Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Et see lehekülg kipub minema liiga pikaks, tuleb aeg-ajalt osa materjalist arhiivida.
Eelnev arhiiv	Alusta uut teemat

Please use Embassy of the Estonian Wikipedia for translations and other requests from other Wikis.

SOPA

Lükkasin SOPA ja PIPA teemadel väikese teate üle. Praegu oleks hea aeg neid artikleid tõsiselt arendada. Ivo 17. jaanuar 2012, kell 16:28 (EET)

URAA

Jälgimiseks: http://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Deletion_requests/All_files_copyrighted_in_the_US_under_the_URAA – mis osas ja kui palju see meid mõjutab?--Morel 20. jaanuar 2012, kell 00:32 (EET)

Vaatasin selle nimekirja üle ja paistab, et meid see eriti mõjutada ei tohiks. Enamus pilte on sellised, mida meil kindlasti ei kasutata. Kokku mõjutab see vist ainult kahte fotot (Juan María Bordaberry ja Eduardo Acevedo Díaz). Ivo 20. jaanuar 2012, kell 01:55 (EET)

Pooleli artiklid

Äkki oleks parema ülevaate saamiseks võimalik tekitada ka olukorra, kus pooleli malliga artiklid läheksid ka automaatselt loendisse? Analoogselt toimetamist ja vormindamist vajavate artiklitega. Mina kasutan viimasel ajal neid loendeid toimetamistöö tegemisel, sest mõttetu on luua pidevalt uusi artikleid kui vana materjal on massiliselt korrastamata. Lihtsalt mõte. -- Toomas 29. jaanuar 2012, kell 12:31 (EET)

Pead silmas seda kategooriat? Sisuvälise kategooriana on ta lugejate eest peidetud. (Kõik toimetamiskategoorad võiks olla peidetud.) Peidetud kategooriaid näed redigeerimisakna allosas või kui teed eelistuste all valiku "Näita peidetud kategooriaid". 88.196.241.249 29. jaanuar 2012, kell 14:16 (EET)

Jah, ma ei tea, miks ma seda ei suutnud leida. Mul on need peidetud kategooriad otsingusse kaasatud, aga mingipärast sellest olen suutnud üle vaadata. Aitäh osutamast, see on abiks. Pidasingi kummaliseks, miks selle toimetamismalliga kategooriat ei kaasnenud, aga nüüd näen, et olin lihtsalt hooletu. -- Toomas 29. jaanuar 2012, kell 14:27 (EET)

Kultuurimälestised Vikipeediasse 2012

Eelmisel aastal korraldasime eduka fotovõistluse Kultuurimälestised Vikipeediasse ja saime juurde suure hulga pilte Eestimaa muinsuskaitseobjektidest. Sama tehti veel 17 Euroopa riigis koondnime all Wiki Loves Monuments. Sel aastal võtavad osa ka riigid mujalt maailmast. Kas saame meie siis nendest kehvemad olla? Eestis on kindlasti veel mälestisi, millest pole ühtegi vaba pilti Vikipeediasse panemiseks või saaks teha parema või põneva nurga alt vaatava foto. Seega kutsun nii eelmise aasta vabatahtlikke kui kõiki teisi vikipediste appi seda võistlust korraldama. Igaüks saab midagi teha. Kui sulle meeldib näiteks plaane välja mõelda või programmijuppe nikerdada, e-kirju saata, joonistada, inimestele infot jagada, sponsoreid otsida, auhindu välja mõelda, fotonõuandeid jagada, oma sõpradega koos fotoretkele minna jne... mõtle ise, mida sa oskad ja mis sulle meeldib ja leiame sulle rakenduse. Ka lihtsalt oma mõtete ja arvamuse jagamine võib palju aidata, ei pea üldse suurt vastutust enda peale võtma. Mina tundsin küll eelmise aasta võistlust koos teistega korraldades, et saame millegi suure ja toredaga hakkama. Kui tahad ka nii tunda, siis anna oma huvist nädala jooksul teada. Tegutsema me veel nii vara ei hakka, aga see tuleb küll ära teatada, et Eesti sel aastal osa võtab. Võtab ju, eks? Adeliine 6. veebruar 2012, kell 09:30 (EET)

Selle yleskutse võiks me Facebooki ka riputada. Ja miks mitte blogisse. --Oop 6. veebruar 2012, kell 09:59 (EET)

Mõttekriips ja sidekriips artikli pealkirjas ja otsisõnad

Sai kirjutatud artikkel pealkirjaga "Eesti-Soome kirjandussuhted", mida saab jätkatud. Artikli pealkiri on mõttekriipsuga (Eesti–Soome), mitte aga sidekriipsuga. Eesti keeles peab eesti grammatika järgi olema sellistel juhtudel mõttekriips, mitte sidekriips. See aga vist mõjutab otsingut. Teistel artiklitel, kus on sees Eesti-Soome, on reeglitevastaselt sidekriips. Nähtavasti sellepärast, kui valida Eesti-Soome kirjandussuhted s i d e kriipsuga, siis EI ilmu mõ t t e k riipsuga artikkel "Eesti–Soome kirjandusssuhted" nähtavale. Mida peaks tegema? Oleks hea, kui keegi saaks seda asja kontrollida ja seaks selle asja korda, nii nagu siin on hea tava. Ja paneks vastavasse kohta ka õpetuse. Tänu. --Kaisulahti 8. veebruar 2012, kell 13:35 (EET) LISAN IGAKS JUHUKS KÕNEALUSE ARTIKLI LINGI http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti%E2%80%93Soome_kirjandusssuhted --Kaisulahti 8. veebruar 2012, kell 13:40 (EET)

Siin on siiski kohane sidekriips, vt http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=81 – punkt 8 --Morel 8. veebruar 2012, kell 13:49 (EET)

Hüva. Valikuid leidub. Jäägu sidekriips. Tänu. Artikkel on pealirjastatud aga mõttekriipsuga ja otsisõnade peale nähatavale ei ilmu. MIDA TEHA? Kas ümbersuunamine? Ei oska neid asju. OLEKS TARVIS ABI. Või peaks artikli kustutama ja uuesti üles laadima? Selliseid asju saab vist teha administraator? --Kaisulahti 8. veebruar 2012, kell 14:41 (EET)

WikiWomenCamp, Argentina, May 2012

I am using Google Translator. I do not speak Estonian. I am helping to organise a conference for women involved with Wikimedia Foundation projects. (http://meta.wikimedia.org/wiki/WikiWomenCamp ) If possible, would like a woman from Estonia to attend. It will be an opportunity to gain leadership skills, and to interact with women from other countries who are trying to help improve Wikimedia in their own countries. In preparation for this conference, we are trying to benchmark the participation rates of women on Wikimedia projects, the places women participate and content related to women from specific countries. We have created a page about Estonia at http://meta.wikimedia.org/wiki/WikiWomenCamp/FAQ/Perspectives/Estonia. It would be fantastic if people from Estonia could help improve this page, or create a version that is written in Estonian. Thank you for your help and patience.--22Kartika 9. veebruar 2012, kell 16:54 (EET)

Ma kasutan Google Translator. Ma ei oska eesti keelt. Ma aidates korraldada konverentsi naiste seotud Wikimedia Foundation projektid. (http://meta.wikimedia.org/wiki/WikiWomenCamp) Kui võimalik, tahaks naine, Eesti osaleda. See on võimalus saada juhtimisoskusi ja suhelda naised teistest riikidest, kes üritavad parandada Wikimedia oma kodumaal. Ettevalmistamisel sellel konverentsil, püüame võrrelda osalemise määr naiste Wikimedia projektide kohtades osalevad naised ja sisu on seotud naiste konkreetsete riikidega. Oleme loonud lehekülje kohta Eestis http://meta.wikimedia.org/wiki/WikiWomenCamp/FAQ/Perspectives/Estonia. Oleks fantastiline, kui inimesed Eestist võiks aidata parandada seda lehekülge või luua versioon, mis on kirjutatud eesti keeles. Täname abi ja kannatlikkust.--22Kartika 9. veebruar 2012, kell 16:54 (EET)

Verstapost

Täna u 12.30 täitus eestikeelses Vikipeedias 3 miljonit redaktsiooni. Ivo 11. veebruar 2012, kell 18:02 (EET)

Vene vikis Eesti nädal

13. – 19. veebruar on vene vikis Eesti nädal ru:Проект:Тематическая неделя европейских регионов/Эстонская неделя. --Mona 12. veebruar 2012, kell 14:00 (EET)

Lähme siis appi. Aga sellega seoses on tähelepanuväärne, kui paljudel vene vikisse kavandatud artiklitel puudub eesti vaste. Pyyaks needki ära teha? --Oop 12. veebruar 2012, kell 15:08 (EET)

Эй, ухнем! Eestikeelses vist taolistest nädalatest tolku poleks, kirjutajaid on liiga vähe? Või siiski?--Morel 12. veebruar 2012, kell 16:01 (EET)

Kaks aastat tagasi Läti nädalal kirjutati 63 uut artiklit ru:Википедия:Проект:Тематическая неделя европейских регионов/Латвия. Selle tulemuse võiks vähemalt lüüa :) Mona 12. veebruar 2012, kell 16:15 (EET)

Me võiks mitte nädalaid, vaid kuid proovida. Või tegelikult, kui aus olla, me võiks korraldada mõnel konkreetsel teemal väikesi vikimaratone: koguneda väikese kambaga kellegi elutuppa või mõnda ylikooliruumi ning teha mõne tunni jagu kontsentreeritud tööd, olgu või nelja-viiekesi. Äkki kraabiks MTY taskupõhjast natuke tee-ja-kypsiseraha ka. --Oop 12. veebruar 2012, kell 16:29 (EET)

Kaastöö loendur ja loodud artiklid

Kaastöö loenduri ja loodud artiklite lingid Eri:Kaastöö allääres ei töötanud, sest neid toolserveris pidava kasutaja konto aegus. Teine kasutaja võttis koodi üle, lingid on nüüd vastavalt tema kasutajanimele. Muutsin kaastöö lehe jaluses ära. Muu kõik sama. Adeliine 14. veebruar 2012, kell 16:46 (EET)

Michael Patrick Kaltenhauser

Привет из русской и латышской Википерии коллеги! Сразу извиняюсь, что пишу не на эстонском.
У меня к вам есть одна просьба - перевести на эстонский статью о футболисте ru:Кальтенхаузер, Михаэль. В прошлом сезоне он играл в составе JK Sillamäe Kalev, а в этом - будет в рядах JK Tammeka [1].
У меня у самого в планах написать о нём в латышской Википедии (с en.wiki статья была удалена, а de.wiki его пока не интересует). Так что буду очень признателен, если кто-то откликнется! С уважением, Dark Eagle 14. veebruar 2012, kell 21:57 (EET)

Robotite kasutamine

1.Kas robotite kasutamine selleks, et esile tuua mingi asutuse töövili muutumatul kujul, on ikka autoriõigustega kooskõlas? Mismoodi on Krattboti kasutamiseda (andmemaas ISIK jt vastavad.) 2.Kas boti kasutamine on kooskõlas botist hoidumise poliitikaga? Palju kasutavad botist hoidumiseks vastavaid programme. --Biblikas 15. veebruar 2012, kell 10:49 (EET)

1. Sõltub sellest, mis kujul seda tehakse. Kui kysimus on selles, et genereerida kellegi olemasoleva andmebaasi kirjetele linke Vikipeediast, siis see ei tähenda autoriõigusega kaitstud andmebaasi kopeerimist. Kui kopeeritakse teksti või pilte, on see autoriõiguse rikkumine ja ka Vikipeedias keelatud. 2. Kelle poliitikaga ja mis programme? Kui keegi ei taha, et tema veebilehti botid kylastaks, paneb ta root directory'sse robotikeelu ja asi tahe. Aga see on puhtalt tema enda rõõm. Kui ma kuulutan välja oma isikliku "botist hoidumise poliitika", siis see mõjutab mu enda tegevust ja ei kedagi muud. Või on jutt mingist Vikipeedia poliitikast, millest ma veel kuulnud ei ole? --Oop 15. veebruar 2012, kell 23:23 (EET)

Pidades silmas Euroopa inimõiguste kohtunik Julia Laffranque'i kaunis kategoorilist väidet – "juriidika on valdkond, kus on keeruline asju põhjendada ja kommenteerida nii selgelt, et tavainimesed sellest täpselt aru saaksid" (delfi, 5.11.2009), ning lisaks sellele veel asjaolu, et pole mul õnnestunud tudeerida õigusteadust, siis võib-olla et ei peakski sõna võtma, aga minu mäletamist mööda, ei tohi andmebaase, erinevalt trükistest, ka mitte isiklikuks otstarbeks kopeerida (vt nt AõS § 18 lg 2 p 3 ja Karmen Linask, "Autoriõigus raamatukogus: mida on kasulik teada"). See vist tähendab seda, et ilma loata ei tohi vist isegi linke artiklitesse panna. Sellegipoolest, enne suure töö tagasipööramist, tasuks asjaosalistel see nõusolek ühes seda saatvate vabandustega hankida. --kanakukk 19. veebruar 2012, kell 23:09 (EET).

Ei tahaks hästi uskuda, et linkide lisamine andmebaasikirjetele on sama mis andmebaasi kopeerimine. Aga juriidiliselt on muidugi kõiksugu perverssused võimalikud, nii et tasuks kontrollida. --Oop 20. veebruar 2012, kell 12:49 (EET)

Muuseas, siin võiks asjasse puutuda AõS § 19 lg 1 ja 2, ehkki linkimise juriidiline staatus on praegu segane. --Oop 20. veebruar 2012, kell 12:54 (EET)

Linkide lisamine andmebaasile ei ole selle kopeerimine. See on lubatud.--WooteleF 20. veebruar 2012, kell 17:37 (EET)

Küsimusest robotitest hoidumise eesmärgi kohta ei saanud aru, palun täpsustada. Samas märgin siinkohal ära, et minu meelest ei ole robotite kasutamine korduvate rutiinsete tegevuste läbiviimiseks küll ebasoosingus. Ammuilma tuleks kategooriate loomine sünniaastate, teenetemärkide ning biograafiate jt loendite koostamine anda üle robotitele. --kanakukk 19. veebruar 2012, kell 23:09 (EET).

Loendid on vaheetapiks linkide lisamisel artiklitesse. Kui mõni loend ei sobi, siis kustutatagu. --WikedKentaur 20. veebruar 2012, kell 17:31 (EET)

Ehk annad lingi mõnele sellisele loendile.--WooteleF 20. veebruar 2012, kell 17:37 (EET)

Vikipeedia:Vikiprojekt Biograafiad/EEVA ja Vikipeedia:Vikiprojekt Biograafiad/ISIK. --WikedKentaur 20. veebruar 2012, kell 18:03 (EET)

Mina ei näe neis rikkumist, sest kasutatud on vaid osa andmebaasidest leitavat infot.--WooteleF 20. veebruar 2012, kell 18:18 (EET)

Tõepoolest, andmebaasist yhe või paari parameetri alusel tehtud päringu salvestamine ei ole autoriõiguste rikkumine. See on andmebaasi kasutamine vastavalt AõS § 25-1: "Andmebaasi või selle koopia õiguspärasel kasutajal on õigus ilma autori nõusolekuta ja täiendavat autoritasu maksmata teostada kõiki tegusid, mis on vajalikud juurdepääsuks andmebaasi sisule ja selle sisu tavapäraseks kasutamiseks." --Oop 20. veebruar 2012, kell 18:35 (EET)

Üks Saksamaa entsüklopeedia ei lubanud oma märksõnastikku saksa vikipeedias avaldada. Andres 21. veebruar 2012, kell 05:29 (EET)

Eks kohalikud seadused ja nende tõlgendused on erinevad. --Oop 21. veebruar 2012, kell 08:34 (EET)

---

Natuke teemaväline, aga mis robotitesse puutub, siis kas oleks potentsiaali sellel, kui teha mingi lehekülg "soovitud robotitööd" (umbes nagu soovitud artiklid ja pildid)? Mõte see, et kui mul on mingi töö, mida saaks robot teha, aga mul endal robotit pole ja ei oska teha, siis keegi teine, kellel on robot, saaks selle töö ära teha. Näiteks mingid masskategoriseerimised jne. Kuidas robotiomanikud sellesse suhtuksid? See lehekülg ei tohiks muidugi "seisma jääda" nagu soovitud artiklid, et kui kellelgi tuju tuleb, siis teeb. Neid robotitöid oleks üldiselt üsna kiiresti mõistlik siis ära teha. Adeliine 21. veebruar 2012, kell 13:39 (EET)

Paljusid massmuudatusi saaks ka ilma mingite robotiteta ära teha, kui oleks lubatud kasutada erilehekülge replace text. Aga seda vististi keskusest lubada ei taheta. -- Ahsoous 21. veebruar 2012, kell 16:59 (EET)

Inglise Vikipeediast peaks ka teoreetiliselt abi saama paluda, seal on see leht Wikipedia:Bot requests. Pelmeen10 22. veebruar 2012, kell 14:12 (EET)

Tähelepanuväärsuse kriteeriumid

Nagu järjekordselt selgus, on meil vaja tähelepanuväärsuse kriteeriumeid. Loomulikult ei saa need olla lõplikud ja vaieldamatud, kuna alati esineb piiripealseid juhtumeid, ent me saame siiski mingid reeglid paika panna, et iga jauram ei saaks reeglite puudumisele apelleerida. ("Ja küsimus on ka selles, et kuidas nad saavad öölda et see ja see allikas ei ole usaldusväärne tähelepanuvöörtuslik? See on nii individuaalne küsimus! /---/ Viki on mailma entsüklopeedia ja iga väike looma tüüp peab seal sees olla, ainult nii ta saab olla täielik, seega ma ei usu et see on korrektne et meid ilma põhjuseta eemaldatakse.") Tegin sellise visandi: Kasutaja:Oop/Ettevõtete tähelepanuväärsuse reeglite visand. Muditagu. --Oop 15. veebruar 2012, kell 23:23 (EET)

Väärtajakirjandusest

Minu meelest võiks ajalehele Postimees autoriõiguste rikkumise osas kõvahäälse märkuse teha (juhtida nende tähelepanu AõS § 12 punktidele 1, 2 jne). Kui on ikka pandud litsents, et foto autori nimi tuleb kirja panna, siis ei ole minu meelest siin küll ruumi kaksipidi arvamiseks. Näiteks illustreeris täna postimees.ee artiklit "ERR: hauaplaatide leid lükkab Kuressaare kiriku remondi tähtaja edasi" Ivo tehtud pilt. Mina Ivo eest rääkida ei tea, aga minu tehtud piltide puhul olgu küll autori nimi/pseudonüüm kirjas. --kanakukk 17. veebruar 2012, kell 10:29 (EET).

Pildi kirjelduslehel olev sõna should küll ei kohusta mainima -- Ahsoous 17. veebruar 2012, kell 14:50 (EET)

Kui litsents on cc-by-sa, siis peab tingimata omistama ju? Adeliine 17. veebruar 2012, kell 15:10 (EET)

omistatud ju on, seda küll tuleb ju nii teha nagu autor tahab, aga mida ta tahab? Muidugi seal on veel topeltlitsents (GFDL) ka ja klausel, et kasutaja valib välja selle mida ta ise soovib... nüüd mida õieti ka Postimees soovib me ei tea, aga äkki nad andsid sellega oma teksti ise ka GFDL-i alla ;) -- Ahsoous 17. veebruar 2012, kell 15:21 (EET)

Aga mul on selline mulje jäänud, et see cc-by-sa ütlebki, et tuleb minimaalselt autori nimi öelda. Enamik üleslaadijaid ei pane ju mingeid oma tingimusi kirja, litsents peaks nagu kõik ära ütlema. Kui Postimees annab teksti GFDL-i alla, peaks see artikli juures märgitud olema ja tegelikult GFDL nõuab, et litsentsi tekst oleks ka juures :P (või vähemalt link). Adeliine 17. veebruar 2012, kell 15:30 (EET)

Autori nime ei pea mainima, kui autor pole sellest selgelt märku andnud.--WooteleF 18. veebruar 2012, kell 12:00 (EET)

Kus selline asi kirjas on? Litsentsitingimustes on kirjas "Need õigused on teil järgmistel tingimustel: Autorile viitamine — Te peate viitama teose autorile samal kujul, nagu seda on teinud autor või litsentsiandja (kajastades kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetust, avaldamisallikat jms)". Ma saan sellest nii aru, et kui commonsis on pildi juures minu (kasutaja)nimi, siis vastavalt selle tingimusele tuleb nimi ka mujal pildi juurde panna. Ja iga pildi juures on selle üleslaadija nimi olemas. Seega tuleb vastavalt litsentsitingimusele nimi nimetada ja pole vaja seda eraldi juurde kirjutada. Millest mina aru ei saa või millest teie aru ei saa? Adeliine 20. veebruar 2012, kell 19:34 (EET)

Jajah, võiks kära teha küll. Ma veidi aega tagasi nägin enda tehtud pilti facebookis Tartu piltide albumis, mingi raam oli ümber pandud dorpat.ru kirjaga. Iseenesest tore, levitada ja muuta võib ju ikka, aga autori nime ega päritolu kirjas polnud. Dorpat.ru lehelt ma ka ei leidnud seda infot. Kirjutasin siis lehe haldajale (õigemini google translate kirjutas vene keeles) ja mingid märked said kusagile juurde. Kui ikka ise ei torgi, siis nad ei oskagi üldse litsentsitingimusi vaadata. Ja mitte ainult piltidega. Vaata seda (ma muidugi ei tea, kas kõik saavad sellele ligi). Adeliine 17. veebruar 2012, kell 14:01 (EET)

Kas te suudate veel sarnaseid juhtumeid leida? Ajakirjandus, poliitikute ja erakondade kodulehed... mis iganes suured ja tähtsad, kes Wikipediat kasutavad, kuid ei viita. Ma kirjutaks sellest yhe loo, mis sobiks praeguse autorikaitsepaanika taustal meediasse nagu rusikas silmaauku. Lihtsalt näitena sellest, et kui juba praeguste elementaarsete põhiõigustega ei suudeta normaalselt ymber käia, ega siis karistuste karmistamine kah ei aita. --Oop 17. veebruar 2012, kell 18:22 (EET)

Kas enne ajakirjanduse sarjamise kallale asumist ei peaks korda tegema Vikipeedia enda viitamata lehti või mahakirjutusi?--Morel 17. veebruar 2012, kell 18:30 (EET)

Neid ei ole väga palju, me võiks need paari väikese vikitalguga korda teha. (Ettepanekuid koha ja aja asjus?) Aga yldiselt on probleem laiem. Ma ei usu, et yhelgi poliitikul, keda hiljuti piltide virutamisega seoses nöögiti, oli midagi väga kurja kavas. Inimesed lihtsalt ei mõtle sellistele asjadele. Autoriõiguse ideoloogia ja inimeste hoiakute vahel on lõhe; rangelt võttes on Postimees pannud toime autorsuse varguse, mis on karistatav reaalse vanglakaristusega, ent vaevalt usub keegi, et PM toimetaja peaks nyyd vangi minema. Aina laiemast kriminaliseerimisest ACTA laadis ei ole sellises olukorras abi. --Oop 17. veebruar 2012, kell 19:19 (EET)

Olen näinud korduvalt kui on mainitud allikana wikipediat, kuid tavaliselt on need olnud suht vabade tingimustega pildid, kus autor ei nõua enda äramainimist.--WooteleF 18. veebruar 2012, kell 12:00 (EET)

Võib-olla tuleks teha eestindatud piltide kasutusjuhised commons:Commons:Reusing content outside Wikimedia eeskujul. --WikedKentaur 20. veebruar 2012, kell 17:34 (EET)

Terminoloogiaprogrammi juhtkomitee seisukoht: Vikipeedia formaat sobib terminoloogiatöö läbiviimiseks

Info: Esitasin 8.12.2011 Terminoloogiaprogrammi juhtkomiteele küsimuse, kas Vikipeedia formaat on terminoloogiatöö läbiviimiseks terminoloogiaprogrammi seisukohalt aktsepteeritav? Sain komitee 15.2.2012 toimunud koosoleku põhjal vastuse, et Vikipeedia formaat sobib terminoloogiatöö läbiviimiseks.--Andrus Kallastu 18. veebruar 2012, kell 18:03 (EET)

Ma saan nüüd aru, et terminoloogiatööd hakatakse vikipeedia formaadis läbi viima? :O Ave Maria 18. veebruar 2012, kell 19:54 (EET)

Kas see tähendab, et sellest programmist saaks küsida raha Vikipeedias terminoloogiaga tegelemiseks?--Morel 18. veebruar 2012, kell 22:40 (EET)

Kui raha küsida, tuleb kõigepealt moodustada autoriteetne komisjon, kes on nõus tööd vikis tegema.

Teiseks tuleb Vikipeedias läbi arutada, kuidas töö hakkab käima. Andres 19. veebruar 2012, kell 08:34 (EET)

Mida selle formaadi all nüüd täpselt mõeldakse: kas wiki tarkvara kasutamist, samade põhimõtete alusel mingite asjade tegemist või kogu töö otseselt Vikipeedias tegemist?--Kyng 19. veebruar 2012, kell 15:19 (EET)

Esitasin küsimuse, kuna lehel http://www.rakenduslingvistika.ee/index.php?view=content&id=149 on tekst: "On soovitatav, et terminoloogiaprogrammi toetuse saanud terminisõnastike ja terminibaaside tegijad kasutaksid mõistepõhist üldkasutatavat terminibaasi. Veebipõhiselt on saadaval kaks Eestis tehtud ja edasi arendatavat töövahendit: Werkdata OÜ loodud termbases.eu ja Eesti Keele Instituudi sõnastikusüsteemi EELex terminoloogiavariant. Kummagi abil on võimalik terminoloogi tööd lihtsustada ja sõnastike kvaliteeti parandada." Terminoloogiaprogrammi juhtkomitee meelest vastab mõistepõhise üldkasutatava terminibaasi nõuetele ka Vikipeedia.--Andrus Kallastu 21. veebruar 2012, kell 00:37 (EET)

Kuidas see reaalselt käiks? Andres 21. veebruar 2012, kell 05:33 (EET)

Selle seisukoha järgi erialaterminoloogia töörühm või komisjon, mis taotleb riigieelarvelist toetust[2], võib oma tööd teha ka Vikipeedias. Järgmine taotlemise tähtaeg on 15.9.2012. --Andrus Kallastu 21. veebruar 2012, kell 13:36 (EET)

"Mall:toimeta" vigane?

Kuulge, kas keegi on midagi malliga "toimeta" teinud? See jätab üsna koleda tühimiku, kui on kasutatud ka malle "keeletoimeta", "allikad" jne (vt nt Johan Pitka). --kanakukk 20. veebruar 2012, kell 11:30 (EET).

Parandatud. 193.40.10.180 20. veebruar 2012, kell 11:53 (EET)

Internetist leitud pildi kasutamine

Tere! Lugesin küll piltide kasutamise, viitamise ja vrmistamise kohta, kuid segaseks jäi nendega seotud autoriõigused. Kui ma kasutan enda pilti, siis on loogiline, et autoriõigused kuuluvad mulle, kuid kui ma kasutan internetist leitud pilti, siis kas piisab sellest, kui ma märgin ära fotograafi/pildi omaniku või on sellest vähe? Mis saab siis, kui ma pildi autorit ei tea, nt pärineb kuskilt välismaa leheküljelt - kas neid tohibki üldse kasutada? Tänud kõigile aitajatele!

Põhimõtteliselt on lugu lihtne. Kasutada tohib kolme liiki pilte: 1) need, mis on avaldatud vaba litsentsiga (näiteks need, mis on Wikimedia Commonsis); 2) need, mida on seadusega lubatud vabalt kasutada (nt need, mille autor on vähemalt 70 aastat surnud; Eestis avalikus ruumis asuvate kunstiteoste fotosid lubab autoriõiguse seadus tarvitada mitteärilisel otstarbel, sestap tohib neid pruukida eestikeelses Vikipeedias, kuid mitte teistes vikides, kus on rangemad reeglid); 3) need, mille vabalt avaldamiseks on autorilt saadud otsene kirjalik luba (soovitavalt e-kirjaga, mis on saadetud edasi Wikipedia OTRS-systeemi - kysi selle kohta WooteleFi käest). Kõik muu, kahju kyll, on keelatud. Sealhulgas internetist (või ka tänavalt, liftist või raamatust) leitud pildid. --Oop 21. veebruar 2012, kell 20:11 (EET)

väärismetallindus

missugustes seadmetes täpsemalt kasutatakse väärismetalli(traadid,osad jms)ja mis väärismetalliga konkreetselt-teatud seadmes tegu.

Tere Veikko68!, kas sa pead silmas Väärismetalltoodete seaduse alla käivat sisaldust või mingit tegevust?, allakirjutamiseks kasuta ~~~~ suwa 23. veebruar 2012, kell 11:26 (EET)

Eesti Vabariigi aastapäev

Artikkel Eesti Vabariigi aastapäev tuleb täna Google'is logo peal klikkides esimesena välja. Täiendatagu-parandatagu, seal on toimetamismärge.--Morel 24. veebruar 2012, kell 00:36 (EET)

Pika Hermanni lipuheiskamisest pole ühtegi vaba pilti? --WikedKentaur 24. veebruar 2012, kell 09:38 (EET)

Tähtpäevad ja juubelid

Meil on mitmeid kordi juhtunud, et üldise arutelu alla ilmub postitus: "täna on isiku X X juubel/suurmaaastapäev või Y tähtpäev, eestikeelne artikkel vajab tugevat toimetamist, aga google kaudu tuleb metsik liiklus". Viimane juhtum oli Vabariigi aastapäev. Äkki oleks mõistlik koostada nimekiri (luua nt Vikiprojekt:Tähtpäevad vms) kus oleks aastate ja kuude kaupa kirjas tähtsamad riigipühad, tähtpäevad ja oluliste isikute juubelid/ümmargusemad surmaastapäevad, mille puhul võib oodata ajutiselt suurt huvi kasvu. Lühidalt: üritaks õige probleeme ette näha/ennetada?--Kyng 25. veebruar 2012, kell 13:06 (EET)

Ma ei ole kuigi kindel, et siinses keskkonnas on kuigipalju neid kaastöölisi, kes hiromantikaga tegelevad, mistõttu on vast mõistlikum hoopis Google enda käest küsida, mida nad esilehele panna kavatsevad. Tähtpäevi oskaksin vast veel nimetada, aga läbi aegade tähelepanuväärseid inimesi loendama hakata... mulle tundub, et ei ole mõtet oma aega niisugusesse tegevusse panustada. --kanakukk 25. veebruar 2012, kell 14:10 (EET).

Noh, 100. sünni- ja surmaastapäevad võiks nt olla, ja teised väga ümmargused. Nagu Luts oli.--Morel 25. veebruar 2012, kell 14:15 (EET)

Ja Ristikivi tuleb. --Oop 25. veebruar 2012, kell 14:19 (EET)

Google mainimine on lihtsalt osa näitest, ei olnud mõeldud keskse teemana. Jätsin ka täpsustamata, et tuntud isikute all mõtlesin eelkõige tuntud eestlasi ja tuntuse all üldtuntust. Oskar Lutsu teab ikka enamus eestlasi ja lõpmata palju nii tuntud eestlasi nüüd ka ei ole. Ristikivi on jälle päris hea näide. Riiklike tähtpäevi meil ka hordide kaupa ei ole: Riiklikud pühad ja lipupäevad. Esialgu võikski keskenduda kõige-kõigematele: näiteks Eerik Kumari oli veel 5 minutit tagasi minu jaoks tundmatu nimi (mis ei tähenda, et tema artiklit ei võiks 100. juubeli puhul üles vuntsida, väga hea algatus Monalt :) ) aga Vikipeedia:Eesti_100#Inimesed ja Vikipeedia:Eesti_200#Inimesed nimekirjadest näiteks tundmatuid nimesid ei leia. Selliste inimeste juubelitel võidakse tõenäoliselt korraldada konverentse ja ilmuda artiklid suuremates päevalehtedes, mis omakorda toob kaasa suurema huvi nende inimeste kohta internetist infot otsida.--Kyng 25. veebruar 2012, kell 15:13 (EET)

Jah, sellepärast saigi kõigest liivakast tehtud. Kas emakeelepäeva artikkel on siis järgmine, mis hoogtööna pikemaks saab :) --Mona 25. veebruar 2012, kell 16:49 (EET)

Tegin [3] algust. Eerik Kumaril tuleb näiteks 100. sünniaastapäev. --Mona 25. veebruar 2012, kell 14:48 (EET)

8. aprill Sonja_Henie 100, jne 1912 saab osa infot, nt 10. juuni – maadleja Martin Klein tõi Stockholmi olümpiamängudelt Eestisse esimese olümpiamedali suwa 25. veebruar 2012, kell 16:21 (EET)

Esimene suurem pauk tuleb ylehomme: Juri Lotman 90. Tagumine aeg kõpitseda. Muuseas, praeguse nimistu kõige uhkem juubel on Caligula 2000. synniaastapäev. Loodetavasti tulevad Roomas suured pidustused. --Oop 26. veebruar 2012, kell 20:25 (EET)

Vikipeedia suvepäevad 2012

Praegusel yldkoosolekul tehtud ettepanekud on siin: Kasutaja:Oop/Suvepäevad 2012. Palume arutlema. --Oop 25. veebruar 2012, kell 17:27 (EET)

mitut vikipedisti on vaja lambipirni pessa keeramiseks?

Ühte, kes loob artikli elektripirn alustuse. Teist, kes lisab artiklile toimetamismärke. Kolmandat, kes laiendab artiklit. Neljandat, kes lisab märkuse, et artiklis pole viidatud kasutatud allikatele. Viiendat, kes kahtleb elektripirni tähelepanuväärsuses. Kuuendat, kes lisab artiklile kustutamismärke. Seitsmendat, kes tõestab, et elektripirn on tähelepanuväärne ning eemaldab kustutamismärke. Kaheksandat, kes lisab viited kasutatud allikatele. Üheksandat, kes lisab pildi elektripirnist. Kümnendat, kes seab kahtluse alla pildi kasutusõigused, kuna selgus, et pildistatud pirni disain on autoriõigustega kaitstud. Üheteistkümnendat, kes lisab uue pildi, pirnist, mille disain pole kaitstud. Kahetestkümnendat, kes artikli ära toimetab. Ning kolmeteistkümnendat, kes veendununa, et elektripirni mõiste on juba piisavalt lahti seletatud, võtab elektripirni kui sellise ning keerab ta pessa. --WikedKentaur 25. veebruar 2012, kell 23:08 (EET)

 :) Ivo 25. veebruar 2012, kell 23:10 (EET)

Aga kas Sa ta loendisse kandsid? Ja kes kategooriatega tegeleb?--Morel 25. veebruar 2012, kell 23:10 (EET)

Noh, tegelikult on meil tegemist ikkagi hõõglambi, mitte elektripirniga, eksole... :D Adeliine 25. veebruar 2012, kell 23:55 (EET)

Keelenurk

Meenutused, mida võiks silme ees hoida ja artiklite parandamisel arvestada (täiendage!):

• Sõna omistama ei soovitata kasutada tähenduses andma või määrama (nt aunimetust, teenetemärki). Omistama tähendab kellelegi midagi omaks v kuuluvaks pidama (ÕSi näited: Tulele on omistatud maagilist mõju. Kunstnikule ekslikult omistatud teos. Õpetaja omistas Juku pahateo Mikule). Auhind, autasu, teaduskraad, tiitel, privileeg antakse. --Morel 28. veebruar 2012, kell 23:37 (EET)
• ...