Vikipeedia:Üldine arutelu

Allikas: Vikipeedia

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 90 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.

Arhiiv
Alusta uut teemat
NB! Please use the embassy of the Estonian Wikipedia for translations and other requests from other wikis.


Teisaldatud saatkonda[muuda | redigeeri lähteteksti]

more about?, please read Wikimedia Embassy

suwa 30. september 2014, kell 10:03 (EEST)

Ahsoous[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teen ettepaneku algatada Ahsoouselt administraatoriõiguste äravõtmise hääletus. Põhjuseks õiguste kuritarvitamine: viimati minu blokeerimine ebaadekvaatsel põhjusel ja märkusest hoolimata varasemad tarbetud blokeeringud (hulk aega pärast sodimist, mittekorduv, nt [1], [2]). Peale selle pole administraatorile kohane, kuidas Ahsoous sageli teiste tööd ilma aruteluta või isegi arutelust keeldudes tagasi pöörab (viimati [1], [2]). Pikne 25. juuni 2014, kell 19:46 (EEST)

Ja mina kordan nõuet kasutajalt Pikne administraatoriõiguste äravõtmiseks ja tema igaveseks blokeerimiseks. Ja üheks põhjuseks on temapoolne teiste töö hävitamine ja kui tema poolde pöörduda, siis ta sõna otseses mõttes irvitab. Mina ei näe võimalikuks sellise vandaaliga enam isegi mitte suhelda. Ja lisan juurde, et administraatoril pole õigust tegutseda lisaks oma kasutajatunnusele tegutseda ka veel nelja-viie erineva IP (või ka kasutajanime) alt ja siis teha ühena muudatuse ja siis teise (teistega) neid heaks kiita jmt.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. juuni 2014, kell 20:04 (EEST)

Irvitan? Omameelest olen püüdnud olla igati mõistev ja sind sisulisele ja konstruktiivsele arutelule suunata.
Võimalik, et ma olen mõnes arutelus jäänud sisse logimata, aga kindlasti pole ma siis hiljem sisse loginuna varasemat arvamust kellegi teise oma pähe "heaks kiitmas" käinud, selle asemel, et esitada uusi sisulisi argumente. Pikne 25. juuni 2014, kell 20:28 (EEST)
Jah — just nimelt irvitad ja sülitad teiste töö peale.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. juuni 2014, kell 20:35 (EEST)

Ma ei võtaks küll kummaltki adminiõigusi ära, aga Ahsoosuse suhtlusviis on kindlasti agressiivsem ja ta põhjendab vähem, armastab lajatada. Nii on. --Morel (arutelu) 26. juuni 2014, kell 16:50 (EEST)

Mis see oligi nüüd kõik või? Mul alles sai popkorn valmis. Ma tahan verd näha! Äsa talle, raisale! Sina ka! Nätaki! Põmm! Gigantide heitlus! Godzilla vs King Kong!
Tore. Muide mina tegelikult ei taha kedagi blokeerida, kuid vahetevahel läheb närv mustaks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. juuni 2014, kell 00:33 (EEST)
Inimlikus plaanis on see arusaadav – kellel ei läheks närv vahel mustaks. Teiste administraatorite suhtes polegi probleemi – neid ei saa blokeerida. Kuid kui sa kasutad oma adminniõigusi selleks, et vaidluses tavakasutajatega peale jääda (lukustad artikli või blokeerid kasutaja või tühistad ilma põhjendamata muudatused), või ei teegi seda, kuid ähvardad et teed, siis see on küll probleem. Niimoodi ajame inimesi Vikipeedias kaasalöömise juurest eemale. Kuigi sa tegid seda ainult seepärast, et sul närv läks mustaks. Taavi (arutelu) 27. juuni 2014, kell 02:34 (EEST)

Ahsoousel õnnestus mind blokeerida küll. Kui tal närv mustaks läheb, siis ma võib-olla talun kuskil arutelus paari teravamat sõna (ma ei ütle, et teised seda taluma peaks), aga blokeerimisõigusega mängimine on üle igasuguse piiri. Ja kui ma põhjendan oma muudatusi ja mind selle peale vandaaliks ja teab veel milleks nimetatakse, siis on see lihtsalt laimamine.

Mis ma siis nende tühistamiste juures tegema peaks? Kui ma seletan nii- ja naapidi, miks mingi muudatus on tehtud, siis kuidas saab seda ilma põhjendamata tühistada? Võiks muudatuse üle hääletada, aga sellel on mõtet alles siis, kui erinevad seisukohad on püütud arutelus selgeks teha ning kui tühistatakse arutelu eirates, siis tõenäoliselt samahästi tehtaks seda ju ka hääletuse tulemust eirates.

Kui minu hävitustöö all peetakse silmas seda, et julgen mõnikord kellegi teise tööle kätt külge panna ja seda parandada, siis on minu meelest millestki väga valesti aru saadud. Tuletan meelde, et viki nii töötabki, et järgmised kasutajad muudavad eelmiste kaastööd ja eelmise redaktsiooni "omaniku" õnnistust seleks küll tarvis pole. Põhjenduseta tühistamist seevastu tõesti pole kuigi raske hävitustööks pidada. Pikne 29. juuni 2014, kell 21:53 (EEST)

Mina hindan küll Sinu kaastööd kõrgelt. Eriti imetlen ma Sinu kannatlikkust. :-) See jäi mul märkamata, et Ahsoous Sind tõesti blokeeris (ilmselt seetõttu, et mul on enamasti kasutaja nimeruumi muudatused varjatud), aga seda pean ka mina administraatoriõiguste kuritarvitamiseks. Põhjendamata tühistamist ja lihtsalt jonni ajamist ei kiida ka mina heaks. --Epp 29. juuni 2014, kell 22:11 (EEST)
Otse loomulikult. Ma jah blokeerisin ta kuskil kümneks minutiks ja põhjenduseks "korduv vandalism". Ja just seda see tema muudatus oli ja on. Aga olgu peale - Elage hästi!  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 30. juuni 2014, kell 14:00 (EEST)
Eestikeelse Vikipeedia 3323 artikli autorina (Ahsoous) 34 artikli looja (Pikne) vastu mina nii lihtsalt ei loobuks; "sildist" algas (ilmselt varem, ei ole jälginud), edasi läks sildistamiseni, jne; oskab ehk keegi seletada, kuidas käib kokku avalehel kirjutatu ("Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.") siselehtedel toimuvaga, mida võib vahel iseloomustada järgnevalt:
grupile x meeldib valge vein, grupile y meeldib punane vein, grupile z ei meeldi neist kumbki — tundux loomulik (ja märksa aegasäästlikum), kui kõik kolm gruppi aktsepteeriks üksteist, vähemalt püüaksid, mitte ei käituks vahetevahel kolmikuna à la "Staler-Hitlin-Putler". Pietadè (arutelu) 30. juuni 2014, kell 23:55 (EEST)
Ahsoous on muidugi ka asjalikku kaastööd teinud (kuigi uute artiklite arv ei pruugi olla kvaliteedinäitaja). Aga minu meelest on siiski parem, kui tal administraatoriõigusi poleks. Pikne 1. juuli 2014, kell 20:02 (EEST)
Administraatorite omavahelise blokkimise kohta vaadake seda. See siis tehnilise külje kohta. Aga kaklemine ja laamendamine pole toredad küll jah. Adeliine 30. juuni 2014, kell 11:53 (EEST)

Miks Kasutaja:Pikne pole siiamaani tagasi pööranud seda kuradi jama, mille ta navigeerimismallidega korda saatis? Inimesed on hädas (Arutelu:Salme Rosalie Riig). Ma nõudsin seda täiesti tõsiselt, et ta pööraks olukorra, mille ta põhjustas, tagasi, aga tema ainult irvitas. Ja kui ta seda täna-homme ei tee, siis ei jää mul vist muud üle, kui hakata ise jälle kasutajaliidese kallale minema ning kuna ma tolles osas ennast just väga kindlalt ei tunne, siis võib juhtuda, et keeran midagi veel nässu.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 1. juuli 2014, kell 13:13 (EEST)

Sellepärast, et meil on mujal seda puudutav arutelu, kus on vastavad seletused ja kus sina paraku oma "kuraditest" ja nõudmistest kaugemale pole jõudnud. Möönan, et toimetamislinkidega seoses võib ka teisiti toiminine olla mingil määral põhjendatud, aga senise arutelu põhjal ma ei näe selle muutmiseks põhjust ja ammugi mitte kõigi navmalli juures tehtud paranduste tagasi pööramiseks. Ja kuidas sinuga siis rääkima peab? Kas ma pean viisakalt küsimuse asemel sind samuti kuradile saatma, et küsimine ei tunduks irvitamisena?
Mis puudutab tänast küsimust viidatud arutelus, siis arvan, et kahepeale aitasime inimese hädast välja.
Kas saan õigesti aru, et oled minule koha kätte näitamise nimel valmis kas või kasutajaliidese tuksi keerama? Hämmastav. Pikne 1. juuli 2014, kell 20:02 (EEST)

Kui muul juhul teeb keegi järjekindlalt mitmel pool muudatusi (sh tühistab) arutelusid eirates, siis me kaaluks ju blokeerimiest. Kuna administraatori blokeerimine on problemaatiline, siis tuleks kõigepealt õigused ära võtta. Praegu häirib Ahsoous minu meelest tõsiselt Vikipeedia tegemist, kui ilma argumentideta ning järjekindlalt ja süüdimatult pikalt põhjendatud muudatusi tühistab (ja tühistada ähvardab). Pikne 1. juuli 2014, kell 20:02 (EEST)

Tundub, et sina, kes sa pole Vikipeedias kunagi sisulist kaastööd teinud, võid teiste tööle pidevalt kaikaid kodarasse loopida. Selge. Mängi siis edasi jumalat. Kui mul aega peaks tekkima, siis mul tõesti muud võimalust kui Navmalli kasutamist hakata tagasi pöörama. Tõesti inimene ei pea laadima alla veel täiendavaid javascripte, et saaks kasutada võimalusi, mis juba ühe skriptiga on lubatud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 1. juuli 2014, kell 22:51 (EEST)
Sa oled oma väljenduses pehmelt öeldes ebatäpne. Ja muidugi on sul muid võimalusi. Sul on võimalus seonduvates aruteludes toodud põhjendusi ja kommentaare mitte eirata ning kui tahad midagi teisiti teha, siis on sul võimalus neid arutelusid jätkata ja põhjendada, miks on parem teisiti teha.
Mis puudutab navmalli toimetamislinke, siis neil pole (ega olnud) skriptidega otseselt pistmist. Eelistused (nende "laadimine"), nagu ka kõnealune eelistus näidata navmalli toimetamislinke, ju selleks ongi, et eri võimalusi saaks kasutada vastavalt vajadusele ja soovidele. Pikne 2. juuli 2014, kell 17:52 (EEST)
Kõigepealt need redigeerimislingid on seal kasutajamugavuse huvides. Teine asi, mida sa ilmselt küll oled kuulnud, aga võib-olla ei ole endale teadvustanud: IE, Opera ja Safari ei oska javaskripti standardeid.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 2. juuli 2014, kell 18:15 (EEST)
Arusaadav, kasutusmugavuse pärast on eelistustes ka võimalus need lingid sisse lülitada (nii et lugejad, kellel Vikipeedia köögipoole linke tarvis pole, neid samal ajal ei näe). Seda ma enne juba palusin sul asjakohasesse arutellu kirjutada: mis konkreetselt skripti juures enne töötas ja enam ei tööta (või mida muud täpsemalt ette heidad)? Pikne 2. juuli 2014, kell 18:51 (EEST)
Minu meelest need lingid kedagi ei saa segada. Ma pooldan seda, et nad oleksid vaikimisi näha. Andres (arutelu) 3. juuli 2014, kell 01:25 (EEST)
Need on põhimõtteliselt lingid artikli sees, mis viivad artikliruumist välja. Üldiselt me ju ei luba sellist asja. Lugeja juhatatakse nii kõrvaliste asjadeni. Mina jätaksin nad vaikimisi (eelistustes valikut tegemata) siiski ära, aga olgu, võib-olla võib navmalli päist pidada nende linkide jaoks küllalt erandlikuks asukohaks. Veel arvamusi (soovitatavalt malli arutellu)? Pikne 3. juuli 2014, kell 17:52 (EEST)

Pikne[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praegu pean ma uuesti pöörduma palvega võtta kasutajalt Pikne ära administraatoriõigused. Ja ma mõtlen seda täiesti tõsiselt.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. juuli 2014, kell 00:07 (EEST)

Kui mõtled tõsiselt, siis esita ka konkreetsed põhjendused, ilmselt on siis midagi uut sind häirinud. Teised ei pea selleks ajalugu uurima, et teada saada, mis sul kopsu üle maksa ajab. Niisama lahmida pole mõtet. Jälle.--Morel (arutelu) 18. juuli 2014, kell 01:14 (EEST)
Praegu on asi mallis Linn. Olen püüdnud parandada arutelus välja toodud puudust, mis lisati aruteluta. Puuduse eemaldamist on põhjendatud nii- ja naapidi. Kuna pole püütud esitada sisulisest arutelust lähtuvaid olulisi vastuargumente või õigupoolest üldse vastuargumente, siis pean eemaldamist põhjendatuks. Ahsoous on nüüd minu paranduse korduvalt tühistanud, keeldudes samas põhjendustest ja ammugi sisulise arutelu jätkamisest. Olen küll pärast tühistamisi üsna kaua oodanud põhjendusi ja sisulise arutelu jätkumist. Kuna neid pole olnud, siis olen proovinud parandust uuesti teha. Selline väikest viisi redigeerimissõda.
Ahsoouse tegevus selle malli juures on olnud kõike muud kui konstruktiivne ja koostööaldis. Ta häirib järjekindlalt kaastöö tegemist. Kui eespool väideti, et mina olen "jumal", siis ma ei tea, kes Ahsoous veel olema peaks, kui tal on kõigile lisaks vääramatu õigus aruteludest ja põhjendustest mööda minnes tühistada.
Samuti jätkab Ahsoous administraatoriõiguste kuritarvitamisega, blokeerides mind taas. Kui viidati sellele, et tehnilisi võimalusi saab katsetada ja nendega saab naljatada, siis siin seevastu on minu meelest tegu tõsise isikliku rünnakuga. Kas tõesti kõigi teiste meelest kasutab Ahsoous oma õigusi sihipäraselt, käitub üldiselt administraatori kohaselt ja talle tuleks õigused alles jätta? Pikne 20. juuli 2014, kell 22:26 (EEST)
Sinusuguse vandaaliga polegi võimalik koostööd teha. Jah. Just nii see on. Tõsiselt ma palun sinult adminiõiguste äravõtmist. Sinu erilist ignorantsust näitab veel ka see, et sa võtad kätte ja tühistad iseendale pandud blokeeringu. Ja asi ei ole mitte ainult selles mallis vaid ka muudes mallides ning ka piltide räiges kustutamises. Selle viie aasta jooksul, mis sa siin tegutsenud oled pole sa veel sisulist kaastööd teinud, vaid oled üksnes teiste tööd hävitanud!!!  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. juuli 2014, kell 22:35 (EEST)
Sa heidad mulle ette, et ma ei lepi malbelt sinu rünnakutega?
Ma olen küll ka varem selliseid üleskutseid teinud ja sinu puhul enam nende tulemuslikkusesse ei usu, aga sellegipoolest: kui olen kuskil ükskõik kas pisikese või räige vea teinud, siis ole hea ja juhi vastava malli, pildi või muu lehekülje juures sellele minu tähelepanu ning ma ei jäta seda tähelepanuta ega jäta viga parandamata, kui ütled selgelt, milles asi ning kui sinu põhjendused on asjakohased ja pädevad. Aga üldjoontes sa lihtsalt laimad mind praegu. Pikne 20. juuli 2014, kell 23:08 (EEST)
Ma ei kavatse sinuga enam mitte midagi arutada. Ja ma ei kavatse ka leppida sellega, et sa ka kõiki kasutajaid puudutavad .css ja .js failid põhjusmõtteliselt mõnes osas puu taha saatsid. Ja ma ei tegele laimamisega, vaid sa ise oled selle olukorra tekitanud. Esimene asi, mis sa teha võiksid, on see et sa taastad kõik logod, mis sa kustutanud oled. Kui isegi saksa ja prantsuse vikid neid saavad kasutada, saame ka meie. Ja muide, sa pole siiani parandanud mitte ühtegi endapoolset viga.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. juuli 2014, kell 23:23 (EEST)
See ei tõesta ju midagi, kui saksa v prantsuskeelses vikis saab logosid kasutada. Saksamaal on näiteks panoraamivabadus, mida meil ei ole. Ma ei ole seadusandluses väga tugev, aga mulle teadaolevalt tuleb andmete laadimiseks veebi silmas pidada kahte asjaolu:
1) andmed peavad olema kooskõlas serveri asukohamaa seadusandlusega (ega siis asjata thepiratebay.org vahepeal pidevalt ümberkolinud);
2) andmed peavad olema kooskõlas selle maa seadusandlusega, kus neid esitatakse: näiteks on Maksu- ja Tolliamet keelanud ära 1007 kaughastamängu veebisaiti (proovige nt siseneda 10bet.com).
Millistest .css ning .js failidest jutt käib? Milliseid endapoolseid vigu pole Pikne parandanud? --kanakukk (arutelu) 29. juuli 2014, kell 00:07 (EEST).

On ju ilmselge, et kui kanakukk, Epp või Adeliine või Ivo või ... eksib korra-paar või isegi korda kümme, siis keegi ei hakka notepadi miskeid rikkumisi üles kirjutama, märkus arutellu ja rahu majas. Aga kui keegi viis aastat(!) süstemaatiliselt hävitab teiste tööd, siis minu meelest ei ole palju palutud, et need rikkumised ka üles tähendataks. Kujutage nüüd ette olukorda, mil mõni päevaleht avaldaks esikaanel teate, et president on vandaal, kes hävitab teiste tööd, aga žurnaal ei suvatse viimast põhistada millegagi. Kahtlemata skandaal. Ma ei ole kursis Ahsoouse ega Pikse kaastööga, aga mulle tundub, et Pikne suudab väljendada end viisil, mis on kohane administraatorile. Ta suudab välja tuua neid asjaolusid (probleeme), mis tema arvates on valesti, ja kuidas peaks olema. Väga oluline on ka see, et ta ei ägestu. Kui Pikne rikub mingeid protseduurireegleid (nt, et kardinaalsed muudatused malli funktsionaalsuse osas tuleks läbi hääletada), siis nii tulekski kirjutada. --kanakukk (arutelu) 21. juuli 2014, kell 10:45 (EEST).

Olen kanakukega nõus. Pikse seletused ja põhjendused on minu meelest kirjutatud asjalikus toonis ja mõjuvad enamasti (nii palju kui ma lugenud olen) loogiliselt. Ahsoous pigem ei põhjenda ja tema väljendusviis on mitu kraadi ülbem (ja filoloogina lisaksin: lohakam). Seega esimese asjana peaks Ahsoous tooma välja konkreetsed rikkumised ja siis saaks nende üle ka otsustada. --Morel (arutelu) 22. juuli 2014, kell 13:51 (EEST)

Ütelge siis, kuidas ma saan malli parandada, kui keegi lihtsalt käib järjekindlalt arutelu ja seletusteta segamas? Muul juhul oleks loomulik blokeerimine või kaitsmine, aga see ei tööta praegu. Pikne 23. juuli 2014, kell 19:57 (EEST)

Ma olen aru saanud, et igaüks võib Vikipeediat täiendada. Erimeelsuste korral lahendatakse küsimus arutelus. Kui konsensuseni ei jõuta, siis tuleb hääletada. Paraku võib hääletus lõppeda ebasobivalt. Mis seal siis ikka: tuleb oma sõnumit veel selgemini levitada ja ehk järgmine hääletus läheb paremini. Reegleid mittetäitvatele kasutajatele tuleb selgitada, kuidas peaks. Kui aru ei saa, siis tuleb mõneks ajaks blokeerida. Kui siis ikka aru ei saa, tuleb pikemaks ajaks blokeerida. Kui administraator ei saa aru, et see on koostööprojekt, mitte diktatuur, siis tuleb õigused ära võtta. --kanakukk (arutelu) 24. juuli 2014, kell 02:01 (EEST).
Nojah, aga kui arutelust järjekindlalt keeldutakse? Hääletuse mõtte käisin siin eespool välja, aga senise tavapraktika järgi on hääletatud tõesti alles siis, kui arutelus seisukohad tõesti üksteisele ei lähene. Samuti oleme püüdnud hääletustest hoiduda, kus vähegi võimalik, et otsust üht või teist viisi talitada oleks võimalikult hästi põhjendatud ja kujuneks sisulise arutelu tulemusena, mitte hääletusel tehniliste võtetega ja pealiskaudsemalt. Praegu aga polegi sisulist arutelu, kus teine pool esitaks asjakohaseid argumente. Sellisel juhul puuduvad ka erinevad põhjendatud seisukohad, mille üle hääletada ja hääletama ollaks sunnitud eriti pealiskaudselt, arusaamata, mille üle üldse hääletatakse. Samuti võib praeguse seisuga eeldada, et kui eiratakse arutelu tulemust, siis eiratakse ka hääletuse tulemust ja hääletusel poleks mõtet. Minu meelest me olemegi praegu selles seisus, kus lahendus on õiguste äravõtmine. Pikne 24. juuli 2014, kell 11:14 (EEST)
Mulle ei meeldi tüli norida, aga soovitaks sul soojalt oma provokatsioonid lõpetada. Sa oled siin teinud keskmiselt ühe artikli kahe kuu jooksul ja seega tegelikult pole sul ka halli aimugi kui palju aega kulutavad igasugused vaidlused (selle asemel, et võtta kätte ja lisada infot). Jah tõepoolest lahendus on sinult administraatoriõiguste ära võtmine. Või võib minna ka muud teed, kuid selleks on vaja ka teha kompromisse ning üritada jõuda konsensusele. Paraku pole sa pole kunagi olnud valmis tegema selleks midagi omalt poolt, vaid selle asemel algatasid redigeerimissõja.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. juuli 2014, kell 23:33 (EEST)
No millest sa nüüd räägid. Ma tean omast käest liigagi hästi, et vaidlustesse sattumiseks ei pea tegema uusi artikleid. Ja antud juhul oled sina see, kes hoidub arutamast, mitte mina. Samuti tuletan meelde, et esimese vaidlustatud muudatuse tegid selle malli juures eelmise aasta veebruaris sina. Ja ma olen püüdnud teha nii, et tegu poleks redigeerimissõjaga ja oodanud vahepeal arutelu jätkumist, sellal kui sina tormad tühistama sellise kiiruga, et ei jõua isegi resümeese midagi kirjutada. Pikne 24. juuli 2014, kell 23:59 (EEST)

Õiguste kuritarvitamine (jätk)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ahsoous jätkab blokeerimisõiguse kasutamist isiklikeks rünnakuteks. Kutsun veelkord eestikeelse Vikipeedia kogukonda järele mõtlema, kas tõesti lubame administraatorite mainet sedasi kahjustada. Pikne 3. september 2014, kell 20:40 (EEST)

Kahjuks jah Pikne ilma et oleks ühtegi viga parandanud eemaldab toimetamismärkeid jne. See lehekülg mille pärast ta siin lõugab on tõesti vigase koodiga ja need vead tuleb enne ära parandada ning mitte veel lasta tal kümneid lehti ära rikkuda. Seega mina ei näe muud varianti kui ta blokeerida. Kaua võib sellist temapoolset pidevat vandaalitsemist siin taluda? Ma tegelikult usun, et ta enda arvates tegutseb heas usus ja tahtes, aga välja see paraku küll ei paista.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. september 2014, kell 21:44 (EEST)

Nojah, samuti kahjustab Ahsoous administraatorite mainet, kui sedasi asjakohaste seletusteta teiste tööd määrimas käib. Ahsoous pole viimati silmas peetud malli arutelus seniajani teinud katset näidata, mille poolest mall tegelikult üheselt vigane on. Mõnes suuremas vikis ilmselt oleks Ahsoous sellise tegevuse peale juba blokeeritud, kuna see kvalifitseerub Vikipeedia töö sihikindlaks häirimiseks.

Kordan ettepanekut algatada Ahsoouselt administraatori õiguste äravõtmise hääletus. Või kas ma olen tõesti ainuke, kelle meelest Ahsoouse jätkuv sedasorti käitumine pole administraatorile kohane? Pikne 4. september 2014, kell 12:16 (EEST)

Algata hääletus Vikipeedia:Administraatorikandidaadid lehel, siis saab vähemasti formaalselt asja üle hääletada.--Morel (arutelu) 4. september 2014, kell 15:16 (EEST)

Olen väga mures, mõistan hukka konflikti eskaleerimise ja kutsun osapooli üles leidma diplomaatilist lahendust.--Kyng (arutelu) 4. september 2014, kell 20:28 (EEST)
Parem kui hääletust alustab keegi, kes pole nende intsidentidega isiklikult seotud. Pikne 5. september 2014, kell 10:37 (EEST)
Kas Sa siiralt usud, et hääletus võiks lõppeda suhtega vähemalt 4:1? Minu meelest on see sama ebatõenäoline kui hääletus teha sinu vastu. Ei tule ka sinu vastu 4:1-st ülekaalu.
Tegelikult on vastasseisu vaja hakata lahendama kaude – suhelge omavahel vikiväliselt (suure tõenäosusega elate ühes ja samas linnas), näiteks minnes koos kalale või siis mõned malepartiid ära pidada. Kasuks tuleks ühisüritustest (nt suvepäevad jms) osalemine. Osaled Sa vahel sellistel üritustel? Hirvelaid (arutelu) 5. september 2014, kell 13:55 (EEST)
Võib-olla küll näib see siin praegu kahe inimese vastasseisuna, kuna valdavalt püüavad teised asjast eemale hoida. Aga küsimus on ju ikkagi õiguste kuritarvitamiseses ja Vikipeedia töö järjekindlas häirimises asjakohaste seletusteta, sellistes asjades, millest hoidumine minu meelest on vähemasti suuremates vikides elementaarne ja peaks olema ka siin. Kuidas see saab olla seotud minupoolse vähese suhtlusega? Ma olen omameelest püüdnud küll Ahsooust konstruktiivsele arutelule suunata, aga kui ta selles suunas jätkuvalt vedu ei võta, siis ma ei tea, kuidas kalalkäik või malemängki siin aidata võiks. Pikne 5. september 2014, kell 21:58 (EEST)
Vaata neid 15-minutilisi blokeerimisi võinuks vaadelda kui sõbralikku aasimist kahe vana tegija vahel. Kui te aga tuttavadki pole, siis on see muidugi solvav blokeeritavale. Ma kaldun siiski arvama, et Sa ei ole loomult vihapidaja (selle järelduse ma teen arutelusid jälgides), vaid otsid lihtsalt võimalust viisakalt väidelda. See on sinu tugev pluss. Kuid olukorras, kus vikis on tuhandeid toimetamata artikleid ja samal ajal toimetajaid nii vähe, noo lihtsalt sobi vana kaadri vastu algatada umbusaldusehääletust. On vaja teisi lähenemisteid. Kalalkäigust või malemängust oleks kasu küll – siis selguks, et inimestel on muustki rääkida kui ainult vikist – kokkuvõttes see pehmendaks minu meelest osaliste sõnavõtte hilisemates töisetes aruteludes. Hirvelaid (arutelu) 6. september 2014, kell 07:56 (EEST)
Tere!
Ma ei usu, et Vikipeedia administraatorid meelega (tahtlikult) ülepea millestki eemale püüavad hoida, ilmselt on seis lihtne üks inimene ei jõua ka kõigele reageerida ja kõikjal kohal olla...
Inimlike karakteristikute vahel ei saa lihtsalt väljaütlemiste põhjal 'selget sotti', minu arust on mõlemad kasutajad - nii  • • • Kasutaja:Ahsoous kui Pikne parajad 'fruktid' aga see ei loe, see et üks ei armasta pikalt seletada ja teine armastab ei indikeeri nende 'vihapidamise pikkust' (viha kui seisundi kestvust), ma leian et parem on üldse mitte vihastada aga kui see peaks juhtuma siis see peaks väga täpselt doseeritud olema, vähemalt täiskaasvanud inimeste puhul oleks soovitav... kirjutan (jälle!) ühe loo, eile oli perepojal (1.klass) spordipäev, klassiõpetaja noor, värske ja ilus aga poisid jäävad poisteks, kord rusikaga näkku, jalaga p****, tüdrukuid patsidest sikutada jne, õpetaja räägib inglihäälel armsad lapsed palun ärge tehke aga nemad ikka oma rida ajamas, siis tuli minul sekkuda (mäletan ema jutustusi sellest kuidas meie esivanemad suurpere lapsi (9 kuni 12 last) 'kasvatasid' kui pättusega hakkama saadi siis kõik rivvi ja kõigile karistus- tänapäeval saaks mudelit kohandada) - teatasin õpetajale, et eemaldan kaklevad poisid klassikaaslastest mõneks ajaks ja hoian neil silma peal - suurtele poistele oli see muidugi solvav aga edasine spordipäev kulges ladusamalt... Täiskavanud inimeste vahelised suhted on pisut teised kui lastevahelised suhted ja teistel on pisut rakse määrata mis kellele korda läheb ja kuidas...
Ma ei püüa asja naljaks keerata aga lihtsalt turtsatas väikesel inimesel pähe üks hetk : Nukitsamees - Üks on loll ja teine laisk ja mina pean üksi rabama
Mariina 6. september 2014, kell 09:04 (EEST) alias Простота

Kuna see tekst puudutas otseselt põhjust, miks mamyul ei jäänud midagi muud üle, kui panna toimetamismärkused ja nida Pikne ilma vigu parandamata eemaldas, siis panen selle siia tagasi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. september 2014, kell 14:42 (EEST) Kui need ekraanipildid 200px, 200px või 200px on normaalsed, siis ma olen nõus sellega, et mall:navmall on korras, aga kui kasvõi üks nendest on kõlbmatu, siis ka see mall ei ole korras. Esimene screenshotidest on tehtud kui tidy oli välja lülitatud, teised kaks aga siis kui tidy oli sisse lülitatud. Ehk siis ma jään selle juurde, et antud mall, millelt Pikne tahab toimetamismalli ilma toimetamata ära võtta ei kõlba sellisel tema soovitud kujul mitte kuhugi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. september 2014, kell 00:34 (EEST)

Kui arvad, et need pildid kuidagi minu blokeerimist vabandavad, siis võid ju lihtsalt viidata malli arutelule. Minu meelest polnud vaja seda siia tagasi kleepida. Pikne 5. september 2014, kell 21:58 (EEST)
Kui sa veel aru pole saanud, siis blokeerimise põhjus oli see, et sa vigaselt mallilt ilma, et oleksid vigu parandanud, võtsid mitte esimest, ega teist, vaid juba kolmandat korda toimetamismärkuse ära. Aga sa ju ei saa sellisest elementaarsest asjast aru, nagu sa ei saa aru isegi sellest, et programmeerimisvead tuleb ära parandada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. september 2014, kell 22:27 (EEST)
Ei ole tarvis nii labaselt vassida. Ma olen korduvalt öelnud, et kui vead on, tuleb need parandada. Ma ei välista, et selle malli juures tuleks midagi parandada, aga sina lihtsalt järjekindlalt ja üha selgemalt fabritseerid vigu nagu igaüks malli arutelust järele võib vaadata. Pikne 6. september 2014, kell 16:19 (EEST)
Sa ise ju vassid ja räigelt. Mul on miskipärast tunne, et sa programmeerimisega pole just tõsiselt tegelenud ja siis on sul arusaamatused. (Igaks juhuks mainin, et ma ise olen progenud ka üksnes hobi korras ja pole sellega viimased 4..5 aastat üldse tegelenud ja seetõttu on paljud asjad täiesti unustusehõlma vajunud ja praegu ma ka ei viitsi või ei leia ka aega, et too mall rida realt üle käia. Ja see polegi nii lihtne töö näpukaid leida).
W3C validaator http://validator.w3.org/check?uri=et.wikipedia.org%2Fwiki%2FMall%3ANavmall&charset=%28detect+automatically%29&doctype=Inline&group=0 annab tolle malli lehel 27 viga ja 20 hoiatust. Kõik pole ilmselt eriti olulised, aga ilmselt mängib praegusel juhul rolli see, et kolmes kohas on tabeli reas praegu üks lahter, kuigi tabel on kolme veeru laiune. Ole hea ja vaata parem asjad üle, muidu me jäämegi juuksekarva lõhki ajama.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. september 2014, kell 17:54 (EEST)
Ei tea, kus ma siis vassin? Ei, ma ei ole programmeerija, ma lihtsalt püüan enda jaoks selgeks teha asjad, millega tegelen ja mille kohta sõna võtan. Soovitan sulle sama.
Validaatorist võib kasu olla, aga antud juhul on see ju üldiselt järjekordne õlekõrs, mille abil minu tööd määrida. Need samad vead või hoiatus on üldjoontes olemas ka malli varasemas versioonis, mida kiitnud oled. Kõik need vead pole üldse malliga seotud (MediaWiki vead). Inglise viki praegusel navmallil muide on samuti hulk vigu, aga ma ei tea, kas mõni neist kvalifitseerub (nagu isegi ütled) oluliseks veaks. Inglise vikis peaks ka päris programmeerijaid jaguma, ju siis nemad on koodiga enamvähem rahul. Kuigi muidugi oleks hea, kui validaator midagi ei näita. Selle tabelilahtri asja juures tundub küll, et korrektsem oleks kasutada atribuuti colspan või kirjutada kõrvale teine tühi lahter, aga selle juures pole jällegi selge, kas sellest hoiatusest (mitte veast) lahtisaamiseks maksab malli koodi oluliselt keerulisemaks ajada, ka inglise ja saksa viki mallis pole seda vajalikuks peetud.
No tõesti, sellisel juuksekarva lõhkiajamisel pole mõtet. Kui lähtuda nüüd sellest viimasest õlekõrrest, mille viimati leidsid, siis võiks toimetamismalli panna ju viki kõigi lehekülgede juurde. Pikne 6. september 2014, kell 19:55 (EEST)
Colspan korrektsem? Krt, sellised asjad on isegi vajalikud. Muide, Eestis olen kohanud ka isikuid, kes on mitu aastat html-i kirjutanud ja pole kuulnudki, et <p> on viisakas ära lõpetada </p>-ga. Ning div on samamoodi paarismärgend. Brauserid või mõningatel puhkudel tidy aitavad vigu varjata, kuid siiski tuleb püüda kood korda teha. Ja ma pole öelnudki, et see eelmine ideaalne oli (üpriski kindlalt olid ka seal vead sees), aga ta ei andnud vähemalt selliseid renderdusvigu. Ja kas sa arvad tõesti, et see redigeerimishoiatus asja eest teist taga sellise malli juures seisab? Põhjus ongi selles, et seal on väga kerge hooletusvigu sisse teha ja kunagi ei tea, kus miskit imelikku välja lööb.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. september 2014, kell 21:43 (EEST)
Märkuse korras: minu teada on </p> nõutud XHTML-i, mitte aga (vähemasti algselt) HTML-i puhul. Muidugi vahel tuleb see ka HTML-is lisada.--Morel (arutelu) 7. september 2014, kell 18:40 (EEST)
Noh, isegi samune validaator teeb kergematel (võimalikel) puudustel ja otsestel vigadel ning antud konkreetne asi on neist esimeses kategoorias. Ma ei tea, kas see puuduva lõppsildiga võrreldav viga. Sellega seoses toimetamismärke lisamine on ju sellegipoolest just nimelt juuksekarva lõhkiajamine, kui tegu on asjaga, mida üldiselt ei peeta vajalikuks parandama hakata, ei pidanud sina ise, kui selle malli kunagi ümber tegid ega pea suuremad asjatundjad suuremates vikides. Nii et palun oleme nüüd mõistlikud ja ärme hakka mallide juurde toimetamismärkeid lisama asjade pärast, mida keegi kunagi teisiti ei kavatse teha ja mida tegelikult üldiselt veaks ei peeta. Mis puudutab renderdusviga, siis ma loodan, et ka see sai siiski juba selgeks, et malli töötamist Tidy abil iseenesest ei peeta mujalpool veaks. Ja mis selle redigeerimishoiatusega on? Eelnevat silmas pidades pole põhjust arvata, et malli juures on hooletu oldud. (Kui me just pika-pika ringiga tõesti mõne üheselt veaks peetava veani ei jõua.) Pikne 6. september 2014, kell 22:28 (EEST)
Antud asi on siiski 'error', mitte 'warning'. Ma nagu näitasin ka, et üksnes tidyst ei piisa. Ja kiiret praegu selle toimetamismärkuse äravõtmisega ja ka toimetamisega ei ole, sest mall enam vähem töötab, kuid mingitel puhkudel võib tulemus olla ettearvamatu. Ja ma kavatsen selle millalgi ette võtta, kuid siis kui aega juhtub olema. Aga see kaklus siin ehk aruteludes sodimine tundide ja päevade kaupa ei anna just erilist lootust, et vaba aega juurde tuleks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. september 2014, kell 22:44 (EEST)
Ma räägin sellest hoiatusest, mille järgi reas on vähem veerge, kui mõnes eelmises reas. Teist tabelisilte puudutavat viga mul praegu malli koodiga seostada ei õnnestunud. Vaata malli arutelu, seal, kus näitad teises vikis, et Tidyst justkui ei piisa, on sul endal stiililehel või ma ei tea kus vale kood. Sa ei ole seni veel näidanud, et tulemus võib siin vikis ettearvamatu olla ja sellepärast pole ikkagi põhjust toimetamismärkega nõustuda.
Ma eeldan, et annad siis arutelus aegsasti teada, mida malli juures muuta tahad (nii nagu mina seda viimati tegin). Sest kui muudatused põhinevad neil samadel väärtõlgendustel, millega malli arutelu nüüd üle ujutasid, või kui malli kood muutub "vigade" eemaldamise tähe all ebamõistlikult kohmakaks või kui navmall ja navigeerimismall ei ühti enam, siis ma tõenäoliselt pole muudatustega nõus. Pikne 6. september 2014, kell 23:02 (EEST)

Ma saan ehk hakkama mõne lihtsama malli või HTML lehekülje loomisega, aga öelda, kas Pikne on malli konfigureerimisel midagi valesti teinud v mitte, ma ei oska. Miskeid div-tage ma ei hakka üle lugema, aga ma ei saa päris täpselt aru, milline artikkel, mis seda malli kasutab, katki on? Sellest ei saanud ma ka päris täpselt aru, miks administraatorid redigeerimissõda peavad? No ei ole mõtet muudatusi üksteise võidu tagasi pöörata, kui te ei ole kompromissile jõudnud. Ja mis mõte on blokeerida inimest, kes saab selle endalt eemaldada? --kanakukk (arutelu) 9. september 2014, kell 21:43 (EEST).

Endiselt Ahsoouse käitumisest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toetan Pikse (korduvat) ettepanekut algatada Ahsoouselt administraatoriõiguste äravõtmise hääletus. Minu jaoks on viimane õlekõrs ATP-sse puutuv. Ivo (arutelu) 21. november 2014, kell 19:15 (EET)

Administraatoriõiguste üle hääletamine pole midagi traagilist, arvestades et mõnes teises vikis tehakse seda korrapäraselt kord aastas. Kuid praegusel juhul alustasid sa ise ATP all muudatuste tegemist ilma konsensuse olemasoluta. Taavi (arutelu) 21. november 2014, kell 21:24 (EET)
Tal oli võimalus see muudatus aruteluleheküljel vaidlustada. Selle asemel asus ta ise mingeid lühendeid välja mõtlema ja endale tundmatut valdkonda ümber korraldama.
Mis puutub muudatuse tegemisse, siis nt Andres lausus arutelus: "Minu meelest on puhtpraktilistel põhjustel otstarbekas teha siia ümbersuunamine". Samuti oli seal selgelt rohkem kasutajaid, kes seostasid seda lühendit just nimelt molekuliga. Vaadates aga nt sissetulevaid linke, on väga selgelt suurem nõudlus antud elutähtsast molekulist rääkiva artikli järele. Samuti on artikkel "Adenosiintrifosfaat" 5 korda vaadatum kui "Association of Tennis Professionals". Seega oli muudatuse sisseviimine igati põhjendatud. Küll ei olnud aga põhjendatud Ahsoouse teguviis. Ivo (arutelu) 21. november 2014, kell 22:53 (EET)
Kui arutelu juba käib, siis ei tehta enne arutelu tulemuse selgumist muudatust. Sulle paistab kõik "selgelt suurem" ja "selgelt rohkem", mina aga leian, et seal on kaks kasutajat muudatuse poolt, kaks vastu ja kaks, kes pole oma eelistust selgelt väljendanud. Niipalju siis selgusest. Ja üleüldse, on sellest mõtet niipalju erutuda? Taavi (arutelu) 22. november 2014, kell 08:23 (EET)
Vahel on hädavajalik mõne muudatuse tegemine, et arutelu üldse kuhugi edasi liikuda saaks. Eriti siin vikis, kus kasutajaid on nii vähe, et paljud arutelud jäävad lõpuni viimata, kui kasvõi üks kasutaja on teisel arvamusel.
Peaasjalikult pean ärritavaks Ahsoouse ebakompetentseid kommentaare ja kõiketeadvat käitumist.
Nagu välja tõin, siis hinnaguliselt ligi 90% sinna täpsustusleheküljele jõudnutest otsivad molekuli. Kes jõudsid sinna artiklitest sissetulnud linkide kaudu, otsisid 100% tõenäosusega molekuli. Kes trükkisid otsingusse ATP, otsisid samuti tõenäoliselt molekuli, sest 5/6 vaatamistest läheb just nimelt adenosiintrifosfaadi artiklile. Seega on jauramine teemal, et mitte keegi ei otsi siit seda artiklit täielik faktide ignoreerimine.
Kooliõpilased ja ülikoolitudengid on kõige usinamad Vikipeedia kasutajad üldse ning selisena suurim viki lugejate grupp. Selle molekuliga puutuvad oma õpingutes kokku kõik põhi- ja keskkooliõpilased ning arvestatav % tudengeid. Jutustada midagi ristsõnalahendajatest või põhjendada oma arvamust sellega, et "keegi ei mäleta keskkoolibioloogiat" lihtsalt ei päde.
Pakkusin välja igati arvestatava lahenduse, millest sellisel kujul ülesõitmine ei ole administraatorile kohane käitumisviis. Mitte, et see oleks tal ka kaugeltki esimene kord.
Ivo (arutelu) 22. november 2014, kell 16:12 (EET)
Tere!
Q-vitamiin ehk koensüüm Q: Olulist rolli mängib ta ka raku energiamajanduses, nimelt on mitokondrite sisemembraanis paiknev koensüüm Q rakkude hingamisahela keskne komponent. Seega on koensüüm Q sõltuvad dehüdrogenaasid olulisel kohal adenosiintrifosfaadi (ATF)("Meditsiiniterminite lühendeid") aeroobse tootmise protsessis – ilma tema osaluseta on võimatu organismi elutegevuseks vajaliku metaboolse energia piisav tootmine...
Kust küll võiks pärineda Ivo väide ATF-i kui elutähtsa molekuli järele - vitamiinide termini mõttes on nemad essentsiaalsed ehk elutähtsad...
Pikse (korduvaid, peamiselt puudul....) ettepanekuid ei toeta- teda poleks (käitumisprofiili, tööviljakuse ja kaastöö mõttes) tohtinud Vikipeedia admisitraatoriks vormistada - ta oskab küll (omast arust) kavalalt kui hüään artikli(te) ligi hiilida ja siis hakkab 'neid' 'väärkohtlema': Malli arutelu:Sisukokkuvõte, mis mõttega me lisame 'meie' (käesolevate Vikipeedia toimetajate) poolt 'vallutamatutele' artiklitele mingeid mõttetuid malle - need tuleks kiiremas korras eemaldada- ise asi kui võetaks ette kasvõi üks neist 'malliga rikkuda püütud' artiklitest ja esitatakse artikli tagaseljas põhjalik analüüs - milles seisneb artikli autori 'mõtteteo sobimatus' näituseks - neid artikleid saab halvemaks kruttida küll ja küll see pole mingi kunst, aga 'pea võimatuks võib osutada' seista autori mõttes piisavalt parajalt kohal, et tema mõte loomulikul teel Vikipeedia lugeja(te)sse jätta... Mariina 22. november 2014, kell 09:08 (EET) alias Простота
Vastan sinu arutelus. Pikne 25. november 2014, kell 18:44 (EET)

See on arusaadav, et ühist asja eri moodi tahtvad inimesed üksteist ärritavad, ja igal inimesel on mõni iseloomuviga ka, aga see ei ole küll põhjus, et kedagi välja visata, muidu meil ei jää siin kedagi järele. Andres (arutelu) 22. november 2014, kell 16:25 (EET)

päris nii see vast ei ole, lihtsalt harilikult 'igamehe isiklik elu' jõuab haarata kinni ja/või lasta lahti isikut parasjagu, nii et konditsioon oleks teistele enam-vähem aktsepteeritav - mõnikord aga (isegi minul juhtub väga harva) käivad muidu võõrad ja ilmselt igapäevases elus normaalsed inimesed niivõrd vastu, et pean vajalikuks tagurpidi käigu sisse lülitamist... Ahsoouse puhul aga ei ole märganud üleolevat suhtumist teistesse vikipedistidesse ega vikipeedia artiklitesse - omamoodi järsud tema käigud võivad tunduda aga mul ei õnnestu (praeguse seisuga) kuidagi siduda nendega pahatahtlikkust...
samas muidugi võib Sul jällegi õigus olla, täiskasvanud inimesed ja 'kraaklevad' kui lapsed ja mille üle? - kas see aitaks kui kõik asjaosalised võrdselt mõneks ajaks blokeerida - ei tea, vast mitte - mälu võib mõnel neist väga pikk olla ja iseloomuviga võib ka juures olla (nagu minul ülbus aga jälle seda ei ole õnnestunud siiamaani kellelgi pahatahlikkusega siduda)...
Mariina 22. november 2014, kell 17:40 (EET) alias Простота
Antud juhul ma ei tea, vähemasti kedagi ei blokeeritud ja olgu arutelu tasemega kuidas on, seda päris ei eiratud.
Aga eespool oli juttu ainult administraatori õiguste äravõtmisest, mitte kellegi "välja viskamisest".
Mulle tundub, et oleme silmakirjalikud, kui ühel juhul võtame õigused ära mõningase ebakompetentsuse pärast, samas kui meil kõigil on selles osas olulisi puudujääke, ning teinekord tolereerime ühe administraatori juures väga jämedat käitumist, justkui see ei jäta administraatoritest tervikuna hoopis halvemat muljet. Pikne 28. november 2014, kell 22:44 (EET)

Piltide kustutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palun aidake piltide kustutamist kontrollida. Minu meelest mõnikord kustutatakse pilte ilmaasjata, aga ma ei jaksa seda kontrollida. Andres (arutelu) 4. august 2014, kell 09:16 (EEST)

Mitte mõnikord, vaid väga sageli.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. august 2014, kell 09:32 (EEST)
Mitte et mul üldiselt muudatuste ja muude toimingute ülevaatamise vastu midagi oleks, aga kui esitatakse kahtlustusi, võiks siiski tuua ka näiteid, mis kahtlustustele alust annavad ning kus on hiljem veenvalt näidatud, et autoriõigust puudutav info on õige ja kus asja pole hakatud selgitama alles pärast kustutamist, vaid kustutatud on tõesti kustutaja tähelepanematuse tõttu. Muidu tundub selline üleskutse lihtsalt vaenu õhutavana.
Tõe huvides olgu lisatud, et eesti Vikipeedias on veel hulk pilte, mille juures pole alust arvata, et nad on vabad ja sobivad siin kasutamiseks. Mina ja veel paar kasutajat, kes vahel aitavad mõnd pilti üle vaadata, ei jõu kõikjale. Sellepärast oleks kohasem kutsuda üles vaatama, kas üles laaditud piltide juures on olemas kõik vajalikud andmed ja kas neid saab pidada vabaks. Kui pilte on kustutatud, siis samadel alustel ja samade põhjendustega nagu kõikjal mujal Wikimedia projektides, kus on toimiv piltide ülevaatamise süsteem. Selle vahega, et tähtajad on siin olnud keskeltläbi märksa pikemad. Pikne 4. august 2014, kell 10:31 (EEST)
See on hea, et Sa piltidega tegeled, ja halb on see, et teised ei tegele. On tarvis nii piltidega tegelda kui ka tehtut üle vaadata, nagu teistegi Vikipeedia tegevuste puhul, aga kustutamise otstarbekuse kontrollimine on minu meelest kõige pakilisem, sellepärast ma sellele üles kutsungi. Siinjuures pole tähtis, kes kustutab ja kas ta teeb seda tähelepanematusest. Mingit vaenuõhutamist mul mõttes ei ole, vaid lihtsalt soov päästa neid pilte, mida annab päästa. Andres (arutelu) 4. august 2014, kell 15:57 (EEST)
Kui piltide päästmiseks siiski midagi ei tehta, pole ju ikkagi õigustust nende allesjätmisele ja ei saa öelda, et kustutamine pole otstarbekas. Ja päästa võiks umbes sama hästi kõik need pildid, mida veel pole üles laaditud. Et laadime aga internetist ja mujalt leitud pilte autoriõigusele tähelepanu pööramata Vikipeediasse nii kuis jaksame ja las siis administraatorid hiljem päästavad neid.
Kui samas on Vikipeedias hulk pilte, millega rikutakse autoriõigust või mis pole vabad, siis nende piltide esmane üle vaatamine ja vajadusel kustutamine on minu meelest oluliselt pakilisem. Pikne 4. august 2014, kell 17:37 (EEST)
No kuule, ma ei räägi ju nendest piltidest, mis on lihtsalt internetist võetud ja üles laaditud. Ma räägin nendest, mis ei ole võetud internetist ja mida üleslaadijad ei ole taibanud õigesti vormistada. Kui need kustutada ja unustada, siis neid ei saa tagasi. Pakiline on minu meelest kustutada ainult need pildid, mille puhul autoriõiguste rikkumine on kindel või enam-vähem kindel. Andres (arutelu) 4. august 2014, kell 18:40 (EEST)
Põhimõttelist vahet ju pole, kust on pilt pärit. Ka internetis asju, mis pole hiljem enam nii hõpsasti kättesaadavad.
Ja mis neist piltidest saab, kus rikkumine pole täiesti kindel? Ütleme, et nad on ikkagi vabad, kuigi me seda ei tea? Ütelda midagi, mida me ei tea, on minu meelest sama hea kui valetamine. Üleüldse, kui sa vaidlustad Wikimedia projektides pikema aja jooksul välja kujunenud ja laialt omaks võetud praktikaid, siis võiksid seda teha oluliselt parema põhjendusega, muidu pole see konstruktiivne. Pikne 4. august 2014, kell 18:52 (EEST)
No hea küll, ka Internetist võib pilt kaduma minna, seda hullem. Kas Sa pole siis nõus, et on vahe Internetis levinud piltide ja unikaalsete piltide vahel?
Mõnel juhul on vähetõenäoline, et tegemist ei ole rikkumisega (et on üles pannud autor ise või on seda tehtud autori loal), seda ma mõtlesingi enam-vähem kindla all. Aga üldiselt, minu meelest on pildid Vikipeediale väärtuslikud (mitte küll kõik, eks ole?) ja sellepärast tuleb minu meelest meil (ma ei ütle, et just Sinul) rohkem vaeva näha, kui Sinu praktika ette näeb. Samuti tuleb minu meelest asjadele vaadata ka elulise pilguga, mitte bürokraadi (ära võta seda solvanguna, ma ei oska asja paremini kirjeldada) kombel.
Kas põhjendus on hea ja lähenemine konstruktiivne, seda saab otsustada ainult subjektiivselt. Andres (arutelu) 4. august 2014, kell 19:44 (EEST)
Ma saan aru, et mõni pilt on unikaalsem kui teine ja mõni pilt võib tunduda väärtuslikumana kui mõni teine, aga mis puudutab autoriõigust, siis on selline vahetegemine väga ebapraktiline. Vikipeedia pole ju ka mingi viimane kants, kus veel on võimalik väärtuslikke asju säilitada. Talletatagu neid kuskil mujal pildikeskonnas, mis esiteks pole orienteeritud ainult vabale sisule ja kus teiseks projekti eripärast tulenevalt saab suuremas ulatuses rakendada autoriõiguse seaduse vabakasutuse sätteid.
Sa ei paku ju lahendusi. Vastupidi, sa näed ette, et 1) pildid jäetaks alles olenemata allika- ja autoriteabe ning litsentsi märkimisest või märkimata jätmisest ehk antakse mõista, et autoriõigusel sama hästi kui pole tähtsust; 2) jätame suure osa autoriõiguse rikkumisi tuvastamata, sest meil justkui pole õigust kahelda autorsuses ja selles, kas autor sai litsentsist õigesti aru, kui elementaare info puudub pildi juurest; 3) ebaselge staatusega asjad jäävad määramata ajaks ripakile. Ja ma ei näe põhjust nimetada laialdaselt mõistlikuks peetavat ja Wikimedia projektides levinud praktikat "minu" praktikaks. Pikne 4. august 2014, kell 22:29 (EEST)
Ma ei propageeri autoriõiguste rikkumist. Ma saan aru, et püütakse olla võimalikult kindlad, et autoriõiguste rikkumist ei ole, aga praegused protseduurid niikuinii ju ei võimalda absoluutset kindlust. Aga kui rikkumise tõenäosus on niikuinii väike, siis minu meelest ei ole olulist vahet, kas üleslaadija on öelnud, et ta on pildi ise teinud. Sa ütled, et muidu võib-olla ei saanud aru, mida litsents tähendab. Jah, see on väga võimalik, et ta ei saanud aru. Enamasti teda ei huvitagi see. Aga kui ta mõne teise pildi puhul on kinnitanud, et ta pildi ise tegi, kas arusaamise suhtes sellest ei piisa?
Jah, on küll teisi kohti, kuhu pilte panna. Aga kui keegi on otsustanud Vikipeediasse panna, kas ta tuleb selle peale, et me selle ära kustutame? Peaks siis vähemalt teatama talle.
Kui inimene on pildi ise teinud, siis ta ei riku kellegi autoriõigusi, kui ta seda ei kirjuta või litsentsi ei määra. Üldiselt ju võiks vaikimisi eeldada, et inimene on ise pildi autor, kui ei ole konkreetset põhjust vastupidist oletada. Kui pilt on Internetis olemas, siis sageli saab kindlaks teha, kes on autor.
Sinu praktika kohta ma tean ütelda, et Sa ei püüa kasutada kõiki võimalusi, et asi lahendada, vaid lihtsalt kustutad, öeldes, et rohkem vaeva näha pole mõistlik. See on minu meelest halb praktika sõltumata sellest, kas teised ka teevad niimoodi. Kui Sa ise ei taha ressursse kulutada, ütle siis vähemalt teistele. Vikipeedia on ju millestki ilma jäänud, kui me pildi kustutame. Andres (arutelu) 4. august 2014, kell 23:46 (EEST)
Autorõiguse suhtes ei taotletagi piltide juures absoluutset kindlust, vaid lihtsalt selgust.
Ei, kinnitusest mõne teise pildi juures ei piisa. Kasutajad võivad üles laadida nii enda kui ka teiste tehtud pilte ning mõned kasutajad ka teevad seda.
Ma olen nõus, et üleslaadijale tuleks teatada ja üldiselt on teatatud ka. Ja et üleslaadija teate võimalikult suure tõenäosusega teate kätte saaks, tuleks teatada võimalikult kohe pärast üleslaadimist. Et suurema tõenäosusega kohe tehtaks, tuleks püüda piltide ülevaatamisega järje peale jõuda ning pigem teha protseduur kas või esialgugi lihtsamaks, mitte vastupidi nõuda, et kasutataks ressursse, mida meil Vikipeedias tervikuna (mitte ainult minul) pole.
Kui litsents on määramata, siis me ei tea, kas pilt on vabalt kasutatav. Üleslaadija võis litsentsi vabalt igaks juhuks valimata jätta ning küllaga on ka neid juhtumeid, kus üleslaadija on tahtnud lubada pildi kasutamist vaid Vikipeedias. Jällegi, selgus puuduks ja meil pole põhjust midagi lihtsalt eeldada. Mäletan, et olen seda sama asja aastate eest päris pikalt seletanud.
Lihtsalt millestki ilmajäämise rõhutamist pean toredaks retooriliseks võtteks, meil on siin tegu praktilise küsimusega. Pikne 5. august 2014, kell 12:44 (EEST)
See, mida Sa nimetad retooriliseks võtteks, ongi minu jaoks asja iva, ainult sellepärast ma üldse püüan asja arutada. Lahkarvamus on meil väärtuste prioriteedis.
Mis puutub selgusesse, siis me ju ka ise valime, mida me tahame selgeks pidada ning millal ja mis asjus selgus on oluline ja kui oluline see on ja kui suur selgus on oluline. Kui ei ole kindlust, siis ei ole ka selgust; minu meelest pole võimalik, et kindlust ei ole, aga selgus on.
Ma ei ütleks, et ressursse pole. Lihtsalt huvi on vähe, ja huvi saab suurendada, kui asjale tähelepanu juhtida.
Ka mina olen oma mõtet korduvalt pikalt ja mitut moodi selgitanud, ja mulle tundub, et see kuidagi ei õnnestu. Andres (arutelu) 5. august 2014, kell 14:31 (EEST)
Sina tähtsustad selguse puudumisest tulenevat ebamugavust ja püüad sellest võimalikult ruttu ja vähese vaevaga lahti saada, kustutades ebaselguse allikad põhimõttel "pole pilti, pole probleemi". Mina jälle tähtsustan väärtuslike piltide säilitamist rohkem kui selgust. Andres (arutelu) 5. august 2014, kell 14:34 (EEST)
Minu meelest ei saa kuidagi olla väärtuste küsimus, kuidas tagame, et kasutame pilte kooskõlas autoriõiguse ja Wikimedia litsentsipõhimõtetega. Ma loodan, et me ei lange aruteluga sinnamaale, kas seadusi ja vaba sisuga projektiks olemise põhimõtet järgida või mitte. Et eesmärk ei tohiks siinkohal olla vaidlustatav, siis küsimus võiks olla, kas lahendus mida võiksid pakkuda, aga ei paku, tagab eesmärgi saavutamise või mitte. Huvitav, milliseid muid andmeid selgeks tuleks teha ja millised võimalused veel on? Andmed, mida praegu nõutakse on niigi minimaalsed, selleks et pildi staatuse kohta midagi arvata. Minu meelest ikka vastupidi, kindlust ei saa olla ilma selguseta. Eks ole, miski, mis on pealnäha selge ja mõistlikku kahtlust ei ärata, pole siiski kindlapeale õige. Aga mida sa õigupoolest taotled? Kui suuremat kindlust, siis selle võrra raskem saaks olema piltide kasutamine.
Palju meil ressursse on ja kui suurt huvi saab tekitada, seda on elu juba korduvalt näidanud. Tähelepanu on juhitud varemgi, üldises arutelus ja muudes aruteludes, ning pilte pole üles laaditud ega kustutatud salajas.
Ja on ju vahe, kas piltide ülevaatamine on natuke keerulisem kui mõistlik või piltide ülevaatamine lihtsalt ei toimi. Pikne 5. august 2014, kell 15:27 (EEST)
See, mille üle me vaidleme, ei puuduta seda, kas autoriõigusi tuleb austada. Ma pakun, et 1) tuleb kasutada kõiki võimalusi asja uurimiseks (selleks ei ole meil Sinu järgi ressurssi) ja 2) mõnel üksikul juhul tuleb asjade üle ise suure pildi järgi otsustada (seda me ei tohi Sinu järgi teha, sest pole selgust). Kummalgi juhul me ei saavuta täit kindlust, sest üleslaadija või arvatav autoriõiguste omanik võib meelega või kogemata anda valeandmeid. Ja kui me peame asja selgeks sellepärast, et keegi on midagi väitnud, siis see tuleb meie ette paika pandud tinglikust kriteeriumist.
Kui rääkida väärtustest, siis minu meelest pildi säilitamine on tähtsam kui vaev, mis kulub asja selgitamiseks, ja üleslaadija suutmatus siinse vormiga toime tulla ei tohiks olla põhjus, miks me pildi ära kustutame.
Sa tead ju ise väga hästi, mida Sa pead paljuks teha ja milleks Sinu meelest ressursse ei ole. Andres (arutelu) 5. august 2014, kell 17:00 (EEST)
Täit kindlust minu teada polegi keegi veel taotlenud. Minu teada meil pole mingeid tinglikke kriteeriumeid selguse kohta, vaid selged on lihtsalt need konkreetsed asjad, mida selgelt ja otsesõnu on deklareeritud.
Noh, kui ressursid on, siis näita, et on. Senise praktika järgi pole.
Praegu oleme endiselt seisus, kus sa ei paku töötavat lahendust, vaid siiski sama hästi kui propageerid autoriõiguse rikkumist. Pikne 5. august 2014, kell 17:20 (EEST)
See ongi tinglik, et kui keegi midagi ütleb, siis see nii on, ja muidu ei ole. Ütlemine ei muuda autoriõiguste seisukohast midagi.
Ma katsun edaspidi uutele piltidele rohkem tähelepanu pöörata. Andres (arutelu) 5. august 2014, kell 17:24 (EEST)
Mis tähtsust sellel on, kas teoreetiliselt on või ei ole? Meil on lihtsalt elementaarseid andmeid vaja, et autoriõiguse üle otsustada ja kui andmeid pole, siis ei saa otsustada. Ütlemine ei muuda seda, kes on autor, kuigi jällegi, meil pole midagi peale hakata, kui meile ei öelda, kes on autor. Autoriõiguse seisukohast muudab ütlemine otseselt seda, kas ja kuidas pilti kasutada tohib.
Kui sa ehk endiselt usud, et siin on tegu minu isikliku veidrusega või ma ei seleta asju piisavalt hästi, siis loe palun Commonsi ja teiste vikide piltide kasutamisega seotud lektüüri. Näiteks see on iseenesest elementaarne, et on vaja tuua allikas, autor ja litsents, ja me tõesti ei peaks selle üle nii pikalt arutama.
Meil on ka hulk vanu ebaselge staatusega pilte. Kõigi nende küsimus peaks mõistliku aja sees (mitte määramata kauges tulevikus) lahenduse leidma. Pikne 5. august 2014, kell 21:34 (EEST)
No ma ei tea, minu meelest on mõistlik lähtuda sellest, et üleslaadija on autor, kui selles ei ole mingit kahtlust peale teoreetilise. Ma saan aru, et protseduur näeb ette autori märkimist, aga me võime Andres Kuuse ju autoriks märkida, see ei ole autoriõiguse rikkumine, kui ta on autor. Litsentsi ta ju ometi pani, sellega ta tunnistas end enesestmõistetavalt autoriks, muidu ta poleks saanud sellist litsentsi panna. Ise Sa ju ütled, et teoreetilisel kahtlusel pole tähtsust.
Ma mõtlesin seda, et kui me lähtume sellest, et kui andmed on olemas, siis me saame otsustada, siis me eksime. Andmete põhjal me otsustame ainult formaalselt nagu robotid, mitte sisuliselt, sest andmetega on kerge vassida, samas aga on mõnikord ka ilma andmeteta küllalt ilmne, et asjad on korras.
Kui me määrame kõigepealt kindlaks aja, siis minu meelest me rakendame vankri hobuse ette. Andres (arutelu) 5. august 2014, kell 22:29 (EEST)
Mis mõttes A. Kuusk ei saanud sellist litsentsi panna, kui ta autor pole? Kui üles laaditakse kellegi teise tehtud pilt, ka siis tuleb litsents panna. Kahtlus, et ta ei teinud pilti on minu jaoks siin umbes samas suurusjärgus nagu kahtlus, et ta tegi selle pildi, mitte et sel tähtust oleks. Praegu pole ju midagi, mille alusel väita, et ta on autor. Me ei saa seda lihtsalt välja mõelda.
Esiteks pole peaaegu kunagi ilmne, et kõik on korras, kuna kui litsents puudub, ei tea me, kuidas pilti kasutada tohib ja kui autor puudub, võib autor harilikult vabalt olla keegi teine. Teiseks oleks jällegi tegu ebapraktilise pretsedendiga, millega paneksime end üldjäänud piltide ülevaatamise juures kitsikusse, kui selgetele ütlustele tuginemisele asemel võiks tugineda tundmusele. Ja me väidaks siis piltide kohta asju, mida me ei tea ehk osadel juhtudel valetaksime teadlikult. Et kahtluse korral tuleb ikkagi kontrollida, kui ka andmed on olemas, selle vastu ma ei vaidle.
Mismoodi vankri hobuse ette rakendame? Need pildid, mis on olnud ripakil, on valdavalt olnud seda pikka aega, nii et viivitada pole põhjust. Ja kui tähtaega üldse pole, siis pole ju jällegi mingit motivatsiooni asju selgitada, kuna pildid jääks niikuinii alles. Ma ei ütle, et nädala pärast peab kõik korras olema, aga määramata kauge tulevik ei saa samas kah mõistlik tähtaeg olla. Milline iganes protseduur on, see peab võimaldama olemasolevate ressursside juures mõistliku aja sees kõik pildid üle vaadata ja ebaselge staatusega pildid vajadusel kustutada. Pikne 6. august 2014, kell 00:49 (EEST)
Kui Sa tahad olla põhimõtteline skeptik, siis võid muidugi väita, et pole mingit alust oletada rohkem ühte kui teist. Aga elulisema pilguga vaadates avaneb teine pilt.
Pretsedendist pole mõtet eriti rääkida, sest sellised juhtumid, kus olenemata andmete puudumisest paistab ilmne, et rikkumist ei ole, on siiski harvad, aga Sina millegipärast ei näe neid juhtumeid.
Need pildid, kus rikkumine on ilmne, tuleb ruttu ära kustutada, ja kui Sul teiste juures vähe ressursse on, siis lihtsalt kutsu teisi appi konkreetsete piltide juurde nii rikkumise tõenäosust hindama kui ka asju uurima. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 01:32 (EEST)
No kuule, kui andmed on ja mõistlik kahtlus puudub, siis me usaldame üleslaadijat. Kas nii teeb põhimõtteline skeptik? Ja kas üleüldse, kas valdav osa kaastöölisi peale sinu, Commonsis ja teistes projektides, on siis põhimõttelised skeptikud? Mulle tundub, et sa lihtalt ei püüa mõista ja eirad probleemi olemust. On oluline vahe, kas oleme heausksed millegi suhtes, mida otsesõnu öeldakse või millegi suhtes, mida pole öeldud. Me saame lähtuda üleslaadija kinnitusest selle kohta, et asjad on nii nagu nad olema peaks, aga väita näiteks, et pilt on vaba litsentsi all sellepärast, et ta teoreetiliselt võiks seda olla, meile tundub nii, on lihtsalt meeldevaldne, litsents on sedasi ette õigustühine.
Ma ei näe mõtet öelda, et juhtumid on harvad, kui sa neid lihtsalt eirad (vt kas või tähelepanu ootavate piltide kategooriat).
Nagu öeldud, see siin on ju põhimõtteliselt üleskutse, nii on seda ka märkused üleslaadijate aruteludes, hulk pilte on märgistatud eri probleemide osas, neid asju pole öeldud/tehtud salajas. Need, kes saaksid võiksid appi tulla, on üsna kindlasti asjast teadlikud. Milleks järjekindlalt väita, et tullakse appi, kui teame väga hästi, et ei tulda? Ma saan aru, et soovid ebareaalse nõudega vaid piltide ülevaatamist takistada neil vähestelgi, kes on sellega nõus tegelema. Pikne 6. august 2014, kell 10:48 (EEST)
Ma ei öelnud, et keegi on põhimõtteline skeptik, (ei, ma ei usu, et keegi on). Lihtsalt kui Sa väidad, et kuni Andres Kuusk ei ole öelnud, et tema on pildi autor, on Sul samas suurusjärgus põhjust uskuda emba-kumba, siis see jätab üsna skeptiku mulje, sest Sa ei arvesta asjaolusid, mis näiteks minule jätavad hoopis teistsuguse mulje. Samas Sa omistad suhteliselt väga suure kaalu üleslaadija ütlusele, minu meelest palju suhtelise kaalu, kui oleks mõistlik. See näitab minu silmis, et Sa vaatad asjale liiga kitsa pilguga ega arvesta tervikut. Selliseid juhtumeid, kus on võimalik kaudsete tõendite põhjal asjas nii kindel olla, on vähe, aga minu meelest on see üks nendest. Ma usaldan Andres Kuuske ka siis, kui ta ei ütle, et ta on autor, nii et kui ta seda ütleks, see minu kindlust kuigivõrd ei suurendaks.
Oleneb sellest, mis probleemist me räägime. Mulle tundub, et Sa ei mõista minu probleemi või teed näo, et ei mõista. Ma lihtsalt ei taha, et pilte (või tekste) ilmaasjata (see tähendab, hoolimata sellest, et autoriõigusi ei rikuta) kustutataks, ja teen nii palju kui suudan, et seda ei juhtuks, või et juba kustutatud pildid taastataks. Ma ei suuda enam nii palju teha kui varem. Ma saan nii aru, et Sinu silmis pole sel erilist tähtsust, kui mõni pilt ilmaasjata kustutatakse.
Minu meelest on nii, et kui keegi paneb litsentsi ja jätab ütlemata, et ta on autor, siis meil on põhjust uskuda, et ta on autor, kui meil just pole põhjust arvata, et ta pole litsentsist aru saanud (pole aru saanud, et litsentsi saab panna ainult oma volituste piires) või et ta petab. Ja Andres Kuuse puhul pole minu meelest kumbagi põhjust arvata. Ja muide, kui see pilt kustutatakse, siis ei tohiks seda enne teha, kui enam-vähem samasugune on asemele tehtud. Nii palju kui mina aru saan, saab sii olla autoriõiguse all olla ainult konkreetne teostus, sest siin on tegu ainult joonestuse ja sõnadega. Samasugust joonestust teha ei saa minu meelest olla keelatud.
Miks litsents on õigustühine, meie ju ei ole seda pannud, vaid üleslaadija ise. Sellega ta ongi implitsiitselt tunnistanud, et ta on autor. Ainult siis, kui peaks selguma, et ta ei ole autor, osutub see õigustühiseks, aga täpselt sama lugu on ka siis, kui ta ütleb, et ta on autor. Nii et see tema ütlus ei saa selles asjas midagi muuta.
Ma ütlen, et harvad on niisugused juhtumid, kus on enam-vähem ilmne, et autoriõigusi ei rikuta. Pildimajanduse teema on Sinu jaoks Vikipeedias üks keskseid, minu jaoks ei ole, kõike ei jõua jälgida. Ma ei ole kindlasti nõus, kui Sa peaksid ütlema, et piltide üle arve pidamine on tähtsam kui need asjad, millega mina tegelen. Mul ei tule meelde, et on mingi kategooria olemas. Ja ma ei räägi lihtsalt piltidest, mis on mingis kategoorias, vaid piltidest, mille juures oleks teiste abi tarvis. Aga tundub, et Sa ei oska selle üle otsustada, ma ei heida Sulle seda ette, see lihtsalt on nii.
Ma võiksin ju samahästi öelda, et kuidas Sa siis ei tea, et Andres Kuusk on Vikipeedia peale solvunud, et artikkel Priit Kuusk vajab abi, et konstitutsioonide tõlkija paneb mõnikord Vikipeediasse oma tõlkeid. See on ju kõik avalik, pole salajas hoitud.
Ei, ma ei taha midagi takistada, täitsa võimalik, et teised ei tulegi appi. Tuleta siis vähemalt mulle meelde, enne kui kustutama hakkad. Ma püüan siis ise ka rohkem jälgida, aga ma pole kindel, kas ma suudan. Palju lihtsam oleks, kui Sa teeksid eelvaliku juba ära, aga seda on ilmselt palju loota. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 16:07 (EEST)
Ma saan aru, et oleks tore, kui n-ö väärtuslikumad illustratsioonid saaks säilitada, sellised kõnekamad pildid või pildid, mis illustratsioonina on olulised ja mida on raske asendada. Aga ma lähtun just nimelt laiemast pildist, ma annan enese aru, et ebaselge staatusega pilte on palju rohkem kui need paar, mille päästmise au sa suure hurraaga enda peale võtad. Olles piltide ülevaatamisega üsna palju tegelenud ja muidugi ka pilte kustutanuna, tean ma, kui palju protseduurid aega võtavad, kelle peale saab tegelikult loota ning kuidas tööjärg edeneda võiks. Ma saan aru, millised nõudmised on reaalsed ja millised mitte. Ja ma tean, milliseid küsimusi ja vaidlusi üks või teine sinu kavandatav pretsedent tekitab ja kui palju raskem on piltide kasutamisega seonduvat üleslaadijatele sedasi selgitada ning kuidas see kõik piltide ülevaatamist veelgi pidurdab. Ma teadvustan veel, et vaba sisuga projektiks olemine ei tohiks olla hüpoteetiline ja selle rakendamiseks peaksime olema piltide ülevaatamisega järje peal. Ja ma hindan, kas meil on eelnimetatud asjaolude ja erinevate võimalike protseduurireeglite juures lootust eales järje peale jõuda.
Kui sa ütled siin, et sa usud, et kõik on ütlemata selge, siis miks ei peaks ka kõigil muudel juhtudel olema asjad ütlemata selged, olenemate sellest kui ilmsed nad subjektiivselt tunduvad. Kui üleslaadijad sellistest pretsedentidest eeskuju saavad võtta, siis kuidas me neile seletame, millised on tegelikult nõuded?
Kui mõni pilt kustutatakse, siis sellepärast, et tegu on suure tõenäosusega autoriõiguse rikkumisega või puuduvad vajalikud andmed, et autoriõiguse üle otsustada. Rääkida siin ilmaasjata kustutamisest on demagoogia, kui "ilmaasjata" on puhthüpoteetiline.
Ma ei tea mitmendat korda sa sunnid mind seda ütlema, aga üles võib vabalt laadida ka kellegi teise tehtud pilte ja seda on sageli tehtud suvalise litsentsiga. Ehk kui pole öeldud, et üleslaadija ise on autor, siis võis autor olla vabalt keegi teine ja me ei saa kuidagi arvata, et üleslaadija siiski on ise autor.
Kustutamise keelamine enne samasuguse pildi üleslaadimist on täiesti kohatu. Sellega propageerid sa jällegi otseselt autoriõiguse rikkumist või vähemasti piltide staatuse ebaselgeks jätmist. Kui ei asendata jääb ju pilt igavesti ripakile ning kui pilt jääb alles, pole ka tarvidust seda asendada (!).
Õigustühisusest rääkisin ma neil juhtudel, kus soovitad panna litsentsi ilma autori kinnituseta. Kui aga pole öeldud, kes on autor, aga litsents on, siis pole meil minimaalset infot, et veenduda litsentsi õiguses (st saada aru, kust selline litsents on võetud).
Ma ei taha panna erinevaid tegevusvaldkondi tähtsuse järjekorda. Asjad millega sina tegeled on muidugi olulised. Piltide ülevaatamine on aga kindlasti üks pakilisemaid asju, sest siin võib olla tegu ilmsete autoriõiguse rikkumistega ja me oleme sellega väga järje pealt ära. Ja et ülevaatamine saaks tegelikkuses toimida, pole põhjust teha selliseid järeleandmise nagu sina soovid. Piltidega tegelen ma eeskätt sellepärast, et peaaegu keegi teine ei tegele selle pakilise asjaga; kui tegeleb, siis väga vähesel määral.
Mis need asjad siia puutuvad, mida ma ei tea, mida ma nende suhtes ette heidan? Pikne 6. august 2014, kell 22:08 (EEST)

Kas oleks võimalik tuua viis (5) näidet, kus Pikne oleks võinud midagi rohkem teha. Palun ära näidata lähteandmed ning sobiv tegutsemisviis. Võtsin ka voli Andrese taanet korrigeerida, parema loetavuse huvides (4. august 2014, kell 23:46). --kanakukk (arutelu) 6. august 2014, kell 00:56 (EEST).

Ma ei leia vanu juhtumeid üles. Võin ainult öelda, et Pikne ei kirjuta üleslaadijatele, kes Vikipeedias aktiivsed ei ole, ei küsi arvatava autoriõiguse valdaja käest ega kutsu ka teisi üles seda tegema, vaid ainult paneb teate kasutaja arutelulehele, ja leiab, et rohkem pole mõistlik pingutada. Samuti ei hooli ta sellest, kui mõni väärtuslik pilt läheb kaduma. Samuti ei ole ta nõus lähtuma tõenäolisest oletusest autorluse kohta.
Viimased konkreetsed näited on lehekülgedel Arutelu:Läti Vabariigi põhiseadus ja Kasutaja arutelu:Andres.Kuusk.
Aga tähtis pole mitte see, mida Pikne teeb, vaid et kustutatud ja kustutamisele minevad pildid vaadataks üle selle pilguga, kas midagi päästa annab. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 01:32 (EEST)
Oot, oot, ma olen küll mõnel juhul küll püüdnud kõige asjatumatest formaalsustest hoiduda, nii selle põhiseaduse artikli juures, mille pani üles IP-aadress, ning üldiselt pole ma üleslaadijale teatanud logode kustutamisest, kuna need on peaaegu alati üles laaditud luba küsimata. Aga muidu valdaval osal juhtudes kirjutan ma üleslaadijale olenemata tema hiljutisest aktiivsusest, sest kasutaja võib siiski naasta ja suur osa kasutajatest saab arutelulehe muutmise kohta e-kirja. Ma ei kutsu teisi eraldi üles asjaga tegelema, sest need kes tahvad, näevad toimuvat niigi, ja sellepärast oleks tegu tühipalja formaalsusega. Ja ei mina ega valdav osa Wikimedia projektide kasutajatest ei lähtu siin oletustest, vaid sellest, mida üleslaadija otsesõnu on öelnud. Pikne 6. august 2014, kell 10:48 (EEST)
Läti põhiseaduse juures polnud ju tegu asjatu formaalsusega. Kui üleslaaditud materjal kattub mujal veebis oleva materjaliga, siis ei ole autoriõiguse rikkumine kindel, sest postitaja võib olla autoriõiguste omanik. Meil ei ole ka nõuet, et teksti postitaja peab spetsiaalselt kinnitama, et ta on selle ise kirjutanud või et tal on luba seda postitada, sest seda ta kinnitab juba postitamise faktiga. Kui tekib autoriõiguse rikkumise kahtlus, siis tuleb asja aktiivselt uurida. On muidugi ka selliseid juhtumeid, kus rikkumine on ilmne, aga see juhtum nende hulka ei kuulunud.
Ma ei ole nõus, et teiste üleskutsumine on formaalsus. Kui Sa tegeled rutiinselt paljude piltidega, siis ma leian, et teiste poole tuleb pöörduda keerulisemate juhtude puhul, mida Sul ei ole jaksu lahendada. Näiteks mina ei jõua üle vaadata kõiki pilte, mida Sa kümnete kaupa kustutad. Kui Sa tooksid ise esile mõned probleemsemad pildid, siis jõuaks nendega tegelda. Aga tundub, et Sul ei ole niikuinii nende väljavalimiseks silma. Vikipeedias on peale pildimajanduse korrashoidmise ka palju muid asju, millega hädasti tuleb tegelda ja ikka ei jõua, sellepärast on tööjaotus vajalik. Aga selliste tegevuspõhimõtete puhul, nagu Sul praegu on, ma ei saa Sind rahuliku südamega usaldada, ja mul ei ole võimalik Vikipeedias rohkem teha, kui ma praegu teen. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 12:56 (EEST)
Mis tekstidesse puutub, siis õigupoolest meil (mitte ainult minul) pole peaaegu kunagi olnud tavaks ülespanijale teatada. Kui näeme, et tekst on kopeeritud, siis on üsna kindel, et seda on tehtud luba küsimata ja üleslaadijalt selgituste palumine on tõesti peaaegu alati formaalsus. Antud juhul võtsid selle ühe artikli südame asjaks ja tuli välja, et siiski polnud luba küsimata üles pandud. Tore on, aga kuna kopeeritakse sageli, siis pole sel ühel pretsedendil iseenesest tähtsust. Olgu, võib-olla küll, et tuleks alati hakata teksti ülespanijale teatama, aga siis tuleks seda teha jällegi alati, kuna pole põhjust jagada juhtumeid tendentslikult rohkem ja vähem ilmseteks ning põhjustada endale kitsikust ja asjatuid vaidlusi. Või tuleks kuskil nähtaval kohal viidata mingile juhendmaterjalile, kus on öeldud, et tekib kahtlus, kui sama tekst on ilma vaba litsentsita mujal avaldatud ja kus on öeldud, mida siis teha, et kahtlust hajutada. Aga sellegipoolest ei saa sellise juhendmaterjali puudmine vabandada tõenäolisi autoriõiguse rikkumisi.
Ei tea, kelle süü see peaks olema, et varasemast on nii palju ebaselge staatusega pilte ripakil, et neid on nüüd põhjust kümnete või kas või sadade kaupa kustutada? Ja sa ei saa ju teistelt nõuda, et nad valiks välja ja võtaks endale südameasjaks mõne konkreetse pildi, mis sinu subjektiivse pilgu läbi on eriti väärtuslik. Probleemsed pildid iseenesest ongi välja toodud ja teisi, mis pole eraldi välja, pole praegu samuti raske üles leida.
Ega ma tegelikult sind ka ei usalda pilte üle vaatama, kuna demonstreerid siin järjekindlalt oma kesist õppimisvõimet autoriõiguse ja litsentsidega seonduvates küsimustes. Mis kasu on piltide ülevaatamisest, kui paljudel juhtudel otsustaksid lihtsalt pildi üle vaatamata jätta ja me ikkagi ei tea, kas pilt on vaba ning lõppkokkuvõttes oleksime veel suuremas kitsikuses ja piltide staatust puudutav oleks veel ebaselgem kui praegu. Mida mina teen, on vähemasti üldjoontes kooskõlas üldtunnustatud ja mujalpool laialdaselt järgitavate praktikatega. Pikne 6. august 2014, kell 14:14 (EEST)
Kopipeisti märkus ongi meil sellepärast, et pole aprioorselt kindel, et tegu on kopipeistiga, muidu võiks kohe kustutada. Minu meelest on mõistlik jätta see märkus üles seniks, kuni postitaja seda näeb (noh, vähemalt ööpäevaks, olenevalt asjaoludest). Kui ta ei ütle, et tema on autor, siis võib kustutada. Kui kopipeist avastatakse siis, kui artiklit on ka teised redigeerinud või see on koostatud paljude allikate põhjal või see on osaline, siis on otstarbekam ümber sõnastada. Samuti võib kustutamise asemel jätta pealkirja alla vähemalt kopipeistivaba hakatuse ning lisada kopipeisti allikad välislinkide alla. Selle protseduuri nõrk koht on see, et kopipeistimärkusega artiklid ununevad ja peaaegu keegi ei tegele nendega süstemaatiliselt. Tõsi küll, kopipeistimärkus võimaldab neil silma peal hoida ja mõnikord ikkagi keegi nendega tegeleb.
Kui kopipeisti kahtlus tekib aastaid hiljem, siis tuleb kindlasti teatada (muide, siis on ka võimalus, et tekst on kopeeritud Vikipeediast). Kui see kahtlus tekib kohe, siis ei pruugi olla mõtet teatada.
Me ei tohi eksida ka teistpidi: kustutada materjale, mille puhul rikkumist ei ole.
Ma ei räägi kellegi süüst, vaid sellest, et massilise kustutamise korral ei pruugi olla jaksu kontrollida.
Jah, muidugi, on asju, milles Sa mind usaldada ei saa, aga arvan, et mul on rohkem silma selle peale, milliste piltide puhul tasub vaeva näha. Ma katsun siis selle vaeva ära näha. Hea küll ma kirjutan Andres Kuusele. Võib-olla ta ikkagi halastab meie peale. Ja kui ei, siis ma kutsun üles joonestama samaväärse pildi. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 16:07 (EEST)
Hästi, võib-olla küll, et hiljem, rohkem aega pärast teksti ülespanemist, on mõistlik ülespanijale teatada, muidu mitte. Kuigi sellegipoolest on väga ebatõenäoline, et kopeerimiseks (eriti veel vaba litsentsi tingimustel) oli luba olemas. Aga kui IP-aadressiga kontakteerumine aastaid hiljem pole minu meelest ikkagi kuigi mõttekas ning nõudest enne kustutamist e-kirjatsi ja muul viisil lubasid küsida pole mõtet rääkida enne, kui on näha, et seda ollakse valmis laiaulatuslikult tegema. Muidugi on võimalus, et tekst on mujale kopeeritud hoopis Vikipeediast ja seda tuleb kontrollida. Kas sulle on silma jäänud mõni juhtum, kus tekst on Vikipeediast sellepärast kustutatud?
Nagu öeldud, jah muidugi tuleb olla tähelepanelik ja ilmaasjata mitte kustutada, aga kui pole andmeid, mille põhjal otsustada, et rikkumist pole, siis on rikkumise puudumine hüpoteetiline ja meil pole põhjust teha mingeid oletuslikke pretsedente.
Neid pilte, mille puhul tuleb selgitada, et nad on vabad või pilt kustutada, on palju rohkem kui see üks pilt. Pikne 6. august 2014, kell 22:08 (EEST)

Kas nii on võimalik teha, et pilte ei saa üles laadida, kui mõni tegelikult kohustuslik parameeter (nt litsents, autor) puudu on?--Bioneer1 (arutelu) 6. august 2014, kell 08:49 (EEST)

Peaks saama, Commonsi vanas üleslaadimisvormis on JavaScripti abil nii tehtud ja inglise vikis on nüüd mingi veel keerulisem süsteem. Kohustuslike väljade/valikutega on samas see häda, et need täidetakse suurema tõenäosusega suvaliselt. Pikne 6. august 2014, kell 10:48 (EEST)
Minu meelest oleks see konstruktiivne lahendus, sest see hoiaks ära need oukorrad, mille pärast me praegu maadleme.
Kui üleslaadijal on ükskõik, millise litsentsi all pilt üles pannakse, sest ta tahab selle lihtsalt kinkida, siis ei ole sellest midagi, et ta litsentsi suvaliselt paneb. Hullem oleks, kui ta jätaks selle panemata ja pilt sellepärast kustutatakse.
Kummal juhul meil on suurem probleem, kas siis, kui lahter on täitmata, või siis, kui see on suvaliselt täidetud? Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 12:56 (EEST)
Ega mul polegi eriti midagi selle vastu, kui keegi, kes oskab, putitaks pisut meie üleslaadimisvormi vastavalt. Aga suvaline litsents on probleem eeskätt ikka siis, kui loata laaditakse üles kellegi teise pilt. Ja mis puudutab ebareaalseid nõudeid kahtluste hajutamisel, siis selle vastu täiustatud vorm iseenesest ei aita. Pikne 6. august 2014, kell 14:14 (EEST)
Kuidas nii? Siis lihtsalt ei teki olukorda, et keegi jätab autorsuse kinnituse või litsentsi kogemata panemata. Siis ei ole tarvis kellegi mõtteid lugeda, nagu mina mõnikord soovitan teha. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 16:07 (EEST)
Nojah, seda küll, et osast ebaselgetest juhtumitest saab nii hoiduda. Pikne 6. august 2014, kell 22:08 (EEST)

Ma nägin üllatusega, et kopipeistimärkusega pilte on ainult kümmekond. Ju siis nendega on tegeldud. Ma võtsin nüüd ka asja ette. Ja probleemseid pilte on mõned sajad. Ma katsun siis need ka läbi vaadata ja aidata lahendada. Ma kirjutasin Andres Kuusele ka kirja valmis, aga ma ei leia enam pildi pealkirja. Kui leiad, siis palun ütle mulle. Ikkagi asenduspilt tuleb teha enne kustutamist, sest pärast kustutamist läheb see meelest ära. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 22:55 (EEST)

Ausalt öeldes on mul juba ammu siiber ees lugedes Pikse tõlgendusi piltide autoriõigustest. Aga näiteks, kui hakata päris tähte närima, siis ei tohi me Vikipeedias kasutada isegi mitte ühtegi Tallinna Raekoja pilti, kus on torn peal, sest see taastati 1952, ehk siis arhitekti autoriõigused pole siiani aegunud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. august 2014, kell 01:57 (EEST)
Püüaks ehk hoiduda isiklikest rünnakutest?
Millegi renoveerimisel või endisel kujul taastamisel ei teki autoriõigust. Sama hästi võiks muidu väita, et mingi pildi kopeerimisel tekib koopia autorile autoriõigus. Ei teki ikka küll. Ivo (arutelu) 7. august 2014, kell 02:10 (EEST)
Siiski tekib, kuna see ei ole mitte 100% see, mis enne oli, vaid tegu on tuletatud teosega ning see ei ole koopia.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. august 2014, kell 09:25 (EEST)
Nii Ivole kui Piksele: kõigepealt enne piltide kustutamist ja põhimõtteliselt üleüldse autorite õigustest rääkimist oleks mõtet asjad endile ja kogu Vikipeedia kasutajaskonnale juriidiliselt selgeks teha. Meil siin pole olemas mitte ühtegi autoriõiguste spetsialisti ning see, et me siin omavahel vaidleme ei vii asja lahendusele kuidagimoodi lähemale. Täpselt samamoodi ei oska praeguses seisus tavainimene mitte ühtegi litsentsi valida, kuna ta ei tea, mis need tähendavad ja mis õigused või kohustused need endaga kaasa toovad. Meil ei tule sellest vaidlusest sellisel kujul mitte midagi head, vaid see toob endaga kaasa üksnes segaduse, solvumised jne. Reaalselt ma tahan öelda ja seda ma ülesin juba päris mitu aastat tagasi - ammuilma on aeg, et asi juriidiliselt täpselt ja koos põhjalike selgitustega tavainimese jaoks kirja pandaks ehk siis MTÜ peaks selguse majja toomiseks siiski üritama kontakteeruda juristide jm autoriõiguse spetsialistidega. Ja ma ütlen ausalt, ma ei usalda kogu selles temaatikas mitte kumbagi teist ega ka iseennast ning tegelikult mitte ühtegi Vikipeedia igapäevast kaastöölist. Me kõik teame midagi, aga kus jookseb piir lubatu ja lubamatu vahel ning kui lai see hall tsoon on, me ei tea ning kokkuvõttes pole meil siin mõtet lma väliseid jõude sisse toomata selle pudrukausi ümber omavahel edasi kakelda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. august 2014, kell 10:09 (EEST)

Minu meelest need asjad, mille üle me Piksega oleme vaielnud, ei puuduta üldse seadusi ja nende tõlgendamist. Aga siin on konkreetne ettepanek, mida on mõtet teoks teha ainult siis, kui see seadustega vastuolus ei ole. Ma arvan ka, et MTÜ võiks võtta eelarvesse vahendis juriidilise konsultatsioni saamiseks, kui neid seal ei ole. Andres (arutelu) 7. august 2014, kell 10:30 (EEST)

Tere!
mulle tundub, ka toetudes  • • • Kasutaja:Ahsoous •  mõtlen, et siit juba hakkaks saama ühe koolituse ehk seminari lühikava kooruma, kes selle peaks läbi viima, võimalik, et autoriõiguste ja sellega seotud kohtupraktikat tundev kas jurist, advokaat, autoriesindust toimetav agentuur või muu sarnane...
kas oleks nii vale kaasata välist abi - eritellimuse alusel koolituse näol- (ehk ikka leiab need 5-8 vikipeedia aktiivset administraatorit kes kaaluksid osalemist), kus oleks kaetud ka eestikeelse vikipeedia tegevuspõhimõtetele vastavaid konkreetsed liinid ja kohustused ja õigused ja vastutus...
kuidas muidu me saame jooksvalt vikipeediasse vikipeedia kasutajatelt pilte: 'ülekuulamisprotokollid' ja nende rakendamine ei ole minu arust mõistlik, midagi saaks reguleerida aga nii nagu praegusel kujul aruteludest mulje võib jääda (mulle tundub täna nii lugedes), et vähemalt pooled neist kes pilte üles laadivad on näituseks '"kahtlane element kes soovib vikipeediat halvades piltides kuvada"'...
võib olla jääb asi toppama raha taha, ma ei tea täpselt kui palju käesoleval ajal koolitused maksavad ja kes seda vikipeedia liinis jagab ja kuidas...
Mariina 7. august 2014, kell 10:34 (EEST) alias Простота
Olen juristidega rääkinud. Nii palju, kui on juriste, on ka erinevaid arvamusi. Seadusi luues loodeti kunagi, et kohtupraktika seab täpsed piirid paika, aga kohtulugusid pole olnud. Sisuliselt ongi asi segaseks jäänud -- juristi vastuse, et asi võib olla nii ja võib olla ka naa -- sellist juttu võin mina ka rääkida. Ühest tõlgendust aga ei ole ja ega meil pole ka suurt juriste, kes seda teemat väga hästi valdavad. Ivo (arutelu) 7. august 2014, kell 13:37 (EEST)

Piltide kustutamise korraldamisest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kas meil on olemas piltide kustutamise eeskiri? --kanakukk (arutelu) 22. september 2014, kell 22:23 (EEST).
Protokoll, käitumisjuhend, suunis – nimetage kuis kõlalt parim. On meil midagi sellist v mitte? --kanakukk (arutelu) 6. oktoober 2014, kell 23:10 (EEST).

Midagi on siin, aga see pole siduv, sest me pole selles kokku leppinud, mina isiklikult näiteks ei ole sealsega täielikult nõus. Adeliine 6. oktoober 2014, kell 23:32 (EEST)
Millega nõus ei ole? Vaatasin arutelu ja seal oled ju ainult teisi autoriõigustes aidanud, mitte toonud välja senise korra puuduseid. --kanakukk (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 00:07 (EEST).
Seal on ju öeldud "Eestikeelses Vikipeedias puudub seni kindel piltide kustutamise kord." Need punktid, mis seal kirjas on, on keegi sinna pannud, aga kogukond ei ole nendes kokku leppinud, seega ei saa sealset pidada "seniseks korraks". Mina ei ole nõus näiteks sellega, et kustutada võib siis, kui pilt on kasutamata. Adeliine 12. oktoober 2014, kell 14:40 (EEST)
Kui ma sinna lehele kunagi selle "kord puudub" märkuse panin, siis peamiselt pidasin silmas seda, et pole kokku lepitud, mitu päeva tuleb pärast nõutava info puudumise kohta märkuse tegemist oodata, enne kui pildi kustutada võib. Üldjoontes võiks kord olla sama, mis inglise vikis ja Commonsis. Oodata tuleks nädal, nende piltide puhul, mis pole äsja üles laaditud, võib-olla kauem, näiteks kuu.
Nojah, need punktid on üldsõnalised. Viimase punkti juures võiks ehk täpsustada, et kui pilti pole Vikipeedias (enam) tarvis, siis tuleks kaaluda selle säilitamist Commonsis. Aga üldiselt küll, kui pilt on kasutuseta, ei leia kasutust ja pole leitav, siis pole ju mõtet seda siin hoida. Pikne 12. oktoober 2014, kell 19:20 (EEST)

Kas see küsimus on nüüd täielikult päevakorrast maas? Tuleks teha mingi toimkond, kes küsimust arutavad, pakuvad välja mingid mõistlikud punktid ja annavad need ülejäänutele arutamiseks. Eriti nukker on minu meelest asjaolu, et inimesed, kes selle teema üleüldse tõstatasid ja kohutavalt kaeblesid, ei kipu enam üldse sõna võtma. Mis juhtus? --kanakukk (arutelu) 4. november 2014, kell 20:01 (EET).

Perekonnaalbumite pildid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kas perekonnaalbumite (erakogude) pilte ei tohi üldse veebis avaldada, kui nende autor on teadmata?

Kui tohib, siis ehk võiks teha Wikimediast sõltumatu saidi, kuhu üles panna meile laekunud sellised pildid. Sinna võib vajaduse korral ka Vikipeediast lingid teha. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 17:50 (EEST)

Kui foto autor on teadmata, siis tuleb juhinduda "Autoriõiguse seaduse" § 40, mis ütleb järgmist: "Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid." Ma ei oska öelda, kuidas on lood "Asjaõigusseadusega", s.t kas fotokogu valdajal on ka mingeid õiguseid. --kanakukk (arutelu) 6. august 2014, kell 18:03 (EEST).
Meil tekib probleeme erakogudest pärit piltidega, mille autor on teadmata, sest me ei saa neid vabaks sisuks teha.
Küsimus on selles, kas nende avaldamine veebis on illegaalne. See minu ettepanek on juhuks, kui ei ole. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 18:34 (EEST)
No tegelikult küll jah tuleks materjale kasutada kooskõlas autoriõigustega ka mujal, mitte ainult Vikipeedias.
Kui see muu sait on kuskil kõrgkooli või raamatukogu juures ja eeskätt õppe- ja teaduslike eesmärkidega, siis võib-olla saaks materjale vabamalt loata kasutada.
Kui me nüüd viitame mingile saidile, kus võiks kahtlustada, et seal pole autoriõigusest eriti hoolitud, siis poleks viitamine ehk siiski probleem, kuna luba iseenesest ei pea näitama ja mingil määral võib ikkagi eeldada, et luba on olemas ning niikuinii üldiselt sellist asja ei kontrollita. Kui me aga laadime pildi suvalisse failijagamiskeskkonda, et Vikipeediast viidata või teeme omaette saidi, kuhu panna pilte Vikipeediast viitamiseks ning teeme seda teadlikult ainult autoriõigusest mööda hiilimiseks, siis see on minu meelest juba pisut inetu lugu. Pikne 6. august 2014, kell 22:08 (EEST)
Need, kes tegelevad suguvõsade albumitega, on tihti hädas, kuna tihti ei tea, kes on pildil. Ja kui isikud on dešifreeritud, pole üldjuhul fotograaf teada (tavaliselt on selleks isikuks lähisugulane, kes on ammu surnud...). Ka mina olen annetanud sugulaste pilte (söbra kaudu wikile, loomulikult oma valiku põhjal), seesama sõber on paanud wikisse üles oma lähisugulase pildi (ca 1920) ja seda pilti tahetakse maha kustutada...--Juhan121 (arutelu) 6. august 2014, kell 23:06 (EEST)
Vikipeedia reeglid ei võimalda seda vastu võtta, sest autor pole teada, isegi kui Sa pärijana oled autoriõiguste valdaja. Andres (arutelu) 7. august 2014, kell 00:40 (EEST)
Autor saab ju varalised õigused pärimise teel üle anda ("Autoriõiguse seadus" (AutÕS) § 36). Kui autor on otsustanud, et pärast tema surma võib pärija teha nende fotodega "mida iganes soovib", siis ma ei näe ühtegi alust, miks ei võiks pärija neid üles laadida Vikipeediasse. Muidugi on autori isiklikud õigused võõrandamatud (AutÕS § 11 lg 2) ja sellisel juhul tuleb "mida iganes soovib" all mõista seda, et pärija saab õigused, mida seadus ei piira. Minu meelest tähendab viimane seda, et pärija või mõni muu isik ei saa esineda teose loojana. --kanakukk (arutelu) 7. august 2014, kell 08:54 (EEST).
Kui on alust arvata, et isik on pärijana autoriõiguse valdaja, siis muidugi saab ta lubada pildi kasutamist vabana. Aga antud juhul see pole nii. Pikne 7. august 2014, kell 09:33 (EEST)
Kuule, Sa ei vastanud sellele küsimusele, kas erakogust (perekonnaalbumist pärit) teadmata autori tehtud pildi veebi ülespanemine on illegaalne. Või see oleneb saidi iseloomust?
Mind ei huvita isegi mitte niivõrd piltide kasutamine Vikipeedias (mis on ka muidugi hea asi) kui see, et erakogude pildid, mis on Vikipeediasse antud, hoitaks kuskil tallel, mitte ei kustutataks, sest neid ei pruugita teist korda enam kuskile üles laadida (muidugi eeldusel, et need pildid on väärtuslikud).
Kas kogudus, kes Karlsoni pildi oma erakogust veebilehele üles pani, tohtis seda teha, kui ta autorit ei teadnud? Ma võin ise küsida neilt järele, kas nad teavad autorit.
Igatahes neil juhtudel, kus kasutamine on lubatud mitteärilistel eesmärkidel, pole midagi inetut selles, kui me paneme lingi välissaidile.
Aga muidu, minu meelest on põhieesmärk ikkagi Vikipeedia tegemine, ja seal, kus seadused lubavad, siis tuleks pilte kasutada. Miks me peaksime olema katoliiklikumad kui paavst,kui inglise vikis on massiliselt mittevabu pilte, mida USA seadused lubavad kasutada? Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 22:39 (EEST)
Et pilt on pärit erakogust, sellel iseenesest ei tohiks olla tähtsust.
Jah, kui kasutamine on teisel saidil lubatud, siis viidatagu pealegi.
Sellest teemast läheb see nüüd vist kõrvale, aga minu meelest see on inglise viki asi, mis ulatuses nad mittevaba sisu kasutavad. Mõni teine viki jällegi ei kasuta üldse mittevaba sisu. Ja ega vaba sisu liikumine meile otseselt inglise Vikipeediast tule. Iseenesest miks mitte püüda jagada võimalikult vabalt kasutatavat sisu, teisi omasuguseid ju eriti pole, küll aga on hulganisti mittevaba sisuga väljaandeid, millele kaastööd teha. Pikne 7. august 2014, kell 00:02 (EEST)
Lõppeesmärk on ikka see, et Vikipeedias oleks iga asja kohta pildid nagu tavalises entsüklopeedias. Asja ajab kuidagi ära ka link pildile. Inglise vikipeedia on Vikipeedia lipulaev. Vaba sisu liikumine arvab, et kui keelduda mittevaba sisu kasutamisest, siis kaob stiimul piltide mittevabana hoidmiseks. Ma ei ole kindel, et see ootus on õigustatud.
Aga Sa ei vastanud ikkagi küsimusele, kas teadmata autori pildi veebi paigutamine on illegaalne. Andres (arutelu) 7. august 2014, kell 00:40 (EEST)
Ma lihtsalt kommenteerisin ettepanekut nii palju kui oskasin. Arvan, et ühest vastust küsimusele pole. Oleneb asjaoludest; kui räägime teadmata autori töödest, mille autoriõiguse kehtivus pole teadaolevalt lõppenud, siis valdaval osal juhtudest ilmselt on illegaalne.
Ma arvan, et eesti Vikipeedia pole see koht, kus iseenesest arutada, kas tahame vaba sisu. Pikne 7. august 2014, kell 09:33 (EEST)
Ma ju räägin konkreetselt: mul on perekonnaalbumis pilt, mille tegijat ma ei tea (see võib olla fotograaf, kellel on lastud pilt teha, mõni minu perekonnaliige, juhuslik möödakäija, perekonnatuttav või ka ma ise, kuigi ma pildi tegemist ei mäleta) või siis arvan, aga pole täiesti kindel, (või ehk ka olen kindel, aga eksin, see on vist teistsugune juhtum). Pilt ei ole nii vana, et võiks eeldada, et tegija surmast on möödunud 70 aastat. Kas on veel mingeid üksikasju tarvis? Kas ma saan õigesti aru, et sellisel juhul on 1) selle pildi avaldamine trükis või veebis illegaalne ja 2) Vikipeedias ei tohi ka niisugustele piltidele linkida, sest neid äratoovatel saitidel rikutakse autoriõigusi? Andres (arutelu) 7. august 2014, kell 10:05 (EEST)
Kuidas nii? Eesti vikipeedia võib kasutada mittevaba sisu, kui Eesti ja USA seadused seda lubavad ja kui see ei riku Wikimedia mittevaba sisu kasutamise põhimõtteid. Nendes raamides on meil voli otsustada, kas ja kui palju me mittevaba sisu tahame. Andres (arutelu) 7. august 2014, kell 10:05 (EEST)
Kui me räägime hoopis eranditest, mitte üldiselt sellest, kas tahame vaba sisu, siis küll jah. Pikne 7. august 2014, kell 11:40 (EEST)
Vastavalt "Autoriõiguse seaduse" (AutÕS) § 29 lg 2 järgi, kui autor on teadmata, siis teostab autoriõigusi (varalisi õigusi) isik, kes teose avalikustas. Näiteks, kui Andres leiab sahtlist fotoalbumi ja ta paneb selle veebi üles (teeb selle üldusele kättesaadavaks), siis kehtivad Andresele varalised õigused nendele fotodele 70 aastat (NB! mitte Andrese surmast 70 a) vastavalt AutÕS § 40. Selle, ja ainult selle aja jooksul on tegelikul autoril õigus välja ilmuda ja oma autorsuse tõendamisel omandada autori isiklikud ja varalised õigused. See viimane õigus (autorsus vaidlustada) iseenesest ei piira minu meelest Andresel õigust laadida pilt Vikipeediasse, kus keegi kolmas isik võib selle alla laadida ja kasutada oma äritegevuses. --kanakukk (arutelu) 7. august 2014, kell 08:45 (EEST).
Kanakukk ja Pikne annavad täiesti erinevad vastused, millel on erinevad järelmid. Kui õigus on Piksel, siis on trükis ja veebis massiliselt autoriõigusi rikkuvaid pilte ja me ei tohi sellistele väljaannetele isegi mitte viidata ega linkida, rääkimata piltide hoidmisest ja kasutamisest. Kui õigus on Kanakukel, siis Vikipeedia reeglite järgi ei saa Vikipeedia neid pilte vastu võtta (vähemalt juhul, kui nad ei ole avaldatud), aga kui nad on mujal väljas, võib nendele linkida. Andres (arutelu) 7. august 2014, kell 10:05 (EEST)
Minu meelest me kommenteerisime asju eri külgedelt, mitte ei rääkinud üksteisele vastu. Teiseks, ma vastupidi otsesõnu toonistasin, et minu meelest pole tarvidust väga pingslat kontrollida, kas lingitud saidil rikutakse autoriõigust. Samas, kui autoriõiguse rikkumisele linkimine on teadlik, siis on asi inetu; vt selle kohta ka en:WP:ELNEVER.
Aga see on küll kaheldav, et leitud ja teadmata autori töö avaldamine kvalifitseerub õiguspäraseks avaldamiseks. Ma oletan, et avaldamine käib ikkagi autori nõusolekul, mis sest, et autor kasutab pseudonüümi või soovib jääda anonüümseks. Pikne 7. august 2014, kell 11:40 (EEST)
Nojah, kui ma pean tõenäoliseks, et sait rikub õigusi, siis ma ei tohiks sellele linkida. Ja kui teadmata autoriga fotosid avaldada ei tohi, siis ma peangi paljudel juhtudel seda tõenäoliseks.
Aga hoopis teine asi on siis, kui teha sait, kuhu paigutada legaalselt kasutatav materjal, et sellele linkida. Siis me peame täpselt teadma, et see on legaalne. Andres (arutelu) 7. august 2014, kell 14:04 (EEST)
Sõnastus "autor teadmata" ei tähenda sugugi mitte seda, et ta kasutaks pseudonüümi või sooviks jääda anonüümseks. See tähendab lihtsalt seda, et me ei tea kellelt küsida. Ehk siis reaalselt äkki peaks olema lugu nii, et kui on kindel, et pilt on 70 aastat vana saame me seda kasutada. Tuletaks meelde kasvõi Saksa riigiarhiivi fotod, mis on vikisse toodud, kusjuures täiesti vabalt neljakümnendatel tehtud fotode autorid võivad olla praegugi elus. Ehk siis näiteks on võimalik situatsioon, et mingi ajalehe arhiiv või eraisiku kogu on läinud riigiarhiivi valdusse ja pildid on vabalt kasutatavad. Täpselt samamoodi peaks eraisik iseenda kogus olevaid fotosid saama kasutada. Aga kus kohas läheb piir?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. august 2014, kell 13:30 (EEST)
Kas tõesti? Päris huvitav tõlgendus (Kanakukelt), mida vähemalt mina kohe kindlasti ei usu, ehk siis tahaks saada pädeva juristi arvamust. Samas ei tasu aga unustada, et perekonnaalbumite piltide avalikustamise puhul tuleb võimalik, et arvestada ka isikuandmete kaitse seadusega.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. august 2014, kell 09:44 (EEST)

Kirjutasin Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskusele (info@eitk.ee). --kanakukk (arutelu) 7. august 2014, kell 11:16 (EEST). Kirjutasin ka Justiitsministeeriumi. --kanakukk (arutelu) 9. september 2014, kell 21:50 (EEST).

AKI vastus isikuandmete aspektist[muuda | redigeeri lähteteksti]

KÜSIMUS: "Nimelt, tahaksin teada, kas mul on õigus üldsusele avaldada fotosid, millede puhul mul ei ole teada, kes on need isikud fotodel (näiteks sahtlist leitud album, laadalt-täikalt ostetud fotod)?"

VASTUS:

"Selgitame, et vastavalt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 1 on Andmekaitse Inspektsiooni pädevuses küsimused, mis seonduvad isikute eraelu kaitsega ja seoses sellega isikuandmete töötlemisega. Isikuandmetega on tegemist juhul, kui isikud on kas otseselt või kaudselt tuvastatavad (IKS § 4 lg 1). Isikuandmete hulka kuulub ka isiku kujutis. Samas ei rakendata IKS sätteid juhul, kui isiku surmast on möödas 30 aastat (IKS § 13). Siinjuures tuleb siiski arvestada seda, et ka surnud isikute järeltulijate eraelu võib riivata fotode avalikustamine st sõltub ikkagi fotodel kujutatavast.

Teadmata, kui vanad on Teie poolt kirjeldatud fotod ja mida neil kujutatakse (olmepildid, aktifotod, portreed vm) ei ole Andmekaitse Inspektsioonil võimalik hinnata nende avalikustamise lubatavust. Antud juhul ei oma tähtsust asjaolu, et Teie ei tea, kes on fotodel, vaid pigem see, et kujutatud isikud võivad olla tuvastatavad nende jaoks, kes neid fotosid internetis vaatavad. Seega tuleb Teil hinnata ülaltoodud isikuandmete kaitse seaduse sätete alusel seda, kas ja milliseid fotosid Te avalikustate."
--kanakukk (arutelu) 9. september 2014, kell 21:50 (EEST).

Justiitsministeeriumi vastus AÕS-i aspektist[muuda | redigeeri lähteteksti]

KÜSIMUS: "Nimelt, tahaksin teada, millised õigused mul on, kui leian sahtlist fotod, millede autor ei ole teada. Kas ma tohin need fotod üldsusele avaldada mitteärilisel eesmägil? Kas ma tohin nende fotode eest raha küsida, neid rentida, laenutada, s.t kasutada ükskõik millisel viisil ärilisel eesmärgil? Vastamisel palun äranäidata konkreetne paragrahv ühes lõikude ja alapunktidega, mis teie väiteid toetavad.
Kes on anonüümne autor "Autoriõiguse seaduse" § 29 ja § 40 tähenduses?"

VASTUS:

"Pöördusite Justiitsministeeriumi poole e-kirjaga seoses autoriõiguseid puudutavate küsimustega anonüümsete teoste kasutamisel.

Teie päringu näol on tegemist selgitustaotlusega. Selgitustaotlusele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus (edaspidi MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda õigusalaseid selgitusi Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude kohta. Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Seetõttu on meil Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse.

Oma kirjas tundsite huvi anonüümsete teoste kasutamise tingimuste vastu. Autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 6 sisaldab nn teose kaitstuse presumptsiooni – sätte kohaselt eeldatakse alati teose kaitstust autoriõigusega, välja arvatud juhul, kui esineb seda välistav ilmne asjaolu. Järelikult tuleb ka leitud fotode puhul alati eeldada nende kaitstust autoriõigusega, mis muuhulgas tähendab igasuguseks kasutamiseks loa küsimist autorilt (AutÕS § 46 lg 1).

Kui autor ei ole üldse teada, siis võib olla tõepoolest tegemist anonüümse teosega (AutÕS § 29 lg 2).Samuti on Euroopa Liidus (EL) vastu võetud direktiiv nn orbteoste kasutamise kohta (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate kasutusviiside kohta), mille ülevõtmine Eesti õigusesse on lõpusirgel (Riigikogu menetluses olev eelnõu 697 SE). Nimetatud eelnõuga AutÕS’sse lisatavad sätted aga Teie poolt nimetatud juhtumit ei puuduta, kuna direktiivist tulenev regulatsioon kohaldub mäluasutuste kogudes olevatele orbteostele ning samuti ei kuulu selle kohaldamisalasse üksikud fotod. Seega tuleb lähtuda hetkel kehtiva AutÕS normidest.

Kui teose autor ei ole teada (anonüümne teos), siis on sellise teose kasutamiseks piiratud võimalused. Esiteks võib olla tegemist õiguspäraselt avaldatud teosega. Autori enda soovil on ta jäänud anonüümseks, kuid siiski oma loomingu kas iseseisvalt või mõne kirjastaja vahendusel avaldanud (vt ka AutÕS § 12 lg 1 p 2, millega garanteeritakse autorile õigus autorinimele). Õiguspäraselt avaldatud teoseid võib kasutada AutÕS IV peatükis leiduvate nn vaba kasutuse juhtude piirides (tsiteerides, illustreeriva materjalina kasutades vms, vt nt AutÕS § 19 p 1 ja 2). Teiseks võib olla tegemist teosega, mis ei olegi avaldatud, see tundub olevat ka Teie kirjas märgitud juhus. Niisugusel puhul tuleb silmas pidada, et sellisele teosele laieneb teose kaitstuse presumptsioon (AutÕS § 4 lg 6, vt eespoolt). Ühtlasi kuulub autorile (ka juhul, kui teda ei ole võimalik tuvastada) isiklik õigus otsustada, millal on teos valmis üldsusele esitamiseks (AutÕS § 12 lg 1 p 6). Seda otsust ei saa autori eest teine isik teha. Samuti ei laiene õiguspäraselt e autori loal ja nõusolekul avaldamata teostele AutÕS IV peatükist tuleneva nn vaba kasutamise sätted.

Teie kirjas sisalduva info põhjal on seega alust arvata, et seal nimetatud viisidel (avaldamine, nii mitteärilisel kui ärilisel eesmärgil kasutamine) leitud fotode kasutamine ei ole paraku võimalik.

Samuti vajab märkimist, et autoriõiguse kehtivus on ajas piiratud – autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma (AutÕS § 38 lg 1). Anonüümse teose puhul arvestatakse 70-aastast kaitsetähtaega alates sellise teose avalikustamisest (mis antud juhul ei ole kohaldatav). Seega on Teie poolt nimetatud teose kasutamine võimalik ülaltoodud tingimusi mitte arvestades juhul, kui on alust arvata, et kaitstuse tähtaeg on lõppenud (väga vanad fotod).

Juhime Teie tähelepanu ka asjaolule, et Justiitsministeeriumi õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ja see ei ole ühelegi inimesele täitmiseks kohustuslik."
--kanakukk (arutelu) 17. september 2014, kell 21:23 (EEST).

Artikli linkimine teiste wikidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juba teist korda päeva jooksul ei saa etwi-st linkida artiklit teiste wiikidega ("ilmnes tundmatu tõrge"), vastupidiselt asi töötab (st, teistes keeltes artiklitest etwi-ga lingib koheselt) — Pietadè (arutelu) 6. september 2014, kell 00:14 (EEST)

Mul juhtus sama lugu 4.09, järgmisel päeval tõrge kordus. Kuid 6.09, kui vaatasin, siis olid intervikid artiklil juba külge haagitud. Ei teagi, kas süsteem häälestas end ise korda või pidi keegi siitpoolt käsitsi vahele segama. Hirvelaid (arutelu) 7. september 2014, kell 08:23 (EEST)
Mul on see sama probleem praegu.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. september 2014, kell 23:52 (EEST)
Selline tähelepanek - eile tehtud artiklil andis igal katsel veateate, kuid kolme tunni pärast, kui artiklit vaatama läksin, olid kõik intervikid ilusti olemas. Hirvelaid (arutelu) 8. september 2014, kell 07:12 (EEST)

Taheti paremini aga... (keelelinkide jama)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kas enam keerulisemaks saab asja ajada? Kuidas lisada vikilink nt artiklile Salo? Kust leiab selle artikli Wikidata koodi? Kuidas seda ilma koodita Wikidatast leida? On tahetud asja lihtsaks teha, aga paraku pole arvestatud sellega, et kui on vaja linkida omavahel kahte artiklit Wikidatas, millel on oma kood juba olemas, siis on väga keeruline neid sealt üles leida, kui Vikipeedias koodi ei näidata ja Wikidatas on kümnete kaupa sarnase nimega artikleid. --Metsavend 8. september 2014, kell 11:20 (EEST)

Seni on asi õnnestunud, kuigi mõnikord on tulnud vahelt kustutada. Praegu annab küll veateate, aga siiski tegevat asja ära. Ma panin soome poole pealt sisse, vaatame, kas hakkab tööle. Andres (arutelu) 8. september 2014, kell 11:37 (EEST)
Mul ei õnnestunud Peep Koort linkida ei eesti- ega soome poolelt. --Juhan121 (arutelu) 8. september 2014, kell 11:56 (EEST)
Kui artikli jaoks on Wikidatas üksus olemas, on vasakul tööriistakastis link "Andmeüksus". Kui seda seal ei ole, siis antud artiklit Wikidatast ei leia. Soome vikis on vastav link "Wikidata-kohde". Selle lingi kaudu saab minna Wikidatasse üksuse juurde uusi keelelinke lisama. Peep Koorti puhul praegu mul soome vikis "Lisää linkkejä" andis errori, aga "Wikidata-kohde" lingi abil Wikidatasse minnes sai eesti viki lingi lisada. Adeliine 8. september 2014, kell 12:34 (EEST)
Kui ma eelnevat kirjeldust loen, siis näen, et tegin õigesti, kui loobusin selle uue süsteemiga maadlemast. ("Kas enam keerulisemaks ei saagi asja ajada?") Mul on kahju, et ma ei saa aidata mõne valdkonna terminite täpsustamisel, et leida sobivad artiklid nendes keeltes, mida oskan. Aga leian, et praegune süsteem on vikipedistide aja ebamõistlik kasutamine. Vikipeedia tarbijana pean ise väga oluliseks just sealtkaudu artiklite abil kontrollitavaid tõlkevasteid. Ssgreporter 19. september 2014, kell 01:44 (EEST)
Vanal viisil lingi lisamine töötab ju ka ikka? Siis võibki ju seda kasutada, kui muidu keeruline on. Las robotid parandavad. --Epp 22. september 2014, kell 01:06 (EEST)
eks seda Wikidata tehnilist poolt jooksvalt täiustataksegi. Inimressurssi on seal palju, kes seda teevad, ja terve maailm ootab ju neilt seda. Mul on see viimasel ajal hästi töötanud, et teiste vikide mõistete vahel seoseid luua--Bioneer1 (arutelu) 19. september 2014, kell 10:35 (EEST)
Minu meelest on see enamasti siiski lihtne, eriti kui otsida kõigepealt üles õige artikkel teisest vikist. Kui Sa ei taha sellega jännata, kirjuta ingliskeelne termin artikli sisse või arutelulehele. Andres (arutelu) 19. september 2014, kell 22:12 (EEST)
Aeg-ajalt esineb tõesti probleeme, aga süsteem on loodud just aja ja ressursi kokkuhoiuks ning sellisena täidab hästi oma eesmärki. Lausa ime, et alles nii hilja sellega välja tuldi. Ivo (arutelu) 20. september 2014, kell 02:50 (EEST)

Eesti teemaga seotud interwikid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Igaks juhuks mainin, et jõudsin AWB abiga lõpule paljude vikide Eesti teema kontrollimisega. Need vikid on enwiki, ruwiki, dewiki, fiwiki, fiu-vrowiki, ltwiki, lvwiki, svwiki, dawiki, nowiki, nnwiki, frwiki, huwiki ja plwiki. Mitmes eelmainitud vikis jäid kontrollimata Eestiga seotud asulad (ehkki üldiselt nendega interwikide panemata jätmist pole), sport ja isikud. Info, mis neist vikidest on saadud ja mida nt etwiki's pole kajastatud, on siin: Kasutaja:Bioneer1/Estopeedia projekt--Bioneer1 (arutelu) 9. september 2014, kell 17:33 (EEST)

Administraatoriõigused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nägin Boy arutelus teadet. Ma saan niimoodi aru, et stewardid kontrollivad adminnide aktiivsust nendes vikides, kus pole sisse seatud õiguste äravõtmist puudutavaid reegleid (sh meil), ja võtavad ära õigused 2 aastat mitteaktiivsetel adminnidel (andes igal konkreetsel juhul siiski võimaluse ka kogukonnal oma sõna öelda, kui soovitakse kasutajal õigused alles jätta, aga kui teatud aja jooksul reaktsiooni pole, võetakse õigused ära). Kas me peaksime midagi ette võtma või oleme asjade sellise käiguga rahul? Adeliine 17. september 2014, kell 07:09 (EEST)

Meid teavitatakse igal juhtumil eraldi. Boy on ainuke, kellega olen ühendust saanud. Tal ei ole midagi selle vastu. Kui keegi ütlen, et ta ei taha seda, siis võime öelda, et me ei luba seda teha. Andres (arutelu) 17. september 2014, kell 08:13 (EEST)
Kõiki pikaajaliselt mitteaktiivseid administraatoreid on teavitatud. Ehk näitab mõni neist tänu sellele isegi elumärki.
Ise ütleksin, et on tagumine aeg sellega tegelemiseks, et ammu igasuguse aktiivse minetanud isikud administraatorite seast välja arvata ning ma ei näe vähimati põhjust, miks keegi neist peaks selle vastu olema (kui nad just ei plaani kohe-kohe naasta, mis on ülimalt ebatõenäoline). Pigem küsiksin, et kas meil oleks vaja kuskil eraldi üles loetleda endised administraatorid, et see info ka hilisemalt näha oleks. Fakt, et keegi on administraator olnud, on ju oluline... Ivo (arutelu) 17. september 2014, kell 19:14 (EEST)
Jah, see on hea mõte, endised administraatorid tuleb kuskil loetleda. Andres (arutelu) 19. september 2014, kell 22:06 (EEST)
Tegin lehekülje Vikipeedia:Endised administraatorid. Sinna võiks veel mingi soliidse sissejuhatuse tekitada. Ivo (arutelu) 20. september 2014, kell 21:17 (EEST)

WLMi kokkusaamine Tartus[muuda | redigeeri lähteteksti]

21. septembril (pühapäev) on tulemas üks väike WLMi koosistumine aadressil Lai 6 algusega 14:00. Ühtlasi on kavas koosistumisele eelnev väljasõit Tartu lähiümbrusse varumaks üleslaadimist ootavaid pilte. Huvilistel palun teada anda. Ivo (arutelu) 19. september 2014, kell 01:11 (EEST)

Blokeerida![muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvan, et sedalaadi usinust tulex kuidagimoodi ära märkida: 193.40.110.210‎... – Pietadè (arutelu) 22. september 2014, kell 13:40 (EEST)

Artiklid lühenditest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palun avaldada arvamust lühendi artikli arutelus: Arutelu:PA. See on üldisem küsimus--Bioneer1 (arutelu) 23. september 2014, kell 10:04 (EEST)

see pole siiski Üldise arutelu vääriline. Arutelu peaks jätkuma asjakohas(t)e lühendi(te) arutelus ehk nt siin: Arutelu:PA--Bioneer1 (arutelu) 24. september 2014, kell 11:27 (EEST)

Kategooria:Eesti represseeritud isikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arutelu üle viidud vastava kategooria arutellu: Kategooria arutelu:Eesti represseeritud isikud--Bioneer1 (arutelu) 24. september 2014, kell 11:29 (EEST)

Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arutelu üle viidud vastava kategooria arutellu: Kategooria arutelu:Eesti Keskerakonna poliitikud--Bioneer1 (arutelu) 2. oktoober 2014, kell 09:57 (EEST)

WIWOSM rakendamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sooviks OSMi projektist siduda erinevaid vaatamisväärsusi läbi WIWOSMi Eesti artiklitega, kuid tundub, et selle jaoks on vaja mingit malli mida meil eriti ei kasutata. Kas oskab keegi kommenteerida? Proovisin näiteks siin: http://www.openstreetmap.org/node/2686506425#map=17/59.35167/24.17060 Mida tegema peaks, et link tekiks? Olen ka tähele pannud, et eesti artiklites ei rakendata WikiMiniAtlast

Taust: WIWOSM on OpenStreetMapi ja Wikipedia vaheline liides mille abil saab OSMis abjektile lisada külge Wikipedia artikli, mille tulemusel peaks ka viki lehele tekkima link kaardile vastava punkti, joone või alaga. https://groups.google.com/d/msg/openstreetmap/YSDowiJnPxY/U4eW-UInTicJ – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Swaan (arutelukaastöö) .

Meil on WikiMiniAtlase asemel OSMi kaart koordinaatidega artiklite päises lahti klapitav. Et siin WIWOSMi abil vastavat ruumikuju näidata, tuleb artiklisse lisada koordinaadid, lisaks sellele, et OSMis peab olema tagasilink. Näiteks artiklis Aa on kaardil (ülal paremal nupp "kaart") küla territoorium esile tõstetud. Aga selle joa puhul ja üldse punktobjektide puhul vist ei anna WIWOSMi kasutamine koordinaatidele midagi juurde, või annab? Pikne 7. oktoober 2014, kell 18:18 (EEST)

VisualEditor News #8—2014[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. oktoober 2014, kell 12:49 (EEST)

Pildirüüstaja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelmisel nädalal tutvustati rubriigis "Kas teadsid" üht kunstnikku. Anonüümne autor Edward von Lõngus on oma teosed küll avalikustanud, aga kas ta on üle andnud oma varalised õigused tööde kasutamiseks ärilistel eesmärkidel? --kanakukk (arutelu) 20. oktoober 2014, kell 13:54 (EEST).

Vikipeedia köögipoolelt (0 kcal!)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui kasutaja on sisselogimata, siis on tal võimalik sisse logida, kas paremalt ülalt nurgast v lingi abil veateates "Hoiatus: Sa pole sisse logitud. Sinu IP-aadress on kõigile nähtav, /---/". Kui sisse logida hoiatuse linkide kaudu, siis on ärajäänud muutuja "&returntoquery=" koos action väärtusega, mis võib olla näiteks "action%3Dedit%26section%3Dnew" v "action%3Dedit", aga vb ka midagi muud. Actioni väärtus on tarvilik selleks, et kasutaja suunataks sisselogimisel viimati tehtud toimingu juurde. --kanakukk (arutelu) 20. oktoober 2014, kell 14:08 (EEST).

Sellega vist mõeldakse midagi ette võtta: bugzilla:25973. Ülal paremal sisselogimislingi juures muide on "returntoquery" olemas, aga selle saamisega hoiatussõnumi lingi sisse on nähtavasti mingi raskus. Pikne 24. oktoober 2014, kell 11:38 (EEST)

VisualEditor vaikimisi välja lülitada[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmes varasemas arutelus on avaldatud soovi see välja lülitada. Peamiselt seetõttu, et vigase koodi lisamisega tekitatakse toimetajatele lisatööd. Mõni hiljutine näide: Eri:Diff/4019279, Eri:Diff/4018869, Eri:Diff/4018941.

Võime paluda teha nii, et VE-d saavad kasutada need sisse loginud kasutajad, kes selle beetafunktsioonina eraldi sisse lülitavad. Kas keegi on sellise ettepaneku vastu? Küsin sellepärast, et ühes varasemas arutelus on VE-le ka poolehoidu avaldatud, kuna see võib uutele kasutajatele kasulik olla. Kui keegi on vastu, siis kas hääletame?

Võimalik, et palvet VE välja lülitada eiratakse, isegi, kui meil on selleks konsensus. Seni on õnnestunud see välja lülitada vaid paaris suuremas vikis. Ja kui ka saab selle välja lülitada, siis tõenäoliselt tahetakse see hiljem ikkagi uuesti vaikimisi sisse lülitada (mispärast ei tarvitseks muretseda, kui uued kasutajad sellest võib-olla kasulikust, aga mitte päris töökorras vahendist praegu veel ilma jäävad). Pikne 24. oktoober 2014, kell 11:38 (EEST)

Ma olen nõus, et VE teeb vigu. Mina seda ei kasuta, sest olen vana süsteemiga harjunud. Olen isiklikult kuulnud uutelt redigeerijatelt, et nad on rahul sellega, et neile VE ette lükati, mitte vana editor. Mulle tundub, et kui selle peaks eraldi sisse lülitama, siis ei pruugi uus kasutaja kohe näha, et see üldse olemas on. Küsimus on siin see, et kas VE avanemisel on statistiline tõenäosus suurem, et esmaredigeerija reaalselt muudatuse ära teeb, võrreldes vana editori avanemisega. Mis puutub toimetajate lisatöösse, siis algajate töö tuleb nagunii üle vaadata hoolimata sellest, mille kaudu nad redigeerivad. VE bläkid võivad närvi ajada, aga kui selle taga on algaja redigeerija positiivne kogemus redigeerimisest, siis on tegelikult kasu suurem kui kahju. Kogenud kaastöölistena peaksime me algajatesse suhtuma nagu lastesse, kelle järelt tuleb alguses koristada. Küll ta kasvab ja õpib, praegu aga las lödistab süües putru sülle, peaaasi, et ei nuta. Pahatahtlikud inimesed ja VE vead on ju tegelikult kokkuvõttes vähemuses. Adeliine 24. oktoober 2014, kell 15:57 (EEST)
Me võime ju selle siis tagasi panna, kui lingi redigeerimist muudetakse.
Meil ei jätku praegu toimetamisressurssi, et kõik muudatused üle vaadataks, rääkimata parandamisest. Need on just niisugused vastikud vead, mis jäävad kergesti kahe silma vahele ja mida ei tehta pahatahtlikkusest ega sisulisest oskamatusest. Andres (arutelu) 24. oktoober 2014, kell 17:36 (EEST)
Minu arvates peaks välja lülitama ja sisselülitamise kohas peaks olema silmatorkav hoiatus. Mina ei arva, et peaksime lasteaeda pidama. Kui koristamisega harjutakse, siis jäämegi koristama. Minu meelest on õigem kohe köögipoolt näidata. Märkasin, et eelistuste juures õpetatakse, et muudatused tuleks enne salvestamist üle kontrollida; mis mõte tal sel juhul üldse on? Lisaks tekitab ta ülearust teksti. --Epp 26. oktoober 2014, kell 07:00 (EET)

Peale selle, ma kahtlustan, et paljusid potentsiaalseid toimetajaid peletab see eemale. Mind küll peletaks. Ja mingit õpetust sellel ka poleks. Vähemalt see tuleks kõigepealt teha. Andres (arutelu) 26. oktoober 2014, kell 09:14 (EET)

Koolitööd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui ülikooli ja Vikipeedia nõudmisi ei õnnestu ühildada, siis ehk ikka ei peaks selliseid asju Vikipeedias tegema. --Epp 28. oktoober 2014, kell 04:07 (EET)

Näiteks kopipeist ei ole ju tegelikult ülikoolis ka lubatud. On väga hea, kui seda märkad ja ütled. Muude asjade puhul ei pruugi tihti tegu olla ülikooli nõudmistega, vaid üliõpilane on millestki lihtsalt valesti aru saanud, ikka juhtub. Kui pidasid midagi muud konkreetset silmas, palun ütle. Adeliine 28. oktoober 2014, kell 10:36 (EET)
Eks praegu oli see muidugi ajendatud järjekordsest kopipeistist, aga ka muidu on ebakvaliteetse töö eest arvestused ära antud ja need on meile toimetada jäänud. Kui neid nii tehtaks nagu teisi artikleid, saaksid teised kohe sekkuda ja hulk tühja tööd jääks ära. --Epp 28. oktoober 2014, kell 19:33 (EET)
Oleks tõesti parem jah, kui mitte keegi mitte kunagi ei püüaks Vikipeediat muuta ja sa saaksid siin uhkes üksinduses tegutseda. Paraku pole maailm täiuslik.
Ei ole kohe kuidagi näha, et kõigi probleemsete artiklitega tegeleda jõutaks. Kohe mitte sinna poolegi. Aga need nn koolitööd peavad ilmtingimata iga viimne kui üks täiuslikud olema. Parem oleks, kui neid üldse poleks, kui mõne üksiku probleemse artikli juures mõnda parandust teha. Mis sest, et nende koolitööde keskmine kvaliteet on peajagu üle keskmiste lisanduvate artiklite kvaliteedist. Ivo (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 03:43 (EET)
Selliseid isiklikke rünnakuid on paha lugeda. Ma kahtlustan, et niisugune asi peletab stressitundlikke kirjutajaid Vikipeedia juurest eemale.
Keegi pole ju öelnud, et kõik tööd peavad täiuslikud olema. Probleemne on see, et Vikipeedia nimeruumi jõuavad tööd, mis ei oleks pidanud positiivset hinnet saama, (neid on vähemik). Ja imelik on see, et kuigi hindajad otsivad kõik vead üles, on meieni jõudvates töödes ikka palju vigu, isegi pealkiri on mõnikord keeleliselt vigane. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 13:11 (EET)
Kahjuks pean nentima, et valdav osa koolitöödest on täis ka elementaarseid kirjavigu ja neidki ei tohi parandada. Hullem lugu on see, et päris mitmedki sedasi kampaania korras loodud lehed tuleb tegelikult otsast peale uuesti kirjutada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. oktoober 2014, kell 05:11 (EET)
Tere!
Ma ei näe olulisust lahterdada sissetulevaid potentsiaalseid artikleid (kasvõi 'artikli eskiise') nn koolitöö materjale eraldi klassi võrreldes ülejäänud laekuva, erinevas seisuses, infoga...
Mis asi on Vikipeedia tühi töö (ma saan aru 6-ne peagi 8-ne perepoeg peab oma toa koristamist elu raiskamiseks aga mis see Vikipeedia adminitraatorite jaoks on)?
Koolitööde kohta lausujaid olen mina Vikipeedias kohanud küll vahel...
 • • • Kasutaja:Ahsoous •  avaldatud tegevusanalüüsi tulem: uued lehed ümber luua - kust Vikipeedia administraatorid selle aja võtavad ja teiseks nii ei ole ilus öelda - koolitööd võivad olla osade (üli)õpilaste või ka Vikipeedia kasutajate jaoks esimesed katsed infot korrastada ja mõista püüda näituseks ( - nii kuis mina proovisin siin näituseks Kawasaki haigus)
Kas need koolitööd on miskit siit (suvalises järjestuses):
Mitteinvasiivne sünnieelne diagnostika
Acne vulgaris
Sepsis
Huntingtoni tõbi
Tupe mikrofloora
Endometrioos
Kopsuvähk
Taimede kaitsemehhanismid
Mammograafia
Maksa regeneratsioon jmt...
Pigem jääb siin puudu suhtlemisest, et kui nende kasutajatega püüda kontakti saada siis kas neid on juhendatud või on neile räägitud, et üks asi on artikli 'doonoriks' olemine aga sellele võib lisanduda midagi koostöö-laadset - täpsustamine, küsimine, toimetamine - kas see neid kuidagi puudutab või mitte?, kui mitte siis oleks seda hea teada (kui need eeltoodud artikkel-lingid on koolitööd näituseks)...
Mariina 29. oktoober 2014, kell 07:21 (EET) alias Простота
Kui inimene tahab hinnet saada, siis viki toimetajad ei saa põhimõtteliselt sekkuda ning nad ei saa ega ka tohi õpetada. Ja seda viimast kasvõi seepärast, et kui nad ühte õpetaksid siis peaksid nad seda tegema kõigi puhul, aga see ei ole lihtsalt võimalik. Võib ära ununeda või ei valda teemat jne. Ja seepärast nad ei tohigi seda teha. Sellest aga tekib häda, et osad tekstid saavad lõppude lõpuks korda, osad mitte, aga paraku jõuavad ka need viimased artiklite hulka ja vat see on paha.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. oktoober 2014, kell 13:05 (EET)
Mul on küll õppeaegadest mõnda jooksnud aga seda mäletan küll, et referaate ja kursusetöid sai küll õppejõududega arutada ja nemad juhendasid teatud maani - paha lugu meenus küll ka nüüdseks surnud professoriga talle sattus terve kursus (va mina külaliskursuslasena) tegema seda va koopia-kleebist ta nuttis selle peale lausa... - nii, et koolitööde laekumine Vikipeediasse on siiski ka vikipedistide vähesusega seotud - kõike ei jõua käigupealt leida ja toimetada - vaatamata sellele ei saa me koolitöödele eritingimusi seada - need käivad ikka ühisvoo alla ja siis vikipedistid vaatavad kuis ja kas edasi saab ... noh jah minu jaoks laekub artikleid vähe ja ma ikka vaatan neid (omamoodi) ja kui vähegi jaksan siis füsioloogiaga saaksin miskit abistada küll aga mul ei ole ikka selgust selles, et kui 'artikkel on siit leiduvaks lingitud', kas siis on mõtet enam artikli autoriga miskit arutada või läheb ülejäänu jooksva läbivaatuse käigus...
Mariina 29. oktoober 2014, kell 13:36 (EET) alias Простота
Tühi töö on see, millest Vikipeedias mingit kasu pole, eelkõige näiteks teiste autorite tekstide kopeerimine. Mõni asi minu meelest veel, aga ma parem ei ütle. --Epp 29. oktoober 2014, kell 09:46 (EET)
Õigupoolest pole see mitte tühi töö, vaid miinusmärgiga töö – Vikipeedia maine kahjustamine ja nt minu aja raiskamine. --Epp 29. oktoober 2014, kell 09:48 (EET)
Tere Epp!
see kõlab ju lausa mittemidagi-tegemisena - täpselt minu ala ☺!
kas need minu (siin alateemas) toodud lingid on koolitööd? - need küll ei ole minu arust tühi töö...
Mariina 29. oktoober 2014, kell 09:57 (EET) alias Простота
Epp, ma austan väga Sinu panust Vikipeediasse ja õigust oma arvamuse välja ütlemisele. Aga Sina ei ole Vikipeedia peatoimetaja, Sul ei ole vastutust ega kohustust kõike toimetada ja kõigele oma heakskiit anda. Võta palun viimast lauset vabaduse andmisena, mitte millegi muuna. Vikipeedia on avatud kõigile, Sul ei ole võimalik kogu Vikipeedia üle üksinda kontrolli hoida, see ei ole niimoodi ette nähtudki. Sa toimetad täpselt nii palju, kui jaksad ja tahad, püüa ülejäänust veidi lahti lasta ja mitte keelata kõike peale selle, mida kontrollida suudad. See on keeruline, ma tean, olen seda tunnet tundnud. Ja ma kordan, Sinu hoolimine Vikipeediast ja selle kvaliteedist on austusväärne, arvamuste avaldamine paremuse poole viivate muutuste saavutamiseks tervitatav. Ma tean, et kõik kaastöölised, kes Sind Vikipeedias teavad, hindavad samuti kõrgelt Sinu kaastööd. Saame ikka koos hakkama, teeme igaüks võimalikult hästi seda, mis on meie võimuses, ja püüame ülejäänu pärast mitte liialt muretseda, sest see on mõttetu ja kahjustab meid ennast. Adeliine 29. oktoober 2014, kell 12:02 (EET)
Ei maksa nii isiklikuks minna. (Ma olen küll nõus, et ilma lahtilaskmiseta ei pääse, aga see on isiklik psühholoogiline probleem, mis ei kuulu Vikipeedia asjade arutellu.) Ma saan aru, et Sa seda nii ei mõelnud, aga see kõlab nii, et ära topi oma nina kõigisse asjadesse, niikuinii Sa midagi muuta ei saa, sest teised teevad nii, nagu tahavad. Aga tegemine, nagu tahetakse, on ka millegi muutmine. Arvamuste avaldamine ongi ju üks viis, kuidas asju mõjutada. Sa ei saa nõuda, et teine ei püüaks asju mõjutada, eriti kui need asjad olenevad Sinust ka. Ja praegu jääb mulje, et Sa summutad probleemide arutelu. Mulle tundub ka, et on tarvis midagi muuta, tuleb lihtsalt arutada, mida ja kuidas. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 12:50 (EET)
Aitäh! Aga kas kuulutame siis autoriõiguste rikkumise lubatuks? Mina olen absoluutselt üksi sellest juttu teinud. Mul tõesti on sellest väga kõrini. Ja nii on see olnud igal aastal. Jah, ei pea muidugi kõike toimetama, aga kui keegi teine sellele üldse mingit tähelepanu ei pööra, siis ei jää ju muud üle. Aga jah, üldiselt ignoreeringi peamiselt. Ma tõesti olen tihti jõuga suud kinni hoidnud. Oleks ju tõesti võimalik milleski kokkku leppida, aga näiteks minu küsimused ja märkused on lihtsalt vastuseta jäänud. Peaks olema mingi kontaktisik, kellega saaks koolitööde kvaliteedi teemal rääkida, igaüht eraldi ei jõua ju juhendada, kui see on korraldajatel tegemata jäänud. --Epp 29. oktoober 2014, kell 12:37 (EET)
Jah, siin on ilmne probleem ja see ei puuduta ainult Vikipeediat, vaid ka ülikooli. See mõjub väga halvasti ülikooli mainele, kui saab avalikuks, et ülikooli hindajad peavad niisugust tööd normaalseks. Epp ju juhtis hindaja tähelepanu kopipeistile ja hindaja ütles, et kõik on korrektselt viidatud, kopipeisti ei ole. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 12:50 (EET)
Palun vabandust, kui ma läksin ebasobivalt isiklikuks. Väljendusõpetuses on kontaktisik Vikipeedia ja ülikooli vahel praegu Ivo, kui ma õigesti aru saan. Aine õppejõud on Ene Voolaid. Ma olen täielikult nõus, et hindajad peaksid kopeerimisele rohkem tähelepanu pöörama. Adeliine 29. oktoober 2014, kell 13:02 (EET)

Minu meelest konkreetselt väljendusõpetuse aines kipuvad hindajad tühja teed tegema ja osaliselt sellepärast nad ei suuda töödesse sisuliselt süveneda ja jätavad suuredki prohmakad (näiteks Populatsioon; see ei ole veel artiklisse jõudnud) tähele panemata). Kui eesmärk on õpetada õigekeelt ja head stiili, siis on vähetõenäoline, et üliõpilane õpib paremini kirjutama, kui talle öeldakse ette, millised konkreetsed parandused ta peab tegema. See on minu meelest hindaja ressursi ebatõhus kasutamine. Selle asemel peaks ütlema, millistele õigekeele aspektidele tuleks tähelepanu pöörata. Vead peaks ikka ise leidma, ja kui ei leia, siis ei leia. Siis ta niikuinii ei õpi. Parem juba siis ise ära parandada, see nõuab vähem tööd ja kui inimene tahab õppida, siis ta õpib sellest ka. Põhitähelepanu peaks minema sellele, et mõtted oleks nii kirja pandud, et jutt oleks lugeja jaoks selge ja arusaadav. Tundub, et pahatihti ei saa hindaja teksti sisust midagi aru ega usugi, et ta seda suudaks. Siis ta ei saagi väljendusoskust õpetada. Ja veel, ka õigekeele asjus kipuvad hindajad abitud olevat, vaata näiteks Arutelu:Fentoni protsess.

Mul on tekkinud eelarvamus, et üliõpilased kirjutavad Vikipeedia artikleid vastu tahtmist ja neil pole tegelikku huvi selle vastu, et nende kirjutatu oleks Vikipeedias kasutatav. Ma möönan, et see on eelarvamus ja võib olla paljude suhtes ebaõiglane.

Pakun, et koolituse käigus võiks kõigepealt ette võtta midagi väikest, näiteks kirjutada nupuke, aga nii, et see oleks ülejäänud Vikipeediaga korralikult seotud. Ja hindajad ise vajaksid ka Vikipeedia koolitust. Nad peaksid ise oskama Vikipeedia nõudeid arvestades kirjutada, selleks neil peaks olema mingi kogemus Vikipeediast. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 11:50 (EET)

Just hindajate tööd ma silmas pidasin, kui enne ütlemata jätsin. --Epp 29. oktoober 2014, kell 12:37 (EET)
See oli väga hea, Andres, aitäh. Adeliine 29. oktoober 2014, kell 12:02 (EET)
Ma ei viitsi ega taha neid koolitöid, mis kasutaja nimeruumis on, jälgida, sest parandada neid nagunii ei tohi. Enne seda kui need tavanimeruumi teisaldatakse, tuleb need ikka korda teha. Kes selle töö ära peab tegema pole vististi selge, aga kahjuks seda ei tehta.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 29. oktoober 2014, kell 12:55 (EET)
No seda nüüd küll ei saa nõuda, et laekuvad koolitööd oleksid sellised, kus midagi toimetada ei ole.
Aga ülekirjutamist ei tohiks olla, see on kõige vastikum asi. (Sest toimetaja ei jõua varasemates versioonides tuhnida, ja nii võib teiste töö kaduma minna. Kõik muud asjad saab kunagi ära klattida.) Selleks tuleks nõuda, et juba olemasolev artikkel võetaks aluseks. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 13:34 (EET)

Teaduses ja ülikoolis on oluline täpne kopeerimine koos täpse viitamisega. See pole autoriõiguste rikkumine. Hariduslikel eesmärkidel on kopeerimine Eesti Vabariigis seadusega lubatud. Vaher (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 15:17 (EET)

Kui ei ole jutumärke ja sõna-sõnalt maha kirjutatakse, siis see ei ole lubatud. Aga kui jutumärgid ka oleksid, oleks igal juhul tegu kopipeistiga, kui töö on tsitaatidest kokku monteeritud. Selline töö on naeruväärne: referaadi puhul pole refereerimist, väljendusoskuse töö puhul laenatakse väljendusoskus põhiosalt teistelt.
Teiseks, Vikipeedias kasutamine ei kuulu hariduslikel eesmärkidel kasutamise alla. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 13:55 (EET)

Hindajateks võiks võtta need vikipedistid, kes õigekeelt enam-vähem tunnevad. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 14:06 (EET)

Nõus, aga teaduses tulebki täpselt näidata millest töö on kokku monteeritud.

Näidata tuleb muidugi, aga teaduses tekitatakse ise ka sisu.
Kirjuta oma repliikidele alla. Selleks vajuta neli korda ~ või klõpsa redigeerimiskasti kohal ikooni, millel on kujutatud pliiatsit. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 14:46 (EET)

Languages in censuses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hello, Dear wikipedians. I invite you to edit and improve this article and to add information about your and other country.--Kaiyr (arutelu) 31. oktoober 2014, kell 13:31 (EET)

Kreeka samanimeliste saarte ja asulate kohta artiklite pealkirjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjutan artikleid Kreeka saarte kohta ja on selline mure: pakun anda pealkirja artiklile saare kohta pealkirja "NNNN" ainult kui puudub saar nimega NNNN. Kui on olemas samanimelised saar ja asula, siis pakun kasutada pealkirja "NNNN" asula artikli jaoks, aga saare jaoks pealkirja "NNNN saar". Samuti teha täpsustuslehte "NNNN (täpsustus)", kuhu võib lisata ka artikleid "NNNN vald", "NNNN piirkonnaüksus" jne. Geonarva (arutelu) 3. november 2014, kell 19:38 (EET)

Me oleme nii teinud ka, tegin ainult Rhodosele erandi, sest see on teistest suurem ja väga tuntud saar, millele tuli palju linke. Andres (arutelu) 4. november 2014, kell 19:19 (EET)

Haldusjaotuse küsimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutaja Castellumi arutelus on tõstatunud niisugune probleem. Palun öelge sõna sekka. --kanakukk (arutelu) 4. november 2014, kell 21:07 (EET).

Ma tegin seda juba, rohkem mul ei ole midagi öelda. Andres (arutelu) 5. november 2014, kell 18:53 (EET)
Vabandust, ma arvasin, et see on minu aruteluleht. Andres (arutelu) 5. november 2014, kell 18:56 (EET)

Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944[muuda | redigeeri lähteteksti]

AAUT on aadressil eha.ee (eha.ee/andmed/search.php?type=aaut) lõpetanud tegevuse ning üleviidud siia. Palun viiteid korrigeerida. --kanakukk (arutelu) 4. november 2014, kell 21:32 (EET).

Kuupäeva vormistus viites[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siin on kuupäeva vormistusega seoses üks küsimus, mille kohta võiks rohkem inimesi arvamust avaldada. On olemas tehniline standard kuupäeva kirjutamiseks kujul AAAA-KK-PP ja see standard on ka Eestis kasutatav. Aga üldiselt vist ei tule kellelgi pähe kirjutada artikli tekstis kuupäev kujul 2014-10-05. Kui nüüd viites on kirjutatud näiteks "vaadatud 2014-10-05", kas siis võib olla tegu sedavõrd erandliku kontekstiga, et sinna sobib ka selline vormistus ehk seda ei tuleks parandada? Pikne 5. november 2014, kell 17:36 (EET)

Mina parandaksin, sest see ei ole üldmõistetav. Andres (arutelu) 5. november 2014, kell 18:55 (EET)
Panin juba kirja oma seisukoha malli arutelus, kuid olgu see siin veel ära toodud. 1. "Eesti keele käsiraamat" ütleb: "Rahvusvahelise standardiga ettenähtud viisidest on meil eelistatav 1994-04-20, 2000-03-02". 2. Jutt pole artikli tekstis, vaid viites kasutamisest, mis minu meelest on oluline erinevus. Seega: ei, seda ei peaks parandama. Mind isiklikult see formaat ei häiri. Kui aga enamus vikipediste arvab teisiti, siis olgu. Taavi (arutelu) 6. november 2014, kell 00:17 (EET)
Loomulikum tunduks kuupäeva kasutamine n.ö õigetpidi, s.t järjekorras päev, kuu ja aasta. See oleks selgem, sest eri riikides kirjutatakse kuupäeva eri viisidel. Näiteks Rootsis kirjutatakse sageli enne kuu ja siis päev, aga mitte alati. Ühemõtteliselt selge on säärane kirjaviis vaid siis, kui kuupäev on suurem kui 12. Ssgreporter (arutelu) 6. november 2014, kell 00:36 (EET)
Kuupäevade osas, see kuidas neid välja kuvada on üks asi, aga see, et malli poole pöördumisel on siiski parem need kirjutada ISO standardi järgi. Kuupäevade kuvamise osas, ega see arvutiajastu nii kaua nüüd kestnud ei olegi ja algusaegadel olid kuupäevad kord üht ja kord teistpidi kirjutatud. Enamasti sõltus see riigist või siis ka lehekülje autori oma eelistustest. Millalgi tekkis aga soovitus kuupäeva kirjutamisel kuu välja kirjutada, kuid tollal kirjutati aastanumbrit veel kahe numbriga. Nüüdseka aga on see ISO 8601 standard informaatikas vägagi levinud (OK, enne 1583. aastat on sellega probleemid), kuid mõnes mõttes on selle kasutamine lihtsam kasvõi kuupäevadega tehtavate arvutuste pärast ja see puudutab ka muide kasutajate keeleoskust. Heakene küll, et eestikeelsed enimkasutatavad kuunimed on rahvusvaheliselt suhteliselt arusaadavad, aga kui meil on vaja kasvõi soome- või poolakeelsest vikist mingeid kuupäevi kasutada, hakkame võib olla ise kiruma. ISO kuupäevaga seda muret pole.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. november 2014, kell 02:02 (EET)
Eesti keeles minu meelest tegelikult pole erinevate järjestustega probleemi, kuna levinud on ainult üks järjestus. Võiksime seda probleemi mitte tekitada. Et mõnel maal võidakse kasutada mitut erinevat järjestust, see on minu meelest nii juba arvutieelsest ajast. Malli parameeter põhimõtteliselt võiks olla ühes kindlas vormingus ja miks siis mitte juba selles lihtsasti teisendatavas vormingus, aga malli kasutamine oleks siis keerulisem (kui ei tea üht õiget vormingut, tuleks alati juhendit vaadata). Küsimus on siin rohkem selles, kuidas kuupäeva lugejale näidatakse, mitte selles, kuidas kuupäev arvutile loetavalt sisestada või arvutile loetavaks teha.
Keele käsiraamat minu arusaamise järgi lihtsalt sedastab, et kui on tarvis kasutada mingit standardset vormingut, siis võiks eelistada kõnealust. Aga millal seda vormingut tarvis läheb (võib-olla mingis tehnilises dokumentatsioonis), see on lahtine.
Milles on artikli teksti ja viite teksti vahel oluline erinevus? Viide on n-ö punktidena kirja pandud, seal võib olla mõistlik lühendada. Aga jällegi, kuupäeva lühendamiseks on eesti keeles tavaks kasutada punkti, mitte sidekriipsu (pigem ka mitte kaldkriipsu), nagu eelmises arutelus viidatud eesti keele standardi seletuses öeldud. Pikne 6. november 2014, kell 13:56 (EET)

Üks loa küsimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palun vaadake Malli arutelu:KI. Äkki keegi võtaks loa küsimise enda peale. Andres (arutelu) 7. november 2014, kell 23:17 (EET)

Tegin katse leida piltide autorit ja temalt kasutamiseks luba küsida. --kanakukk (arutelu) 13. november 2014, kell 21:54 (EET).
4. detsembri seisuga olen saanud põhimõttelise nõusoleku nende failide kasutamiseks. Ma katsun selle kuidagi ära ka vormistada. --kanakukk (arutelu) 12. detsember 2014, kell 13:53 (EET).

Teoste kokkuvõtted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palun vaadake Malli arutelu:Sisukokkuvõte. Üks asi on teosed, mis on ise artikliväärilised, teine asi teosed, mis sobiksid ainult artiklite sisu allikaks ehk kasutamiseks viidetena. Minu arvates on seda teist liiki praegu tekkinud Ignoreerides tõde ja Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus. Iga teadusartikkel ei vääri vastavat entsüklopeediaartiklit. Adeliine 25. november 2014, kell 15:03 (EET)

Nõus, et teadusartiklid valdavalt pole artikliväärilised. Need kaks ka tõenäoliselt pole. Kui on artiklivääriline, siis see peaks siinsest artiklist välja tulema.
Aga malli arutelus pole päris see teema. Malli arutelus ja sealt viidatud aruteludes on eeldatud, et artikkel või muu teos, millest kirjutatakse, on artiklivääriline, aga märksõnaartikkel pole kirjutatud entsüklopeediaartiklina. Pikne 25. november 2014, kell 18:44 (EET)
Jah, ma tahtsingi kahte asja: suunata inimesi malli aruteluu ühe asja üle arutama ja teiseks anda märku ebasobivatest artiklipealkirjadest. Tänaseks on neid veel tekkinud. Kas see on kuskil koolitöö, et neid niimoodi palju korraga tekib? Adeliine 26. november 2014, kell 18:12 (EET)

Me peame need kuidagi ära seedima, kuigi see võtab aega. Andres (arutelu) 27. november 2014, kell 00:29 (EET)

Eks püüame seedida jah. Kirjutasin sellele õppejõule ka, vaatab mis saab. Adeliine 27. november 2014, kell 15:11 (EET)
Õppejõu ja tudengite vahel olid väiksed arusaamatused. Nende tööde ülespanek peeti nüüd kinni, rohkem ei peaks tulema. Õppejõud küsis, kas peaks need hoopis maha võtma, mina arvan (ütlesin talle ka), et las nad ehk esialgu olla, püüame neist midagi vormida. Adeliine 28. november 2014, kell 11:57 (EET)
See on hea, et nad kaastööd teevad. Minu meelest me reageerisime üle, nii me peletame nad eemale. Sõbralikum tuleb olla. Materjal on enam-vähem OK, meil on hullematki. Kuidas seda paigutada, on ise küsimus, aga mida rohkem psühholoogiast kirjutatakse, seda lihtsamaks see läheb. Andres (arutelu) 28. november 2014, kell 12:31 (EET)
Jah, ma rõhutasin õppejõule seda, et kavatsus ise oli väga hea ja kaastöö on üldiselt oodatud. Õppejõud ise oli veidi ehmunud sellest, kuidas välja kukkus ja ise ütles tudengitele, et pidage hoogu, enne kui mina temaga üldse rääkisin. Adeliine 28. november 2014, kell 12:36 (EET)
Praegu ei ole põhimõtteliselt muud hullu, kui et võib-olla artiklid ei ole iga artikkel eraldi võttes tähelepanuväärne. Praegu ei ole selge, kuidas sellega on, aga küll see pikapeale selgub, ja kui tarvis, saab materjali ümber korraldada. Ainult et mul ei ole praegu mahti nendega põhjalikumalt tegelda. Ühega ma tegelesin, aga rohkem praegu ei jõua. Andres (arutelu) 28. november 2014, kell 12:49 (EET)

Mulle ei tundu, et üle on reageeritud. Kaastööd iseenesest jah tuleks soosida ja suunata. Minu meelest pole pigem ükski neist teadusartiklitest artiklivääriline. Kui oleks artikliväärilised, siis artikli kohta käiva käsitluse asemel on ainult põhjalikumapoolne sisukokkuvõte. Teise siin viidatud artikli lõpus on veel midagi, mis ilmselt on originaaluurimus. Kui vormistada need kokkuvõtted ümber teadusartiklites käsitletud teemasid käsitlevateks artikliteks, siis tundub, et rahuldava (mitmekülgse ja neutraalse) käsitluse saamiseks on lihtsam eri allikaid kasutades otsast alata. Kui need kokkuvõtted sellisel kujul seisma jäävad, siis pole minu meelest midagi, mida on mõtet säilitada. Pikne 28. november 2014, kell 15:04 (EET)

Nojah, me peame need asjad ära seedima. Aga kui inimesed ei oska teha nii, nagu me tahame, ja me siis me lihtsalt kustutame nende töö ära, mis mõtet siis üldse on tahta, et meile midagi kirjutataks. Mulle tundub, et vähemalt suurem osa sisust on niisugune, millega on midagi peale hakata. Andres (arutelu) 28. november 2014, kell 17:30 (EET)
Kas sa tahad öelda, et entsüklopeediast ei tohiks eemaldada teksti, mis pole entsüklopeedia tekst, sest äkki teksti ülespanija solvub siis? Ma ei ütle, et kustutame lihtsalt. Loodame, et antud juhul õpitakse õppejõu tagasisidest ja ehk püütakse ka midagi paranada. Kui vaja, siis püüame veel juhendada. Kui on keegi teine, kes oskab nende töödega midagi peale hakata ja kellel pole käsitluse kirjutamiseks lihsam allikate juurde tagasi pöörduda ja otsast alata, siis palun, kustutamisega pole kiiret. Olgu, kuidagi kaudselt ehk on praeguse sisuga midagi peale hakata. Aga kui hiljem on näha, et ei hakata, siis igaks juhuks ebasobival kujul minu meelest sälitama ikkagi ei peaks, vähemasti mitte artikliruumis. Pikne 28. november 2014, kell 20:02 (EET)
Ei, ma mõtlen seda, et kui tekst ei ole nii kokku pandud, nagu me tahaksime, siis tuleb see ümber tõsta (ja vajaduse korral muidugi redigeerida ja täiendada), mitte kustutada. Selline materjal, mis üldse ei ole kasutatav, tuleb muidugi kustutada.
Mis tähendab, ei hakata, ma juba hakkasin, aga ma ei jõu seda kiiresti teha. Igatahes minu meelest ei ole praegu olukord nii hull, et peaks kustutama hakkama, ma tegin hädavajalikud ümberkorraldused ära. Raskus on praegu selles, et psühholoogia teemad on läbi kirjutamata, seda tuleb hakata tegema. Andres (arutelu) 28. november 2014, kell 20:44 (EET)
Entsüklopeediat saab kirjutada päris mitmel moel. Näiteks kas Britannica esseed polegi entsüklopeedia? Kuid on ilmselt nii mõnigi valdkond, kus tahtes asja põhjulikult kirjutada, siis pole enam aga üldse võimalik kirjutada nii nagu seni vikit tehtud on.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 28. november 2014, kell 21:41 (EET)
Ma ei tea, psühholoogia üldine kajastatus Vikipeedias tundub siinkohal kõrvalisena. Siin on konkreetsed kirjatööd, mille juures on eeskätt asi selles, et 1) need teadusartiklid pole artikliväärilised ja 2) käsitluse asemel on sisuks mahukas kokkuvõte (ja mõnel juhul pisut originaaluurimust), nii ka selle artikli juures, mida muutsid. Minu meelest mõlema küsimusega tegelemine ongi hädavajalik. Ma lihtsalt püüan olukorda realistlikult hinnata ja muu hulgas arutlesin, millisesse seisu need artiklid suure tõenäosusega jäävad, olgu pealegi mingisugune algus ära tehtud. Pikne 28. november 2014, kell 22:44 (EET)

Abipalve![muuda | redigeeri lähteteksti]

Tere! Vikipeedia administraatorid vaadake palun üle kasutaja ‎Sals100 (arutelu | kaastöö) - mõnel on vast 'varajased vastlaliud'...

‎Mariina 28. november 2014, kell 18:50 (EET) alias Простота

Вики-сабантуй[muuda | redigeeri lähteteksti]

Приглашаю всех в вики-сабантуй который пройдет 24-26 апреля 2015 года в Уфе. Регистрация тут. Срок подачи заявок: до 31 марта 2015 года включительно. --Kaiyr (arutelu) 2. detsember 2014, kell 20:06 (EET)

Tänu avaldamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhiksin tähelepanu sellele, et kui avada artikli ajalugu, siis on seal iga redaktsiooni järel sõna 'täna'. See ei tähenda tänast päeva, vaid võimalust avaldada tänu redaktsiooni tegijale. Pidin just küsima, et miks meil ei ole seda võimalust, samas kui ingliskeelses Wikipedias on. Ja avastasin siis, et meil on ka, ma pole lihtsalt varem märganud. Võib-olla leidub veel keegi peale minu, kes pole veel märganud. Taavi (arutelu) 4. detsember 2014, kell 01:09 (EET)

Juba ammu mind keegi administraator tänas aga siiamaani ei teadnud, kust kohas seda oli võimalik teha. Arvasin, et ainult administraatoritel on see võimalik. Tänan info eest! :) --Tiia (arutelu) 4. detsember 2014, kell 01:14 (EET)
Jah, see on seal mõnda aega, aga praegune sõnastus ei ole hea. Ehk võiks 'Täna' asemel olla 'Tänu' või 'Tänamine'? --Metsavend 4. detsember 2014, kell 02:42 (EET)
"Kiida"? --Kyng (arutelu) 4. detsember 2014, kell 14:00 (EET)
"Kiida" sobiks sinna rohkem. --Tiia (arutelu) 4. detsember 2014, kell 14:24 (EET)
Kiitmine ja tänamine on eesti keeles veidi erineva tähendusega. Peaasi, et me sinna "meeldib/like" ei pane :D. Mul tuli veel pähe variant "ütle "aitäh"". Ei pea tingimata ühesõnaline olema. Adeliine 4. detsember 2014, kell 15:10 (EET)
Arvan, et kiitmine ei sobi, sest see ei ole tähenduselt tõesti päris sama. Pakutud variantidest meeldivad mulle tänamine ja "ütle "aitäh"". Aitüma võiks ka olla. (OK, nali.) Taavi (arutelu) 4. detsember 2014, kell 20:57 (EET)
Kui muuta, peaks tekst jääma imperatiivi nagu selliste tegevuslinkide puhul üldiselt on. Võib-olla siis ka "avalda tänu".
Aga kas "täna" ikka on halb? Kas pole mitte nii, et kui te ei teadnud, kuidas tänada, siis sellepärast, et te ei teadnud, kus link asub? Kui teada, kus ingliskeelses vikis tänamisfunktsiooni link asub, siis võiks arvata, et see on kokkuviidav eestikeelses vikis samas kohas asuva lingiga "täna". Iseenesest tänamise funktsiooni on siin osatud kasutada küll, umbes aasta jooksul on seda kasutanud üle 50 inimese.
Kui "täna" tähendaks tänast päeva, siis mida see redaktsiooniga seoses tähendama peaks? Kuna "täna" on antud juhul linkidega "eemalda" ja "tühista" samas pundis, siis see viitab ka "täna" juures imperatiivile. Kusjuures nagu nende teiste linkidegi juures, on sõnade tähendus tinglik, kui ka valida täpsem või ühemõttelisem sõna, tuleb süveneda, et aru saada, miks selline link sellise koha peal on ja kuidas ta täpselt töötab. Sellepärast julgeks ma eelistada ikkagi praegust lakoonilisemat ja vähem ruumi võtvat varianti. Pikne 4. detsember 2014, kell 22:28 (EET)
praegune variant (täna) on halb, sest oluline on, et kohe mõistetaks. Muudame siis "kiida", ütle "aitäh" või "tänamine". Ma eelistaks esimest varianti ehk "kiida"--Bioneer1 (arutelu) 5. detsember 2014, kell 21:04 (EET)
Pooldan samaks jätmist samal põhjusel nagu Pikne: esimesel korral ei saa niikuinii aru, millega täpselt tegu, pärast juba tead. Praegune sõnastus on kõige täpsem ja teistega ühes reas.
Probleemi näen pigem selles, et see nupp ei torka üldse silma, ja läheb ka meelest, kus see on. Mina leidsin selle nupu alles hiljuti üles. Andres (arutelu) 5. detsember 2014, kell 21:52 (EET)
Mina leidsin selle nupu üles umbes aasta tagasi ja sain aru, mida see teeb, kuid unustasin ära. Nüüd avastasin uuesti. Arvan, et võiks siiski olla midagi muud kui "täna", sest pealiskaudsel vaatamisel võib teadvus jätta nupu registreerimata, pidada seda "täna"-t tänaseks päevaks. Kui seal oleks selgem sõna või väljend, siis oleks ka raskem seda registreerimata jätta. "Avalda tänu" on ka sobiv variant. Taavi (arutelu) 6. detsember 2014, kell 06:50 (EET)
Pooldan "Avalda tänu", sest siis saaksid funktsioonist aru ka need, kes muidu kvalifitseeruksid "esimesel korral ei saa niikuinii aru, millega täpselt tegu" alla. Hirvelaid (arutelu) 6. detsember 2014, kell 09:57 (EET)
Mõeldud oli, et ilma järele proovimata ta ei oska seda kasutada (juhendis ka seda pole). Olen nõus, et oleks väga hea, kui saaks kohe aru, aga pikaks ja lohisevaks ajada pole ka hea. Võib-olla piisaks juhendi koostamisest. Andres (arutelu) 6. detsember 2014, kell 10:12 (EET)
Juhend peaks ka olema, võib-olla saaks tänaja sealt teada, kas tänamisest ka mingit jälge jääb (mul tekkis kord probleem, et kas olin juba tänanud või mitte). Hirvelaid (arutelu) 6. detsember 2014, kell 14:04 (EET)
"Täna kirjutajat" võiks olla.Valju (arutelu) 8. detsember 2014, kell 20:39 (EET)
Mina pidasin pikalt "täna"-t just tänast päeva tähistavaks sõnaks ega süüvinud sellesse, mis täpsem point sellel lingil olla võiks. Ma arvan ka, et mingi selgem väljend võiks selle asemel olla. Minnekon (arutelu) 19. detsember 2014, kell 20:36 (EET)

Enamus kustutamise malle võiks asendada vaidlustatud malliga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kustutamise malliga seisavad lood aastaid. Võiks need kas ära kustutada aga kuna tegelikult on nad kehvalt vormistatud või ebareeglipärased siis võiks panna vaidlustus malli. See tähendab, et lugu pole kustutatud lootuses kunagi täpsemale teabele või selle valmimisele --Vaher (arutelu) 16. detsember 2014, kell 18:29 (EET)

No ja mis takistab vaidlustamise malliga lugudel aastaid seista? Kustutamismärkusega artikleid on ikka mitu korda revideeritud, samas kui tavalist toimetamismärkust on mõni artikkel varsti 10 aastat kandnud.--Kyng (arutelu) 17. detsember 2014, kell 08:16 (EET)

Writing weeks about Baltic region[muuda | redigeeri lähteteksti]

The Baltic region

Hello!

Today the writing weeks about the Baltic region have started on the Dutch Wikipedia!

Several times a year, especially during holidays, we organize on the Dutch Wikipedia writing weeks to focus much of our attention to a specific region in the world that can use some improvements, based on reasons. This edition is about the Baltic region, because on 1 January Latvia becomes the president of the Council of the European Union and Lithuania becomes member of the Eurozone and adopts the Euro as currency. But what do we (outside this region) know about these countries?

Everyone can participate in writing about Estonia, Latvia, Lithuania and the Kaliningrad Oblast. We work on both improving existing articles as writing new articles.

The Dutch project page is at nl:Wikipedia:Wikiproject/Schrijfweek/Baltische regio.

What can you do?

  • You can give us suggestions what certainly should be written/improved.
  • You can simple start up your own writing weeks, like about the Netherlands and Belgium.

Let's make Wikipedia better! Romaine (arutelu) 20. detsember 2014, kell 03:27 (EET)

Palun vastake[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaadake Arutelu:Randvere raamatukogu (Viimsi vald). Andres (arutelu) 20. detsember 2014, kell 14:59 (EET)

Vastasin. Pikne 20. detsember 2014, kell 16:09 (EET)

Paha nali?[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaatasin mina kõige oodatumaid lehti, et kas on midagi, millele minu nupp peale hakkab. Esimene ots oli täis olematuid kuupäevi. tahetakse 30. veebruari, lausa 31. veebruari tahavad. Ei teagi, kas selle peale nutta või naerda... - Melilac (arutelu) 20. detsember 2014, kell 15:29 (EET)

Vaata en:February 30, en:February 31. Andres (arutelu) 20. detsember 2014, kell 16:03 (EET)
Nojah, kuna nende kuupäevade lingid on kuupäevade navigeerimismallis, siis on neile kuupäevadele viidatud kõigi kuupäevade juurest. Proovisin korra neid linke sealt mallist ära võtta, aga ei lubatud. Pikne 20. detsember 2014, kell 16:09 (EET)