenduseks...).
Pean tõdema, et 1100 KIA-t pani küll muigama (selle loogika järgi (52×1100+52×1100-LRV) oleks ua varsti meestühi, "NATO leegionitest"...) —Pietadè (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 21:10 (EET)

EKSS ütleb et objektiivsus on sama mis neutraalsus. Mina pooldan seisukohta, et me ei hakka tõde kuulutama ("tegelikult oli nii..."), vaid lugeja ise otsustagu. Artikkel "Objektiivsus" näib seda seisukohta toetavat: "Objektiivsust ei saa siiski võrdsustada tõega või vahetada üks-ühele alustõdedega, vaid see võib anda vaid hetkel kehtiva uurimisseisu õigekstunnistuse ja kinnituse ning kokkusobivuse reeglite ja meetoditega, mida teadlaste kogukond praktiseerib. /---/ Objektiivsus on seega saavutatav alles sellisel tasandil, kui kättesaadavad on kõik vaatenurgad, mistõttu neutraliseerub sõltuvus teatud vaatenurkadest." --kanakukk (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 23:14 (EET).

Minu meelest nii ka ei saa, et me ütleme, et meie tõde ei tea ja me ei oska andmete usaldatavust hinnata. Sõjas on tavaline, et eri poolte andmed on omavahel vastuolus. Siiski kuidagi peaks ka teise poole andmed ära tooma. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2015, kell 10:31 (EET)

Taoliste sündmuste puhul nagu nt Donbassi sõda on konflikti osapoolte ja nende toetajate väited niikuinii ebausaldusväärsed ja nende roll objektiivsust taotlevas artiklis ongi ennekõike lihtsalt osapoolte seisukohti tutvustada. Ses suhtes on vähetähtis, kui reaalne mingi konkreetne väide tundub. Artikli see osa, mis püüab näidata, kuidas asjad tegelikult on, peab toetuma sõltumatutele ekspertidele, organisatsioonidele, meediaväljaannetele jms. Muidugi pole needki 100% usaldusväärsed, aga nende usutavus on üüratult suurem kui konflikti osapoolte endi väited (Pietadele: ka nt Dmõtro Tõmtšuk ei kvalifitseeru kuidagi sõltumatuks usaldusväärseks allikaks). Kui sõltumatud hinnangud mõne sündmuse kohta puuduvad, siis võib ka osapoolete väiteid kasutada, aga kindlasti kujul "X allika väitel" ja mitte kirjutaja isikliku äranägemise järgi ühe poole sõnu välja jättes. Taolises olukorras peaks väidete usutavuse üle otsustamine jääma igal juhul lugejale.
Seega vastates küsimusele, "kas neutraalne art nt ISIS-est eeldab mõlema osapoole osavõttu?", siis vastus on, et neutraalse ja objektiivse artikli eelduseks on hoopis, et seda ei kirjuta ei ISIS-e (või vastavalt Ukraina, Donbassi RV või Venemaa) fännid ega vaenajad (kellel on kalduvus üleusaldada ühe osapoole väiteid ja umbusaldada muud infot), vaid inimesed, kes ei ole ennast emotsionaalselt ühegi poolega sidunud ning kel puuduvad oma lemmikud ja "pahad" ega ürita seetõttu artiklis oma vaateid propageerida (kasvõi endale sellest aru andmata, soovitan tutvuda nt en:Confirmation bias). Minnekon (arutelu) 30. jaanuar 2015, kell 13:31 (EET)
Olen üldiselt Minnekoniga nõus. Arvan, et esialgu on kõige usaldatavam autoriteetsete infoagentuuride info. Ja ideaal oleks tõesti, kui kirjutaksid ainult erapooletud inimesed, aga ka see, kui eri pooli pooldavad inimesed üksteise väiteid kontrollivad, annab päris hea tulemuse. Erapooletuid inimesi ei pruugi võtta olla. Ja meil ei ole siin teise poole pooldajaid ka eriti võtta. Aga ikkagi, kui me nõuaks, et mitteerapooletud inimesed hoiduksid kirjutamast, siis meil ei oleks asja kohta midagi. Asja parandamiseks on igal juhul tarvis rohkem kaastöölisi. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2015, kell 14:50 (EET)
Vahelemärkusena juhin siiski tähelepanu, et DonbS kronol algusosa (ehk siis suurem osa kogu sellest kupatusest) on tõlge enwikist; sellega ei taibanud tõlkimise ajal tegelda, et hakata muutma (à la terrorist=x-pool, y-pool); ja tahes-tahtmata, viitad sa siis Reutersile või UNNIAN-ile või Novorossijale, viidatava artikli pealkirjad (ja ka tekst) jäävad muutmata, ei hakka ju originaali pealkirjades sõnu (suvaliselt ehk kallutatult) tärnidega asendama. Samas, iga päeva kohta pole Reutersilt vms allikalt artikleid võtta, kui nt BBC World News näitab (eile vist) Gradi rünnakut "ametlikult tunnustatud suveräänse keskvalitsuse" inimasustusega alade vastu ja teine pool... (ei hakka näiteid tooma, egas see "propagandanurk" siin ole), siis tuleb tahes-tahtmata teha valik.
Tegelikult on nii ka, et käesolev arut-elu ei näi kuskilt otsast produktiivsemaks muutumise märke, MTAK, nii et .Pietadè (arutelu) 30. jaanuar 2015, kell 15:15 (EET)
Tere! Vahelmine: kuidas tõendada 'tapimiskäsu-liine' sõdurielu läbi tänapäeval, meie esivanematel olid kellel ja millal, kas Красноармейская книжка näitas kuuluvuse ja sõdurielu geograafia jvm, kas tänapäeval saadakse käsud SMS-iga - ma ei tea kuidas sõdur saab kindel olla, kellelt käsk tuleb?
Ukrainasse sõdima minek võib kaasa tuua üsna tõsised tagajärjed ...
Mariina 31. jaanuar 2015, kell 12:46 (EET) alias Простота

Picture of the Year 2014[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui keegi ei ole veel märganud, siis kõik vikipedistid on oodatu osalema Commonsis aasta piltide valimisel. Ivo (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 18:43 (EET)

Suur- väiketähed pealkirjades[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oskab keegi ehk öelda: enwikis on ümbersuunamine Unian-ilt UNIAN-ile (täisnimega), etwikis ei lase seda teha, ja, Unian on punane. —Pietadè (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 19:14 (EET)

Selle saab teha aadressirea kaudu. Andres (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 19:55 (EET)
Aitäh! —Pietadè (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 20:10 (EET)
Aga milleks selline suunamine, kui tekstis tuleks see kirjutada suurte tähtedega ja kui väikeste tähtedega otsing viib niikuinii ka ilma suunamiseta otse artiklisse "UNIAN"? 2001:7D0:88C2:F401:71C5:66B9:9AF9:47C5 24. jaanuar 2015, kell 20:11 (EET)
Kui ta oli nt kujul ...|publisher=Unian..., siis oli ta punane link; ja igaüks ei pruukinud teada, mida see tähendama peaks. Päris alguses ei saanud ka mina aru, mida see Unian tähendama peaks. —Pietadè (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 20:56 (EET)

Publikatsioonide järjestus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veider on publikatsioonide kramplik järjestamine vanemad enne, uuemad sabas. Nii järjestades on esikohal teadlaste selli-eas tehtud tööd, meistri-eas tehtud töid tuleb otsida loetelu lõpust. ETIS-es on uuemad tööd ees, enamasti ka inimeste oma veebilehtedel nii. Sama lugu ka muude kronoloogiatega. Näiteks Nobeli preemiate ametlikul veebilehel algab loetelu viimati antud preemiatega. Siin keeras Epp tagasi saja aasta tagused tööd kõige ette (tühistas sellega ka kõik lisatud vikisisesed lingid), 2014 preemia saanud tööd tuleb otsida kümmekonna ekraanitäie kauguselt.193.40.5.245 24. jaanuar 2015, kell 21:31 (EET)

Meil, nagu muide on ka entsüklopeediate traditsioon üldse, kehtib põhimõte, et kronoloogiline järjestus käib tagantpoolt ettepoole koos aja liikumise suunaga. Elulugusid jutustatakse ka selles harjumuspärases suunas. Tagantpoolt ettepoole kirjutatakse CV-des ja muudes sarnastes kohtades, kus suurem huvi on viimase aja tegevuse vastu või käiakse uudiseid vaatamas.
Kümme lehekülge kerida ei ole ju üldse raske:) Kui tahate teada, kes 2014. aastal Nobeli auhinna sai, võite vaadata ka lehekülge 2014. Andres (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 23:20 (EET)

Et publikatsioonide loetlus on eespool väheolulised asjad, peaks minu meelest olema välditud sellega, et loetletakse vaid tähtsamad publikatsioonid. Siin pole tarvis loetleda kõiki publikatsioone, mida võib olla sadu. Vikipeedia pole raamatukogukataloog. Nobeli auhindade loetelus pole selles suhtes vahet. 2001:7D0:88C2:F401:F8CE:1175:6D92:945B 25. jaanuar 2015, kell 10:36 (EET)

Minu meelest võinuks Nobeli auhindadega ja muude sarnaste pikkade loeteludega tõesti olla paigutusskeemiks 'uuemad eespool', kuid see eeldanuks sisestajalt sellise sammu arutelulehel enne läbi arutamast. Seda aga anonüüm "245" ei teinud ning sai tunda karmikäelise administraatori vahelesegamist (kui jutt on ikka füüsikapreemiatest). Vikisiseste linkide kordategemise võtan ma heameelega oma peale, sest minu meelest neid ei peaks taastama see, kelle töö annulleeriti.
Publikatsioonide osas ei viitsiks keegi kõiki publikatsioone niikuinii esitada, ikka tehakse valik. Ja need nimekirjad pole ka pikad.
Teemaväline küsimus: Kas Sa oled ka "245"? Hirvelaid (arutelu) 25. jaanuar 2015, kell 12:18 (EET)
Ei, eeldusel, et ma endale vastu ei räägi, ma ei ole "245". 2001:7D0:88C2:F401:F8CE:1175:6D92:945B 25. jaanuar 2015, kell 12:24 (EET)

Meil on mõned eraldi lehed, kus loetletakse kellegi kõik publikatsioonid. Minu meelest ei ole kõigi publikatsioonide esitamine Vikipeedia põhimõtetega vastuolus. Andres (arutelu) 25. jaanuar 2015, kell 12:56 (EET)

Minu meelest on ka mujal tavalisem VP-s juurdunud tava järjestada vanemast uuemani. --Morel (arutelu) 27. jaanuar 2015, kell 14:04 (EET)

Arutelulehekülgede siselingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui arutelulehel on välja kirjutatud potentsiaalne sünonüüm(id) või tihedalt seotud märksõna(d), siis need tuleks lingistada. Näide: Arutelu:Gong. Lingistades näeb selle olekut (nt punane siselink) ja siis on lingistatud sõna näha ka "Lingid siia" tööriista kaudu, mis võib luua vajalikke seoseid seotud sõnade, mõistete jne vahel. Vt nt tegemata siselinke hiljutistes aruteludes Arutelu:Rummu järv, Arutelu:Balti jaam (kommentaar 23.01) Arutelu:Priiskava poja kojutulek--Bioneer1 (arutelu) 25. jaanuar 2015, kell 20:59 (EET)

Hiina kohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meil on anonüümse kasutajaga vaidlus Hiina kohtade esitamise kohta, aga nüüd ta on hakanud minu tööd lõhkuma (Linhai). Kas tõesti peab nii olema, et teised ei sekku aruteludesse? Minu seisukohad võivad olla ekslikud, aga leian, et nii ei saa asju lahendada.

Ma tahaksin, et me lahendaksime vaidlusküsimused asjatundjate abiga, aga anonüümne kasutaja peab seda ülearuseks. Kuidas teile tundub, mida tuleks teha? Andres (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 13:15 (EET)

Pisike õiendus: paari ilmse valeväite paranamist võib-olla pole päris täpne nimetada "lõhkumiseks". Ma iseenesest ei põlga ära asjatundjate nõu, ma lihtsalt ei näe mõtet kasutada asjatundjaid originaaluurimusliku lähenemise kinnitamiseks. 90.190.58.98 29. jaanuar 2015, kell 14:41 (EET)
Minu meelest on just vastupidi. See, mis oli mõeldud asula kohta, on nüüd omistatud haldusüksusele, ja kogu artikli mõte on kadunud.
Mul ei ole jaksu ega aega, et teha täiendavat uurimistööd samas tempos, kui artikleid ümber tehakse viisil, mis minu meelest pole õige.
Sa omistad mulle eelarvamuslikult soovi kaitsta erapoolikuid seisukohti. Vastupidi, ma tahan saada asjatundjatelt nõu vaidlusküsimuste lahendamiseks. Me ei ole ju asjatundjad, me võime eksida. Meie vaidlus jõuab ummikusse, me ei saa teineteist veenda põhieeldustes, kuigi mu lähenemine on praegu mõnevõrra muutunud. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 15:02 (EET)
Kogu see (Hiina) asulate temaatika on siin nii uskumatult segaseks aetud, et mina ei julge küll ei üht, ega teist poolt kaitsta. Ivo (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 15:20 (EET)
Mina olen oma arvamust korduvalt avaldanud ja jäänud Andresega eriarvamusele. Andrese seisukohta asulate ja halsudüksuste küsimuses võib mõista, aga see ei ole Vikipeediale kasulik. Ma ei taha temaga enam vaielda, sest meil on põhimõttelised eriarvamused ja mingite uute argumentidega neid pole võimalik muuta. Asjatundjate abi võib kasutada, aga nemad ei saa otsustada. Otsuse peab tegema Vikipeedia kogukond, aga seda ei taha jälle Andres. --Metsavend 29. jaanuar 2015, kell 15:46 (EET)
Ma ei mõtlegi seda, et asjatundjad peaksid midagi otsustama. Nad peaksid aitama meil selgusele jõuda põhimõttelistes sisulistes küsimustes ja miks mitte ka soovitama, mida võiks teha. Ma näen asja nii, et asju tuleb ühiselt arutada, ja kui on rohkem arutajaid, siis võib tulla ka uusi vaatenurki. Minul ja anonüümsel kasutajal on argumentides erinevad sisulised eeldused, mida me ei oska tõendada ega kontrollida, põhiliselt sellepärast minu meelest asjatundjaid tarvis ongi. Kui tuleb valida mitme õige esitusviisi vahel, siis pole asjatundjaid tarvis, siis tuleb lihtsalt argumenteerida ja arutada ning kui tarvis, siis hääletada. Anonüümse kasutajaga on meil lahkarvamused aga ka selles, mis on õige, aga neid saaks lahendada asjatundjatelt küsides. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 20:48 (EET)
Minu arust tõi Andres selle küsimuse just siia üldisesse arutellu, et kogukond saaks oma arvamuse esitada ja oleks võimalik mingile konsensusele jõuda. Mis eeldaks mõlema seisukoha kasuks ja vastu esitatud argumente. Aga asulate/haldusüksuste teema Hiinas ei ole lihtne, ma kunagi vaatasin (lugedes Kolmevalitsust) ja taganesin siis. Põhimõtteliselt toetaks nagu Andrest, aga Metsavenna seisukoht on ka vägagi mõistetav - Melilac (arutelu) 29. jaanuar 2015, kell 17:10 (EET)
Ma arvan, et võiks asjatundjate abi kasutada. Pole ise sekkunud neisse vaidlustesse, sest ma ei saa sarnaselt eelnenud kirjutajatele täpselt aru, mille üle vaidlus käib. Äkki saaksite oma erinevad seisukohad kokkuvõtvalt siia kirja panna ja nii hõlmavalt kui võimalik, et see ei puudutaks vaid ühte või paari artiklit. Ei soovi siin uut diskussiooni, vaid seda, et oleks selge, kus on põhimõtteline erinevus. "Anonüümne" kasutaja on Kasutaja:Pikne. Taavi (arutelu) 30. jaanuar 2015, kell 02:33 (EET)
Ma loetlen mõned küsimused. Kas asustust ja asulaid saab kirjeldada sõltumatult haldusjaotusest ja ametlikust territoriaalsest jaotusest? Kui saab, siis kuidas seda teha? Kas saab näiteks väita, et Hiinas on suuri linnalisi asulaid, mis ei ole määratletud ametlike haldus- ja territoriaalsete piiridega? Kas saab näiteks väita, et Saksamaa valdade sees on asulaid? Mis üldse on asula?
Kas saab olla nii, et asula sees on väiksem asula?
Üks lahkarvamus on niisugune. Ma eeldan, et üks asula ei saa olla teise sees (kuigi üks asustusüksus võib olla teise sees). Pikne (ja anonüümne kasutaja, kelle kohta ma ei saa kindlalt väita, et see on Pikne, kuigi) võtab aluseks, et kuna asustusjaotus võib olla kahetasandiline, siis ei saa välistada, et üks asula on teise sees. Kumbki ei saa oma eeldust tõendada ega kontrollida, sest pole leidnud allikaid. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2015, kell 10:54 (EET)
Ma arvan, et arutajate isik ei oma siin kohal tähtsust. Ja on hea tava (tegelikult ka privaatsuspoliitika nõue), et nimesid või ka vastupidi IP-aadresse ei avaldata kellegi teise eest, isegi kui sa isiklikult neid tead või arvad teadvat; kuniks seda pole vaja teha motiveeritud ulatuses selleks, et saaks kindlustada mingite muude poliitikate järgimist (näiteks et sama inimene ei hääleta ühes kohas mitu korda jms). Kui keegi tahab hiljem ühe või teise seisukoha toetajaid erinevate arutelude lõikes kokku lugeda, siis küllap IP-aadresse tuleb selles arvestus niikuinii eirata.
Arvan, et üldise pildi saab, kui võtta mõnest arutelust kummagi poole keskmise pikkusega suvaline kommentaar. Argumendid kippuvad kommentaarides korduma. Argumente on püütud arusaadavamaks lihvida, aga see ei taha hästi õnnestuda.
Mind häirib kõige rohkem see, et Hiina asulaid väljaspool eestikeelset Vikipeediat tegelikult nii ei käsitleta, vaadelduna rangelt haldusüksusest lahus ja teatud kirjutaja meelest sobivas ulatuses. See mida linnana mõista võib varieeruda suures ulatuses (lugege näiteks seda). Jutt on linnast asustuslikkus mõistes ja samas pole määratud, et jaotised mille, lõikes asustus vaadeldakse peavad olema kompaktsed (kas või Eesti näitel see nii pole), tiheasustusega, mittepõllumjanduslikud või ei hõlma hajaasustust. Kuna Hiina puhul pole ligilähedastki kokkulepet selle kohta, mis ulatuses haldusüksusest kitsamat osa tuleks pidada just linnaks, siis tundub linnast või muust võimalikust keskasulast eraldi artikli tegemine selgelt ebapraktiline (nii nagu teistes keeltes Vikipeediates pole eraldi artiklit). Eraldi artiklile linkimine oleks problemaatiline; et miski jääb "linna" sisse, saab paljudel juhtudel olla vaid oletus. Teine asi on, et olemas võivad olla linnast spetsiifilisemad mõisted, mis võivad hõlmata näiteks kindlalt osa kesksest kompaktsema asutusega tuumikalast, nende käsitlemisel tuleks siis järgida vastavust spetsiifilile kontekstile ja hiinakeelsetele terminitele.
Asustuse mitmetasandilisuse küsimus on minu jaoks tegelikult siin kõrvaline. See puudutab üht konkreetset Andrese argumenti. 90.190.58.250 30. jaanuar 2015, kell 13:13 (EET)
Minu silmis on just see kõige tähtsam küsimus, mille kohta asjatundjatelt küsida just see viimane, sest meie arutelu takerdub alati selles kohas.
Kui lugeda seda artiklit, millele anonüümne kasutaja viitab, siis mina teen sellest praktilise järelduse, et kui rääkida linnast, tuleb alati täpsustada, mida on mõeldud. Samuti ütleb seal geograaf, et kui me lähtume ainult sellest, mida Hiinas ametlikult linnaks nimetatakse, siis me saame asjast eksliku pildi. Seda tuleks täiendada ka teistsuguse linnamõiste abil. Just seda ma olen kogu aeg probleemina näinud. Ma leian, et kuidagi, ükskõik milliste mõistete abil, tuleks eraldi rääkida ka linnadest mingis teises, mittehalduslikus mõttes. Artikli järgi on kriteeriume koguni kolm. Ma olen nõus, et kui on olemas kindlate piiridega ala, mida laias laastuski võib linnaga samastada, siis see ajab asja ära. Aga kui seda pole, siis minu meelest tuleb leppida piiride puudumisega. Minu meelest on artikis Heihe sellega piisavalt hästi toime tuldud.,
Ma pole nõus, et mujal Hiina linnu haldusest lahus ei käsitleta. Minu meelest tehakse seda teistes eestikeelsetes entsüklopeediates ja "Suures maailma atlases" (anonüümne kasutaja ei pea viimast tõendatuks). Andres (arutelu) 30. jaanuar 2015, kell 13:43 (EET)
Ma ei tea kas just sellesse olema takerdunud. Argument, et "asula sees ei saa olla teist asula" on minu meelest hõlpsasti pareeritav sellega, et "asula" on tinglik tõlge ja, kui see tõesti mõistmiseks oluline on, siis asustussüsteemi saab vaadelda mitmetasandilisena. Kas sa loodad, et asjatundja lükkab sellise suhtelise asja ümber? Õigupoolest see antud juhul niikuinii pole üheselt määratav, kas on "sees" või "väljas".
Ma teeksin sellest artiklist ka selle järelduse, et sageli ei üle tähtustata, mis laadi linnaga on tegu, lihtsalt linnu on mitmesuguseid ja nii on. Kui läheme artiklis vastavas kohas asutuse kirjeldamisega detailseks, siis muidugi tuleb kirjeldada kuidas asjalood täpsemalt on, ja muidugi, kuidas linna kui sellist konkreetsel juhul erinevalt on mõistetud. Heihe puhul (kui on üks artikkel) võiks sissejuhatuses olla lause või paar selgituseks, et süvenemata poleks üldine pilt võib-olla ekslik.
Ma ei öelnud, et võimalik spetsiifline kindlate piiridega ala peab olema linnaga samastatav, vaid et täpne olles oleks see midagi muud. Artikliga Heihe on need praegu see probleem, millele ma eelmises kommentaaris tähelepanu juhtisin. Nojah, tuleb rääkida linnast ka asustuslikkus mõttes, aga et seda saaks teha, ei pea olema eraldi artiklit, mis jätab eksliku mulje, et tegelikult justkui olekski selline valitsev linnakonstruktsioon.
Nii palju, kui ma olen tähele pannud ei ole eestikeelsetes entsüklopeediates sellistel juhtudel asulat ja haldusüksust eraldi käsitletud, kuigi asula võib olla seatud esikohale või halduslikust aspektist ei pruugi üldse juttu olla. See võib olla seotud ka vanemate käsitlustega, uuemad halduslikud muudatused nähtavasti on oluliselt mõjutanud seda, kuidas Hiinas kohti mõistetakse. Samuti, need vanemad põgusad entsüklopeediaartiklid üldiselt pole detailidesse laskunud. Ja lõppude lõpuks peaks eestikeelsed ühituma kohalike ja muude käsitlustega, jutt on samast asjast. Käsitluste all ei pidanud ma silmas atlases näidatut, seal on näidatud lihtsalt üldistatult asulate asukohad. 90.190.58.250 30. jaanuar 2015, kell 14:38 (EET)
Ma pean asula all silmas teatud laadi asustusüksust, mis erineb teist laadi asustusüksustest. Tõlkimisega pole siin pistmist. Kui üks asula ei saa teise sees olla, siis see ei saa nii olla ka juhul, kui asustussüsteem on mitmetasandiline. Ma ei saa aru, mis mõttes "sees" või "väljas" pole üheselt määratud. Ma loodan, et asjatundja aitab selles asjas selgusele jõuda.
Eraldi artiklitena ei ole käsitletud küll, aga samastatud ka ei ole (ma ei saa küll pead anda, et seda kuskil tehtud ei ole). TEA entsüklopeedias on sedasama linna, millest BBC artikkel räägib, ja haldusüksust, millesse see kuulub ja mida ka nimetatakse linnaks, püütud käsitleda eraldi. Artiklis "Hiina" loetletakse Hiina suurimaid linnu "ilma eeslinnadeta" ega esitata nende rahvaarvuks haldusüksuste arvu.
EE-s on linnu peetud olulisemateks kui haldusüksusi ning räägitakse enamiku riikide puhul ainult 1. järgi haldusüksustest. Ma oletan, et TEA entsüklopeedias on püütud arvestada sellesama raskusega, millega minagi tahan arvestada. Minu meelest on selline püüe eeskuju vääriv isegi juhul, kui mujal seda ei püüta teha. See, et on näidatud üldistatult linnadeks nimetatavate haldusüksuste asukohad, ei ole minu meelest usutav. Minu meelest on meelega valitud just asulad, mitte haldusüksused. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2015, kell 15:21 (EET)
Hiinas ei ole ju kindlat laadi asustusüksusi selles mõttes nagu näiteks Eestis. "Sees" või "väljas" selles samas mõttes, et kui umbmäärasel asulal pole kindlat ulatust, siis pole mõtet paika panna, mida kõike ta hõlmab ja ei hõlma.
Minu meelest polegi soovitatud rangelt samastada ega ka mitte eristada. Ei pea kindlalt väitma asju, mis pole kindlad. Küsimus on ennekõike eraldi artikli tegemise praktilisuses ja eksitavuses.
Ma ei tea, ei ole ju öeldud "näidatud üldistatult linnadeks nimetatavate haldusüksuste asukohad". Muidugi on näidatud eeskätt asulate asukohti, lihtsalt pole näidatud kuidas asulaid haldusüksustega tuleb suhestada. Kaart ise on oma olemuselt üldistus. Ma ei tea, kas lugesid, mida Heihe arutelus viimati kaardi tõlgendamise kohta ütlesin.
Ma ütleks, et põhiliselt takerdume teise öeldu väärtõlgendamisse. 2001:7D0:88C2:F401:C1F7:1416:938D:7900 30. jaanuar 2015, kell 18:46 (EET)
Nii segane see asi küll ei ole, et me ei saa öelda, mis on ja mis ei ole mingi haldusüksuse sees.
Ma püüan ka mitte väita asju, mis pole kindlad, aga võin mõnikord eksida.
Ma ei leidnud Su jutust kaardi kohta arusaadavat argumenti.
Väärtõlgendamist tuleb ka muidugi palju ette. Nähtavasti meie keeled või mõtlemisviisid või mingid enesestmõistetavused on nii erinevad, et on raske teineteisest aru saada.
Asulate ja linnade kohta võiks aidata need asjad: Demograafia sõnastiku definitsioonid, Demograafia sõnastiku eesti-inglise vasted, Üks linnaterminite selgitus, sealhulgas Hiina kohta, ma ei tea, kui autoriteetne see on. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2015, kell 19:05 (EET)
Shixiaqu (市辖区) võiks olla linna ligikaudne vaste, kuigi seal on tavaliselt ka suured maapiirkonnad. Võib-olla TEA ongi sellest lähtunud. Aga siiski, kui see on linnarajoonide summa ja see aluseks võtta, siis Heihe linna ei olekski. Võib-olla peaks võtma Aihui linnarajooni haldusüksustest mingi summa. Neli haldusüksust, mida nimetatakse kvartaliteks. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2015, kell 19:10 (EET)
Nüüd ma vaatasin, et shixiaqu on linnarajoon. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 00:30 (EET)

Üks põhjus, miks ma taganesin, ongi see, et kuigi hiinlastel linna mõiste ei puudu,( on ajalooliselt olemas olnud), ei tea ma seda terminit, mille abil seda otsida. Praegune jaotus, mille kohta informatsioon on kergelt leitav, on ikkagi praegune. Näide: praktiliselt üleöö muutus Hangzhou halduspiiride muutmisel Tallinna suurusest linnast suureks miljonilinnaks. Kolmevalitsuse ajal ja ilmselt ka hiljem oli seal ikkagi teisi asulaid, millel oma ajalugu. Kuna mind ajalugu huvitab, siis ei saa ma taolise kaotamisega nõus olla. Hiina ajaloo huvilisi ei ole just palju, aga ma ei kujuta ette, et keegi Independence või Grankulla elanik mõtleks oma linnast kui Kansas City või Helsinki osast ja entsüklopeedias ei oleks taoline lihtsustamine ja linnastu linnaks (Eesti näitel Tapa ümbruse valla, sealhulgas Jäneda ja Moe Tapaks muutmine hea (EE traditsioonid linnade olulisemaks pidamisel õnnetuseks kippusid seda tegema).

Variant oleks kajastada huvitavama ajalooga linnasid ja nende ajalugu eraldi, rahvaarvuta, mainides seda, kus see praegu asub. Haldusjaotust võiks eraldi kajastada, ilma viideteta piirkonna ajaloole.-Melilac (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 08:55 (EET)

Linn on praeguses hiina keeles põhiliselt 城市 (chéngshì), kasutatakse ka vanu sõnu 城市 (chéng, 'linnamüür; linn') ja 市 (shì, 'turg; linn'). Uuem sõna paneb kaks sünonüümi kokku, et vältida segiajamist samakõlaliste sõnadega.
Nii palju kui mina aru saan, tähendavad need sõnad linna nii praeguses halduslikus kui ka traditsioonilises mõttes. Vaata [3].
Eesti puhul on EE-s ja ENE-s siiski tähtsamate külade kohta, nagu näiteks Jäneda, siiski eraldi artiklid ([4], [5]), ja külasid eristatakse selgelt valdadest ja külanõukogudest. Välismaa puhul enamasti küladest ega omavalitsusüksustest üldse ei räägita, aga arvan, et kui juba midagi mainitakse, siis pigem asulat.
Mina teeks (ja olen teinud) nii, et seal, kus ajalooliselt on olnud linn, räägin linnast ja selle ajaloost praegusi piire täpsustamata, sest praegused haldusüksused on linnast traditsioonilises mõttes segadust tekitavalt erinevad. Anonüümne kasutaja leiab, et nii ei tohi teha, sest 1) kui piire pole, siis pole selge, millest räägitakse ja kus see asub, 2) tegelikult nimetatakse kontrollitavatel andmetel praegu linnaks suuremat haldusüksust, 3) nii jääb mulje, et õige linn on see kitsam ala, mitte kogu haldusüksus. Ta samastaks praegustes piirides linna ajaloolise linnaga ning räägiks ajaloolisest linnast ja sellest, mis selle kohal praegu on, haldusüksuse artiklis. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 09:54 (EET)
Vana-Hiinaga on muidugi nii, et tollase linna kohal ei pruugi praegu linna olla (siis tuleks kirjutada kunagisest linnast), ja mõnikord on nii, et uus linn on rajatud vana linna lähedale, aga praeguseks on uus linn vana linna koha alla neelanud (siis peaks ka minu meelest vanast linnast eraldi kirjutama). Linnade nimesid on ka muidugi muudetud, aga kui linn ise on järjepidevalt eksisteerinud, nii et muudetud on ainult nime, siis vast eraldi artiklit pole tarvis (sellest reeglist võib olla erandeid). Andres (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 10:07 (EET)
Tegelikult on EE puhul välismaa linnade puhul raske aru saada, mida nad täpselt mõtlevad. Vaata näiteks Helsinki. Linna rahvaarv üks, eeslinnadega teine. Kas artikkel räägib seal siis ka Vantaast ja Espoost? Taolise näite absurdseks ajamiseks tõingi Jäneda näite, mis asub Tapa vallas. Absurdne oleks Jänedat käsitleda artiklis Tapa, kui külade piirid valdade sees ära kaotataks (See oleks see, mida välismaised entsüklopedistid sellisel juhul teha võiks).

Seepärast olengi ma pigem sinu seisukoha poolt, Andres. Pigem olgu asulaid rohkem kui vähem ja nende kohta mingi informatsioon ka, mitte stub staatusega artikkel, kui vähegi võimalik. Paraku - nagu ma ise toona avastasin ja sa ka ennist ütlesid - on kontrollitavad andmed teise seisukoha poolt.- Melilac (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 11:03 (EET)

See on tõsi, et kui öeldakse "eeslinnadeta" ja "eeslinnadega", siis ei tea, mida täpselt mõeldakse. Otsustades selle järgi, mida ma eespool viidatud allikatest välja lugesin, peaks see tähendama, et eeslinnadeta linn on tuumlinn, st linn haldusüksuse piires, ja eeslinnadega linn on linn kuni selle piiride taha jätkuva pideva linnalise asustuse piirini (võib ka olla, et arvestust peetakse mitte täpselt asustuse piiri järgi, vaid haldusüksuste kaupa). Vikipeedias on võimalik täpselt öelda, mille elanike arvuga on kummalgi juhul tegu.
Hiina puhul aga need asjad ei toimi, sest haldusüksus ise ulatub tavaliselt väga kaugele linnalise asustuse piirist. On siiski võimalus võtta rahvaarvu määratlemisel aluseks vastavalt linna suurusele linnarajoonide või kvartalite või linnakogukondade piirid, ja siis tuleb ka nii öelda, ainult et ei saa ühemõtteliselt samastada linna selle territooriumiga. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 11:34 (EET)
Kes mina olen, "maakas" või "linnalaps"? Sündisin mingi külanõukogu territooriumil, umbes kümneselt "asusin" linna elama, sest linn lihtsalt laienes. Mõte selles, et isegi Eestis muutuvad halduspiirid suhteliselt kiiresti... Nii et Vikipeedia ühtsele seisukohale jõudmise ajaks (mis on ilmselt välistatud, inimlikel põhjustel) on need hiinlased jälle piire nihutanud...—Pietadè (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 11:48 (EET)
Piiride nihutamine on ebamugav, sest siis tuleb artiklid ümber teha, aga minu meelest see ei puuduta siinset vaidlust. Muide ära märgi oma repliike pisiparandusteks. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 11:55 (EET)

Mitte ei tahaks sekkuda (vahemärkusena: India rahvaarv peax mingil ajal mõningate prognooside kohaselt ületama HRV oma...kui need kaks/üks enne ei lagune...), aga, kuidas neid haldusüksusi EW (WWI–WWII ajapiires) entsüklopeediates nimetati, endal pole neid raamatukesi käepärast. Võib-olla oleks "järjepidevusest" kasu, et Hiina arutelu inimpõlvede pikkuseks kätte ei läheks. —Pietadè (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 10:40 (EET)

Tolle aja provintsid erinesid muidugi praegustest, kui ma õigesti mäletan, olid need toona maakonnad.-Melilac (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 11:01 (EET)
Provintsid on Hiinas Yuani dünastiast saadik, aga nende arvu ja piire on muudetud ja muudetakse edasi. Sellepärast tuleb vahet teha eri aegade provintside vahel. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 11:37 (EET)
Kui püüda võimalikult lihtsalt kokku võtta, siis Pikne (ja Metsavend?) soovib, et Vikipeedia asulate artiklid järgiksid vastava riigi ametlikku haldusjaotust. Pikne tahab, et Vikipeedias poleks artikleid, millele Wikidatas teistes keeltes midagi ei vasta. Andres arvab, et asulate artiklid ei pea lähtuma ametlikust haldusjaotusest (aga kust siis artikli aluseks olev mõiste tuleb?). Samuti leiab Andres, et pole oluline, kas teistes vikides on sama artikkel olemas ja viitab teistele entsüklopeediatele (TEA), kus mõiste (asula) on olemas. Kas nii? Taavi (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 20:40 (EET)
Aastaid seda "tasuta" juurdeannet — vaidlus teiste haldusüksuste (alates Kosmosest, ehk, piiride, mis teisisõnu tähendab siis piiritlemist ehk seda, kuidas keegi (üks, pole tähtis kes) piiri seab) üle — sunnitult jälginuna söandan arvata, et Sul on ca 88,345 % öigus, mõned nüansid siiski on, nii et toodud protsent ei pruugi olla kuigi täpne, pigem vastupidi ;-) —Pietadè (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 21:12 (EET)

Vaadake siia kaardile; sellise tulemuse saame kui toksime kaardi otsingusse "Linhai" ning valime kolmest pakutud variandist kõige sobivama – "Linhai, Linhai, Zhejiang". Siin kaardil näidatud tiheasustusala on Linhai asula Linhai administratiiv-territoriaalüksuses (hiina keelest 'maakonna õigustega linn'), mis asub Zhejiangi provintsis. Sellest tiheasustusalast (sisuliselt keskasulast) üheski vikis artiklit ei ole. No ja mis siis sellest. Miks ei võiks Vikipeedia esimene olla, kes keskasula kohta eraldi artikli teeb? Seda Andres üritaski teha, algatades Linhai artikli sisestamist, kuni toimus anonüümse kasutaja näotu vahelesegamine. Kas pole nii, et selliselt algavadki üldiselt redigeerimissõjad? Andres provokatsioonile ei vastanud. Jäi lootma, et keegi administraatorkonnast anonüümi sammud tagasi pöörab. Kuid ka seda ei juhtunud. Miks? Ka arvati, et selle sammu tegi keegi administraatoritest inkognito ja siis nagu oleks teguviis lubatav!? Muide, minu meelest ei pea paika arvamus, et anonüüm on ühtlasi administraatorkonna esindaja, sest me eeldame, et administraatorid ei vassi oma väidetes Vikipeedia keskkonnas.

Teen ettepaneku taastada artikli "Linhai" esialgne seisund. Selle toimingu võin oma peale võtta, kui administraatoritel jääb julgusest puudu. Pärast seda jääb kõigile võimalus algatada artikkel "Linhai Shi". Hirvelaid (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 10:53 (EET)

Seda tõlgendust ma pean pisut pahatahtlikuks. Ma ei esinda kedagi, olen lihtsalt püüdnud peamiselt aruteludes nõu ja võimalikult selgete põhjendustega abiks olla. Arutelusid, kus on olnud ka teisi (sisseloginud) osalejaid, muide on olnud ka varem, ma pole esimene, kellel tuli nüüd pähe mõrandada harrast üksmeelt, mis aegade algusest eesti Vikipeedias valitsenud on, vaata näiteks seda arutelu. Teised, kes on aja jooskul Hiina kohtadest artikliteid teinud, üldiselt pole järginud Andrese lähenemist, kuid Andresel on olnud mahti peaaegu kõikjal oma käe järgi ümber teha. Kui pärast pikki arutelusid, kus on välja toodud antud lähenemise ebakõlad, üritan ühes kohas (võib-olla oli veel kuskil) asja näitlikkustada ja siluda või algset lähenemist taastada (konkreetse artikli autor küll on Andres), siis olen mina provokaator? Huvitav.
Seegi kaart, nagu suur maailma atlas ja Geonames, mida varem on näiteks toodud, ei näita, kuidas Hiina asulaid ja haldusüksusi tuleks suhetsada või kuidas on nende kohta käivat materjali entsüklopeedias mõistlik esitada. Õigupoolest sellel kaardil pole isegi haldusüksust ja selle tuumikala eraldi välja toodud, lihtsalt koordinaadid on seotud ka viimasega.
Põhiline vaidlusküsimus on küll selles, kas mingil moel eraldi vaadeldavast tuumikalast tuleks kirjutada eraldi artiklis. Aga põhilised põhjused, mida eespool on varasemate arutelude põhjal kokkuvõtvalt püütud esitada, on mõnevõrra sisulisemad kui see, et keelelingid puuduvad.
Põhimõtteliselt saaks kokku leppida, et linnaks peame shixiaqu '​d või mõnel teisel juhul mõnd teist määratlust, aga minu meelest kätkeb see siiski liiga palju iseleiutamist, ei saaks ikkagi ammendavalt näidata, miks linna tuleks pigem konkreetselt sedasi ja pigem mitte kuidagi teisiti. TEA entsüklopeedias võib ju mingi kokkulepe olla, aga sealgi tekitab see küsimusi. Et haldusüksuse tuumikalast pole eraldi artiklit, ei tähenda tingimata, et me samastame seda haldusüksusega. Et tuumikalast pole eraldi artiklit ja seda ei vaadata rangelt eraldi, on muide tavaline ka mitmete Euroopa riikide valdade juures (vähemasti kohalike lähenemiste järgi). Et see, kuidas kohti tegelikult mõistetakse moonduks võimalikult vähe, võiks eeskujuks võtta kohaliku lähenemise.
Kas teiste vikide artiklitest on siis näiteks ajalugu puudutav halvasti leitav? 2001:7D0:88C2:F401:640C:1333:276D:4D55 1. veebruar 2015, kell 12:49 (EET)
Ma vabandan oma postituse sisu pärast, kui see jättis pahatahtlikkuse mulje. Seda nüüd küll poleks tahtnud. Tunnistan - olen vilets arutleja; sõnastus vajab muidugi lihvimist. Kuid mida siis teha, kui soovin välja öelda, et Sa käitusid lubamatult. Nii ei tehta. Sa said ju väga hästi aru, et Andres tegi algust artikliga keskasula kohta. Nende tegemist pole kogukond keelanud (Sa pole pidanud vajalikuks sellist hääletust korraldama. Miks?). Hirvelaid (arutelu) 1. veebruar 2015, kell 16:29 (EET)

Kui rääkida kaartidest, siis näiteks Geonamesis on Heihe (asula) ja Heihe Shi (haldusüksus) täiesti eraldi olemas, asula puhul on isegi elanike arv antud ([6]). Linhaiga sama lugu ([7]). Aga ma ei Geonamesi ega Maplandiat usaldatavaks allikaks pidada, sellepärast ma pole sinna viidanud.

Ma ei arva, et peaks tingimata kohe tagasi keerama, aga tahaks, et me püüaksime asjatundjate (ja eriala) abiga asjad selgeks teha ning seejärel koos otsustada, kuidas me Hiina linnadest räägime, vahepeal aga ei muudaks edasi-tagasi. Kui see rahvaarv oli vale, siis selle äravõtmine oli muidugi õige.