Vikipeedia:Üldine arutelu

Allikas: Vikipeedia

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 90 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.

Arhiiv
Alusta uut teemat
NB! Please use the embassy of the Estonian Wikipedia for translations and other requests from other wikis.


Sisu K-44[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tere. Ma olen jälle uue artikkeli krobelises eesti keeles kirjutanud: Kasutaja:Gwafton/Sisu K-44. Kas tee saate aidata parandata keelt? Tänän palju. --Gwafton (arutelu) 2. september 2013, kell 03:20 (EEST)

Ma unustasin mainida, et artikkeli võib näha inglise keeles siin: en:Sisu K-44. --Gwafton (arutelu) 2. september 2013, kell 10:24 (EEST)

See artikel on nüüd siin: Sisu K-44. Õigekiri on kindlasti väga halb, loodetavasti keegi parandab seda. --Gwafton (arutelu) 22. mai 2014, kell 20:41 (EEST)

Media Viewer and your wiki[muuda | redigeeri lähteteksti]

Media Viewer lets you view images in larger size, for a more immersive experience.

My apologies for writing in English. Please translate this message as needed for your community.

Greetings,

As you may know, we have been developing Media Viewer, a new tool for browsing multimedia content on Wikimedia sites. This tool has been tested extensively since November, as a beta feature. The Multimedia team is now ready to enable Media Viewer as the default experience for viewing images, and would like to release it here on Thursday, 24 April. If you have not tried Media Viewer yet, we encourage you to do so and to give us feedback, before we release it more widely.

Can you help prepare for a smooth release of Media Viewer in your community?

  • We invite you to create a local page for Media Viewer, and copy over some of its demonstration galleries, and also to invite community members to try out the tool and share their feedback on that local discussion page.
  • Make sure all of the interface is translated correctly.
  • Translate and link to the Help page on mediawiki.org.

Thank you for your help! Please let me know if you have any questions that are not answered on the help page. We look forward to bringing a richer multimedia experience to your community! Keegan (WMF) (arutelu) 14. aprill 2014, kell 18:59 (EEST)


See on ehk küll selline asi, mille keelamist tasub kaaluda. Sisselogimata lugejad näevad pilte nüüd ainult sellega. Pildilehekülg laadib märgatavalt aeglasemalt ning kirjeldus, autor jm tulevad nähtavale alles siis, kui pilt ise on ära laadinud. Redigeerimise ja arutelu kohta märksa keerulisem üles leida. Eestikeelse kirjelduse puudumisel näidatakse võimalike kirjelduste seast vaid ingliskeelset. Ja Commonsi piltide juures on litsentside ja mõnede muude märkuste eestikeelsed kirjeldused nüüd praktiliselt ligipääsematud, kui tegu pole just sisseloginud kasutajaga, kes on kruttinud oma Commonsi sätteid. 90.190.114.172 25. aprill 2014, kell 12:51 (EEST)

Jah, tõepoolest. Ma ka avastasin praegu, et ta oli mul automaatselt tööle hakanud. See ei tee tõesti midagi paremaks. --Epp 26. aprill 2014, kell 05:18 (EEST)
Seda ei saa sisseloginud kasutajad ka oma eelistustes välja lülitada. Kuid üks võimalus sellest mööda minna on teha paremklõps pildi peal ja valida teises sakis avamine. Siis näeb pilti vana moodi. Taavi (arutelu) 26. aprill 2014, kell 06:04 (EEST)
Saad küll ära võtta. Vali eelistuste alt "Ilme" ja failide alt võta linnuke ära (Kasuta uut meediafailide vaatamise vahendit). --Epp 26. aprill 2014, kell 06:11 (EEST)
Aitäh! Sealt ma poleks osanud otsida :) Taavi (arutelu) 26. aprill 2014, kell 06:19 (EEST)

Reminder[muuda | redigeeri lähteteksti]

Media Viewer will be enabled by default for all users on this wiki tommorrow, 24 April between 18:00-20:00 UTC (click here for timezone conversion). If you have not tried out Media Viewer yet you might want to try it out before tomorrow and leave feedback for us. Thank you. Keegan (WMF) (arutelu) 23. aprill 2014, kell 21:50 (EEST)

Please turn it back.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. aprill 2014, kell 09:57 (EEST)
Ma kardan, et sellest ei aita. Me peame neile ütlema, mis viga on, ja korraldama kogukonna hääletuse. Andres (arutelu) 26. aprill 2014, kell 10:42 (EEST)
Selle peale küsin, et miks meie siin peame olema katsejänesed. Vaata vahelehte 'beeta' ja näed, et nende funktsioonide kasutajaid on meil ühe käe sõrmedel kokku lugeda ja siis piinatakse kõiki.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. aprill 2014, kell 11:04 (EEST)
Muidugi. Ma kahtlustan, et nad panevad selle käima sellepärast, et muidu vaevuta tagasisidet andma. Nii on varem tehtud. Andres (arutelu) 26. aprill 2014, kell 11:31 (EEST)
Võib siin samas küsida, kas keegi on uue pildivaaturi keelamise vastu ja jõuda konsensusele võib-olla ilma hääletuseta. 90.190.114.172 26. aprill 2014, kell 11:36 (EEST)
Nojah, aga ei tea, kas nad seda sel kujul arvestavad. Andres (arutelu) 26. aprill 2014, kell 18:04 (EEST)

Mulle on minu arust öeldud nii siin kui ka inglise vikis, et ära palun pane pildi alla oma nime. et see info, kes on foto autor ja mis litsents on, on ju siis näha, kui klikkida pildile ja allapoole kerida. Hetkel ma ei näe mitte mingit infot. kuidas siis Wikimedia minu kui foto autori õigusi kaitseb, kui autori nimi jääb kuhugi ei tea kuhu? ma arvan, et ma olen kohustatud oma nime oma tehtud foto alla kirjutama ka eesti ja inglise vikis, sest nii on vähemalt mingil määral info autori kohta kättesaadav. Ave Maria (arutelu) 9. mai 2014, kell 20:02 (EEST)

Minu meelest autori nimi on näha, selles uues vaates isegi allapoole kerimata. 193.40.10.181 14. mai 2014, kell 23:05 (EEST)
Huvitav, kas viimase kommentaari kirjutaja seda kribukirja tõesti viitsib otsida ja lugeda, kui on vaja kuskile pilti... Ave Maria (arutelu) 14. mai 2014, kell 23:07 (EEST)
Mina näen nime tavalises suuruses. See uus vaade pole küll suurem asi, aga mis puudutab konkreetselt autori nime leidmist, siis see on minu meelest isegi lihtsam, kuna see on kerimata näha ja kerimata on vähe muid tähelepanu hajutavaid kirju. 193.40.10.181 14. mai 2014, kell 23:21 (EEST)
Autori valitud litsents on ka kenasti arusaadav, ei pea kuskile edasi liikuma? Ave Maria (arutelu) 14. mai 2014, kell 23:24 (EEST)
Ei, litsentsitingimused olid enne lihtsamini leitavad. Aga see küsimus peab leidma mingi elegantsema lahenduse. Me ei hakku ju nüüd ometi ka litsentsitingimusi pildiallkirja lisama. 193.40.10.181 14. mai 2014, kell 23:30 (EEST)
Ei jää ju muud üle. Ja SVG-diagrammide puhul on asi veel eriline keemia.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. juuni 2014, kell 08:17 (EEST)

Ma ei tea, kas keegi seda MediaViewerit tahab kasutada või mitte, aga tegelt tahaks, et algatataks pöördumine, et see asjandus vaikimisi oleks maha võetud. Ja lisatagu ka variant, et selle saaks globaalselt maha võtta. Täielik needus on ju käia läbi mitusada wikit ja see igal pool seadetest maha võtta. Muidu tuleb vist teha soovitus - keelata brauseris javascript.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. juuni 2014, kell 05:27 (EEST)

Ei ole sel MediaVieweril häda midagi. Ivo (arutelu) 11. juuni 2014, kell 11:43 (EEST)
On küll häda. Kui sa muidugi ennast piinata tahad, siis kasuta, aga miks ma pean sellest kräpist lahti saamiseks mitmeid tunde oma aega kulutama? Ma taha seda globaalselt kasutusest eemaldada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. juuni 2014, kell 16:24 (EEST)
Mulle see ka ei meeldi. Kas ei saaks teha nii, et lisatakse see eelistustesse. Siis saab igaüks valida, kas tahab seda või mitte. --Tiia (arutelu) 12. juuni 2014, kell 00:25 (EEST)

Ingliskeeles tehakse küsitlustki [1] meil siin pannakse niisamuti tööle. Sa saad selle eelistustes maha võtta. Aga kui sisse ei logi, siis mitte. Eriti rõvedaks läheb asi siis kui sa peaksid telefoniga juhuslikult mingi 100 megase pildi otsa komistama. Mind võtab asi vanduma, aga kui nad sellega midagi ette ei võta, siis on kaks varianti: kas käin 367 wikit läbi ja keelan igal pool ära või siis järgin soovitust ning installin taaskord Greasemonkey ja teen skripti "$(function(){mw.mmv=null;});" (ilma jutumärkideta) või "$(function(){$('.image').off();});" (taas ilma jutumärkideta). Muidugi lihtsaim viis on javascript ära keelata, aga siis ei tööta ka näiteks navigeerimismallide kokkuklappimine.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. juuni 2014, kell 08:06 (EEST)

Viitamine![muuda | redigeeri lähteteksti]

Tere!

Kasutan Eesti vikipeediat ainult selleks, et liikuda õigesse kohta inglisekeelses vikipeedias. Sellepärast, et inglise keelses vikipeedias on praktiliselt iga lause või lõik viidatud ja ma saan minna usaldusväärsetele allikatele. Kuid Eesti vikipeedias sellist asja esineb harva, kui üldse (näiteks Viiruse artikkel), mis muudab selle vaba vikipeedia suuresti mõttetuks väljaspool mõistete tõlkimist. Oleks see entsüklopeedia kirjastatud trükis, siis oleks viidete puudumine arusaadav, kuid see ei ole seda. Kust ma pean teadma, kust see informatsioon on võetud? Kas õhust, aegunud allikast või viimastest teadustöödest? Miks on siin vikipeedias artiklite lugemine ajaraisk, sellepärast, et pead kontrollima inglise keelsest vikist kõik üle? Miks ei taheta teha lihtsaid viiteid?

See on väga hea küsimus. --Gwafton (arutelu) 23. aprill 2014, kell 21:36 (EEST)
On hea teada, et viited kellegi jaoks olulised on. Mul on sageli kirjutajana peas mõte, kas keegi üldse vaevub viiteid vaatama või teen ma tühja tööd. Ilma viideteta saab palju kiiremini kirjutada/tõlkida. Ilmselt see on ka üks põhjus, miks viited vahel panemata jäävad. Taavi (arutelu) 23. aprill 2014, kell 23:52 (EEST)
olen igati selle poolt, et tuleks rohkem viidata. kui vähegi võimalik, yritan nyyd ise kogu aeg viidata, kui midagi lisan. -- Ohpuu (arutelu) 22. mai 2014, kell 23:37 (EEST)
Ma arvan, et eesti Vikipeedia järgib sama arengut kui teised Vikipeediad: esialgu see kasvab, tuleb palju väiksed artiklid viideteta ilma, misjärel kasutajad hakavad parema kvaliteedi tahtma, ja seda pärast kvaliteedinõuded tõusevad liiga kõrgeks, ja lõpuks vanemad kasutajad ei mõista, millepärast ei tule uued kasutajad. :) Gwafton (arutelu) 23. mai 2014, kell 00:20 (EEST)

Muuda/VisualEditor[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praegu on nähtaval raskesti kasutatav "muuda" ja "muuda lähteteksti" on ära peidetud. Kas saab selle vastu midagi ette võtta? Andres (arutelu) 24. aprill 2014, kell 17:21 (EEST)

Äkki pead ka sina VisualEditori ära keelama? Saad seda teha eelistustest vahelehelt Toimetamine.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. aprill 2014, kell 18:50 (EEST)
Ma ei oska arvata, miks Sul, Andres nii peaks näitama. Minu kontol on seadistatud VisualEditori eiramine, see tähendab, et on üksainus "muuda", mis viib lähteteksti muutma. Logisin välja, siis nägin mõlemat, nii "muuda" kui ka "muuda lähteteksti". Sama siis, kui teise, seadistamata kontoga sisse logisin. Adeliine 24. aprill 2014, kell 18:53 (EEST)
Siin küll võivad olla ka mingid vahemälu asjad mängus. Minul pakub ka väljalogides üksnes lähteteksti muutmisvõimalust.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. aprill 2014, kell 19:18 (EEST)
Osa kaardinuppe läheb nüüd siis peitu, kui aken piisavalt kitsaks teha ning parem- ja vasakpoolsete nuppude vahel liiga vähe õhku jääb. Praegu saab VisualEditori keelata, aga see võimalus ilmselt kaotatakse millalgi ära. Võib-olla saab ka stiililehel selle peitmise suhtes midagi teha. 193.40.10.180 24. aprill 2014, kell 19:31 (EEST)
Minu meelest tuleb VisualEditor üleüldse ära keelata ja vikist igaveseks eemaldada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. aprill 2014, kell 19:52 (EEST)
Selline võimalus minumeelest on, et kui me kogukonnana otsustame, et tahame et VisualEditor oleks primaarne neil, kes selleks seadetes ise soovi avaldavad (opt-in) ja mitte nii, et loomumissoovist peab teatama (opt-out), siis näitame arutelu- ja otsuselehte kuskile kõrgemale ja nad selle alusel määravad tarkvaras vastavalt. Inglise vikis minu arvates tehti nii. Adeliine 24. aprill 2014, kell 20:20 (EEST)
Kui nad nii tegid, küllap siis oli põhjust. Teeme siis hääletuse. Andres (arutelu) 24. aprill 2014, kell 20:54 (EEST)
Nende arutelu- ja hääletusleht on siin. Adeliine 24. aprill 2014, kell 21:14 (EEST)
Siin peaks enne mõtlema. Siselogimata kasutajatel on praegu kaks linki: muuda ja muuda lähteteksti. Esimene avab VisualEditori ja teine senise redaktori. Arvan, et sisselogimata kasutajal/algajal kasutajal on lihtsam kasutada VisualEditori. Kui vaadata Viimaseid muudatusi, siis paljud uued kasutajad kasutavad just VisualEditori. Seega peaks see olema nende jaoks vaikimisi redaktor. Kogemustega kasutajal on lihtsam Eelistustest leida koht, kus VisualEditor välja lülitada kui vastupidi, kogemusteta kasutajal leida koht, kus see sisse lülitada (kahtlane, et ta üldse teab midagi selle olemasolust). Taavi (arutelu) 24. aprill 2014, kell 22:07 (EEST)
Ma arvan, et kogenematu kasutaja valib selle teadmatusest. Andres (arutelu) 24. aprill 2014, kell 23:53 (EEST)
Ja ma arvan, et me peame kiirustama, sest see võib paljud uued kasutajad eemale peletada. Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 00:02 (EEST)
See on vaieldav. Kui soov on teha mõned parandused teksti sees (ehk see, mida enamus algajatest kasutajatest algul teeb), siis on VisualEditor (VE) lihtsam kui hakata talle tundmatus koodis õiget kohta otsima. Mallide ja viidete korral ei ole VE enam lihtne, kuid neid asju algajad ei kasuta ka. Võiks küsida nende käest, kes kasutavad, miks nad kasutavad. Kas seepärast, et ei oska või on see nende valik. Taavi (arutelu) 25. aprill 2014, kell 00:39 (EEST)
Olen nõus, et mõnda parandust teksti sees on sellega lihtsam teha, aga minu punkt on, et algaja ei tee teadlikku valikut. Pealegi on ekraani ähmastumine ja aeglus frustreerivad. Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 01:35 (EEST)
Katsetasin veidi. Sisselogimata kasutajal ja vastregistreeritud kasutajal (kellel on linnuke 'keela VE' panemata) on samamoodi teksti sees kõrvuti lingid muuda | redigeeri lähteteksti. Ülal on muuda | muuda lähteteksti. Seega mõlemad redaktorivariandid on lihtsalt leitavad. Mul on just tunne, et Vikipeediat mitte nii hästi tundvad kasutajad võivad eelistada VE-d. Samamoodi nagu Linuxi puhul: kogenud kasutajad eelistavad käsureal toimetada, vähekogenud kasutajad tahavad visuaalset liidest. Mul on internet nii aeglane, et kiiruses pole vahet, kas avada VE või tavaline redigeerimisaken. Taavi (arutelu) 25. aprill 2014, kell 03:13 (EEST)
Nagu juba eile ütlesin, ei pruugi olla mõlemat linki ja kontrollisin ka täna - no ei ole mõlemat redigeerimisviisi olemas.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. aprill 2014, kell 10:54 (EEST)
Siis see on vist brauseri vahemälust tingitud. Mina näen alati kaht nuppu - välja logides ja siis, kui luban VE-d eelistustes (Google Chrome). Võib ju ka see olla, et minu brauseri vahemälus säilivad kaks nuppu. Loogiline oleks siiski, et mõlemad nupud on alati olemas, kui eelistustes pole VE keelatud. Taavi (arutelu) 27. aprill 2014, kell 04:01 (EEST)
Katsetasin ka. Minu arust on see täiesti talumatult aeglane ja tülikas ja segane. Ma ei usu kuidagi, et algajal oleks nt linke ja viiteid lihtsam sellega muuta (või kas või õigena alles jätta). --Epp 25. aprill 2014, kell 04:14 (EEST)
Aeglus on paratamatu, sest graafilise liidese laadimine võtab alati kauem aega kui tekstiliidese puhul. See sõltub mingil määral ka arvuti võimsusest/vabadest ressurssidest. Segasus tuleneb harjumatusest, uuele kasutajale on vikisüntaks ka segane. Võtab aega, enne kui mõned harjunud asjad üles leiad. Mina ei leidnudki üles kust pilte saab lisada/vahetada. See-eest mallide redigeerimine on meeldivalt lihtne. Minu meelest praegune olukord, kus igaüks saab valida, kas vajutada muuda või redigeeri lähteteksti, on hea. Opt-ini puhul kaoks VE peitu. Kogenud kasutaja jaoks on tekstiliides alati universaalselt kiirem ja mugavam. Kuid kui me enda eelistuste järgi otsustame, siis see võib olla karuteene algajatele, kes ei tunne end vikisüntaksis kodus, nagu meie. Taavi (arutelu) 25. aprill 2014, kell 05:07 (EEST)
Lingi tegemine on ju keerulisem? Mina igatahes ei viitsinud nii kaua katsetada, et oleks saanud lingi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]. Ja nt minu Operaga polnud ta nõus koostööd tegema. --Epp 25. aprill 2014, kell 06:15 (EEST)
Rohkem klikkimist on vaja lingi tekitamiseks, kuid kui tead, kuidas see käib, siis ei ole midagi keerulist. Lingi puhul: selekteerid sõna, vajutad lingi ikooni, kirjutad ilmuvasse lahtrisse lingi (siis kui sõna kirjutama hakkad, siis pakutakse automaatselt juba Vikipeedias olemasolevaid lehtesid). Siis vajutad tagasinoolt ja ongi valmis. Taavi (arutelu) 25. aprill 2014, kell 06:35 (EEST)
Ei läinud nii, sest mul oli vaja seda teksti ka muuta, mis näha jääb. Seda ei saanudki tehtud. Ilmselt oleks pidanud selle enne lingi panemist õigeks tegema, aga mul oli lihtsam kogu tegevus tühistada. --Epp 25. aprill 2014, kell 07:02 (EEST)
Niipalju kui mina olen näinud VisualEditoriga algajate poolt tehtud linkide muudatusi, on need kõik 100% vigaselt muudetud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. aprill 2014, kell 10:54 (EEST)
Nojah, kui ta juba linki tahab muuta, siis ta päris algaja ei ole. Võib-olla ta üldse ei mõelnudki lingi peale. Aga igatahes selle peale naljalt ei tule, et kui lingis parandada, siis link ei muutu. Ja kontrollida ka ei saa, sellest need vead. Õigupoolest tuleks seda tegijatele öelda. Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 12:03 (EEST)
Võib-olla siiski täiesti algaja. Mitmeid kordi näinud, et inimene on näinud valet kuupäeva, seda parandanud ja tulemuseks see, et link läheb ühte kohta ja tekst ütleb hoopis midagi muud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. aprill 2014, kell 12:40 (EEST)
Aa, sellest see ongi. Ma mõtlengi, et ta pole üldse aru saanud, et lingiga tegu on. Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 15:05 (EEST)
Ma arvan, et ta saab aru küll, et see on link, aga ta ei tea, et teksti muudatusega ka link ei muutu ning seetõttu ei taipa ka pärast kontrollida. VE võiks mingit vea- või kontrollteadet selle peale näidata, et kas oled ikka kindel, et link viib sinna ja tekst on selline. Adeliine 25. aprill 2014, kell 15:36 (EEST)
Minu meelest tuleks kõigepealt oodata, kuni valmib VisualEditori juhend. Algaja ei pruugi sellestki aru saada, et redigeerida saab kahel viisil. Ma panen ette keelata VE anonüümsetele kasutajatele seniks, kuni VE on juhenditega kaetud. Ma kardan, et lüüakse lihtsalt käega. Samas, möönan, et on kasutajaid, kelle jaoks VE on intuitiivne ja kes haaravad lennult.
Teiseks, mina tõstsin kisa sellepärast, et mul läks tavalise muutmise nupp üldse ekraanilt ära sinna, kus on vähekasutatavad nupud. Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 09:22 (EEST)
See tuleb ilmselt sinu mõnevõrra erandlikest brauserisätetest, ma ei tea, kas selle järgi saab joonduda. Aga üks asi, mida veel konsensuse korral muuta saab, on tõsta tavalise redigeerimise nupp ettepoole, inglise Vikipeedias on nii (kui VE sisse lülitada). Siis läheks vastupidi VE nupp peitu, kui nupud ära ei mahu. 90.190.114.172 25. aprill 2014, kell 12:51 (EEST)
Jah, seda kindlasti.
Mul on võib-olla sellepärast nii, et kiri on suureks krutitud. Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 15:05 (EEST)
Äsja oli jälle hea näide algaja muudatuse kohta: https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Joel_Luhamets&diff=3899205&oldid=3861224 --Epp 26. aprill 2014, kell 11:14 (EEST)

Sarnane veateade on juba olemas, lisasin sinna näitena selle Luhametsa muudatuse: https://bugzilla.wikimedia.org/show_bug.cgi?id=54947. --WikedKentaur (arutelu) 27. aprill 2014, kell 08:39 (EEST)

Täpselt selle sama lingiasja bug-e leidsin ma vähemalt kolm tükki ükskord, kui otsisin, aga nendega ei tegeleta. Neil arendajatel tundub olema sebimist piisavalt ilma mingi väikse lingijamatagi. Adeliine 27. aprill 2014, kell 11:56 (EEST)
Samas näide, mis oli lehel Krokodillilised, näitab, et kui kasutaja VE-d õigesti kasutab, siis ei pea ta välja uurima, kuidas vikisüntaksis miski käib, VE teeb selle tema eest ära. Taavi (arutelu) 27. aprill 2014, kell 04:17 (EEST)
Peaks küll mainima, et seal pole wikisüntaksiga suurt miskit pistmist, mingi paar päeva varem (kahjuks ma enam ei mäleta millisel lehel) keeras keegi kasutaja lehekülje koodi VE-ga korralikult nässu.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu
Pealegi pole ju välistatud, et see lõpumärgend satub sellisesse kohta, kus ta varasema märgendi kehtivuse enneaegselt ära lõpetab. --Epp 27. aprill 2014, kell 14:33 (EEST)

Kas keegi aitaks hääletust püsti panna? Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 15:06 (EEST)

Mulle ei ole selge, mille üle tuleks hääletada. Enne oli, et registreeritud kasutajal oleks vaikimisi keelatud. Nüüd, et sisselogimata kasutajal oleks keelatud. Teise variandiga võetaks sisselogimata kasutajatelt üldse VE kasutamise võimalus ära. Ma olen selle vastu, ja selle poolt, et mõlemad nupud oleks olemas. Nuppude asetuse muutmise vastu pole. Taavi (arutelu) 27. aprill 2014, kell 04:01 (EEST)
Kui Sa ütled, et uued kasutajad ei tee teadlikku valikut, siis kas see tuleb sellest, et nad vajutavad nuppu, millele on kirjutatud "Muuda" ja ei taipa vajutada nuppu "Redigeeri lähteteksti"? Sellisel juhul aitaks see, kui "Muuda" avaks tavalise tekstiredaktori ja teine nupp peaks ehk mõne teise nimega olema, mis selgemalt märku annaks, millega tegu on. Taavi (arutelu) 27. aprill 2014, kell 04:11 (EEST)
Minu arust on nii, et kõik sellised asjad, mis teevad headele toimetajatele tüütut tööd juurde, võiksid olemata olla. Neid vigu tuleb iga päevaga juurde. Meil ei ole ju inimesi, kes viimaseid muudatusi vaataks. Keegi peab siis hakkama neid spetsiaalselt jälgima. VE ei saa ju siiski inimeste eest otsustada, kuidas linke teha. Teksti sisse tekib üha rohkem poolikult siniseid sõnu. See on muidugi maitseasi, aga kogenematul kasutajal võib tekkida küsimus, miks on sama otstarbega lingid erinevalt vormistatud. Ja selle peale hakkab ta ehk neid topelt tegema. Viimasel ajal tekibki väga palju topeltlinke (st püstkriipsu taha on tarbetult sama asi uuesti kirjutatud); kas need ongi äkki VEga tehtud? Eks Teele teab paremini, aga oma koolituste tegemise kogemuse põhjal ütlen, et minu meelest ei saa see ka algajale asju lihtsamaks teha. Juhendajale ammugi mitte. --Epp 27. aprill 2014, kell 07:09 (EEST)
Mina arvan, et ei tohi silmaklappidega mõelda ainult nendele kasutajatele, kellel on viieaastane kogemus lähtetekstiga. Kogenematul kasutajal võib ja võib ka mitte tekkida miljon jaburat ja vähem jaburat küsimust, mida kogenud kasutaja arvab, et ta võiks küsida, või vastupidi ei oska üldse oodata. Mina kasutan koolitustel lähteteksti kasti ja selle kohal asuvaid nuppe. Mina näen seda kui nö lähteteksti ja VE ristandit. Vormindamine toimub nuppude abi, aga vikitekst on näha. Adeliine 27. aprill 2014, kell 11:56 (EEST)

Järjekorra muutmisest ja ümbernimetamisest oleks kasu küll. Võiks olla nii, et tavaline redigeerimine on Muuda-nupuga ja see on esimene nupp, ning teine võiks olla "Muuda ekraanil". Siis vähemalt keegi ei sattu kogemata VE-sse.

Muide, tagasinoole olemasolu pole ma seniajani märganud. Andres (arutelu) 27. aprill 2014, kell 16:49 (EEST)

Palun keelata visualeditori kasutamine algajatel ja sisselogimata kasutajatel. Üleüldse oleks parem see kräpp varustada soovitusega, seda mitte kasutada, kui ikka päris täpselt ei tea, kuidas seda kasutada tuleb.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 30. mai 2014, kell 00:00 (EEST)

Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors![muuda | redigeeri lähteteksti]

Palun abi minupoolse tõlke-versiooni üle vaatamisel, nii palju kui mina aru saan peaks sellest mingisugune vikipeedia mall tulema.

Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors![muuda | redigeeri lähteteksti]

please help translate this message into the local language
Wiki Project Med Foundation logo.svg The Cure Award
In 2013 you were one of the top 300 medical editors across any language of Wikipedia. Thank you so much for helping bring free, complete, accurate, up-to-date medical information to the public. We really appreciate you and the vital work you do!

We are wondering about the educational background of our top medical editors. Would you please complete a quick 5-question survey? (please only fill this out if you received the award)

Thanks again :) --Ocaasi, Doc James and the team at Wiki Project Med Foundation

Täname, et oled üks Vikipeedia parimaid meditsiinialastest kaastöölistest!

Ravi auhind

2013. aastal kuulusid Sina meditsiiniartiklite 300 parima toimetaja hulka kõikide Vikipeedia keeleversioonide lõikes. Täname Sind, et aitasid Vikipeedia lugejateni tuua tasuta, ülevaatlikku ja asjakohast ning aktuaalset meditsiiniinfot. Me hindame Sind ja Sinu tegemisi meditsiiniartiklite vallas.

Tahaksime teada, milline on meie meditsiiniartiklite parimate toimetajate haridus. Kas oleksid, palun, valmis täitma lühikese (5 küsimusega) küsimustiku? (Palun täida see üksnes juhul, kui said auhinna.)

Mariina 5. mai 2014, kell 10:17 (EEST) alias Простота

Ilusad tänud Kasutaja: https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/213.184.43.2!
Mariina 5. mai 2014, kell 17:55 (EEST) alias Простота


No one needs free knowledge in Esperanto[muuda | redigeeri lähteteksti]

There is a current discussion on German Wikipedia on a decision of Asaf Bartov, Head of WMF Grants and Global South Partnerships, Wikimedia Foundation, who rejected a request for funding a proposal from wikipedians from eowiki one year ago with the explanation the existence, cultivation, and growth of the Esperanto Wikipedia does not advance our educational mission. No one needs free knowledge in Esperanto. On meta there has also started a discussion about that decision. --Holder (arutelu) 5. mai 2014, kell 12:57 (EEST)

Suvepäevad 2014[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kus ja millal sel aastal Vikipeedia suvepäevad on? Kes osalevad? Mida varem igaüks endast, oma soovidest ja ettepanekutest teada annab, seda toredam on kogu korraldamine ja suvepäevad ise. MTÜ eelarves on suvepäevade toetamiseks 250 raha (100 transpordi, 100 majutamise, 50 toidupoolise jaoks). Pakkuge nüüd välja mõnusaid kohti ja kes kampa löövad. Varem on olnud nii... Adeliine 11. mai 2014, kell 19:07 (EEST)

Kuulge, päriselt ka. MTÜ-l on suvepäevade jaoks raha ette nähtud ja alekokk annab jooke. Ärge ometi jätke võimalust kasutamata. Kus, millal ja kes tuleb? Adeliine 5. juuni 2014, kell 22:17 (EEST)
Kas Vikipalus on suvepäevi olnud? Ma võib-olla tean kohalikke Vikipalulasi, kes antud mõttest veidi innustuks. -- Irve (arutelu) 5. juuni 2014, kell 23:09 (EEST)
Vikipalu iseenesest kõlaks hästi; saaks Kehra ilmselt ka üle vaadata ja võib-olla veel midagi huvitavat? Athanasius Soter (arutelu) 6. juuni 2014, kell 13:01 (EEST)
Kas me Naissaare mõtte matsime eelmisel aastal lõplikult maha? --Epp 7. juuni 2014, kell 00:19 (EEST)
Vikipalus ei ole olnud, sest meile on tundunud, et seal ei ole tarvilikke fasiliteete. Internetiühenduseta saaks muidugi hakkama, aga päris kuuse all ööbida ei taha. MTÜ toetusel võiks ju ka mõõdukate mugavustega majutusasutust kasutada, kui seda juhtuks kohapeal olema. Soovijad võivad loomulikult telgis või põrandal magada, aga kõik seda arvatavasti ei soovi. Pood ja söögivalmistamisvõimalus kuluks ka ära. Mis tingimused Vikipalus oleksid?
Naissaarega oli see, et sinna kohalesaamine ja seal ööbimine on veidi ebamõistlikult kallis. Adeliine 7. juuni 2014, kell 10:22 (EEST)
Kusjuures ei olnud. Pigem oli toona asja juures hoopiski miskit muud. Aga arvaks, et vikipedistidele on suvepäevade juures primaarne miskit uut näha aga mitte ringmänge mängida.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. juuni 2014, kell 17:11 (EEST)

Äkki Kagu - Eestis kokku saada. Värska, Saatse, Räpina. Neist kohtadest on ka vähe pilte. (Marrx (arutelu) 14. juuni 2014, kell 20:37 (EEST))

Palun kõigil võimalikult kiiresti anda teada endale sobivatest päevadest Doodle'is, et saaksime määrata suvepäevade aja! Adeliine 2. juuli 2014, kell 23:34 (EEST)

Tundub, et 16.-17. august sobib. Loomulikult on oodatud kõik kaastöölised, mitte ainult Doodle'is osalenud. Aga palun otsustada nüüd, kus me kokku saame. Ja ärge jätke seda viimasele minutile, ei ole üldse tore, uskuge mind. Adeliine 12. juuli 2014, kell 14:04 (EEST)
15.–16. augustil toimub muide Paides arvamusfestival.
Eelmine aasta pakuti vist ühe võimaliku kohana välja Tapat ning teisena miskit paika Läänemaal. Ise pakuksin näiteks Viljandit (vähemalt üks MTÜ liige meil seal elab).
Ivo (arutelu) 12. juuli 2014, kell 19:05 (EEST)
Doodle'is on üks pakkumine aadressiga Google Mapsile, kus aadressis on koordinaadid 59.4369032,24.6307684, mis on Rocca al Mare vabaõhumuuseum. Õnnetul kombel nende koordinaatideni Pakkumiste lingilt ei saa, aga siin on siis samad koordinaadid OpenStreetMapis. -Mardus (arutelu) 14. juuli 2014, kell 10:45 (EEST)

Täpsem info[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nüüd on paika pandud selline asi, andke endast väga kiiresti kohe täna teada, kohad tuleb kinni panna. Need, kes algul registreerisid, on info ka meiliga saanud. Teatage meilile sven-erik@wikimedia.ee. --Epp 13. august 2014, kell 09:02 (EEST)

Naissaare reis:

majutus Tuletorni juures privaatmajades (2 eraldi 10-kohalist maja)
kas 150 eur/maja/öö kliendi linadega (10-kohaline, eraldi köögiga, wc)
või 200 eur/maja/öö majutuse linadega (10-kohaline, eraldi köögiga, wc)
10 kohta laeva MONICA graafikujärgsetel väljumisel on eelbroneeritud järgnevatele aegadele:
väljumisaeg Tallinnast 16.08.2014 10:00 AM
väljumisaeg Naissaarelt 17.08.2014 05:30 PM

Väljumine Lennusadamast

Laevasõidu hinnad edasi-tagasi on 20 €, Jalgrataste transport on 5€/ratas edasi-tagasi.

Osa piletist ja majutusest makstakse kinni, täpsustused meili teel.

Kuuldavasti on hetkel 1 koht veel vaba. Kes soovib liituda, andke teada.--Metsavend 15. august 2014, kell 15:26 (EEST)

VisualEditor global newsletter—May 2014[muuda | redigeeri lähteteksti]

This is a one-time mailing to projects that may need this information. Future newsletters will be available as opt-in only. To receive future newsletters (about one per month), please add your page to the subscribers' list at m:VisualEditor/Newsletter. You're welcome to translate to your language.


Since the last newsletter, the VisualEditor team has mostly worked on the new citation tool, improving performance, reducing technical debt, and other infrastructure needs.

VisualEditor-logo.svg

Did you know?

VisualEditor - Editing References - Cite Pulldown.png

The cite menu offers quick access to up to five citation templates.  If your wiki has enabled the "Viide" menu, press "Viide" and select the appropriate template from the menu.

Existing citations that use these templates can be edited either using the "Viide" tool or by selecting the reference and choosing the "Lihtviide" item in the "Lisa" menu.

Read the user guide for more information.

The biggest change in the last few weeks is the new citation template menu, labeled "Viide". The new citation menu offers a locally configurable list of citation templates on the main toolbar. It adds or opens references using the simplified template dialog that was deployed last month. This tool is in addition to the "Lihtviide" item in the "Lisa" menu, and it is not displayed unless it has been configured for that wiki. To enable this tool on your wiki, see the instructions at VisualEditor/Citation tool.

Eventually, the VisualEditor team plans to add autofill features for these citations. When this long-awaited feature is created, you could add an ISBN, URL, DOI or other identifier to the citation tool, and VisualEditor would automatically fill in as much information for that source as possible. The concept drawings can be seen at mw:VisualEditor/Design/Reference Dialog, and your ideas about making referencing quick and easy are still wanted.

  • There is a new Beta Feature for setting content language and direction.  This allows editors who have opted in to use the "Keel" tool in the "Lisa" menu to add HTML span tags that label text with the language and as being left-to-right (LTR) or right-to-left (RTL), like this:  <span lang="en" dir="ltr">English</span>. This tool is most useful for pages whose text combines multiple languages with different directions, common on Right-to-Left wikis.
  • The tool for editing mathematics formulae in VisualEditor has been slightly updated and is now available to all users, as the "Valem" item in the "Lisa" menu. It uses LaTeX like in the wikitext editor.
  • The layout of template dialogs has been changed, putting the label above the field.  Parameters are now called "fields", to avoid a technical term that many editors are unfamiliar with.
  • TemplateData has been expanded:  You can now add "suggested" parameters in TemplateData, and VisualEditor will display them in the template dialogs like required ones.  "Suggested" is recommended for parameters that are commonly used, but not actually required to make the template work.  There is also a new type for TemplateData parameters: wiki-file-name, for file names.  The template tool can now tell you if a parameter is marked as being obsolete.
  • Some templates that previously displayed strangely due to absolute CSS positioning hacks should now display correctly.
  • Several messages have changed: The notices shown when you save a page have been merged into those used in the wikitext editor, for consistency.  The message shown when you "<visualeditor-toolbar-cancel>" out of an edit is clearer. The beta dialog notice, which is shown the first time you open VisualEditor, will be hidden for logged-in users via a user preference rather than a cookie.  As a result of this change, the beta notice will show up one last time for all logged-in users on their next VisualEditor use after Thursday's upgrade.
  • Adding a category that is a redirect to another category prompts you to add the target category instead of the redirect.
  • In the "Meediafail" dialog, it is no longer possible to set a redundant border for thumbnail and framed images.
  • There is a new Template Documentation Editor for TemplateData.  You can test it by editing a documentation subpage (not a template page) at Mediawiki.org: edit mw:Template:Sandbox/doc, and then click "Manage template documentation" above the wikitext edit box.  If your community would like to use this TemplateData editor at your project, please contact product manager James Forrester or file an enhancement request in Bugzilla.
  • There have been multiple small changes to the appearance:  External links are shown in the same light blue color as in MediaWiki.  This is a lighter shade of blue than the internal links.  The styling of the "Style text" (character formatting) drop-down menu has been synchronized with the recent font changes to the Vector skin.  VisualEditor dialogs, such as the "Salvesta lehekülg" dialog, now use a "loading" animation of moving lines, rather than animated GIF images.  Other changes were made to the appearance upon opening a page in VisualEditor which should make the transition between reading and editing be smoother.
  • The developers merged in many minor fixes and improvements to MediaWiki interface integration (e.g., edit notices), and made VisualEditor handle Education Program pages better.
  • At the request of the community, VisualEditor has been deployed to Commons as an opt-in. It is currently available by default for 161 Wikipedia language editions and by opt-in through Beta Features at all others, as well as on several non-Wikipedia sites.

Looking ahead:  The toolbar from the PageTriage extension will no longer be visible inside VisualEditor. More buttons and icons will be accessible from the keyboard.  The "Kiirklahvid" link will be moved out of the "Lehekülje suvandid" menu, into the "Abi" menu. Support for upright image sizes (preferred for accessibility) and inline images is being developed. You will be able to see the Table of Contents while editing. Looking further out, the developers are also working on support for viewing and editing hidden HTML comments. VisualEditor will be available to all users on mobile devices and tablet computers. It will be possible to upload images to Commons from inside VisualEditor.

If you have questions or suggestions for future improvements, or if you encounter problems, please let everyone know by posting a note at mw:VisualEditor/Feedback or by joining the office hours on Thursday, 19 June 2014 at 10:00 UTC. If you'd like to get this newsletter on your own page (about once a month), please subscribe at w:en:Wikipedia:VisualEditor/Newsletter for English Wikipedia only or at Meta for any project. Thank you! --Elitre (WMF) (talk) 22. mai 2014, kell 20:39 (EEST)

Wikidata mäng![muuda | redigeeri lähteteksti]

Magnus Manske tegi Wikidata-mängu! Igaühe enda otsustada, kas võtta seda kui võistluslikku mängu (saab enda skoori teiste mängijatega võrrelda) või Wikidata redigeerimist lihtsustavat jubinat. Mulle isiklikult tundub ta rohkem selle teisena, aga uudishimust vahel skoori ja edetabelikohta vaadata on ka huvitav. Igatahes. Ei pea üldse ära ehmatama, et mingi uue ja võõra Wikidataga peab mässama. Kasutajaliides on inglise keeles, aga reaalselt mängides tulevad igasugused keeleoskused kasuks. Alguses tuleb oma vikikasutajaga sisse logida ja nõustuda, et jubin teeb sinu eest Wikidatasse reaalseid muudatusi. Mängus on kolm alamängu. Üks selline, kus näidatakse kaht kirjet (sisuliselt vikiartikli teksti algust) ja tuleb otsustada, kas need on sama asi või mitte. Kui valida "jah, on sama", teeb jubin sinu eest reaalse muudatuse Wikidatasse, et kirjed liita (noh, et eri vikide seotud artiklid oleksid ühes pundis, mitte kahes). Teine mäng on, kus tuleb otsustada, kas kirje, mida näidatakse, räägib inimesest või mitte. Kinnitava otsuse korral lisab jubin Wikidatas kirje juurde märgendi "inimene". Eitava nupuvajutuse korral ei juhtu midagi ja võetakse ette järgmine. Kolmandas mängus tuleb otsustada, kas näidatav isik on nais- või meessoost. Kõigis kolmes mängus on kasutada kolm nuppu: liitmise mängus "sama", "ei tea", "erinevad", inimese määramise mängus "inimene", "ei tea", "ei ole inimene", soo määramise mängus "mees", "ei tea", "naine". Kui kirjed on võõras keeles või muidu kahtlased, tuleb julgelt vajutada "ei tea", sest pigem jätta Wikidatasse reaalne muudatus tegemata, kui teha see valesti. Magnus kirjutab ise natuke oma mängu kohta. Ja usutavasti täiendab ta seda veel tulevikus. Proovige vähemalt, mulle meeldib! Adeliine 23. mai 2014, kell 00:13 (EEST)

TuleTulemine 2014[muuda | redigeeri lähteteksti]

Minuga võttis hetk tagasi ühendust murelik Ants Johanson. Laulupeo korraldajad olid arutanud, et kogu tänavuse tuleteekonna koordineerimist ja jäädvustamist oleks hea vikis teha, nii et kõik asjaosalised üle Eesti saaksid lehekülge täiendada ja hiljem oleks andmed kenasti ühes kohas võtta. Mõeldud-tehtud - sündis leht Laulu- ja tantsupeo TuleTulemine 2014. Keegi lahke inimene (ma ei viitsi ajaloost järele vaadata, kes, ja see polegi tähtis) pani artiklile kustutamismärgise. Pidasime nüüd siis Johansoniga pikema telefonivestluse maha. Selgitasin ja ta nõustus, et ega see lehekülg niisugusel kujul päris entsüklopeediaartikkel ei ole. Kuigi lõpuks võiks tuleteekonna kirjeldus ning osalejate ülevaade mingis vormis ka entsüklopeedilist huvi pakkuda, siis kui nad oleksid teadnud, et vikimootori saab iseoma serverisse üles panna, oleksidki nad seda tõenäoliselt teinud. No aga nüüd on nii, nagu parasjagu välja kukkus: inimesi on kutsutud Vikipeedias lehekülge täiendama, see leht on olemas ja link laiali jagatud. Küsimus on, kuidas teha nii, et laulupeo tegijatel sest pisikesest valearvestusest jama ei tekiks ja samal ajal saaks ka Vikipeedia reeglid täidetud. Iseenesest on sõbralik suhtumine Vikipeediasse ju tore ja kõik võiksid omavahel läbi saada. Pakun välja järgmise lahenduse: 1) Mõni admin tõstab sellesinase lehekülje kas kellegi asjaosalise enda nimeruumi või Vikipeedia nimeruumi, jätab praeguse nime alla suunamise ja las see tegevus seal siis käib. Laialijagatud link toimib, artiklite nimeruumis on kah kõik korras ja puhas (v.a üks pisike suunamisleht), inimesed õpivad vikit kasutama, äkki teevad hiljem mujal ka kaastööd. Laulupidu saab korraldatud ja kõik on rõõmsad. 2) Vikipedistid (nt Teele ja Eva ja kes iganes) arutavad laulupeolistega need teemad läbi, olgu siis siin üldarutelus või artikli arutelulehel, õpetavad ja abistavad ja patsutavad ja edaspidi on kõik hästi. 3) Et ka need tegelased õnnelikud oleks, kes minu kasutajanime nähes üleni täpiliseks lähevad ja liigselt erutuvad, login mina nüüd enast jälle välja ja rohkem teemat ei torgi. Mina laulupittu kuidagi ei puutu ja laulda ei oska, nii et ärge seda teemat minuga seostage. Ma lihtsalt nõustusin natuke abistama. Laske nüüd käia ja rääkige omavahel. --Oop (arutelu) 28. mai 2014, kell 21:31 (EEST)

Kui nii, siis nii. Arvan, et võime küll teha nii, nagu ette paned. Või siis ka jätta lehekülg paigale, kustutusmärkus ära võtta ning tulla asja juurde tagasi pärast laulupidu ja vaadata siis, kas seal on midagi, mida alles jätta või kuhu seda tõsta.
Iseasi, mida inimesed selle lehekülje juures õpivad, loodetavasti mitte seda, kuidas edaspidigi Vikipeediat oma ürituste koordineerimiseks kasutada. Pikne 28. mai 2014, kell 22:50 (EEST)
Iseenesest sellest lehest võib asja saada küll, aga see vajab suures osas ümber kirjutamist. Minugi poolest me võime eesti rahvuskultuuri promoda, aga mitte päris sellisel moel. Halvim asi praegu on massilised tekstisisesed lingid Vikipeediast välja.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 28. mai 2014, kell 23:13 (EEST)

Artiklisse tulevate linkide (s.t siselinkide) parandamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

(Info on siia üle toodud artikli "humoresk" arutelust)

Kui teed artikli, siis palun kontrolli sissetulevaid linke. Palun paranda lingid seal, kus mõeldakse muusika [= humoresk] mõistet. Andres (arutelu) 22. mai 2014, kell 08:59 (EEST)

linkide parandamist ei pea ma enne eriti mõttekaks, kui tehakse mõni (pool)automaatne programm/skript, mis näitab veakohad kätte. (Praegu tegelikult juba on beetaversioonis variant, kus lingile kursorit viies, näitab ta ära märksõna esimese lause.) Kui tulevad uued artiklid, siis lähevad niikuinii lingid jälle paigast. Eeskujulik oleks muidugi vähemalt algulgi lingid korda teha, aga ma ei viitsi seda eelmainitud põhjustel--Bioneer1 (arutelu) 23. mai 2014, kell 09:24 (EEST)
Siis parem ära tee üldse. Teised pole Sinu koristajad. Teistel kulub niigi Sinu tehtud asjade Vikipeedia-kõlbulikuks muutmiseks rohkem aega kui Sul artiklite tegemiseks. Siselinkide point ongi selles, et need viivad õigesse artiklisse. --Epp 26. mai 2014, kell 02:09 (EEST)
Ma olen Epuga nõus.
Sa mõtled seda, et Sa ei tee korda sellepärast, et niikuinii tehakse valed lingid? Võidakse teha küll, aga kui artikkel on olemas, siis juhtub seda vähem. Andres (arutelu) 26. mai 2014, kell 14:24 (EEST)
Ma olen nõus, et artikli tegijal on üsna lihtne sissetulevaid linke kontrollida ja see oleks tõhusam viis võrreldes sellega, kui mitu teist (kindluse mõttes noh) kasutajat neid peaksid kontrollima või jääks üldse kontrollimata ja teadmata tulevikus neid juhuslikul märkamisel parandataks. Aga samas ei saa selleks sundida, nagu millekski muuks ei saa sundida, ega hukka mõista. Igaüks tegutseb oma parima äranägemise järgi, kogu Vikipeedia on mõeldud üles ehitamiseks üksteise kaasabil ning on lõputu hulk detaile, mida eeskujulik kaastööline peaks teadma ja rakendama, ja lõputu hulk kitsaskohti Vikipeedias, millega peab tegelema. Saab paluda ja ettepanekuid teha, kui need ei aita, saab ise tegutseda asja parandamiseks. Mina väga tihti lihtsalt unustan neid kontrollida, ma ei arva, et teised siis minu järel koristavad, nad lihtsalt jätkavad Vikipeedia ehitamist sealt, kus mul mis iganes põhjusel pooleli jäi. Adeliine 26. mai 2014, kell 14:55 (EEST)
Noh, jutt polnudki niivõrd ainult neist linkidest. Jah, kedagi ei saa kohustada, ega vist keegi kunagi ei saa kedagi millekski kohustada. Muidugi teeme me kõik vigu, kas siis kogenematusest, oskamatusest või hajameelsusest, aga enamasti ei toodeta sihilikult jama ja vähemalt püütakse teiste arvamus ära kuulata. Eriti kui inimene on nõus administraatoriks hakkama, veelgi enam, lausa ise korduvalt ennast selleks pakub, eeldan mina küll, et ta on valmis ka selle ühiselt tehtava asja kvaliteedi eest mingi vastutuse võtma, või vähemalt teiste arvamusega arvestama. Jah, muidugi jätkab keegi sealt, kus kellelgi teisel pooleli jäi. Aga kui põhi on kõlbmatu, oleks lihtsam uuesti alustada. Miks peab siis hommikust õhtuni tuimalt vorpima, teatmeteoseid ja nüüd juba ka infokatalooge ilma kaasa mõtlemata ümber kirjutama (näiliselt ümber sõnastades, aga pigem moonutades). --Epp 26. mai 2014, kell 15:24 (EEST)

Minu meelest on Vikipeedia algusest peale nii, et artikli looja aukohus on sissetulevaid linke kontrollida. See on üks kõige olulisemaid asju üldse, sest kui lingid on valed, siis on viki veresooned umbes. Muidugi juhtub, et keegi unustab linke kontrollida või ei on kogenematu ja ei oska. Mina ka mõnikord ei jaksa linke korda teha, aga siis tuleb abi paluda, kui nii on.

Kui artikli looja ei tee korda, siis peavad teised tegema korda nii ruttu kui võimalik, sest lingid lihtsalt ei tohi valed olla, see on minu meelest isegi tähtsam kui artiklite sisu. Neid on meil väga vähe, kes sellega viitsivad tegelda. Ma teeksin kõik korda, aga mulle käib üle jõu üksi teha. Andres (arutelu) 27. mai 2014, kell 19:18 (EEST)

Administraatoriõiguste äravõtmine kasutajalt Bioneer1?[muuda | redigeeri lähteteksti]

(Info on siia üle toodud artikli "humoresk" arutelust)

Ma ei ma tahaksin teha hääletuse Bioneerilt administraatoristaatuse äravõtmiseks. Kas keegi aitaks seda korraldada? Andres (arutelu) 27. mai 2014, kell 19:18 (EEST)

Andrese ettepanekut tuleb tõsiselt võtta. Kui Viki kogukond nõnda tahab, siis tuleb mu administraatoriseisund peatada--Bioneer1 (arutelu) 28. mai 2014, kell 21:46 (EEST)
Arvan, et hääletus võiks olla administraatoriksvalimise kordushääletus, samade tingimustel. Nii nagu siin Vikipeedia_arutelu:Administraatorid juttu oli ja mille hääletamiseni me ei jõudnudki. Kui selles osas on konsensus, siis ei pea hakkama ennem selle üle hääletama. Taavi (arutelu) 28. mai 2014, kell 22:48 (EEST)

Lisan/kopeerin/tuletan meelde siia tõdemuse, mis sai korra juba kirja pandud, aga, vara vist? ;-) ~ Pietadè (arutelu) 28. mai 2014, kell 23:52 (EEST)
Iga-aastane administraatoristaatuse taaskinnitamine
... on kasutusel näiteks Itaalia Wikipeedias... ~ Pietadè 30. detsember 2013, kell 12:28 (EET)

Ma arvan, et seda pole tarvis teha. Hääletus tuleb korraldada ainult vajaduse korral. Andres (arutelu) 2. juuni 2014, kell 07:42 (EEST)

‎CommonsDelinker[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nüüd on hakatud massiliselt pilte ümber nimetama. Kas piltide asendamist kuidagi nii ei saaks teha, et see viimaseid muudatusi ei reostaks? --Epp 2. juuni 2014, kell 01:00 (EEST)

Anda CommonsDelinkerile botistaatus? Adeliine 2. juuni 2014, kell 01:47 (EEST)
Nojah, selles ongi asi, et asendamist võiks ju boti staatuses teha, aga äravõtmine peaks nähtavale jääma. Mina olen tavaliselt seda jälginud ja püüdnud alati kohe uue pildi panna. --Epp 2. juuni 2014, kell 01:58 (EEST)

Logod ja autoriõigus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Organisatsiooni logo on ilmselgelt osa organisatsiooni sümboolikast, sest selle esmane eesmärk ja kasutusviis on organisatsiooni sümbolina. See tähendab, et selle kohta kehtib autoriõiguse seaduse § 5 "Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata" lõige 5: "riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne)". Kiiresti ja valesti lugemise vältimiseks rõhutan, et lõikes on kaks eraldiseisvat punkti: riigi sümbolid ja organisatsioonide sümboolika. Jutt ei ole riiklikest organisatsioonidest, jutt on riigist ja organisatsioonidest. Selle kohaselt kehtib autoriõigus endiselt eraisikute sümboolika kohta (nt perekonnavapid), aga organisatsioonide logod ja lipud, omavalitsuste medalid jms on vabad. Nende kasutamine võib olla piiratud muude seadustega (nt Eesti lipu seadus ja Tartu linna tunnustuste avaldamise kord), kuid mitte autoriõigustega. Järelikult võib neid Vikipeedias vabalt pruukida. --213.184.43.2 2. juuni 2014, kell 18:49 (EEST)

See on tõenäoliselt mõnevõrra keerulisem ning loe kui aeglaselt tahes, tuleb seda seaduselõiget tõlgendada. Minu meelest pole selles sõnastuses selge, et silmas ei peeta (vaid) riigi organisatsioone. Peale selle on mulle aastate eest autor.ee-st öeldud, et kaubamärgina kasutatavad graafilised teosed võivad olla autoriõigusega kaitstavad. Leidub ka ühe juristi kirjatükk, mille järgi korporatiivne sümboolika kahtlemata on autoriõigusega kaitstav. Veel leian kavandatava AutÕS seletuskirjast võrdluse, mille järgi peetakse silmas kas ainult või peaasjalikult riiklikke organisatsioone.
Praegu teadaoleva põhjal minu meelest pole kaugeltki selge, et igasuguste organisatsioonide igasugune sümboolika on autoriõiguse kaitseta ning meil pole alust logode juures seda väita. Kel jaksu ja võimalusi, võib püüda selle seduselõikega seonduvat veel selgitada, aga see, mida siin väidetakse, tõenäoliselt ikkagi õige pole. Selgitada võiks eeskätt seda, millised organisatsioonid on riigi organisatsioonid. Minu jaoks on veel segane, kuidas autor saab lahutamatutest isiklikest õigustest ilma jääda, kui tema teost hakatakse kasutama ametliku sümboolikana. Pikne 4. juuni 2014, kell 11:05 (EEST)

Piltide saatmine Commonsist eesti vikipeediasse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuidas saata pilte Commonsist eesti vikipeediasse? Üks võimalus on salvestada oma arvutisse ja siis sealt eesti vikisse üles laadida. Kuid fotodel on sageli hulk andmeid küljes (kaamera jne.), mida nimetatakse EXIF-andmeteks ja praktika näitab, et minul lähevad need sedasi kaduma. Kas mingi potiga saaks nad ümber tõsta? Taivo 4. juuni 2014, kell 01:06 (EEST)

Commonsis töötabki juba selline bot. Piltidele tuleb panna külge mall Move to et.wiki. Sellest on siinsamas arutelus ülalpool olnud juttu, kui Sa Commonsis adminiks said. Adeliine 4. juuni 2014, kell 01:55 (EEST)
Kahtlustan, et EXIF läheb sul kaotsi seepärast, et kasutad piltide avamiseks Microsofti tarkvara (näiteks Windows Photo Viewerit). Muide, ka näiteks Picasa kaotab suure hulga infot ära.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. juuni 2014, kell 05:50 (EEST)

Teksti autorikaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tõesti lugesin enda arvates korralikult läbi juhendi, reeglid ja KKK. Leidsin autorikaitse kohta infot seoses logodega, aga tavaline tekst? Mis reeglid sellele kehtivad? Lihtsalt keeldu ei saa ju olla, kuna igaljuhul kasutatakse alati kuskilt saadud infot, raamatust vms. Ümberjutustus algsest tekstist? Kui jah siis kas mingi norm olemas, et kui palju muudetud vms.? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Annihileeruja (arutelukaastöö) 7. juuni 2014.

Autorikaitse all on sõnastus, mitte mõtted ja faktid. Seetõttu võib igasuguseid allikaid refereerida või ümber jutustada (koos viitega), kuid tuleb ümber sõnastada. Kindlat normi ei ole, kuid tuleb püüda väljendada oma sõnadega. Kui on tungiv vajadus säilitada algne sõnastus, siis kasutada jutumärke. Andres (arutelu) 8. juuni 2014, kell 10:28 (EEST)

Kasutajanime muutmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soovin kasutajanimeks võtta JessicaElisabeth. Kas see oleks sobiv?

Jah, ma teen ära. Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 13:56 (EEST)
Saad kasutada vana salasõna. Eesti vikipeedias kaob Sul vana konto ära, mujal jääb alles. Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 14:01 (EEST)
Tehtud. Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 14:04 (EEST)

Veel üks kasutajanime muutmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palun ka, et mu kasutajanimi muudetaks. Uus võiks olla Pärtel Toompere . Pärtel Toompere (arutelu) 16. juuni 2014, kell 18:51 (EEST)

Teen ära. Pea siis neidsamu asju silmas. Tee endale ka vanale nimele konto. Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 19:30 (EEST)

The Wikipedia Library[muuda | redigeeri lähteteksti]

Edastab teadet:
The Wikipedia Library has free signups available for British Newspaper Archives and Keesing's World News Archives. Credo is offering 200 new accounts and JSTOR 400 new accounts. Medical editors can sign up for BMJ and Cochrane. Other accounts available for Questia, HighBeam, and Oxford University Press. Sign up!, koos vastavate linkidega. ~ Pietadè (arutelu) 20. juuni 2014, kell 21:10 (EEST)

Ahsoous[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teen ettepaneku algatada Ahsoouselt administraatoriõiguste äravõtmise hääletus. Põhjuseks õiguste kuritarvitamine: viimati minu blokeerimine ebaadekvaatsel põhjusel ja märkusest hoolimata varasemad tarbetud blokeeringud (hulk aega pärast sodimist, mittekorduv, nt [1], [2]). Peale selle pole administraatorile kohane, kuidas Ahsoous sageli teiste tööd ilma aruteluta või isegi arutelust keeldudes tagasi pöörab (viimati [1], [2]). Pikne 25. juuni 2014, kell 19:46 (EEST)

Ja mina kordan nõuet kasutajalt Pikne administraatoriõiguste äravõtmiseks ja tema igaveseks blokeerimiseks. Ja üheks põhjuseks on temapoolne teiste töö hävitamine ja kui tema poolde pöörduda, siis ta sõna otseses mõttes irvitab. Mina ei näe võimalikuks sellise vandaaliga enam isegi mitte suhelda. Ja lisan juurde, et administraatoril pole õigust tegutseda lisaks oma kasutajatunnusele tegutseda ka veel nelja-viie erineva IP (või ka kasutajanime) alt ja siis teha ühena muudatuse ja siis teise (teistega) neid heaks kiita jmt.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. juuni 2014, kell 20:04 (EEST)

Irvitan? Omameelest olen püüdnud olla igati mõistev ja sind sisulisele ja konstruktiivsele arutelule suunata.
Võimalik, et ma olen mõnes arutelus jäänud sisse logimata, aga kindlasti pole ma siis hiljem sisse loginuna varasemat arvamust kellegi teise oma pähe "heaks kiitmas" käinud, selle asemel, et esitada uusi sisulisi argumente. Pikne 25. juuni 2014, kell 20:28 (EEST)
Jah — just nimelt irvitad ja sülitad teiste töö peale.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. juuni 2014, kell 20:35 (EEST)

Ma ei võtaks küll kummaltki adminiõigusi ära, aga Ahsoosuse suhtlusviis on kindlasti agressiivsem ja ta põhjendab vähem, armastab lajatada. Nii on. --Morel (arutelu) 26. juuni 2014, kell 16:50 (EEST)

Mis see oligi nüüd kõik või? Mul alles sai popkorn valmis. Ma tahan verd näha! Äsa talle, raisale! Sina ka! Nätaki! Põmm! Gigantide heitlus! Godzilla vs King Kong!
Tore. Muide mina tegelikult ei taha kedagi blokeerida, kuid vahetevahel läheb närv mustaks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. juuni 2014, kell 00:33 (EEST)
Inimlikus plaanis on see arusaadav – kellel ei läheks närv vahel mustaks. Teiste administraatorite suhtes polegi probleemi – neid ei saa blokeerida. Kuid kui sa kasutad oma adminniõigusi selleks, et vaidluses tavakasutajatega peale jääda (lukustad artikli või blokeerid kasutaja või tühistad ilma põhjendamata muudatused), või ei teegi seda, kuid ähvardad et teed, siis see on küll probleem. Niimoodi ajame inimesi Vikipeedias kaasalöömise juurest eemale. Kuigi sa tegid seda ainult seepärast, et sul närv läks mustaks. Taavi (arutelu) 27. juuni 2014, kell 02:34 (EEST)

Ahsoousel õnnestus mind blokeerida küll. Kui tal närv mustaks läheb, siis ma võib-olla talun kuskil arutelus paari teravamat sõna (ma ei ütle, et teised seda taluma peaks), aga blokeerimisõigusega mängimine on üle igasuguse piiri. Ja kui ma põhjendan oma muudatusi ja mind selle peale vandaaliks ja teab veel milleks nimetatakse, siis on see lihtsalt laimamine.

Mis ma siis nende tühistamiste juures tegema peaks? Kui ma seletan nii- ja naapidi, miks mingi muudatus on tehtud, siis kuidas saab seda ilma põhjendamata tühistada? Võiks muudatuse üle hääletada, aga sellel on mõtet alles siis, kui erinevad seisukohad on püütud arutelus selgeks teha ning kui tühistatakse arutelu eirates, siis tõenäoliselt samahästi tehtaks seda ju ka hääletuse tulemust eirates.

Kui minu hävitustöö all peetakse silmas seda, et julgen mõnikord kellegi teise tööle kätt külge panna ja seda parandada, siis on minu meelest millestki väga valesti aru saadud. Tuletan meelde, et viki nii töötabki, et järgmised kasutajad muudavad eelmiste kaastööd ja eelmise redaktsiooni "omaniku" õnnistust seleks küll tarvis pole. Põhjenduseta tühistamist seevastu tõesti pole kuigi raske hävitustööks pidada. Pikne 29. juuni 2014, kell 21:53 (EEST)

Mina hindan küll Sinu kaastööd kõrgelt. Eriti imetlen ma Sinu kannatlikkust. :-) See jäi mul märkamata, et Ahsoous Sind tõesti blokeeris (ilmselt seetõttu, et mul on enamasti kasutaja nimeruumi muudatused varjatud), aga seda pean ka mina administraatoriõiguste kuritarvitamiseks. Põhjendamata tühistamist ja lihtsalt jonni ajamist ei kiida ka mina heaks. --Epp 29. juuni 2014, kell 22:11 (EEST)
Otse loomulikult. Ma jah blokeerisin ta kuskil kümneks minutiks ja põhjenduseks "korduv vandalism". Ja just seda see tema muudatus oli ja on. Aga olgu peale - Elage hästi!  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 30. juuni 2014, kell 14:00 (EEST)
Eestikeelse Vikipeedia 3323 artikli autorina (Ahsoous) 34 artikli looja (Pikne) vastu mina nii lihtsalt ei loobuks; "sildist" algas (ilmselt varem, ei ole jälginud), edasi läks sildistamiseni, jne; oskab ehk keegi seletada, kuidas käib kokku avalehel kirjutatu ("Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.") siselehtedel toimuvaga, mida võib vahel iseloomustada järgnevalt:
grupile x meeldib valge vein, grupile y meeldib punane vein, grupile z ei meeldi neist kumbki — tundux loomulik (ja märksa aegasäästlikum), kui kõik kolm gruppi aktsepteeriks üksteist, vähemalt püüaksid, mitte ei käituks vahetevahel kolmikuna à la "Staler-Hitlin-Putler". Pietadè (arutelu) 30. juuni 2014, kell 23:55 (EEST)
Ahsoous on muidugi ka asjalikku kaastööd teinud (kuigi uute artiklite arv ei pruugi olla kvaliteedinäitaja). Aga minu meelest on siiski parem, kui tal administraatoriõigusi poleks. Pikne 1. juuli 2014, kell 20:02 (EEST)
Administraatorite omavahelise blokkimise kohta vaadake seda. See siis tehnilise külje kohta. Aga kaklemine ja laamendamine pole toredad küll jah. Adeliine 30. juuni 2014, kell 11:53 (EEST)

Miks Kasutaja:Pikne pole siiamaani tagasi pööranud seda kuradi jama, mille ta navigeerimismallidega korda saatis? Inimesed on hädas (Arutelu:Salme Rosalie Riig). Ma nõudsin seda täiesti tõsiselt, et ta pööraks olukorra, mille ta põhjustas, tagasi, aga tema ainult irvitas. Ja kui ta seda täna-homme ei tee, siis ei jää mul vist muud üle, kui hakata ise jälle kasutajaliidese kallale minema ning kuna ma tolles osas ennast just väga kindlalt ei tunne, siis võib juhtuda, et keeran midagi veel nässu.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 1. juuli 2014, kell 13:13 (EEST)

Sellepärast, et meil on mujal seda puudutav arutelu, kus on vastavad seletused ja kus sina paraku oma "kuraditest" ja nõudmistest kaugemale pole jõudnud. Möönan, et toimetamislinkidega seoses võib ka teisiti toiminine olla mingil määral põhjendatud, aga senise arutelu põhjal ma ei näe selle muutmiseks põhjust ja ammugi mitte kõigi navmalli juures tehtud paranduste tagasi pööramiseks. Ja kuidas sinuga siis rääkima peab? Kas ma pean viisakalt küsimuse asemel sind samuti kuradile saatma, et küsimine ei tunduks irvitamisena?
Mis puudutab tänast küsimust viidatud arutelus, siis arvan, et kahepeale aitasime inimese hädast välja.
Kas saan õigesti aru, et oled minule koha kätte näitamise nimel valmis kas või kasutajaliidese tuksi keerama? Hämmastav. Pikne 1. juuli 2014, kell 20:02 (EEST)

Kui muul juhul teeb keegi järjekindlalt mitmel pool muudatusi (sh tühistab) arutelusid eirates, siis me kaaluks ju blokeerimiest. Kuna administraatori blokeerimine on problemaatiline, siis tuleks kõigepealt õigused ära võtta. Praegu häirib Ahsoous minu meelest tõsiselt Vikipeedia tegemist, kui ilma argumentideta ning järjekindlalt ja süüdimatult pikalt põhjendatud muudatusi tühistab (ja tühistada ähvardab). Pikne 1. juuli 2014, kell 20:02 (EEST)

Tundub, et sina, kes sa pole Vikipeedias kunagi sisulist kaastööd teinud, võid teiste tööle pidevalt kaikaid kodarasse loopida. Selge. Mängi siis edasi jumalat. Kui mul aega peaks tekkima, siis mul tõesti muud võimalust kui Navmalli kasutamist hakata tagasi pöörama. Tõesti inimene ei pea laadima alla veel täiendavaid javascripte, et saaks kasutada võimalusi, mis juba ühe skriptiga on lubatud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 1. juuli 2014, kell 22:51 (EEST)
Sa oled oma väljenduses pehmelt öeldes ebatäpne. Ja muidugi on sul muid võimalusi. Sul on võimalus seonduvates aruteludes toodud põhjendusi ja kommentaare mitte eirata ning kui tahad midagi teisiti teha, siis on sul võimalus neid arutelusid jätkata ja põhjendada, miks on parem teisiti teha.
Mis puudutab navmalli toimetamislinke, siis neil pole (ega olnud) skriptidega otseselt pistmist. Eelistused (nende "laadimine"), nagu ka kõnealune eelistus näidata navmalli toimetamislinke, ju selleks ongi, et eri võimalusi saaks kasutada vastavalt vajadusele ja soovidele. Pikne 2. juuli 2014, kell 17:52 (EEST)
Kõigepealt need redigeerimislingid on seal kasutajamugavuse huvides. Teine asi, mida sa ilmselt küll oled kuulnud, aga võib-olla ei ole endale teadvustanud: IE, Opera ja Safari ei oska javaskripti standardeid.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 2. juuli 2014, kell 18:15 (EEST)
Arusaadav, kasutusmugavuse pärast on eelistustes ka võimalus need lingid sisse lülitada (nii et lugejad, kellel Vikipeedia köögipoole linke tarvis pole, neid samal ajal ei näe). Seda ma enne juba palusin sul asjakohasesse arutellu kirjutada: mis konkreetselt skripti juures enne töötas ja enam ei tööta (või mida muud täpsemalt ette heidad)? Pikne 2. juuli 2014, kell 18:51 (EEST)
Minu meelest need lingid kedagi ei saa segada. Ma pooldan seda, et nad oleksid vaikimisi näha. Andres (arutelu) 3. juuli 2014, kell 01:25 (EEST)
Need on põhimõtteliselt lingid artikli sees, mis viivad artikliruumist välja. Üldiselt me ju ei luba sellist asja. Lugeja juhatatakse nii kõrvaliste asjadeni. Mina jätaksin nad vaikimisi (eelistustes valikut tegemata) siiski ära, aga olgu, võib-olla võib navmalli päist pidada nende linkide jaoks küllalt erandlikuks asukohaks. Veel arvamusi (soovitatavalt malli arutellu)? Pikne 3. juuli 2014, kell 17:52 (EEST)

Pikne[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praegu pean ma uuesti pöörduma palvega võtta kasutajalt Pikne ära administraatoriõigused. Ja ma mõtlen seda täiesti tõsiselt.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. juuli 2014, kell 00:07 (EEST)

Kui mõtled tõsiselt, siis esita ka konkreetsed põhjendused, ilmselt on siis midagi uut sind häirinud. Teised ei pea selleks ajalugu uurima, et teada saada, mis sul kopsu üle maksa ajab. Niisama lahmida pole mõtet. Jälle.--Morel (arutelu) 18. juuli 2014, kell 01:14 (EEST)
Praegu on asi mallis Linn. Olen püüdnud parandada arutelus välja toodud puudust, mis lisati aruteluta. Puuduse eemaldamist on põhjendatud nii- ja naapidi. Kuna pole püütud esitada sisulisest arutelust lähtuvaid olulisi vastuargumente või õigupoolest üldse vastuargumente, siis pean eemaldamist põhjendatuks. Ahsoous on nüüd minu paranduse korduvalt tühistanud, keeldudes samas põhjendustest ja ammugi sisulise arutelu jätkamisest. Olen küll pärast tühistamisi üsna kaua oodanud põhjendusi ja sisulise arutelu jätkumist. Kuna neid pole olnud, siis olen proovinud parandust uuesti teha. Selline väikest viisi redigeerimissõda.
Ahsoouse tegevus selle malli juures on olnud kõike muud kui konstruktiivne ja koostööaldis. Ta häirib järjekindlalt kaastöö tegemist. Kui eespool väideti, et mina olen "jumal", siis ma ei tea, kes Ahsoous veel olema peaks, kui tal on kõigile lisaks vääramatu õigus aruteludest ja põhjendustest mööda minnes tühistada.
Samuti jätkab Ahsoous administraatoriõiguste kuritarvitamisega, blokeerides mind taas. Kui viidati sellele, et tehnilisi võimalusi saab katsetada ja nendega saab naljatada, siis siin seevastu on minu meelest tegu tõsise isikliku rünnakuga. Kas tõesti kõigi teiste meelest kasutab Ahsoous oma õigusi sihipäraselt, käitub üldiselt administraatori kohaselt ja talle tuleks õigused alles jätta? Pikne 20. juuli 2014, kell 22:26 (EEST)
Sinusuguse vandaaliga polegi võimalik koostööd teha. Jah. Just nii see on. Tõsiselt ma palun sinult adminiõiguste äravõtmist. Sinu erilist ignorantsust näitab veel ka see, et sa võtad kätte ja tühistad iseendale pandud blokeeringu. Ja asi ei ole mitte ainult selles mallis vaid ka muudes mallides ning ka piltide räiges kustutamises. Selle viie aasta jooksul, mis sa siin tegutsenud oled pole sa veel sisulist kaastööd teinud, vaid oled üksnes teiste tööd hävitanud!!!  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. juuli 2014, kell 22:35 (EEST)
Sa heidad mulle ette, et ma ei lepi malbelt sinu rünnakutega?
Ma olen küll ka varem selliseid üleskutseid teinud ja sinu puhul enam nende tulemuslikkusesse ei usu, aga sellegipoolest: kui olen kuskil ükskõik kas pisikese või räige vea teinud, siis ole hea ja juhi vastava malli, pildi või muu lehekülje juures sellele minu tähelepanu ning ma ei jäta seda tähelepanuta ega jäta viga parandamata, kui ütled selgelt, milles asi ning kui sinu põhjendused on asjakohased ja pädevad. Aga üldjoontes sa lihtsalt laimad mind praegu. Pikne 20. juuli 2014, kell 23:08 (EEST)
Ma ei kavatse sinuga enam mitte midagi arutada. Ja ma ei kavatse ka leppida sellega, et sa ka kõiki kasutajaid puudutavad .css ja .js failid põhjusmõtteliselt mõnes osas puu taha saatsid. Ja ma ei tegele laimamisega, vaid sa ise oled selle olukorra tekitanud. Esimene asi, mis sa teha võiksid, on see et sa taastad kõik logod, mis sa kustutanud oled. Kui isegi saksa ja prantsuse vikid neid saavad kasutada, saame ka meie. Ja muide, sa pole siiani parandanud mitte ühtegi endapoolset viga.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. juuli 2014, kell 23:23 (EEST)
See ei tõesta ju midagi, kui saksa v prantsuskeelses vikis saab logosid kasutada. Saksamaal on näiteks panoraamivabadus, mida meil ei ole. Ma ei ole seadusandluses väga tugev, aga mulle teadaolevalt tuleb andmete laadimiseks veebi silmas pidada kahte asjaolu:
1) andmed peavad olema kooskõlas serveri asukohamaa seadusandlusega (ega siis asjata thepiratebay.org vahepeal pidevalt ümberkolinud);
2) andmed peavad olema kooskõlas selle maa seadusandlusega, kus neid esitatakse: näiteks on Maksu- ja Tolliamet keelanud ära 1007 kaughastamängu veebisaiti (proovige nt siseneda 10bet.com).
Millistest .css ning .js failidest jutt käib? Milliseid endapoolseid vigu pole Pikne parandanud? --kanakukk (arutelu) 29. juuli 2014, kell 00:07 (EEST).

On ju ilmselge, et kui kanakukk, Epp või Adeliine või Ivo või ... eksib korra-paar või isegi korda kümme, siis keegi ei hakka notepadi miskeid rikkumisi üles kirjutama, märkus arutellu ja rahu majas. Aga kui keegi viis aastat(!) süstemaatiliselt hävitab teiste tööd, siis minu meelest ei ole palju palutud, et need rikkumised ka üles tähendataks. Kujutage nüüd ette olukorda, mil mõni päevaleht avaldaks esikaanel teate, et president on vandaal, kes hävitab teiste tööd, aga žurnaal ei suvatse viimast põhistada millegagi. Kahtlemata skandaal. Ma ei ole kursis Ahsoouse ega Pikse kaastööga, aga mulle tundub, et Pikne suudab väljendada end viisil, mis on kohane administraatorile. Ta suudab välja tuua neid asjaolusid (probleeme), mis tema arvates on valesti, ja kuidas peaks olema. Väga oluline on ka see, et ta ei ägestu. Kui Pikne rikub mingeid protseduurireegleid (nt, et kardinaalsed muudatused malli funktsionaalsuse osas tuleks läbi hääletada), siis nii tulekski kirjutada. --kanakukk (arutelu) 21. juuli 2014, kell 10:45 (EEST).

Olen kanakukega nõus. Pikse seletused ja põhjendused on minu meelest kirjutatud asjalikus toonis ja mõjuvad enamasti (nii palju kui ma lugenud olen) loogiliselt. Ahsoous pigem ei põhjenda ja tema väljendusviis on mitu kraadi ülbem (ja filoloogina lisaksin: lohakam). Seega esimese asjana peaks Ahsoous tooma välja konkreetsed rikkumised ja siis saaks nende üle ka otsustada. --Morel (arutelu) 22. juuli 2014, kell 13:51 (EEST)

Ütelge siis, kuidas ma saan malli parandada, kui keegi lihtsalt käib järjekindlalt arutelu ja seletusteta segamas? Muul juhul oleks loomulik blokeerimine või kaitsmine, aga see ei tööta praegu. Pikne 23. juuli 2014, kell 19:57 (EEST)

Ma olen aru saanud, et igaüks võib Vikipeediat täiendada. Erimeelsuste korral lahendatakse küsimus arutelus. Kui konsensuseni ei jõuta, siis tuleb hääletada. Paraku võib hääletus lõppeda ebasobivalt. Mis seal siis ikka: tuleb oma sõnumit veel selgemini levitada ja ehk järgmine hääletus läheb paremini. Reegleid mittetäitvatele kasutajatele tuleb selgitada, kuidas peaks. Kui aru ei saa, siis tuleb mõneks ajaks blokeerida. Kui siis ikka aru ei saa, tuleb pikemaks ajaks blokeerida. Kui administraator ei saa aru, et see on koostööprojekt, mitte diktatuur, siis tuleb õigused ära võtta. --kanakukk (arutelu) 24. juuli 2014, kell 02:01 (EEST).
Nojah, aga kui arutelust järjekindlalt keeldutakse? Hääletuse mõtte käisin siin eespool välja, aga senise tavapraktika järgi on hääletatud tõesti alles siis, kui arutelus seisukohad tõesti üksteisele ei lähene. Samuti oleme püüdnud hääletustest hoiduda, kus vähegi võimalik, et otsust üht või teist viisi talitada oleks võimalikult hästi põhjendatud ja kujuneks sisulise arutelu tulemusena, mitte hääletusel tehniliste võtetega ja pealiskaudsemalt. Praegu aga polegi sisulist arutelu, kus teine pool esitaks asjakohaseid argumente. Sellisel juhul puuduvad ka erinevad põhjendatud seisukohad, mille üle hääletada ja hääletama ollaks sunnitud eriti pealiskaudselt, arusaamata, mille üle üldse hääletatakse. Samuti võib praeguse seisuga eeldada, et kui eiratakse arutelu tulemust, siis eiratakse ka hääletuse tulemust ja hääletusel poleks mõtet. Minu meelest me olemegi praegu selles seisus, kus lahendus on õiguste äravõtmine. Pikne 24. juuli 2014, kell 11:14 (EEST)
Mulle ei meeldi tüli norida, aga soovitaks sul soojalt oma provokatsioonid lõpetada. Sa oled siin teinud keskmiselt ühe artikli kahe kuu jooksul ja seega tegelikult pole sul ka halli aimugi kui palju aega kulutavad igasugused vaidlused (selle asemel, et võtta kätte ja lisada infot). Jah tõepoolest lahendus on sinult administraatoriõiguste ära võtmine. Või võib minna ka muud teed, kuid selleks on vaja ka teha kompromisse ning üritada jõuda konsensusele. Paraku pole sa pole kunagi olnud valmis tegema selleks midagi omalt poolt, vaid selle asemel algatasid redigeerimissõja.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. juuli 2014, kell 23:33 (EEST)
No millest sa nüüd räägid. Ma tean omast käest liigagi hästi, et vaidlustesse sattumiseks ei pea tegema uusi artikleid. Ja antud juhul oled sina see, kes hoidub arutamast, mitte mina. Samuti tuletan meelde, et esimese vaidlustatud muudatuse tegid selle malli juures eelmise aasta veebruaris sina. Ja ma olen püüdnud teha nii, et tegu poleks redigeerimissõjaga ja oodanud vahepeal arutelu jätkumist, sellal kui sina tormad tühistama sellise kiiruga, et ei jõua isegi resümeese midagi kirjutada. Pikne 24. juuli 2014, kell 23:59 (EEST)

Artiklite arutelude toimetamine/vormistamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

TÄPSUSTUS: MINA EI ALUSTANUD SEDA ARUTELU SIIN EGA SELLISE PEALKIRJA ALL. --Epp 10. juuli 2014, kell 22:35 (EEST)

See on selline moonutamine, millest ma räägin. Siit jääb arusaamatuks, kelle poole ma pöördun. Ilma minult luba küsimata ei tohi minu nime all sõna võtta. --Epp 10. juuli 2014, kell 22:35 (EEST)

Palun ära toimeta arutelusid. Teiste eest ei saa otsustada, mis pealkirja all nad oma arvamust avaldavad. --Epp 7. juuli 2014, kell 06:47 (EEST)

Arutelud ei ole pühad ja puutumatud. Ma arvan, et arutelusid tuleks kindlasti toimetada, et artikli nõrkused jms oleksid inforägastikus paremini märgatavad. Eriti oluline on aruteludesse siselinkide panemine, kui nt on pealkirja puhul võimalikud rööpvormid (See võimaldab arutelu leida "Lingid siia"-funktsiooni kaudu), samuti aegunud/parandatud info eemaldamine. --Bioneer1 (arutelu) 7. juuli 2014, kell 10:14 (EEST)
Nt selle Epu ennistatud redaktsiooni [2] võiks taastada--Bioneer1 (arutelu) 7. juuli 2014, kell 10:20 (EEST)
Kui Sa öeiad, et mõni kommentaar on jama, ei tohi Sa sellegipoolest kommentaaris muudatusi teha. Küll aga võid kehva kommentaari järele uue kommentaari kirjutada. Või juhtuda tähelepanu, et link x oli vigane, õige on link y (loomulikult oma kommentaari sees)...--Juhan121 (arutelu) 11. juuli 2014, kell 22:40 (EEST)
Mina igatahes ei ole nõus sellega, et minu öeldut teise konteksti tõstetakse (seda on juhtunud) või sellele oma äranägemise järgi vigaseid pealkirju pannakse. Siselinke on mõtet spetsiaalselt panema hakata ainult siis, kui nende järgi oleks hea midagi üles leida. --Epp 7. juuli 2014, kell 10:32 (EEST)

Mida selle asjaga siis nüüd teha? Keegi ei jaksa järel käia ja kontrollida, mida aruteludes toimetatakse. Minu arvates ei tohi teistele sõnu suhu panna, sealhulgas tagantjärele taandeid (või liigendust või mida iganes) muuta. Kui ka on valesti läinud, on see algse kirjutaja enda asi seda parandada, kui ta tarvilikuks peab. --Epp 9. juuli 2014, kell 17:25 (EEST)

Ei tea, minu meelest see pole tingimata halb, kui mõnes pikas arutelus erinevad teemad erinevate pealkirjadega eraldada. Lühemates aruteludes pole eriti mõtet. Aga tagantjärele lisatud pealkirjad peaks siis tõesti olema võimalikult neutraalsed ja üldsõnalised, mitte lähtuma pealkirja lisaja vaatenurgast või tema poolt esitatavast (lisa)küsimusest, kuna see tõesti muudab konteksti, kuhu (ka varasemad!) vastused paigutuma peavad. Bioneer, kui sa ei saa päris täpselt aru, kas uus pealkiri on kõigi seniste vastuste jaoks kindlasti õige, siis palun jäta arutelu parem nii nagu on.
Aga see, kas siselinke on tarvis, võiks küll igal juhul jääda kirjutaja enda otsustada. Hiljuti lisasid sa, Bioneer, kuskil ühte minu kommentaari lingi, mis viitas vale asja juurde. Pikne 9. juuli 2014, kell 18:23 (EEST)
Minu meelest on põhiline probleem see, kui seda tegevust ei saa usaldada ja tekib tohutult lisatööd iga näpuliigutuse kontrollimisega. --Epp 9. juuli 2014, kell 18:42 (EEST)

Keegi ei jõua ju jälgida, mida ja kuidas toimetatakse. Kas peaks kõik muudatused aruteludes lihtsalt tühistama? Meelevaldselt, ilma aru saamata ja kaasa mõtlemata ei tohi selliseid asju teha. See on põhimõtteline küsimus ja puudutab kõiki inimesi, kes kunagi mõnes arutelus on sõna võtnud. Minu meelest on enesestmõistetav, et teiste öeldut ei saa suvaliselt tagantjärele muuta. --Epp 10. juuli 2014, kell 21:06 (EEST)

Minu meelest on (eriti pikemate) arutelude liigendamine täiesti aktsepteeritav. Ma oleks nagu mingis muukeelses Vikipeedias näinud varianti, kus lisatud vahepealkirjad on tähistatud, nii et on näha, et need on lisatud n-ö toimetaja poolt... Aga ma ei näe selleks vajadust, kui vahepealkiri on sisuliselt korrektne. Kui ei ole, siis saab parandada. Teisest küljest – eestikeelses VP-s on kindlasti mõtestatumaid tegevusi kui arutelude parandamine. --Morel (arutelu) 10. juuli 2014, kell 22:21 (EEST)
Aga kui tagantjärele liigendab keegi, kes ei tea, millest räägiti? Me ei saa ju lasta igal inimesel oma suva järgi asju ümber tõsta. Kuidas saab keegi teiste mõtteid lugeda? Lihtsam on selle juurde jääda, et nii ei tehta. Minu meelest on see absurdne, et keegi teine hiljem minu juttu võib tundmatuseni moonutada. --Epp 10. juuli 2014, kell 22:31 (EEST)

Ingliskeelses Vikipeedia arutelulehtede kohta käivates reeglites en:Wikipedia:Talk_page#Editing_comments on lause: The basic rule—with some specific exceptions outlined below—is that you should not edit or delete the comments of other editors without their permission.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. juuli 2014, kell 00:29 (EEST)

Arutelu tekstide muutmine kindlasti, aga kas see puudutab ka vahepealkirjade lisamist arutelu paremaks liigendamiseks?--Morel (arutelu) 11. juuli 2014, kell 00:46 (EEST)
Arutelude säilitamine kaotab mõtte, kui ei selgu, kus, miks ja mis asjaoludel midagi öeldi (pealegi puudub kindlus, kas ikka öeldi seda, mis nüüdseks kirjas). Lisatud pealkirjad, mis silma jäid, olid pealegi keeleliselt vigased. See on vana lugu, et taandeid valeks parandatakse. Kui parandaja aru ei saa, miks kirjutaja just nii on oma jutu paigutanud, pole tema asi seda muuta. --Epp 11. juuli 2014, kell 22:27 (EEST)
Kui inimene kirjutab midagi, ja allkirjastab selle omakäeliselt templiga, on selle muutmine ju võltsimine. Pole mõeldav, et keegi minu digiallkirjastatud dokumendis parandusi hakkab tegema ja allkiri pärast seda ikka veel kehtib. Arvan, et on lubamatu tõsta teiste ütlusi suvalisse kohta ümber, nii et see mõjub ilma adressaadi ja kontekstita nagu poolearuline jutt. Minu kommentaare on kasutaja Bioneer1 korduvalt nii mujale kopeerinud. See on minu jaoks sama nagu allkirja võltsimine või teise inimese nime all esinemine. Eks võib ju olla juhtumeid, kus mõne ilmse vea parandamine on mõeldav, aga seda saab teha ainult keegi, kes saab aru, millest arutelus räägitakse. Päev läbi Bioneer1 sabas käimine ja kontrollimine käib lihtsalt üle jõu. Pealegi reostab see viimaseid muudatusi, nagu ka mõttetute paranduste tegemine. --Epp 11. juuli 2014, kell 22:27 (EEST)
Kus on nüüd kõik need inimesed, kes alati inglise viki eeskujust tahavad lähtuda? --Epp 11. juuli 2014, kell 22:27 (EEST)
See, et teiste teksti ei muudeta, peaks kõigil niigi selge olema. Puuduva pealkirja lisamine aga küll probleem olla ei saa. Toon näite: kui keegi minu kasutaja arutellu uuel teemal midagi kirjutab ja ei oska samas oma teksti uue teema alla tõsta, siis lisan selle kohale ise pealkirja ja proovigu vaid keegi mögiseda. Tulenevalt paljude võimetusest sellega hakkama saada, olen kunagi sinna isegi vastava märkuse lisanud, mis selle eest hoiatab. Küll peab aga olema väga selge ja mõjuv põhjus millegi hilisemaks kohendamiseks.
See, et Vikipeedias on pikemad arutelud raskesti jälgitavad, on juba ammu kõneainet pakkunud ning selle on püütud ka lahendusi otsida. Seni pole aga mingit väga asjalikku lahendust välja ilmunud. Seega peaks igaüks ise selle eest hea seisma, et arutelu selget struktuuri hoida.
Üldse on see arutelu siin pehmelt väljendades raskesti mõistetav. Millest see probleem kerkis? Milles see täpselt seisneb? Mis üldse toimub?
Ivo (arutelu) 11. juuli 2014, kell 22:25 (EEST)
Oma arutelus võid teha oma äranägemise järgi jah. Aga probleem kerkis sellest, et Bioneer1 "toimetab", "küljendab", teisaldab ja kustutab teiste kirjutatud juttu meelevaldselt. --Epp 11. juuli 2014, kell 22:29 (EEST)

Lugesin reegleid ja mina saan nii aru, et aruteludele vahepealkirjade panemine ja sektsioonideks jagamine on üldjuhul lubatud. Küll aga on öeldud, et kui toiming põhjustab arvatavalt vaidluse, siis on parem enne muudatuse tegemist arutada asja lõimele aluse pannud autoriga. Bioneer1 võiks hoiduda nende arutelude toimetamisest, mille autor(id) on märku andnud, et nad ei soovi toimetamist. Taavi (arutelu) 12. juuli 2014, kell 02:00 (EEST)

Kas sa neid muudatusi üleüldse vaadanud oled? Ja kas sa oled tähele pannud, et kommentaaride sisu ja mõtet on muudetud? Või kasvõi seda, et aastal 2005 postitatud küsimustele vastamine aastal 2014 on natike nagu hiljaks jäänud? Ja seda ka, et kui ma ikka põhimõtteliselt mingeid sõnu arutelulehel ei lingi, siis sinna ka linki lisada ei tohi. Jne. Jne.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. juuli 2014, kell 02:29 (EEST)
Ma ei saa nüüd hästi aru, kas sa pole nõus minu tõlgendusega reeglitest või sellega, et Bioneer1 peaks mitte toimetama nende autorite arutelusid, kes kisa tõstavad? Taavi (arutelu) 12. juuli 2014, kell 07:18 (EEST)
Ma olen nõus sellega, et aeg ajalt vajavad arutelud toimetamist ning aeg ajalt ka kustutamist. Kuid üldjuhul tuleks sellest hoiduda. Juhendit kuidas ja mismoodi täpselt erinevatel puhkudel tegutseda olla ei saa, sest kõiki võimalikke ettetulevaid juhtumeid ette näha pole võimalik. Samuti on vikipeedias ka reegel, et kui sa tunned, et reeglid on millelegi takistuseks, siis riku kõiki reegleid. Meil siin ongi otseses mõttes anarhia.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. juuli 2014, kell 08:26 (EEST)
Üldiselt ma ka ei poolda arutelude tagantjärgi muutmist (see käib siis nn liigendamise ja vahepealkirjade panemise kohta, sisu ei tohiks üldse muuta). (Täpsustus: ma pooldan liigendamist ja pealkirjade lisamist, kui see teeb arutelu selgemaks. Kuid tavaliselt on sellel mõte siis, kui arutelu on aktiivne. Kui arutelu on juba aastaid tagasi välja surnud, siis ei ole sel suurt mõtet.) See ei paista lihtsalt väga tulemusliku tegevusena. Kommenteerisin küsimust lihtsalt reeglite vaatenurgast, sest arutelus kerkis küsimus reeglitest ja mind huvitavad Vikipeedia reeglid. Bioneeri tehtud muudatusi pole vaadanud. Muidu selline tähelepanek, et kui keegi nõuab alguses teistelt reeglite järgimist ja siis hiljem ütleb, et reeglid polegi olulised, siis see pole just väga järjekindel :) Taavi (arutelu) 13. juuli 2014, kell 06:21 (EEST)
Kui see reeglite rikkumise reegel ongi mõnigate sinu arusaamatute toimingute aluseks, siis tõlgendad reeglit minu meelest valesti. Selle reegliga ei taheta anda mõista, et reegleid ei peaks olema, see pigem laiendab kõiki olemasolevaid reegleid. Kui seda reeglit rakendad, siis peaksid ka teistele põhjendama, miks nii teed või peaks olema ilmne, miks reeglist möödaminek oli antud juhul hea. Pikne 14. juuli 2014, kell 22:52 (EEST)

Kui on hädasti tarvis toimetada (ma ei kujuta küll ette, mis olukord see peaks olema), siis tuleks algatada arutelu. Kui arutelus osalenud inimesed ei vasta, ei tohiks nende juttu puudutada. Muutmise õigus saab olla ainult mõnel inimesel, keda usaldatakse, näiteks siis administraatoril. Praegu on nii, et absoluutselt iga muudatus tuleb üle vaadata, kas keegi on mulle appi tulnud? Need, kes ei vaata, ei saa ju arvamust avaldada. Niigi mitte keegi viimaseid muudatusi ei vaata, ja Bioneeri eksitavad ja mõttetud "parandused" ummistavad viimaste muudatuse lehe. Ei ole nii, et liigendus, pealkirjad, lingid ja muu on pisiasjad. Liigendatakse ju eksitavalt, pealkirjad on meelevaldsed ja vigased, lingid viivad täpsustuslehele või valesse kohta, teisaldatakse valesse kohta, inimeste teksti sisse kirjutatakse omal äranägemisel midagi. See on ju võltsimine. --Epp 12. juuli 2014, kell 09:06 (EEST)

  • Nõus kõigega, mis Epp ja Juhan121 kirjutasid. Teiste kirjutatud arutelusid muuta ei tohi, kaasa arvatud taanet, pealkirju jne. Põhimõtteliselt võiksid kasutajad arutelude struktuuri hoidmise nimel ära õppida taandamise ja vajadusel punktide (nagu siin) ja ka oma kommentaaride lisamise. -Mardus (arutelu) 14. juuli 2014, kell 11:06 (EEST)

Tänukiri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käesolevaga tahaksin tänada inimesi, kelle koostöös sai võimalikuks, et Tartu Turusilla artiklis pole ühtegi pilti. Oli, oli, aga enam ei ole. Mitte, et sild kuidagi oluline oleks, aga see on viimasele ajale sümptomaatiline.

Niisiis, kuidas tekivad sellised olukorrad? Vikipeedias tegutsevad mõned usinad aktivistid, kelle arvates on seetõttu, et Eestis pole panoraamivabadust, ainus võimalik lahendus piltide kustutamine. Põhimõtteliselt saaks muidugi võtta ühendust teose autoriga ja küsida luba. Võiks ka pildi Eesti Vikipeediasse ümber tõsta, sest vaba kommertsiaalkasutuse nõue on Commonsi vabatahtlik enesepiirang, Eesti seadused seda ei kehtesta. Aga milleks? Kustutamisest piisab. Pole pilti, pole probleemi. Artiklitesse jäävad küll augud (sisuta vahepealkirjad jne), aga see pole nende mure. (Üks teine seltskond nõuab küll, et kõik artiklid oleksid algusest lõpuni täiuslikud ning kui kriipsud pole õige pikkusega, siis parem oleks, kui sellist artiklit ei tehtakski. Esimese pundi tegevusse nad siiski ei sekku, kestab sõbralik kooseksisteerimine erinevates ökoloogilistes niššides.)

Huvitaval kombel pole nad siiani asja siiski süstemaatiliselt ette võtnud. Tegelikult saaks vähese vaevaga Commonsist (ja seeläbi ka teistest Vikipeediatest) kõik vihjed sellele, et Eestis üldse mõni maja on (peale keskaegsete kindluste muidugi). Loodame siis, et metsa sanitarid võtavad vaevaks oma ürgse loomuse kutsele tõsisemalt pühenduda. --82.131.43.13 11. juuli 2014, kell 10:31 (EEST)

Jah, ma tean, et ma ei ole ainuke, kelle piltidega on nii käitutud, et need on siit eestikeelsest vikist commonsisse (ja muide ilma minu loata) teisaldatud ja ka kustutatud ning seejärel commonsist kustutatud ja pildid ongi lõplikult kaduma läinud. Muidugi kui ma olen sellist tegevust nimetanud vandalismiks, siis otse loomulikult selle asja tegijad on mulle öelnud, et kui pilti commonsisse laadida ei tohi, siis ma ei tohi seda laadida ka siia. Nii et mina ei tea mida teha. Aga seda ei teadnud juba Lenin ja enne teda ei teadnud juba Tšernõševski.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. juuli 2014, kell 02:48 (EEST)
Ma pooldan anonüümse kasutaja seisukohta, et tuleb otsida võimalusi piltide säilitamiseks. Meil on siin üks aktivist, kes hoolega kustutab, ja teised ei jõua temaga sammu pidada. Mina enam ei jaksa, enne ma püüdsin pilte päästa. Aidake siis, mitmekesi jõuab rohkem.
Minu meelest ei ole meil kedagi, kes leiaks, et parem oleks, kui valede kriipsudega artiklit üldse poleks (aga heaks artikliks sellist minu meelest küll ei tohiks valida). Andres (arutelu) 14. juuli 2014, kell 00:59 (EEST)
Nüüd siis on pildid kultuurimälestistest ka ette jäänud ... ma sain kunagi aru, et neid võib commonsi laadida ??? Kuidas sellega siis on? --Mona 14. juuli 2014, kell 08:49 (EEST)
Kõik sõltub sellest, mis aastal arhitekt ära suri. Ehkki jutt käib küll arhitektuuriteostest, siis üldisemas mõttes kõiksugustest kunstiteostest, mis on avalikult juurdepääsetavad.
  • Autoriõigus kestab kunstiteose loomisest kuni arhitekti surma-aasta +70+1 aastat. Lisa-aasta on sellest, et teos läheb avalikku omandisse autori surmale järgneva aasta esimesest päevast. Koostöö puhul tuleb lugeda kõige noorema autori eluaastatest.
  • Kui autoriõigus kehtib, siis peab pilt jääma Eesti Vikipeediasse koos malliga {{KunstiteoseFoto|surmaaasta}}. Mall peaks hoolitsema selle eest, et pilti Commonsisse rohkem ei tõsteta. Sama kehtib ka piltide kohta, mis on juhuslikult Commonsis ning millel kujutatud põhimotiiviks on Eestis asuv kunstiteos (tavaliselt mingi maja või skulptuur), mis ei ole avalikus omandis — et need pildid tuleb tõsta Eesti Vikipeediasse (vt. varasemat arutelu ülalpool).
  • Viimasel ajal kehtib töömeetod, et Commonsis kustutatakse osad pildid ära ja märgitakse, et nad saab taastada peale seda kui neis kujutatud teos on läinud üle avalikku omandisse.
  • Kui Eestis asuva arhitektuuriteose autor on surnud 71 aastat tagasi, siis on tema teos avalikus omandis ja kui foto enda litsents kõlbulik, võib selle siis vabalt Commonsisse ümber tõsta.
  • Kehtiva autoriõigusega arhitektuuriteostest pildid saavad jääda Commonsisse, kus ükski selline teos ei ole pildi põhimotiiv; näiteks Pilt:Annelinn.JPG vastab Commonsi reeglitele küll. Isiklikult on mulle ebaselge näiteks Nõukogude-aegsete tüüpmajade fotod, sest nendel on ka projekteerijad.
  • Abiks olen loonud oma kasutaja-alas Eesti arhitektide tabeli (pigem tabelid), kus igaühes on kirjas Eestisse projekteeritud ehitiste arhitektid, kes on kõik sorteeritud selle järgi, kas nende tööd on avalikus omandis või mitte. Tabeleid on neli: ühes on autorid, kelle teosed on avalikus omandis, teises on autorid, kelle teosed pole avalikus omandis, kuid kirjas on, millal nad praeguse seadusandluse järgi saavad olema; kolmandas on elavad autorid, neljandas puudulikud andmed. Lehekülg on suhteliselt põhjalik, kuid absoluutsele täielikkusele ei pretendeeri.
  • Lisaks on Commonsis ning ka ingliskeelses Wikipeedias aktiivseid kasutajaid, kes jälgivad reegleid nagu Väikest Punast Raamatut, ning kelle jaoks reeglid on laskemoon, mida nad ei kõhkle kasutada siis, kui see teenib nende endi (nahaalseid) eesmärke.
-Mardus (arutelu) 14. juuli 2014, kell 12:04 (EEST)
Tegelikult isegi Estonia teatri pilt ei tohiks olla Commonsis (Wivi Lönn suri aastal 1966). Nii et meil on probleeme kõvasti. Täienduseks: Just vaatasin, et Pilt:Estonia National Opera.jpg ongi seal märgitud kustutamiseks. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. juuli 2014, kell 13:48 (EEST)
Buhaha, parim foto Estonia Teatrist on hoopis Pilt:Estonia teater enne II maailmasõda.jpg, milles kujutatu autoriõigus kaotab kehtivuse 2037. aastal. Aga oota, see pole veel kõik: Estonia teatrihoone taastati 1945–1950 Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, ning kuna Edgar Johan Kuusik suri 1974. aastal, saab Sinu viidatud pilti kasutada alles 2045. aastal. -Mardus (arutelu) 15. juuli 2014, kell 12:18 (EEST)
No tegelt on ju jabur olukord.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. juuli 2014, kell 16:21 (EEST)
Praktikas on eesti arhitektidel täiesti ükskõik, et kes ja miks nende projekteeritud hooneid pildistab ning praegusest piirangust saavad nad pigem kahju kui kasu. Mina isiklikult pean 3D objekti pildistamist üldse enam sarnanevaks tsiteerimisele, kuna edasi antakse ainult väike osa tervikust ning tsiteerija teostab endapoolse valiku, millist juppi ta 'esitab'. Sellest tulenevalt püüan juba pikemat aega panoraamivabaduse mõistet eesti seadusandlusse sisse saada, aga arhitektide ükskõiksus ja juristide huvipuudus ning soovimatus muudatusi teha pole seda protsessi just kiirendanud. (Kas oleks vaja avalikku petitsiooni?)
Igasugu isehakanud autoriõiguste kaitsjatega (nt asus hiljuti tegutsema selline tegelane) on võrdlemisi tülikas võidelda ja mul hakkab sellest ka "kergelt" juba villand saama. Hävitada on alati lihtsam, kui uut ehitada või olemasolevat parandada.
Ivo (arutelu) 14. juuli 2014, kell 21:17 (EEST)

No kõik on arusaadav, aga kuidas jääb sellise toreda üritusega nagu WLM (kultuurimälestised vikipeediasse). Päris kõiki objekte ei tohigi siis pildistada või noh, pole mõtet? --Mona 14. juuli 2014, kell 22:03 (EEST)

Pildistada tasub kõiki objekte. Lihtsalt osa pilte tuleb pärast võistlust Commonsist eestikeelsesse Vikipeediasse ümber paigutada. Mõnede piltide puhul on ka nõnda talitatud.
See teema oli õhus juba esimese WLMi korraldamise ajal. Ausalt öeldes kartsin siis, et see kujutab endast palju suuremat probleemi antud üritusele ning olin sellest tulenevalt ka mõneti tõrges suure hurraaga selle korraldamises osalemise suhtes.
Ivo (arutelu) 14. juuli 2014, kell 22:14 (EEST)

Huvi pärast küsin, et kes on meil see aktivist, kelle eest pilte tuleks päästa? Minu teada pole vähemasti eesti Vikipeedias keegi viimasel ajal pilte mõtlematult, hea põhjuseta ega rutakalt kustutanud.

Mul on hea meel näha, et siin leidub siiski veel mitmeid kasutajaid, kes autoriõiguse küsimustest päris hästi aru saavad. Aga taas tuleks siiski meelde tuletada ka seda, et Vikipeedia (ja teised Wikimedia projektid) on vaba sisuga. See pole üksnes Commonsi enesepiirang. Kuigi teistes projektides võidakse suuremal määral kasutatada ka mittevaba sisu, juhindutakse eeskätt siiski vaba sisu põhimõttest ja mittevaba sisu kasutatakse sellepärast nii vähe kui võimalik. Me ei juhindu ainult Eesti seadustest, vaid ka Wikimedia litsentsipõhimõtetest.

Vabal sisul on oma head ja vead ning Wikimedia projektid põhimõtteliselt ei pea tingimata olema vaba sisuga. Kui see nüüd kellelegi ei meeldi, siis lähenete probleemile vale nurga alt. Konstruktiivsem oleks algatada laiem (projektiülene) arutelu litsentsipõhimõtete üle, mitte torkida üksikuid (kustutatud) pilte. Kui ka mittevaba sisu üldse mitte kasutada, siis pole see tsensuuriküsimus, lihtsalt väljaanded on erinevad ning neil saitidel, mis ei taha olla vabad, on mittevaba sisu sellegipoolest ilusti olemas.

Kui te tahate aidata, siis alustage palun mittevaba sisu kasutamise kriteeriumite väljatöötamist. Visandage, mis tingimustel oleks vaba sisu põhimõttest hälbimine enam põhjendatud ja kuidas tagada, et mittevaba sisu kasutataks nii vähe kui võimalik. Toonitan, et mittevaba sisu kriteeriumid ei ole mõeldud mittevaba sisu kriteeriumivaba kasutamise lubamiseks, nii nagu sellest mõnikord aru tahetakse saada.

Oleks võinud näiteks ühe Turusilla pildi eesti Vikipeediasse tuua, aga praegustel ebaselgetel alustel ma siiski pigem ei soovitaks seda teha. Igal juhul ei tohiks kõiki näiteks samast Turusillast saada olevaid mittevabu pilte valimatult eesti Vikipeediasse laadida, sest need pildid asendaks üksteist ja me kasutaks mittevaba sisu rohkem kui artikli illustreerimiseks tegelikult hädapärane (Wikimedia litsentsipõhimõtete järgi).

Samuti, kui te tahate aidata, siis kirjutage piltide kasutajate jaoks üksikasjalikumad juhendid selle kohta, kuidas küsida pildi kasutamiseks luba. Nii et üleslaadijatel oleks võimalikult lihtne kasutada võimalikult paljusid pilte õigesti ja nii et pildi kasutamisega seoses ei jää õhku olulisi kahtlusi. Aga ärge rünnake administraatoreid (siin ja Commonsis) lihtsalt kellegi teise tegemata jäänud töö pärast. Meil pole mahti hakata üleslaadijate eest iga pildi kasutamiseks lubasid hankima. Mõistlikkusel on piirid. Ja minu meelest uuritakse üldiselt enne kustutamist sellegipoolest, kas saab pildi ehk sälitada, näiteks kuna autoriõiguse kehtivus on lõppenud või mõnel muul ilmsel põhjusel.

Kui nüüd keegi annab vihjamisi mõista, et piltide "päästmise" nimel võiks autoriõigust suuresti eirata, siis see on minu meelest lubamatu. Vikipeedia sisu kvaliteedi tagamise juures on ehk suhteline, kas me tuleme sellega hästi või halvasti toime, aga kui me ei suuda ka ilmseid autoriõiguse rikkumisi eemaldada või sama hästi ei nõua sisu juures autoriõigusega seonduva selgeks tegemist (anname mõista, et see pole oluline), siis näitab see minu meelest üheselt, et me lihtsalt ei tule projekti vedamisega toime.

Kultuurimälestiste pildid soovitati Commonsisse laadida selle arvestusega, et nad tuuakse sealt pärast võistluse lõppu siia. WikedKentaur on seda vist suurel osal juhtudest ka teinud. See pole küll kuigi hea lahendus, eriti nende mittevabade kultuurimälestiste piltide puhul, millest juba on Vikipeedias illustratsioon olemas. Edasistel võistlustel võiks siiski püüda osalejatele panoraamivabaduse asja selgitada ja mitte lasta üles laadida neid pilte, mida eeltoodud põhjustel Vikipeediasse tegelikult enam või veel pole põhjust laadida. Pikne 14. juuli 2014, kell 22:52 (EEST)

Ma olen nõus sellega, et me ei tohi autoriõiguste küsimust eirata. Aga ma leian, et me peaksime tegema kõik endast oleneva, et väärtuslikke pilte säilitada, mitte jätma seda üleslaadijate vastutusele. Ja kui keegi on nähtavasti heas usus midagi üles laadinud, siis minu meelest ei tohiks kustutada lihtsalt sellepärast, et ta pole osanud kõiki formaalsusi täita, eriti kui neid formaalsusi on hakatud alles hiljem nõudma. Ja minu meelest ei ole ebamõistlik pildi üleslaadijale kirjutada, kui ta on aadressi jätnud. Andres (arutelu) 15. juuli 2014, kell 05:37 (EEST)
Autoriõigused on loodud kaitsmaks autorite õigusi. Antud juhul hoopis kahjustab nende pimesi jälgimine autoreid ning Eesti kultuuri laiemalt. See ei tähenda, et autoriõigusi peaks eirama. Küll aga tuleks enne tormamist natuke mõelda ning meenutada, et ka fotograafidel on õigused ning samuti on vaja tagada eestikeelse Vikipeedia areng ja mitte tegutseda taotledes taandarengut.
Arhitektide otseses huvis on see, et nende projekteeritud hoonetest tehtud fotodega koos oleks ära toodud ka nende nimed ning seda punkti on nad soovinud lasta isegi seadusesse kirjutada. Objektide endi jäädvustamine on neile pigem reklaamiks ning neil pole mingit huvi seda takistada.
Mulle on isiklikult äraütlemata vastukarva inimesed, kes jälgivad mõtlemata rumalaid seaduseid (kus peaks tähelepanu koondama seaduste endi muutmisele) ning peavad seejuures oma teguviisi ainuõigeks. Selline saksa täpsusega seadussätete pealt järje ajamine on otseselt kahjulik riigi majanduse ning okupatsiooniolukorras ka julgeolekule, rääkimata teistest valdkondadest. Ivo (arutelu) 15. juuli 2014, kell 13:07 (EEST)
Ma vabandan, et kaldun natuke arhitektuurist kõrvale. Seesama "aktivist" kustutab mitte ainult ehitisi, vaid suvalisi pilte, mis tema arvates "ei vasta autoriõiguste kriteeriumidele". Täiesti loomulikult ei tõmba me wikisse näitleja esindusfotot, mille on teinud tuntud fotograaf. Aga kui näiteks GENI-sse minevad suguvõsa pildid on kümme aastat tagasi surnud inimese albumist... Siis ole õnnelik, kui saad teada, kes on pildil. Ja kui pildil olev sugulane oli avalik tegelane, surnud ca 75-80 aastat tagasi... Fotograafi nimi jääb üldiselt teadmata. Igal juhul sellisel "aktivistil" pole küll õigust prokuröri kombel küsimusi esitada. Ja kui tõesti on arvata, et kogemata mõne tuntud fotograafi (kes on surnud ca 60 aastat tagasi) foto on käiku läinud, selleks on fotograafi sugulased ja autorikaitse (mitte isehakanud aktivist!!!). --Juhan121 (arutelu) 15. juuli 2014, kell 15:27 (EEST)
See on jälle see vahva rahvalik õigusfilosoofia, et seadus kehtib ainult siis, kui politseinik juures on. Isehakanud aktivistid ei tohi kobiseda, kui keegi näiteks purjuspäi autorooli ronib. Ja vähetuntud fotograafil ei ole mingeid õigusi, prügikala hoidku mokk maas ja olgu õnnelik, et tema tööd üldse kuhugi võetakse. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 213.184.43.2 (arutelukaastöö) .
Aga kui fotograafi nimi pole kindlaks tehtav...--Juhan121 (arutelu) 15. juuli 2014, kell 16:23 (EEST)
Ja kui autori surma-aeg pole teada... sest autoriõiguse seaduses pole selle kohta midagi kirjas, et kuidas siis autorikaitse loomele kehtib. -Mardus (arutelu) 18. juuli 2014, kell 04:01 (EEST)
Mis puutub sellesse vahvasse rahvalikku õigusfilosoofiasse.... aga kui antaks välja nt seadus, mis käsib kohemaid teada anda kõigist ümbruskonnas elavatest juutidest? Sa oleks sel puhul ka veendunud, et kodaniku kohus on vastuvankumatult seadust täita? Või toome veel mõne üle vindi keeratud näite illustreerimaks sinu rumalaid väiteid.
Seadus on kokkulepe selle kohta, kuidas peaks käituma, et saavutada parimat lõpptulemust. Kuigi seaduse kohene järgimine on tihtilugu äraütlemata vajalik, siis kohati esineb ka väga kehvasid seaduseid, mille osas näpuga järje ajamine võib kaasa tuua suurusjärgu võrra rohkem kahjut, kui head. Nõnda on vahel kasulik natuke mõelda ja mitte pimesi iga etteantud reegli järgi tammuda. Isik, kes ei suuda kahelda, on ohuks teistele.
Keegi ei taotle siin arhitektide või fotograafide huvide rikkumist, aga mõnel on sellest väga raske aru saada... sest tal on alati õigus... ja maailm on ju teadupärast must-valge.
Ivo (arutelu) 15. juuli 2014, kell 18:49 (EEST)
Nii et kui sa ükskord endale paremat fotokat tahad, siis lihtsalt jalutad poodi ja võtad, sest seaduse järgi peaks küll maksma, aga see on nõme kokkulepe ja sina suudad kahelda? Ja nagu eelmise särava mõistusega juristi kommentaar ütleb, ei tohi müüja protestida, sest selleks on poeomaniku sugulased ja politsei, mitte isehakanud. Sellise seltskonnaga ei tahaks küll pimedal tänaval kohtuda. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 213.184.43.2 (arutelukaastöö) .
Kui ma tooks nii labaseid ja asjasse sobimatuid näiteid, siis ma ka ei julgeks oma nime all kommentaari kirjutada. Kui sa ikka seonduvaid probleeme ei mõista, siis ole parem sootumaks vakka. Oled siin ainuke, kes peab jutlust tahtlikust seaduserikkumisest. Ivo (arutelu) 16. juuli 2014, kell 12:34 (EEST)
Eks see üks ironiseerimine ole, aga mõni eelnevates kommentaarides sisalduv ebakõla on sellega minu meelest siiski üsna tabavalt välja toodud. Pikne 16. juuli 2014, kell 18:40 (EEST)
Vabandust, aga kui Godwini seadust meenutada, siis inimene, kes Hitleri ykskõik millises arutelus argumendiks toob, ei ole nii taiplik kui ta ise arvab. Sellest labasemaks on retoorikas väga raske minna. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 194.150.65.119 (arutelukaastöö) .
Ei olegi kustutatud kohe, kui formaalsused on täitmata. Üldiselt (kui see vähegi tulemuslik võiks olla) on palutud üleslaadijal neid asju selgitada. Kusjuures formaalsused pole siinkohal lihtsalt formaalsused. See, mida palutakse selgitada, on minimaalne, mida on tarvis, et pidada pilti kasutuskõlbulikuks. Ilma pole isegi alust midagi kahtlustada, ei seda, et üleslaadija näiteks pildi ise tegi ega ka seda, et ta selle kuskilt luba küsimata kopeeris. Kui staatust siiski ei õnnestu selgitada, siis minu meelest ei jää muud üle kui pilt ikkagi kustutada. Kuidas me saaks piltide (või muu) sisu juures väita, et nad on vabad, kui meil pole aimugi, kas see nii on. Et need n-ö formaalsused peavad olema täidetud, see nõue (ka litsentsi deklareerimise nõue) on minu teada olnud alati (vähemasti 2004. aastast). Et sellele alati piisavalt tähelepanu pole pööratud, nüüd küll asja kuidagi ei vabanda.
Pildi üleslaadijale on kirjutatud, aga tema arutelus. Kui ma ei eksi, saavad kasutajad ka vaikimisi arutelulehe muutmise kohta e-kirja. Nii et mitme kirja saatmine oleks üldiselt liigne. Eraldi e-kirja saatmist oleks alust nõuda vaid siis, kui seda ollakse tegelikult valmis tegema. Senine praktika näitab, et ei olda ja sellepärast on mõistlik jääda muu maailma praktika juurde.
See, et ülespandu eest vastutab ülespanija on minu meelest iseenesest paratamatu. Teised saavad vaid teatud ulatuses abistada.
Seda ma omameelest püüdsingi pisut eespool selgitada, et maailm pole mustvale. Ei ole lihtsalt kurjad administraatorid, kes kustutavad pilte ning kultuuri ja teab veel mille vaenulikud reeglid ja seadused. Panoraamivabadust puudutava seadusepügala muutmine pole laiemalt kuigi põletav küsimus ilmselt seetõttu, et vaba kasutust iseenesest juba võimaldatakse, ainult et mitte Wikimedia mõistes vabalt.
Reegleid ja seadusi järgime siin minu meelest ka selleks, pilte puudutav oleks lihtsalt selge. Nii et ka uuele kasutajale saaks lihtsasti ja usutavalt selgeks teha kuidas asjad käivad ja miks on nii mõistlik. Segased pretsedendid seejuures asja lihtsamaks kellegi jaoks ei tee. Pikne 15. juuli 2014, kell 22:57 (EEST)
Teema ise algas panoraamivabadusega seonduvalt ja tulenevalt asjaolust, et sageli ei püüta (ega sootumaks soovita) teha kõike endast olenevat väärt piltide säilitamiseks. Tuletan meelde seda pisidetaili, et tihti on võimalik vajalike lubade hankimine otse arhitektidelt (ega ma muidu räägi, et ma pole kohanud veel arhitekti, kes seda keelaks). Hilisemalt liitusid arutellu juurde olukorrad, kus a) pildi autor ei ole osanud piltide lisamisel täita kõiki formaalseid nõudeid b) pildid, kus autor on teadmata c) jne. Mingigi korra ja struktuuri hoidmiseks oleks hea kõik see kommentaarides lahus hoida, sest muidu on siin kõik segi kui üks puder ja kapsad. Asjassepuutumatu tundub ka lahterdamine kurjadeks ja vähemkurjadeks adminnideks.
Üks võimalus on tegutseda selles suunas, et likvideerida kõik potentsiaalselt probleemsed pildid (kuid ka siin on mitu eri võimalust, kuidas seda teha). Teiseks on seista hea selle eest, et vähendada tulevikus arusaamatusi ning luua väga lihtne ja kergestimõistetav süsteem, mis aitaks probleeme ennetada ja pilte hallata. Kolmandaks annaks aga suhelda arhitektidega ning tegutseda seadusandlusel muutmise nimel, saamaks tulemusena midagi, mis vastaks paremini kaasaja ühiskonna vajadustele ja autorite huvidele. Ainult ühel suunal tegutsemine ei saa olla eriti praktiline.
Ivo (arutelu) 16. juuli 2014, kell 12:34 (EEST)
Vastasin lihtsalt mõnele siin esitatud küsimusele.
Nojah, kuri või aktivist või mõni muu sõimusõna, vahet pole. Muidugi ei puutu asjasse.
Palun väga, küsige kasutuslubasid ja tegelege seadusandlusega. Aga seni, kuni seda ei tehta, ei saa me üksikute piltide juures öelda, et autoriõiguse küsimustele tähelepanu pööramine pole oluline. Ja nagu eespool öeldud, administraatoritelt pole põhjust nõuda asju, mida praktikas keegi pole nõus tegema ja kui tulemuseks on see, et autoriõigust rikkuvad, autoriõiguse rikkumise kahtlusega ja litsentsipoliitikaga vastuolus olevad asjad jäävad määramata ajaks ripakile. Pikne 16. juuli 2014, kell 18:40 (EEST)
Sa võid ju öelda: "Palun tehke, muidu kustutan ära," küllap siis kamba peale tehakse. Andres (arutelu) 16. juuli 2014, kell 20:49 (EEST)
Nii otsesõnu ähvardamisest ma olen hoidunud, aga põhimõtteliselt on seda öeldud ju enamvähem alati, kui üleslaadija arutellu on märkus tehtud (ja kui meenutada ühtlasi, mis on kirjas üleslaadimislehel) või kui pildi leheküljele on lisatud vastavasisuline märkus. Üleslaadija vahel reageerib, aga keegi teine ei tee peaaegu kunagi midagi. Pikne 16. juuli 2014, kell 21:04 (EEST)
Ei jõua ju kõike jälgida. Andres (arutelu) 17. juuli 2014, kell 02:52 (EEST)
Nojah, mis iganes põhjusel, aga ei tehta. Pikne 17. juuli 2014, kell 17:52 (EEST)
Tavaliselt soovitatakse ikka kõrvutada seda, millest inimene räägib, sellega, mida ta teeb. Lühike kokkuvõte senitoimunust on, et kõiki siinseid sõnavõtjaid häirib kogu autoriõiguse temaatika ja praegu Commonsis toimuv täpselt piisavalt, et viriseda ja vinguda siin nagu kinnijäänud sead aia vahel, aga tegelikult on kõigil piisavalt pohhui, et mitte hakata pilte reaalselt Eesti Vikipeediasse tooma või autoritelt luba kõsima - no mitte ei viitsi, sügaks parem ikka tagumikku ja kiunuks päevade kaupa. Isegi kogu selle haleda kamba peale kokku ei leidu piisavalt julgust, et käia ja viriseda Kurja ja Ohtliku Isehakanud Aktivisti enda kallal, kuigi te siin "salamisi" arvate, et kõik autorikaitsjad tuleks oksa tõmmata. Aa, ja mõnel on piisavalt lollust, et ajada avalikult ja oma nime all eriti jaburat möla ("igast hoonest võib olla ainult üks pilt ja sellest piisab", "autoriõiguse seadust võib ignoreerida, sest see on sisuliselt sama kuritegelik kui holokaust", "ainult kuulsatel fotograafidel on õigused"). Ma arvan, et see võtab toimunu vist kokku küll. Vinguge aga edasi, palju süda lustib. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 194.150.65.119 (arutelukaastöö) .
Toimetajatel on ressursid piiratud ja igaühel on oma prioriteedid. Tule parem appi. Andres (arutelu) 17. juuli 2014, kell 02:52 (EEST)
Nii, ja kui ma nüüd ei eksi ja sina oledki Commonsis Pildirüüstaja-nimeline, siis oled pahane ja "vingud" siin selle üle, et sinu aktsiooni pärast polda esiotsa nii tagajalgadel nagu sa lootsid? Jah, issanda loomaaed on kirju. Aitäh sellegi lisanduse eest.
Mis puudutab tsitaati, mis natuke seondub minu öelduga selle kohta, kui palju mittevabu pilte võiks olla ühest hoonest, siis kõikide mittevabade piltide Commonsist siia toomine tõesti ei saa olla lahendus. Wikimedia litsentsipõhimõtete järgi (ja nagu öeldud, kuna oleme eeskätt vaba sisuga projekt) tuleks mittevabu pilte kasutada vaid nii palju, kui konkreetse artikli illustreerimiseks otseselt tarvilik. Möönan, et pole üheselt määratav, mitmest üht asja kujutavast pildist piisab. Võib-olla mõnel juhul võiks olla näitkeks teine ja kolmaski pilt. Aga üks pilt tundub kriteeriumina mõistlik, kuna üks pilt on oluliselt parem kui ühtegi pilti ja iga järgmine pilt annab üldiselt märksa vähem juurde kui esimene. Samuti võiks selline kriteerium olla lihtsuse tõttu, nii et kõigi jaoks oleks alati selge, kas on mõtet veel pilte üles laadida ja et iga pildi juures mitte eraldi vaielda. Hulka sarnaseid või mõnd saranast mittevaba pilti aga peaaegu kindlasti pole põhjust üles laadida, kuna konkreetse hoone või kuju illustratsioonina asendaksid need üksteist. Pikne 17. juuli 2014, kell 17:52 (EEST)
Ivo on hakanud kahtlustama, et Pildirüüstaja olen mina. Teen kaastööd üksnes oma kasutajanime all. Pildirüüstajaga pole mul pistmist. Ühtlasi hoiatan Pildirüüstajat ja palun tal edaspidi kaastöötajatega viisakamalt rääkida. Tartu Turusilla pildid esitasin kustutamiseks mina ja tähistasin need malliga Move to et.wiki, aga see ei aidanud, sest keegi (kaasa arvatud mina) ei viitsinud neid eesti vikisse kopeerida. Sellegipoolest on kõiki faile võimalik taastada, sest Commonsi administraatorina on mul juurdepääs ka kustutatud piltidele ja ma saan need eesti vikisse üles laadida. Küsimus on selles, millist litsentsi kasutada. KunstiteoseFoto? Kas turusild on ikka kunstiteos? Mis märkida aastaks, turusilla autorid on veel elus? Taivo 17. juuli 2014, kell 23:08 (EEST)
{{KunstiteoseFoto}}, jah. Kuna sild on arhitektuuriteos, siis ilmselt seaduse mõttes on see oma utilitaarsest otstarbest hoolimata ikkagi kunstiteos — isegi kui see mõjub esteetiliselt äraspidiselt. -Mardus (arutelu) 18. juuli 2014, kell 03:57 (EEST)

Vahekokkuvõte ja ettepanekud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Minu enda vahekokkuvõte kätkeb endas mitu lähenemisvormi.
Peamiselt arhitektide kui ka teiste kunstiteoste autorite kohta

Mida teha fotodega
  • Kui on olemas artikkel mõnest huvitavast arhitektuuriteosest, mis on siiani autorikaitse all, siis on olemas mitu tegutsemisvarianti:
  • Kasutada pilti, kus arhitektuuri- või muu avalikult nähtav kunstiteos ei ole foto põhimotiiv, kuid on sellegipoolest hästi nähtav ja selgelt eraldatav. Hea näide, kus on kujutatud mitu huvitavat arhitektuuriteost, on Pilt:Tln1.jpg. Ehkki Swissôtel Tallinn ja Tornimäe elamute kaksiktornid jäävad suhtkoht keskele, on fotol kujutatud teisigi hooneid. See-eest foto, kus sama teos on eraldi/üksinda ja pildi põhimotiiv, ei kõlba.
  • Asjale saab läheneda loovalt: Tallinna kõrghooned pildil Pilt:Old New Tallinn.jpg ning Meeli Truu Rocca al Mare hooned talvisel päikeseloojangul siin: Pilt:Stroomi rand.jpg. Mõlemal juhul on põhimotiiviks vana hoone või imekaunis loodusnähtus.
  • Kui on vaja või kui on vältimatu, et teos peab olema foto põhimotiiv, võiks Eesti Vikipeedias olla kujutatavast arhitektuuriteosest saadaval vähemalt või kõige rohkem üks foto ja teised võiksid olla vaka all seni kuni teos satub avalikku omandisse. Vastavalt vajadusele võiks lisada üks või mitu ajaloolist pilti (on piisavalt erinevusi), nagu ülalpool Estonia teatri kohta mainitud.
  • Kui on olemas kvaliteetne foto, millel põhimotiivina on kujutatud autorikaitse all olev teos, siis tuleks see foto igal juhul säilitada ning tõsta Commonsist üle Eesti Vikipeediasse. Seda pilti saaks siis kasutada selle üheainsa teose kohta käiva artikli juures. Selle ja eelmise punkti puhul märkida pilt {{KunstiteoseFoto}} malliga.
  • Loomulikult tuleks ära märkida arhitekt/id.
Panoraamivabadus ja seadusandlus

Ivo kirjutas:

... Püüan juba pikemat aega panoraamivabaduse mõistet eesti seadusandlusse sisse saada, aga arhitektide ükskõiksus ja juristide huvipuudus ning soovimatus muudatusi teha pole seda protsessi just kiirendanud. (Kas oleks vaja avalikku petitsiooni?)

Seadusandjal on tõenäoliselt ükskõik seni kuni lõpuks tekib kolesuur vajadus seadust muuta. Näiteks panoraamivabaduse puudumine Eestis võib olla üks neid põhjuseid, miks mõni suurem Eestist väljaspool olev filmistuudio siin filmida ei viitsi. — Sest peaaegu kõik muud tingimused vähemalt riigi tasandil on täidetud: lihtne maksusüsteem, madalad maksud ning nendega seonduvad konkurentsieelised mitme teise riigi ees. (USA puhul on veel see kamm, et sealne maksuamet kogub oma kodanike tulumaksu üle kogu maailma teenitud tulult ja paneb selle üle maailma maksma oma totaka FATCA seadusega).

Peale selle võib kogu seda protsessi võtta pikema vinnaga ja nagunii järgida reegleid seni, kuni seadusandja ise selle peale tuleb, et seadust ju võiks muuta (fat chance, aga kompromiss oleks seadusemuudatus, et fotod on lubatavad ainult CC-BY-SA vms litsentsiga tingimusel, et litsentsimärge oleks foto juures selge ja nähtav; lisaks filmis näitamise luba, kui seda veel pole). Reeglite järgimisest kohe allpool.

Panoraamivabadus ja arhitektid
  • Kui arhitektil on töid välisriigis, kus kehtib panoraamivabadus, siis nendest saab fotosid teha ja üles laadida.
  • Eesti oludes saab iga arhitekti ja muu kunstiteose autori leheküljele panna infoboksi, kus on piisavalt loetavalt kirjas, et kas tema teoste kaitse kehtib või mitte. Kui on tegemist surnud arhitektiga, siis märkele võiks olla lisaks ka aasta, mil teosed kehtiva seadusandluse järgi lähevad avalikku omandisse, pluss vastavad kategooriad.
  • Üleslaadijatele lisaks märge, et fotosid selle arhitekti teostest mitte üles laadida ja miks.
...ning "viinamarjad on hapud" printsiip
  • Võib, aga ei pea linkima arhitekti kodulehele. Et teose autor on lõplik otsustaja, on tema tööde nähtavus on tema enda teha.

Kuna seadusandlus ei soosi Eestis asuvate kehtiva autoriõigusega teoste Wikimedia Commonsisse selle põhimõtete järgi üleslaadimist ja avaldamist, on mõnikord tunne selline, et siis pole vaja ka: toimetajatel ja üleslaadijatel on niimoodi vähem vaeva, sh arhitekti kohta käiva artikliga. Viimasesse piisaks vaid elementaarsest infost, nagu autori eluaastad, tema teoste nimekiri koos asukohtadega ning kes on pärijad (kui nad on avaliku elu tegelased).

Mida vahepeal teha?

Kõige rohkem tähelepanu saaks koondada hoopis arhitektidele, kelle teosed Eestis on juba avalikus omandis ja hoopis nendest pilte teha. Lisaks autorid, kelle teosed on välisriigis, kus kehtib panoraamivabadus.

  • Paljud avalikus omandis oleva autorlusega hooned on vanad, osad on lagunenud, osad lagunemis- ja varisemisohus, osad määratud mahalammutamisele, osad hävinenud, ning nendest fotode mitte tegemine ja mitte üleslaadimine oleks peaaegu et kuritegu. — Isegi kui osa hooneid ei ole veel avalikus omandis, sest mingil ajal need ehitised saavad selle staatuse, ning siis saaks juba tehtud fotosid üles laadida või taastada, kui nad on eelnevalt kustutatud.
  • Igal aastal on olemas teatud arv arhitekte, kelle teosed on läinud ja lähevad avalikku omandisse. Sellel aastal oli selleks Georg Hellat, eelmisel Anton Uesson ja Paul Mielberg, aasta enne seda Erich Jacoby, Nikolai Paulsen ja Eugen Benard. Järgmisel aastal lähevad kolme arhitekti tööd avalikku omandisse. Kaas/koostööd loevad vaid siis, kui antud arhitekt oli ise kõige noorem.

P.S. Ma ei hakanud Ivo algse teksti alla rohkem lisa kirjutama, kuna asi oleks läinud pisut segasemaks.
-Mardus (arutelu) 18. juuli 2014, kell 08:02 (EEST)

Short medical translations[muuda | redigeeri lähteteksti]

Short medical translations
Medical translation.svg

Wikiproject Medicine over at the English Wikipedia has been working hard since 2011 together with
Translators Without Borders, in order to translate high quality medical content into over 100 different languages.
In 2014 we also started translating into a larger number of languages, as well as trying to get smaller simplified articles out there faster.
The idea is to translate the lede or introduction,
and any article that is translated has to be checked so that it is correct by at least one medical doctor.

Currently we need integrators and assistance in reaching out to see which articles should be translated, and which shouldn't.
If you want to help out and categorize articles as Do translate or Don't Translate head over to :

To get involved check out:

or for the full list of articles translated see

Thanks from the Medical translation coordinator -- CFCF (arutelu) 21. juuli 2014, kell 15:46 (EEST)

Also, please spread, translate and copy this message to anyone you think will be interested in the project,as we need as much help as
we can get!

Updates related to VisualEditor[muuda | redigeeri lähteteksti]

Please help translate this message in your language. Thanks :)

Hi, everybody. This is a reminder that we invite you to discuss VisualEditor's recent development and plans ahead during the next office hours with James Forrester (Product Manager):

If you are not able to attend but have a question for James, you can leave your question at mediawiki.org or on my talk page by the day before, and I will try to get a response. We plan to continue these monthly sessions as long as there is community interest, and to announce them through the VisualEditor global newsletter as well (please subscribe your talk page there to get the latest news about the software).

Most of the VisualEditor team will be at Wikimania in London in August! You'll be able to meet the developers during the Hackaton or at the following sessions:

WMF community liaisons will share a booth with community advocates at the Community Village and look forward to talking to you there. Thanks for your attention! --User:Elitre (WMF) 31. juuli 2014, kell 19:02 (EEST)

Kategooria "Tähelepanuväärsus küsitav"?[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teen ettepaneku luua peidetud kategooria "Tähelepanuväärsus küsitav", kuhu kategoriseerida objektid, mille Vikipeedias olemise suhtes pole kindlust või objektiivset veendumust (nt suvaline 3-klassi õpilane). Kategooria eesmärk on koondada vastavad objektid, kust muu hulgas võib leida olulisi tähelepanuväärsusteemalisi arutelusid. Mingil määral asendab uut kategooriat mall "Kustutada", ent see mõjub artikli päises liiga radikaalsena. --Bioneer1 (arutelu) 1. august 2014, kell 15:14 (EEST)

Ei saa aru. Arutelud tuleb kopeerida või linkida Vikipeedia nimeruumi. Kui kustutada-malli pole, siis pole põhjust ka küsitavusest rääkida. Andres (arutelu) 1. august 2014, kell 16:07 (EEST)
Artiklid suvalisest kolmanda klassi õpilasest tuleb kähku kustutada. Selle jaoks on "kustutada" õige mall. Kui on tekkinud küsimus, kas isik on tähelepanuväärne, aga ei taha liiga radikaalset malli kasutada, siis "allikad" on vähem radikaalne. Taivo 3. august 2014, kell 18:51 (EEST)
Mulle on ka viimasel ajal tundunud, et selline kategooria võiks olla vajalik. Inglise vikipeedias on kategooria Articles with topics of unclear notability, seal muidugi suuruse tõttu jaguneb see alamkategooriateks veel.--Morel (arutelu) 4. august 2014, kell 14:52 (EEST)

Kui tuleb kähku kustutada, siis tuleb kustutada, mitte märkust panna. Kui küsimus on tähelepanuväärsuses, siis "Allikad" ei ole kohane märkus. Andres (arutelu) 4. august 2014, kell 16:32 (EEST)

Kategooria on teisejärguline, aga märgis kuluks ehk tõsti ära. Sellega antaks artikli päises mõista, et tingimata ei pea nii olema, et ühest või teisest ebaolulisemast asjast tulebki kirjutada omaette Vikipeedia artiklis, kui tegelikult üksmeel puudub. Umbes nagu toimetamismärkuse panematajätmisel võib jääda mulje, et me ei saa isegi mitte aru, et asi on mäda (või võib seda olla) ning ei pruugita taibata, et antud artiklist võib-olla ei peaks eeskuju võtma. Ja see märgis võiks siis ehk asendada ka kustutamismärgist (leebemas sõnastuses umbes: artikkel võidakse kustutada, kui arutelus ei põhjendata, miks on teema tähelepanuväärne ja väärib omaette artiklit). Pikne 4. august 2014, kell 17:37 (EEST)

nõus Piksega. Tegelikult WikedKentaur juba tegi midagi probleemi leevendamiseksVikipeedia:Tähelepanuväärsus/Vaidlusalused artiklid--Bioneer1 (arutelu) 5. august 2014, kell 15:11 (EEST)
tegelt ma varem juba olingi teinud malli Tähelepanuväärsus, ent vist Epu survel selle kustutasin--Bioneer1 (arutelu) 8. august 2014, kell 09:55 (EEST)

Võrreldes reklaami malliga on olukord teistsugune, sest reklaami kohta ei ole meil olulisi omavahelisi lahkarvamusi. Andres (arutelu) 5. august 2014, kell 15:20 (EEST)

Piltide kustutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palun aidake piltide kustutamist kontrollida. Minu meelest mõnikord kustutatakse pilte ilmaasjata, aga ma ei jaksa seda kontrollida. Andres (arutelu) 4. august 2014, kell 09:16 (EEST)

Mitte mõnikord, vaid väga sageli.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. august 2014, kell 09:32 (EEST)
Mitte et mul üldiselt muudatuste ja muude toimingute ülevaatamise vastu midagi oleks, aga kui esitatakse kahtlustusi, võiks siiski tuua ka näiteid, mis kahtlustustele alust annavad ning kus on hiljem veenvalt näidatud, et autoriõigust puudutav info on õige ja kus asja pole hakatud selgitama alles pärast kustutamist, vaid kustutatud on tõesti kustutaja tähelepanematuse tõttu. Muidu tundub selline üleskutse lihtsalt vaenu õhutavana.
Tõe huvides olgu lisatud, et eesti Vikipeedias on veel hulk pilte, mille juures pole alust arvata, et nad on vabad ja sobivad siin kasutamiseks. Mina ja veel paar kasutajat, kes vahel aitavad mõnd pilti üle vaadata, ei jõu kõikjale. Sellepärast oleks kohasem kutsuda üles vaatama, kas üles laaditud piltide juures on olemas kõik vajalikud andmed ja kas neid saab pidada vabaks. Kui pilte on kustutatud, siis samadel alustel ja samade põhjendustega nagu kõikjal mujal Wikimedia projektides, kus on toimiv piltide ülevaatamise süsteem. Selle vahega, et tähtajad on siin olnud keskeltläbi märksa pikemad. Pikne 4. august 2014, kell 10:31 (EEST)
See on hea, et Sa piltidega tegeled, ja halb on see, et teised ei tegele. On tarvis nii piltidega tegelda kui ka tehtut üle vaadata, nagu teistegi Vikipeedia tegevuste puhul, aga kustutamise otstarbekuse kontrollimine on minu meelest kõige pakilisem, sellepärast ma sellele üles kutsungi. Siinjuures pole tähtis, kes kustutab ja kas ta teeb seda tähelepanematusest. Mingit vaenuõhutamist mul mõttes ei ole, vaid lihtsalt soov päästa neid pilte, mida annab päästa. Andres (arutelu) 4. august 2014, kell 15:57 (EEST)
Kui piltide päästmiseks siiski midagi ei tehta, pole ju ikkagi õigustust nende allesjätmisele ja ei saa öelda, et kustutamine pole otstarbekas. Ja päästa võiks umbes sama hästi kõik need pildid, mida veel pole üles laaditud. Et laadime aga internetist ja mujalt leitud pilte autoriõigusele tähelepanu pööramata Vikipeediasse nii kuis jaksame ja las siis administraatorid hiljem päästavad neid.
Kui samas on Vikipeedias hulk pilte, millega rikutakse autoriõigust või mis pole vabad, siis nende piltide esmane üle vaatamine ja vajadusel kustutamine on minu meelest oluliselt pakilisem. Pikne 4. august 2014, kell 17:37 (EEST)
No kuule, ma ei räägi ju nendest piltidest, mis on lihtsalt internetist võetud ja üles laaditud. Ma räägin nendest, mis ei ole võetud internetist ja mida üleslaadijad ei ole taibanud õigesti vormistada. Kui need kustutada ja unustada, siis neid ei saa tagasi. Pakiline on minu meelest kustutada ainult need pildid, mille puhul autoriõiguste rikkumine on kindel või enam-vähem kindel. Andres (arutelu) 4. august 2014, kell 18:40 (EEST)
Põhimõttelist vahet ju pole, kust on pilt pärit. Ka internetis asju, mis pole hiljem enam nii hõpsasti kättesaadavad.
Ja mis neist piltidest saab, kus rikkumine pole täiesti kindel? Ütleme, et nad on ikkagi vabad, kuigi me seda ei tea? Ütelda midagi, mida me ei tea, on minu meelest sama hea kui valetamine. Üleüldse, kui sa vaidlustad Wikimedia projektides pikema aja jooksul välja kujunenud ja laialt omaks võetud praktikaid, siis võiksid seda teha oluliselt parema põhjendusega, muidu pole see konstruktiivne. Pikne 4. august 2014, kell 18:52 (EEST)
No hea küll, ka Internetist võib pilt kaduma minna, seda hullem. Kas Sa pole siis nõus, et on vahe Internetis levinud piltide ja unikaalsete piltide vahel?
Mõnel juhul on vähetõenäoline, et tegemist ei ole rikkumisega (et on üles pannud autor ise või on seda tehtud autori loal), seda ma mõtlesingi enam-vähem kindla all. Aga üldiselt, minu meelest on pildid Vikipeediale väärtuslikud (mitte küll kõik, eks ole?) ja sellepärast tuleb minu meelest meil (ma ei ütle, et just Sinul) rohkem vaeva näha, kui Sinu praktika ette näeb. Samuti tuleb minu meelest asjadele vaadata ka elulise pilguga, mitte bürokraadi (ära võta seda solvanguna, ma ei oska asja paremini kirjeldada) kombel.
Kas põhjendus on hea ja lähenemine konstruktiivne, seda saab otsustada ainult subjektiivselt. Andres (arutelu) 4. august 2014, kell 19:44 (EEST)
Ma saan aru, et mõni pilt on unikaalsem kui teine ja mõni pilt võib tunduda väärtuslikumana kui mõni teine, aga mis puudutab autoriõigust, siis on selline vahetegemine väga ebapraktiline. Vikipeedia pole ju ka mingi viimane kants, kus veel on võimalik väärtuslikke asju säilitada. Talletatagu neid kuskil mujal pildikeskonnas, mis esiteks pole orienteeritud ainult vabale sisule ja kus teiseks projekti eripärast tulenevalt saab suuremas ulatuses rakendada autoriõiguse seaduse vabakasutuse sätteid.
Sa ei paku ju lahendusi. Vastupidi, sa näed ette, et 1) pildid jäetaks alles olenemata allika- ja autoriteabe ning litsentsi märkimisest või märkimata jätmisest ehk antakse mõista, et autoriõigusel sama hästi kui pole tähtsust; 2) jätame suure osa autoriõiguse rikkumisi tuvastamata, sest meil justkui pole õigust kahelda autorsuses ja selles, kas autor sai litsentsist õigesti aru, kui elementaare info puudub pildi juurest; 3) ebaselge staatusega asjad jäävad määramata ajaks ripakile. Ja ma ei näe põhjust nimetada laialdaselt mõistlikuks peetavat ja Wikimedia projektides levinud praktikat "minu" praktikaks. Pikne 4. august 2014, kell 22:29 (EEST)
Ma ei propageeri autoriõiguste rikkumist. Ma saan aru, et püütakse olla võimalikult kindlad, et autoriõiguste rikkumist ei ole, aga praegused protseduurid niikuinii ju ei võimalda absoluutset kindlust. Aga kui rikkumise tõenäosus on niikuinii väike, siis minu meelest ei ole olulist vahet, kas üleslaadija on öelnud, et ta on pildi ise teinud. Sa ütled, et muidu võib-olla ei saanud aru, mida litsents tähendab. Jah, see on väga võimalik, et ta ei saanud aru. Enamasti teda ei huvitagi see. Aga kui ta mõne teise pildi puhul on kinnitanud, et ta pildi ise tegi, kas arusaamise suhtes sellest ei piisa?
Jah, on küll teisi kohti, kuhu pilte panna. Aga kui keegi on otsustanud Vikipeediasse panna, kas ta tuleb selle peale, et me selle ära kustutame? Peaks siis vähemalt teatama talle.
Kui inimene on pildi ise teinud, siis ta ei riku kellegi autoriõigusi, kui ta seda ei kirjuta või litsentsi ei määra. Üldiselt ju võiks vaikimisi eeldada, et inimene on ise pildi autor, kui ei ole konkreetset põhjust vastupidist oletada. Kui pilt on Internetis olemas, siis sageli saab kindlaks teha, kes on autor.
Sinu praktika kohta ma tean ütelda, et Sa ei püüa kasutada kõiki võimalusi, et asi lahendada, vaid lihtsalt kustutad, öeldes, et rohkem vaeva näha pole mõistlik. See on minu meelest halb praktika sõltumata sellest, kas teised ka teevad niimoodi. Kui Sa ise ei taha ressursse kulutada, ütle siis vähemalt teistele. Vikipeedia on ju millestki ilma jäänud, kui me pildi kustutame. Andres (arutelu) 4. august 2014, kell 23:46 (EEST)
Autorõiguse suhtes ei taotletagi piltide juures absoluutset kindlust, vaid lihtsalt selgust.
Ei, kinnitusest mõne teise pildi juures ei piisa. Kasutajad võivad üles laadida nii enda kui ka teiste tehtud pilte ning mõned kasutajad ka teevad seda.
Ma olen nõus, et üleslaadijale tuleks teatada ja üldiselt on teatatud ka. Ja et üleslaadija teate võimalikult suure tõenäosusega teate kätte saaks, tuleks teatada võimalikult kohe pärast üleslaadimist. Et suurema tõenäosusega kohe tehtaks, tuleks püüda piltide ülevaatamisega järje peale jõuda ning pigem teha protseduur kas või esialgugi lihtsamaks, mitte vastupidi nõuda, et kasutataks ressursse, mida meil Vikipeedias tervikuna (mitte ainult minul) pole.
Kui litsents on määramata, siis me ei tea, kas pilt on vabalt kasutatav. Üleslaadija võis litsentsi vabalt igaks juhuks valimata jätta ning küllaga on ka neid juhtumeid, kus üleslaadija on tahtnud lubada pildi kasutamist vaid Vikipeedias. Jällegi, selgus puuduks ja meil pole põhjust midagi lihtsalt eeldada. Mäletan, et olen seda sama asja aastate eest päris pikalt seletanud.
Lihtsalt millestki ilmajäämise rõhutamist pean toredaks retooriliseks võtteks, meil on siin tegu praktilise küsimusega. Pikne 5. august 2014, kell 12:44 (EEST)
See, mida Sa nimetad retooriliseks võtteks, ongi minu jaoks asja iva, ainult sellepärast ma üldse püüan asja arutada. Lahkarvamus on meil väärtuste prioriteedis.
Mis puutub selgusesse, siis me ju ka ise valime, mida me tahame selgeks pidada ning millal ja mis asjus selgus on oluline ja kui oluline see on ja kui suur selgus on oluline. Kui ei ole kindlust, siis ei ole ka selgust; minu meelest pole võimalik, et kindlust ei ole, aga selgus on.
Ma ei ütleks, et ressursse pole. Lihtsalt huvi on vähe, ja huvi saab suurendada, kui asjale tähelepanu juhtida.
Ka mina olen oma mõtet korduvalt pikalt ja mitut moodi selgitanud, ja mulle tundub, et see kuidagi ei õnnestu. Andres (arutelu) 5. august 2014, kell 14:31 (EEST)
Sina tähtsustad selguse puudumisest tulenevat ebamugavust ja püüad sellest võimalikult ruttu ja vähese vaevaga lahti saada, kustutades ebaselguse allikad põhimõttel "pole pilti, pole probleemi". Mina jälle tähtsustan väärtuslike piltide säilitamist rohkem kui selgust. Andres (arutelu) 5. august 2014, kell 14:34 (EEST)
Minu meelest ei saa kuidagi olla väärtuste küsimus, kuidas tagame, et kasutame pilte kooskõlas autoriõiguse ja Wikimedia litsentsipõhimõtetega. Ma loodan, et me ei lange aruteluga sinnamaale, kas seadusi ja vaba sisuga projektiks olemise põhimõtet järgida või mitte. Et eesmärk ei tohiks siinkohal olla vaidlustatav, siis küsimus võiks olla, kas lahendus mida võiksid pakkuda, aga ei paku, tagab eesmärgi saavutamise või mitte. Huvitav, milliseid muid andmeid selgeks tuleks teha ja millised võimalused veel on? Andmed, mida praegu nõutakse on niigi minimaalsed, selleks et pildi staatuse kohta midagi arvata. Minu meelest ikka vastupidi, kindlust ei saa olla ilma selguseta. Eks ole, miski, mis on pealnäha selge ja mõistlikku kahtlust ei ärata, pole siiski kindlapeale õige. Aga mida sa õigupoolest taotled? Kui suuremat kindlust, siis selle võrra raskem saaks olema piltide kasutamine.
Palju meil ressursse on ja kui suurt huvi saab tekitada, seda on elu juba korduvalt näidanud. Tähelepanu on juhitud varemgi, üldises arutelus ja muudes aruteludes, ning pilte pole üles laaditud ega kustutatud salajas.
Ja on ju vahe, kas piltide ülevaatamine on natuke keerulisem kui mõistlik või piltide ülevaatamine lihtsalt ei toimi. Pikne 5. august 2014, kell 15:27 (EEST)
See, mille üle me vaidleme, ei puuduta seda, kas autoriõigusi tuleb austada. Ma pakun, et 1) tuleb kasutada kõiki võimalusi asja uurimiseks (selleks ei ole meil Sinu järgi ressurssi) ja 2) mõnel üksikul juhul tuleb asjade üle ise suure pildi järgi otsustada (seda me ei tohi Sinu järgi teha, sest pole selgust). Kummalgi juhul me ei saavuta täit kindlust, sest üleslaadija või arvatav autoriõiguste omanik võib meelega või kogemata anda valeandmeid. Ja kui me peame asja selgeks sellepärast, et keegi on midagi väitnud, siis see tuleb meie ette paika pandud tinglikust kriteeriumist.
Kui rääkida väärtustest, siis minu meelest pildi säilitamine on tähtsam kui vaev, mis kulub asja selgitamiseks, ja üleslaadija suutmatus siinse vormiga toime tulla ei tohiks olla põhjus, miks me pildi ära kustutame.
Sa tead ju ise väga hästi, mida Sa pead paljuks teha ja milleks Sinu meelest ressursse ei ole. Andres (arutelu) 5. august 2014, kell 17:00 (EEST)
Täit kindlust minu teada polegi keegi veel taotlenud. Minu teada meil pole mingeid tinglikke kriteeriumeid selguse kohta, vaid selged on lihtsalt need konkreetsed asjad, mida selgelt ja otsesõnu on deklareeritud.
Noh, kui ressursid on, siis näita, et on. Senise praktika järgi pole.
Praegu oleme endiselt seisus, kus sa ei paku töötavat lahendust, vaid siiski sama hästi kui propageerid autoriõiguse rikkumist. Pikne 5. august 2014, kell 17:20 (EEST)
See ongi tinglik, et kui keegi midagi ütleb, siis see nii on, ja muidu ei ole. Ütlemine ei muuda autoriõiguste seisukohast midagi.
Ma katsun edaspidi uutele piltidele rohkem tähelepanu pöörata. Andres (arutelu) 5. august 2014, kell 17:24 (EEST)
Mis tähtsust sellel on, kas teoreetiliselt on või ei ole? Meil on lihtsalt elementaarseid andmeid vaja, et autoriõiguse üle otsustada ja kui andmeid pole, siis ei saa otsustada. Ütlemine ei muuda seda, kes on autor, kuigi jällegi, meil pole midagi peale hakata, kui meile ei öelda, kes on autor. Autoriõiguse seisukohast muudab ütlemine otseselt seda, kas ja kuidas pilti kasutada tohib.
Kui sa ehk endiselt usud, et siin on tegu minu isikliku veidrusega või ma ei seleta asju piisavalt hästi, siis loe palun Commonsi ja teiste vikide piltide kasutamisega seotud lektüüri. Näiteks see on iseenesest elementaarne, et on vaja tuua allikas, autor ja litsents, ja me tõesti ei peaks selle üle nii pikalt arutama.
Meil on ka hulk vanu ebaselge staatusega pilte. Kõigi nende küsimus peaks mõistliku aja sees (mitte määramata kauges tulevikus) lahenduse leidma. Pikne 5. august 2014, kell 21:34 (EEST)
No ma ei tea, minu meelest on mõistlik lähtuda sellest, et üleslaadija on autor, kui selles ei ole mingit kahtlust peale teoreetilise. Ma saan aru, et protseduur näeb ette autori märkimist, aga me võime Andres Kuuse ju autoriks märkida, see ei ole autoriõiguse rikkumine, kui ta on autor. Litsentsi ta ju ometi pani, sellega ta tunnistas end enesestmõistetavalt autoriks, muidu ta poleks saanud sellist litsentsi panna. Ise Sa ju ütled, et teoreetilisel kahtlusel pole tähtsust.
Ma mõtlesin seda, et kui me lähtume sellest, et kui andmed on olemas, siis me saame otsustada, siis me eksime. Andmete põhjal me otsustame ainult formaalselt nagu robotid, mitte sisuliselt, sest andmetega on kerge vassida, samas aga on mõnikord ka ilma andmeteta küllalt ilmne, et asjad on korras.
Kui me määrame kõigepealt kindlaks aja, siis minu meelest me rakendame vankri hobuse ette. Andres (arutelu) 5. august 2014, kell 22:29 (EEST)
Mis mõttes A. Kuusk ei saanud sellist litsentsi panna, kui ta autor pole? Kui üles laaditakse kellegi teise tehtud pilt, ka siis tuleb litsents panna. Kahtlus, et ta ei teinud pilti on minu jaoks siin umbes samas suurusjärgus nagu kahtlus, et ta tegi selle pildi, mitte et sel tähtust oleks. Praegu pole ju midagi, mille alusel väita, et ta on autor. Me ei saa seda lihtsalt välja mõelda.
Esiteks pole peaaegu kunagi ilmne, et kõik on korras, kuna kui litsents puudub, ei tea me, kuidas pilti kasutada tohib ja kui autor puudub, võib autor harilikult vabalt olla keegi teine. Teiseks oleks jällegi tegu ebapraktilise pretsedendiga, millega paneksime end üldjäänud piltide ülevaatamise juures kitsikusse, kui selgetele ütlustele tuginemisele asemel võiks tugineda tundmusele. Ja me väidaks siis piltide kohta asju, mida me ei tea ehk osadel juhtudel valetaksime teadlikult. Et kahtluse korral tuleb ikkagi kontrollida, kui ka andmed on olemas, selle vastu ma ei vaidle.
Mismoodi vankri hobuse ette rakendame? Need pildid, mis on olnud ripakil, on valdavalt olnud seda pikka aega, nii et viivitada pole põhjust. Ja kui tähtaega üldse pole, siis pole ju jällegi mingit motivatsiooni asju selgitada, kuna pildid jääks niikuinii alles. Ma ei ütle, et nädala pärast peab kõik korras olema, aga määramata kauge tulevik ei saa samas kah mõistlik tähtaeg olla. Milline iganes protseduur on, see peab võimaldama olemasolevate ressursside juures mõistliku aja sees kõik pildid üle vaadata ja ebaselge staatusega pildid vajadusel kustutada. Pikne 6. august 2014, kell 00:49 (EEST)
Kui Sa tahad olla põhimõtteline skeptik, siis võid muidugi väita, et pole mingit alust oletada rohkem ühte kui teist. Aga elulisema pilguga vaadates avaneb teine pilt.
Pretsedendist pole mõtet eriti rääkida, sest sellised juhtumid, kus olenemata andmete puudumisest paistab ilmne, et rikkumist ei ole, on siiski harvad, aga Sina millegipärast ei näe neid juhtumeid.
Need pildid, kus rikkumine on ilmne, tuleb ruttu ära kustutada, ja kui Sul teiste juures vähe ressursse on, siis lihtsalt kutsu teisi appi konkreetsete piltide juurde nii rikkumise tõenäosust hindama kui ka asju uurima. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 01:32 (EEST)
No kuule, kui andmed on ja mõistlik kahtlus puudub, siis me usaldame üleslaadijat. Kas nii teeb põhimõtteline skeptik? Ja kas üleüldse, kas valdav osa kaastöölisi peale sinu, Commonsis ja teistes projektides, on siis põhimõttelised skeptikud? Mulle tundub, et sa lihtalt ei püüa mõista ja eirad probleemi olemust. On oluline vahe, kas oleme heausksed millegi suhtes, mida otsesõnu öeldakse või millegi suhtes, mida pole öeldud. Me saame lähtuda üleslaadija kinnitusest selle kohta, et asjad on nii nagu nad olema peaks, aga väita näiteks, et pilt on vaba litsentsi all sellepärast, et ta teoreetiliselt võiks seda olla, meile tundub nii, on lihtsalt meeldevaldne, litsents on sedasi ette õigustühine.
Ma ei näe mõtet öelda, et juhtumid on harvad, kui sa neid lihtsalt eirad (vt kas või tähelepanu ootavate piltide kategooriat).
Nagu öeldud, see siin on ju põhimõtteliselt üleskutse, nii on seda ka märkused üleslaadijate aruteludes, hulk pilte on märgistatud eri probleemide osas, neid asju pole öeldud/tehtud salajas. Need, kes saaksid võiksid appi tulla, on üsna kindlasti asjast teadlikud. Milleks järjekindlalt väita, et tullakse appi, kui teame väga hästi, et ei tulda? Ma saan aru, et soovid ebareaalse nõudega vaid piltide ülevaatamist takistada neil vähestelgi, kes on sellega nõus tegelema. Pikne 6. august 2014, kell 10:48 (EEST)
Ma ei öelnud, et keegi on põhimõtteline skeptik, (ei, ma ei usu, et keegi on). Lihtsalt kui Sa väidad, et kuni Andres Kuusk ei ole öelnud, et tema on pildi autor, on Sul samas suurusjärgus põhjust uskuda emba-kumba, siis see jätab üsna skeptiku mulje, sest Sa ei arvesta asjaolusid, mis näiteks minule jätavad hoopis teistsuguse mulje. Samas Sa omistad suhteliselt väga suure kaalu üleslaadija ütlusele, minu meelest palju suhtelise kaalu, kui oleks mõistlik. See näitab minu silmis, et Sa vaatad asjale liiga kitsa pilguga ega arvesta tervikut. Selliseid juhtumeid, kus on võimalik kaudsete tõendite põhjal asjas nii kindel olla, on vähe, aga minu meelest on see üks nendest. Ma usaldan Andres Kuuske ka siis, kui ta ei ütle, et ta on autor, nii et kui ta seda ütleks, see minu kindlust kuigivõrd ei suurendaks.
Oleneb sellest, mis probleemist me räägime. Mulle tundub, et Sa ei mõista minu probleemi või teed näo, et ei mõista. Ma lihtsalt ei taha, et pilte (või tekste) ilmaasjata (see tähendab, hoolimata sellest, et autoriõigusi ei rikuta) kustutataks, ja teen nii palju kui suudan, et seda ei juhtuks, või et juba kustutatud pildid taastataks. Ma ei suuda enam nii palju teha kui varem. Ma saan nii aru, et Sinu silmis pole sel erilist tähtsust, kui mõni pilt ilmaasjata kustutatakse.
Minu meelest on nii, et kui keegi paneb litsentsi ja jätab ütlemata, et ta on autor, siis meil on põhjust uskuda, et ta on autor, kui meil just pole põhjust arvata, et ta pole litsentsist aru saanud (pole aru saanud, et litsentsi saab panna ainult oma volituste piires) või et ta petab. Ja Andres Kuuse puhul pole minu meelest kumbagi põhjust arvata. Ja muide, kui see pilt kustutatakse, siis ei tohiks seda enne teha, kui enam-vähem samasugune on asemele tehtud. Nii palju kui mina aru saan, saab sii olla autoriõiguse all olla ainult konkreetne teostus, sest siin on tegu ainult joonestuse ja sõnadega. Samasugust joonestust teha ei saa minu meelest olla keelatud.
Miks litsents on õigustühine, meie ju ei ole seda pannud, vaid üleslaadija ise. Sellega ta ongi implitsiitselt tunnistanud, et ta on autor. Ainult siis, kui peaks selguma, et ta ei ole autor, osutub see õigustühiseks, aga täpselt sama lugu on ka siis, kui ta ütleb, et ta on autor. Nii et see tema ütlus ei saa selles asjas midagi muuta.
Ma ütlen, et harvad on niisugused juhtumid, kus on enam-vähem ilmne, et autoriõigusi ei rikuta. Pildimajanduse teema on Sinu jaoks Vikipeedias üks keskseid, minu jaoks ei ole, kõike ei jõua jälgida. Ma ei ole kindlasti nõus, kui Sa peaksid ütlema, et piltide üle arve pidamine on tähtsam kui need asjad, millega mina tegelen. Mul ei tule meelde, et on mingi kategooria olemas. Ja ma ei räägi lihtsalt piltidest, mis on mingis kategoorias, vaid piltidest, mille juures oleks teiste abi tarvis. Aga tundub, et Sa ei oska selle üle otsustada, ma ei heida Sulle seda ette, see lihtsalt on nii.
Ma võiksin ju samahästi öelda, et kuidas Sa siis ei tea, et Andres Kuusk on Vikipeedia peale solvunud, et artikkel Priit Kuusk vajab abi, et konstitutsioonide tõlkija paneb mõnikord Vikipeediasse oma tõlkeid. See on ju kõik avalik, pole salajas hoitud.
Ei, ma ei taha midagi takistada, täitsa võimalik, et teised ei tulegi appi. Tuleta siis vähemalt mulle meelde, enne kui kustutama hakkad. Ma püüan siis ise ka rohkem jälgida, aga ma pole kindel, kas ma suudan. Palju lihtsam oleks, kui Sa teeksid eelvaliku juba ära, aga seda on ilmselt palju loota. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 16:07 (EEST)
Ma saan aru, et oleks tore, kui n-ö väärtuslikumad illustratsioonid saaks säilitada, sellised kõnekamad pildid või pildid, mis illustratsioonina on olulised ja mida on raske asendada. Aga ma lähtun just nimelt laiemast pildist, ma annan enese aru, et ebaselge staatusega pilte on palju rohkem kui need paar, mille päästmise au sa suure hurraaga enda peale võtad. Olles piltide ülevaatamisega üsna palju tegelenud ja muidugi ka pilte kustutanuna, tean ma, kui palju protseduurid aega võtavad, kelle peale saab tegelikult loota ning kuidas tööjärg edeneda võiks. Ma saan aru, millised nõudmised on reaalsed ja millised mitte. Ja ma tean, milliseid küsimusi ja vaidlusi üks või teine sinu kavandatav pretsedent tekitab ja kui palju raskem on piltide kasutamisega seonduvat üleslaadijatele sedasi selgitada ning kuidas see kõik piltide ülevaatamist veelgi pidurdab. Ma teadvustan veel, et vaba sisuga projektiks olemine ei tohiks olla hüpoteetiline ja selle rakendamiseks peaksime olema piltide ülevaatamisega järje peal. Ja ma hindan, kas meil on eelnimetatud asjaolude ja erinevate võimalike protseduurireeglite juures lootust eales järje peale jõuda.
Kui sa ütled siin, et sa usud, et kõik on ütlemata selge, siis miks ei peaks ka kõigil muudel juhtudel olema asjad ütlemata selged, olenemate sellest kui ilmsed nad subjektiivselt tunduvad. Kui üleslaadijad sellistest pretsedentidest eeskuju saavad võtta, siis kuidas me neile seletame, millised on tegelikult nõuded?
Kui mõni pilt kustutatakse, siis sellepärast, et tegu on suure tõenäosusega autoriõiguse rikkumisega või puuduvad vajalikud andmed, et autoriõiguse üle otsustada. Rääkida siin ilmaasjata kustutamisest on demagoogia, kui "ilmaasjata" on puhthüpoteetiline.
Ma ei tea mitmendat korda sa sunnid mind seda ütlema, aga üles võib vabalt laadida ka kellegi teise tehtud pilte ja seda on sageli tehtud suvalise litsentsiga. Ehk kui pole öeldud, et üleslaadija ise on autor, siis võis autor olla vabalt keegi teine ja me ei saa kuidagi arvata, et üleslaadija siiski on ise autor.
Kustutamise keelamine enne samasuguse pildi üleslaadimist on täiesti kohatu. Sellega propageerid sa jällegi otseselt autoriõiguse rikkumist või vähemasti piltide staatuse ebaselgeks jätmist. Kui ei asendata jääb ju pilt igavesti ripakile ning kui pilt jääb alles, pole ka tarvidust seda asendada (!).
Õigustühisusest rääkisin ma neil juhtudel, kus soovitad panna litsentsi ilma autori kinnituseta. Kui aga pole öeldud, kes on autor, aga litsents on, siis pole meil minimaalset infot, et veenduda litsentsi õiguses (st saada aru, kust selline litsents on võetud).
Ma ei taha panna erinevaid tegevusvaldkondi tähtsuse järjekorda. Asjad millega sina tegeled on muidugi olulised. Piltide ülevaatamine on aga kindlasti üks pakilisemaid asju, sest siin võib olla tegu ilmsete autoriõiguse rikkumistega ja me oleme sellega väga järje pealt ära. Ja et ülevaatamine saaks tegelikkuses toimida, pole põhjust teha selliseid järeleandmise nagu sina soovid. Piltidega tegelen ma eeskätt sellepärast, et peaaegu keegi teine ei tegele selle pakilise asjaga; kui tegeleb, siis väga vähesel määral.
Mis need asjad siia puutuvad, mida ma ei tea, mida ma nende suhtes ette heidan? Pikne 6. august 2014, kell 22:08 (EEST)

Kas oleks võimalik tuua viis (5) näidet, kus Pikne oleks võinud midagi rohkem teha. Palun ära näidata lähteandmed ning sobiv tegutsemisviis. Võtsin ka voli Andrese taanet korrigeerida, parema loetavuse huvides (4. august 2014, kell 23:46). --kanakukk (arutelu) 6. august 2014, kell 00:56 (EEST).

Ma ei leia vanu juhtumeid üles. Võin ainult öelda, et Pikne ei kirjuta üleslaadijatele, kes Vikipeedias aktiivsed ei ole, ei küsi arvatava autoriõiguse valdaja käest ega kutsu ka teisi üles seda tegema, vaid ainult paneb teate kasutaja arutelulehele, ja leiab, et rohkem pole mõistlik pingutada. Samuti ei hooli ta sellest, kui mõni väärtuslik pilt läheb kaduma. Samuti ei ole ta nõus lähtuma tõenäolisest oletusest autorluse kohta.
Viimased konkreetsed näited on lehekülgedel Arutelu:Läti Vabariigi põhiseadus ja Kasutaja arutelu:Andres.Kuusk.
Aga tähtis pole mitte see, mida Pikne teeb, vaid et kustutatud ja kustutamisele minevad pildid vaadataks üle selle pilguga, kas midagi päästa annab. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 01:32 (EEST)
Oot, oot, ma olen küll mõnel juhul küll püüdnud kõige asjatumatest formaalsustest hoiduda, nii selle põhiseaduse artikli juures, mille pani üles IP-aadress, ning üldiselt pole ma üleslaadijale teatanud logode kustutamisest, kuna need on peaaegu alati üles laaditud luba küsimata. Aga muidu valdaval osal juhtudes kirjutan ma üleslaadijale olenemata tema hiljutisest aktiivsusest, sest kasutaja võib siiski naasta ja suur osa kasutajatest saab arutelulehe muutmise kohta e-kirja. Ma ei kutsu teisi eraldi üles asjaga tegelema, sest need kes tahvad, näevad toimuvat niigi, ja sellepärast oleks tegu tühipalja formaalsusega. Ja ei mina ega valdav osa Wikimedia projektide kasutajatest ei lähtu siin oletustest, vaid sellest, mida üleslaadija otsesõnu on öelnud. Pikne 6. august 2014, kell 10:48 (EEST)
Läti põhiseaduse juures polnud ju tegu asjatu formaalsusega. Kui üleslaaditud materjal kattub mujal veebis oleva materjaliga, siis ei ole autoriõiguse rikkumine kindel, sest postitaja võib olla autoriõiguste omanik. Meil ei ole ka nõuet, et teksti postitaja peab spetsiaalselt kinnitama, et ta on selle ise kirjutanud või et tal on luba seda postitada, sest seda ta kinnitab juba postitamise faktiga. Kui tekib autoriõiguse rikkumise kahtlus, siis tuleb asja aktiivselt uurida. On muidugi ka selliseid juhtumeid, kus rikkumine on ilmne, aga see juhtum nende hulka ei kuulunud.
Ma ei ole nõus, et teiste üleskutsumine on formaalsus. Kui Sa tegeled rutiinselt paljude piltidega, siis ma leian, et teiste poole tuleb pöörduda keerulisemate juhtude puhul, mida Sul ei ole jaksu lahendada. Näiteks mina ei jõua üle vaadata kõiki pilte, mida Sa kümnete kaupa kustutad. Kui Sa tooksid ise esile mõned probleemsemad pildid, siis jõuaks nendega tegelda. Aga tundub, et Sul ei ole niikuinii nende väljavalimiseks silma. Vikipeedias on peale pildimajanduse korrashoidmise ka palju muid asju, millega hädasti tuleb tegelda ja ikka ei jõua, sellepärast on tööjaotus vajalik. Aga selliste tegevuspõhimõtete puhul, nagu Sul praegu on, ma ei saa Sind rahuliku südamega usaldada, ja mul ei ole võimalik Vikipeedias rohkem teha, kui ma praegu teen. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 12:56 (EEST)
Mis tekstidesse puutub, siis õigupoolest meil (mitte ainult minul) pole peaaegu kunagi olnud tavaks ülespanijale teatada. Kui näeme, et tekst on kopeeritud, siis on üsna kindel, et seda on tehtud luba küsimata ja üleslaadijalt selgituste palumine on tõesti peaaegu alati formaalsus. Antud juhul võtsid selle ühe artikli südame asjaks ja tuli välja, et siiski polnud luba küsimata üles pandud. Tore on, aga kuna kopeeritakse sageli, siis pole sel ühel pretsedendil iseenesest tähtsust. Olgu, võib-olla küll, et tuleks alati hakata teksti ülespanijale teatama, aga siis tuleks seda teha jällegi alati, kuna pole põhjust jagada juhtumeid tendentslikult rohkem ja vähem ilmseteks ning põhjustada endale kitsikust ja asjatuid vaidlusi. Või tuleks kuskil nähtaval kohal viidata mingile juhendmaterjalile, kus on öeldud, et tekib kahtlus, kui sama tekst on ilma vaba litsentsita mujal avaldatud ja kus on öeldud, mida siis teha, et kahtlust hajutada. Aga sellegipoolest ei saa sellise juhendmaterjali puudmine vabandada tõenäolisi autoriõiguse rikkumisi.
Ei tea, kelle süü see peaks olema, et varasemast on nii palju ebaselge staatusega pilte ripakil, et neid on nüüd põhjust kümnete või kas või sadade kaupa kustutada? Ja sa ei saa ju teistelt nõuda, et nad valiks välja ja võtaks endale südameasjaks mõne konkreetse pildi, mis sinu subjektiivse pilgu läbi on eriti väärtuslik. Probleemsed pildid iseenesest ongi välja toodud ja teisi, mis pole eraldi välja, pole praegu samuti raske üles leida.
Ega ma tegelikult sind ka ei usalda pilte üle vaatama, kuna demonstreerid siin järjekindlalt oma kesist õppimisvõimet autoriõiguse ja litsentsidega seonduvates küsimustes. Mis kasu on piltide ülevaatamisest, kui paljudel juhtudel otsustaksid lihtsalt pildi üle vaatamata jätta ja me ikkagi ei tea, kas pilt on vaba ning lõppkokkuvõttes oleksime veel suuremas kitsikuses ja piltide staatust puudutav oleks veel ebaselgem kui praegu. Mida mina teen, on vähemasti üldjoontes kooskõlas üldtunnustatud ja mujalpool laialdaselt järgitavate praktikatega. Pikne 6. august 2014, kell 14:14 (EEST)
Kopipeisti märkus ongi meil sellepärast, et pole aprioorselt kindel, et tegu on kopipeistiga, muidu võiks kohe kustutada. Minu meelest on mõistlik jätta see märkus üles seniks, kuni postitaja seda näeb (noh, vähemalt ööpäevaks, olenevalt asjaoludest). Kui ta ei ütle, et tema on autor, siis võib kustutada. Kui kopipeist avastatakse siis, kui artiklit on ka teised redigeerinud või see on koostatud paljude allikate põhjal või see on osaline, siis on otstarbekam ümber sõnastada. Samuti võib kustutamise asemel jätta pealkirja alla vähemalt kopipeistivaba hakatuse ning lisada kopipeisti allikad välislinkide alla. Selle protseduuri nõrk koht on see, et kopipeistimärkusega artiklid ununevad ja peaaegu keegi ei tegele nendega süstemaatiliselt. Tõsi küll, kopipeistimärkus võimaldab neil silma peal hoida ja mõnikord ikkagi keegi nendega tegeleb.
Kui kopipeisti kahtlus tekib aastaid hiljem, siis tuleb kindlasti teatada (muide, siis on ka võimalus, et tekst on kopeeritud Vikipeediast). Kui see kahtlus tekib kohe, siis ei pruugi olla mõtet teatada.
Me ei tohi eksida ka teistpidi: kustutada materjale, mille puhul rikkumist ei ole.
Ma ei räägi kellegi süüst, vaid sellest, et massilise kustutamise korral ei pruugi olla jaksu kontrollida.
Jah, muidugi, on asju, milles Sa mind usaldada ei saa, aga arvan, et mul on rohkem silma selle peale, milliste piltide puhul tasub vaeva näha. Ma katsun siis selle vaeva ära näha. Hea küll ma kirjutan Andres Kuusele. Võib-olla ta ikkagi halastab meie peale. Ja kui ei, siis ma kutsun üles joonestama samaväärse pildi. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 16:07 (EEST)
Hästi, võib-olla küll, et hiljem, rohkem aega pärast teksti ülespanemist, on mõistlik ülespanijale teatada, muidu mitte. Kuigi sellegipoolest on väga ebatõenäoline, et kopeerimiseks (eriti veel vaba litsentsi tingimustel) oli luba olemas. Aga kui IP-aadressiga kontakteerumine aastaid hiljem pole minu meelest ikkagi kuigi mõttekas ning nõudest enne kustutamist e-kirjatsi ja muul viisil lubasid küsida pole mõtet rääkida enne, kui on näha, et seda ollakse valmis laiaulatuslikult tegema. Muidugi on võimalus, et tekst on mujale kopeeritud hoopis Vikipeediast ja seda tuleb kontrollida. Kas sulle on silma jäänud mõni juhtum, kus tekst on Vikipeediast sellepärast kustutatud?
Nagu öeldud, jah muidugi tuleb olla tähelepanelik ja ilmaasjata mitte kustutada, aga kui pole andmeid, mille põhjal otsustada, et rikkumist pole, siis on rikkumise puudumine hüpoteetiline ja meil pole põhjust teha mingeid oletuslikke pretsedente.
Neid pilte, mille puhul tuleb selgitada, et nad on vabad või pilt kustutada, on palju rohkem kui see üks pilt. Pikne 6. august 2014, kell 22:08 (EEST)

Kas nii on võimalik teha, et pilte ei saa üles laadida, kui mõni tegelikult kohustuslik parameeter (nt litsents, autor) puudu on?--Bioneer1 (arutelu) 6. august 2014, kell 08:49 (EEST)

Peaks saama, Commonsi vanas üleslaadimisvormis on JavaScripti abil nii tehtud ja inglise vikis on nüüd mingi veel keerulisem süsteem. Kohustuslike väljade/valikutega on samas see häda, et need täidetakse suurema tõenäosusega suvaliselt. Pikne 6. august 2014, kell 10:48 (EEST)
Minu meelest oleks see konstruktiivne lahendus, sest see hoiaks ära need oukorrad, mille pärast me praegu maadleme.
Kui üleslaadijal on ükskõik, millise litsentsi all pilt üles pannakse, sest ta tahab selle lihtsalt kinkida, siis ei ole sellest midagi, et ta litsentsi suvaliselt paneb. Hullem oleks, kui ta jätaks selle panemata ja pilt sellepärast kustutatakse.
Kummal juhul meil on suurem probleem, kas siis, kui lahter on täitmata, või siis, kui see on suvaliselt täidetud? Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 12:56 (EEST)
Ega mul polegi eriti midagi selle vastu, kui keegi, kes oskab, putitaks pisut meie üleslaadimisvormi vastavalt. Aga suvaline litsents on probleem eeskätt ikka siis, kui loata laaditakse üles kellegi teise pilt. Ja mis puudutab ebareaalseid nõudeid kahtluste hajutamisel, siis selle vastu täiustatud vorm iseenesest ei aita. Pikne 6. august 2014, kell 14:14 (EEST)
Kuidas nii? Siis lihtsalt ei teki olukorda, et keegi jätab autorsuse kinnituse või litsentsi kogemata panemata. Siis ei ole tarvis kellegi mõtteid lugeda, nagu mina mõnikord soovitan teha. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 16:07 (EEST)
Nojah, seda küll, et osast ebaselgetest juhtumitest saab nii hoiduda. Pikne 6. august 2014, kell 22:08 (EEST)

Ma nägin üllatusega, et kopipeistimärkusega pilte on ainult kümmekond. Ju siis nendega on tegeldud. Ma võtsin nüüd ka asja ette. Ja probleemseid pilte on mõned sajad. Ma katsun siis need ka läbi vaadata ja aidata lahendada. Ma kirjutasin Andres Kuusele ka kirja valmis, aga ma ei leia enam pildi pealkirja. Kui leiad, siis palun ütle mulle. Ikkagi asenduspilt tuleb teha enne kustutamist, sest pärast kustutamist läheb see meelest ära. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 22:55 (EEST)

Ausalt öeldes on mul juba ammu siiber ees lugedes Pikse tõlgendusi piltide autoriõigustest. Aga näiteks, kui hakata päris tähte närima, siis ei tohi me Vikipeedias kasutada isegi mitte ühtegi Tallinna Raekoja pilti, kus on torn peal, sest see taastati 1952, ehk siis arhitekti autoriõigused pole siiani aegunud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. august 2014, kell 01:57 (EEST)
Püüaks ehk hoiduda isiklikest rünnakutest?
Millegi renoveerimisel või endisel kujul taastamisel ei teki autoriõigust. Sama hästi võiks muidu väita, et mingi pildi kopeerimisel tekib koopia autorile autoriõigus. Ei teki ikka küll. Ivo (arutelu) 7. august 2014, kell 02:10 (EEST)
Siiski tekib, kuna see ei ole mitte 100% see, mis enne oli, vaid tegu on tuletatud teosega ning see ei ole koopia.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. august 2014, kell 09:25 (EEST)
Nii Ivole kui Piksele: kõigepealt enne piltide kustutamist ja põhimõtteliselt üleüldse autorite õigustest rääkimist oleks mõtet asjad endile ja kogu Vikipeedia kasutajaskonnale juriidiliselt selgeks teha. Meil siin pole olemas mitte ühtegi autoriõiguste spetsialisti ning see, et me siin omavahel vaidleme ei vii asja lahendusele kuidagimoodi lähemale. Täpselt samamoodi ei oska praeguses seisus tavainimene mitte ühtegi litsentsi valida, kuna ta ei tea, mis need tähendavad ja mis õigused või kohustused need endaga kaasa toovad. Meil ei tule sellest vaidlusest sellisel kujul mitte midagi head, vaid see toob endaga kaasa üksnes segaduse, solvumised jne. Reaalselt ma tahan öelda ja seda ma ülesin juba päris mitu aastat tagasi - ammuilma on aeg, et asi juriidiliselt täpselt ja koos põhjalike selgitustega tavainimese jaoks kirja pandaks ehk siis MTÜ peaks selguse majja toomiseks siiski üritama kontakteeruda juristide jm autoriõiguse spetsialistidega. Ja ma ütlen ausalt, ma ei usalda kogu selles temaatikas mitte kumbagi teist ega ka iseennast ning tegelikult mitte ühtegi Vikipeedia igapäevast kaastöölist. Me kõik teame midagi, aga kus jookseb piir lubatu ja lubamatu vahel ning kui lai see hall tsoon on, me ei tea ning kokkuvõttes pole meil siin mõtet lma väliseid jõude sisse toomata selle pudrukausi ümber omavahel edasi kakelda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. august 2014, kell 10:09 (EEST)

Minu meelest need asjad, mille üle me Piksega oleme vaielnud, ei puuduta üldse seadusi ja nende tõlgendamist. Aga siin on konkreetne ettepanek, mida on mõtet teoks teha ainult siis, kui see seadustega vastuolus ei ole. Ma arvan ka, et MTÜ võiks võtta eelarvesse vahendis juriidilise konsultatsioni saamiseks, kui neid seal ei ole. Andres (arutelu) 7. august 2014, kell 10:30 (EEST)

Tere!
mulle tundub, ka toetudes  • • • Kasutaja:Ahsoous •  mõtlen, et siit juba hakkaks saama ühe koolituse ehk seminari lühikava kooruma, kes selle peaks läbi viima, võimalik, et autoriõiguste ja sellega seotud kohtupraktikat tundev kas jurist, advokaat, autoriesindust toimetav agentuur või muu sarnane...
kas oleks nii vale kaasata välist abi - eritellimuse alusel koolituse näol- (ehk ikka leiab need 5-8 vikipeedia aktiivset administraatorit kes kaaluksid osalemist), kus oleks kaetud ka eestikeelse vikipeedia tegevuspõhimõtetele vastavaid konkreetsed liinid ja kohustused ja õigused ja vastutus...
kuidas muidu me saame jooksvalt vikipeediasse vikipeedia kasutajatelt pilte: 'ülekuulamisprotokollid' ja nende rakendamine ei ole minu arust mõistlik, midagi saaks reguleerida aga nii nagu praegusel kujul aruteludest mulje võib jääda (mulle tundub täna nii lugedes), et vähemalt pooled neist kes pilte üles laadivad on näituseks '"kahtlane element kes soovib vikipeediat halvades piltides kuvada"'...
võib olla jääb asi toppama raha taha, ma ei tea täpselt kui palju käesoleval ajal koolitused maksavad ja kes seda vikipeedia liinis jagab ja kuidas...
Mariina 7. august 2014, kell 10:34 (EEST) alias Простота
Olen juristidega rääkinud. Nii palju, kui on juriste, on ka erinevaid arvamusi. Seadusi luues loodeti kunagi, et kohtupraktika seab täpsed piirid paika, aga kohtulugusid pole olnud. Sisuliselt ongi asi segaseks jäänud -- juristi vastuse, et asi võib olla nii ja võib olla ka naa -- sellist juttu võin mina ka rääkida. Ühest tõlgendust aga ei ole ja ega meil pole ka suurt juriste, kes seda teemat väga hästi valdavad. Ivo (arutelu) 7. august 2014, kell 13:37 (EEST)

Teiste entsüklopeediate kasutamine Wikipedias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuskil märkasin juttu sellest, et teiste entsüklopeediate kasutamine wiki arendamise jaoks pole hea wiki mainele vms. Kas edaspidiselt ja üleüldse võib kasutada teisi entsüklopeediaid viitamisel? Näiteks nagu on näidatud kaaliumtsüaniidi lehel. --Aksu851 (arutelu) 4. august 2014, kell 18:03 (EEST)

See ei ole otseselt keelatud, aga eelistatud on viited muudele allikatele. Mõnel juhul lihtsalt pole muid allikaid või on neid raske leida. Andres (arutelu) 4. august 2014, kell 18:34 (EEST)
Minu meelest ei tohi panna viiteid parooliga kaitstud ja/või tasulistele internetilehekülgedele.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. august 2014, kell 23:55 (EEST)
Nõus, või kui on hädavajadus, siis peaks vähemasti olema viite juures märkus, et vastav allikas on piiratud juurdepääsuga. Need kaastöölised, kes kirjutavad nt Tartu Ülikooli (ja ülikooli raamatukogu) võrgus, ei pruugi aga ise taibatagi, et allikas pole teistele juurdepääsetav, sest neile on (IP-aadressi-põhiselt).--Morel (arutelu) 5. august 2014, kell 10:53 (EEST)
Minu meelest pole põhjust jätta midagi kirjutamata sellepärast, et allikas on raskesti ligipääsetav või jätta lihtsalt sellepärast ütlemata, kust materjal pärineb. Küll aga pole mõtet viidata muuseas (välislinke alaosas) saitidele, millele enamik lugejaid ligi ei pääse. Inglise vikis on selline lähenemine. Pikne 7. august 2014, kell 11:40 (EEST)
Entsüklopeediale saab viidata ka leheküljenumbri ja märksõna järgi. Andres (arutelu) 5. august 2014, kell 11:03 (EEST)

Bussliinide kaardid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Äsja laaditi üles kaks kaarti bussiliinide skeemidega. Skeemid on joonistatud teadmata päritoluga kaardile, mis tõenäoliselt ei ole vaba.

Kuidas oleks kõige parem neid skeeme teha? Kas on mõni kaart, mida Vikpeedia saab kasutada, või tuleks kaart ise joonistada? Andres (arutelu) 5. august 2014, kell 17:37 (EEST)

Jah, pole vabad, üks tundub olevat maa-ameti kaart ja teine Google'i oma. Ja tundub, et ka bussiliin pole ise joonistatud, vaid on kuskilt vastavast veebirakendusest. Näiteks OpenStreeMap on vaba litsentsi all. Selle saab panna lehekülje päisese lahtiklapitavana ja Tallinna bussiliinide puhul ka nii, et antud bussiliin oleks esile tõstetud. Eraldi kribuna üles laadida pole seda minu meelest mõtet. Kui eraldi kaart teha üleslaadimiseks, siis jah pigem ise. Pikne 5. august 2014, kell 21:34 (EEST)
Palun kustuta need pildid siis ilma viivitamata ära, aga palun selgita üleslaadijale, milles asi on, ja soovita, kuidas neid kaarte kõige lihtsamini teha. Andres (arutelu) 5. august 2014, kell 22:32 (EEST)

Etümoloogiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mida teha võõrsõnade etümoloogiatega? Minu meelest on etümoloogiatest kohane rääkida ainult Vikisõnastikus, sest siin on see teema kõrvaline, ja kui rääkida lühidalt, siis on väga raske teha seda korrektselt. (Kohanimede etümoloogiat nähtavasti siiski võib Vikipeedias kajastada.)

Praegu on etümoloogiale koht ette nähtud sulgudes märksõna järel, aga sinna ei saa pikalt kirjutada. Kas teha sõna päritolu kohta eraldi alajaotus? Mina seda ei teeks, sest artiklid ei räägi sõnadest, vaid mõistetest, aga nähtavasti paljud lugejad soovivad seda ja nähtavasti tuleb sellega arvestada. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 12:17 (EEST)

Ma pole kindel, et etümoloogia, mis pole päris ammendav, on tingimata ebakorrektne. Minu meelest ka võõrsõnade leksikoni etümoloogiate juures ei taotleta alati ammendavust. Aga ma olen nõus, et märksõnale sugludes järgnev tekst peaks olema võimalikult lühike ja et etümoloogiad võiks olla Vikisõnastikus. Pikne 6. august 2014, kell 14:14 (EEST)
Ei, see, et ta pole ammendav, ei tee teda ebakorrektseks. Ma ei rääkinud ammendavusest midagi. Asi on selles, et paljudel juhtudel ei saa asja sõnastada lühidalt ja ühtlasi korrektselt ja mitte vääriti mõistetavalt. Aga siiski, kui info on häirivalt lünklik, siis see on ka tõsine puudus (kui näiteks ütleme, et sõna "diagonaal" tuleb sõnast "diagonios", siis on see häirivalt lünklik, sest pole arusaadav, kuidas sõna niisuguse kuju saab omandada). Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 22:46 (EEST)
Enamvähem seda ma ammendavuse all silmas pidasin. Pikne 8. august 2014, kell 16:14 (EEST)
Tekstid võiksid jääda vikitekstidesse, aga etümoloogia seletuse jätaksin mina entsüklopeediasse. --kanakukk (arutelu) 7. august 2014, kell 11:35 (EEST).
Sõna etümoloogia esimene pool tuleb, nagu teada, kreeka sõnast etümon, mis tähendab muuhulgas ka tõde ennast. Kas pole kogu Vikipeedia mõte tõearmastus, kummardus tõelisele, seda kõigile, kõigiga jagades? Sõna lugu, algupära aitab mõistet tihti selgitada ja seda ilmeka seosena meelde jätta. Minu meelest, ei saa sõnu ja mõisteid nii selgepiiriliselt lahutada-vastandada, nagu see Andresele tundub. Selge, et eksitavat ja asjatundmatut tuleks vältida..aga etümoloogia Vikisõnastikku küüditamine tundub küll ülepingutamisena. Minu meelest võiks olla etümoloogia esimese alapealkirjana juhul, kui see vajab pikemat seletust. Kui mitte, sobib praeguse vormi lihtne osutus artikli alguses sulgudes. Saksa-, prantsus- ja ingliskeelsed leheküljed sisaldavad enamuses etümoloogiaid.. Kas me oleme siis kuidagi "pühamad", kui paavst ise? Amicus Plato sed magis amica Veritas. Nimelik (arutelu) 8. august 2014 (EEST)
Ma arvan, et etümoloogiad peaksid jääma (ka) vikipeediasse. Kui etümoloogia läheb liiga pikaks, võiks olla selle kohta eraldi sektsioon artikli alguses (inglise vikipeedias on nii sageli tehtud). Olles pidanud kunagi sadade kaupa etümoloogiaid koostama, meenutaksin ma siiski, et väga sageli ei ole võimalik tuletusteed kenasti lahti kirjutada. Meil ei ole lihtsalt piisavalt kindlaid andmeid. Vaata ka Arutelu:Etümoloogia.--Morel (arutelu) 8. august 2014, kell 12:48 (EEST)
Ma saan aru, et tuletustee ei pruugi teada olla, aga eksitav on jätta mulje, nagu oleks sõna lihtsalt mõnest antiikkeelest laenatud, kui on ilmne, et see nii ei ole. Andres (arutelu) 8. august 2014, kell 14:39 (EEST)
Saab ju kirjutada, et sõna kasutatakse teiste tänapäeva keelte eeskujul. Üldjuhul ei tähenda see lihtsalt laenamist, sest on välja kujunenud tava, kuidas klassikalistest keeltest võetud komponentidega sõnu eesti keeles moodustada. Andres (arutelu) 8. august 2014, kell 14:49 (EEST)
Etümoloogia väljajätmine, eesmärgiga püsida rangelt-karmilt "mõistekesksuses" oleks nagu sama, kui rääkides Newtonist, pööraksime kuivalt tähelepanu üksnes sellele, mida ta oma saavutustena, valemitena maailma maha jättis, unustades kogu eelloo ja kõrvalmõjud, kohaliku aja ja koha, kust see sündis, millest pärines. Pärimus, juured, seemned on lahutamatu osa viljade väärtusest. Ilma etümoloogiata kujutan ma ette näiteks esperantokeelset Vikipeedia lk. Kuidas, selline teema üldse püstitus, millest tõukus?...aa vabandust, leidsin: eelmise, Moreli arutelu lõpus. Nimelik (arutelu) 8. august 2014 kell 14:00(EEST)
Ma ei ütleks, et inglise või saksa vikis on enamik artikleid etümoloogiatega, kuigi jah, võõrsõnade puhul nad harvad ka just pole. Ja kellegi elulugu või mõjutajad on etümoloogiatega võrreldes täiesti sisulised asjad, millest kirjutada. Kui siiski etümoloogiad siin sagedamini ära tuua, siis võiks selgeks teha, mis puhkudel on see küllalt mõttekas. Iga märksõna etümoloogiat me ju ikkagi ei soovi, ega? Mulle tundub siiski, et üldjuhul ei tarvitse esimest lauset etümoloogia võrra asjatult kohmakamaks teha, kui niigi sõnastikku viitame (või saame seda teha). Eraldi pikem etümloogia tundub aga silmatorkavalt teemavälisena. Pikne 8. august 2014, kell 16:14 (EEST)
Iga märksõna etümoloogiat..? Kas ei käi jutt võõrsõnade etümoloogiast? Millisel juhul etümoloogia eraldi alajaotusena tundub silmatorkavalt teemavälisena? Palun too mõni näide selle kohta. Nimelik 8. august, kell 21:00 2014
Jutt on ikka peamiselt (kuigi mitte ainult) võõrsõnadest. Ma olen põhimõtteliselt nõus, et selgem oleks kirjutada kogu olemasolev info eraldi lõigus lahti, siis saab ka esitada konkureerivaid hüpoteese või viidata nn rahvaetümoloogiatele, mis mõnel juhul on olnud väga suure mõjujõuga. (Kusjuures ma arvan siiski, et see võiks olla ka Vikipeedias, mitte ainult Vikisõnastikus.) Korduste vältimiseks peaks sagedasemate tuletuselementide kohta kirjutama eraldi artiklid, millele saab teistes artiklites viidata, nt -loogia (vrd inglise vikipeedia -logy või saksa vikipeedia -logie). Muidugi eeldab see, et artikkel ise, millesse etümoloogia-sektsioon lisatakse, on piisavalt pikk ja põhjalik, et etümoloogia ei moodustaks põhiosa... --Morel (arutelu) 8. august 2014, kell 21:46 (EEST)
Noh, ma et neid etümoloogiasektsioone massiliselt tegema hakatakse, ja tasakaal läheb ka ainult ajutiselt paigast ära.
Muide, Vikipeedias oli ismide loend, ja see viidi üle vikisõnastikku, wikt:-ism. Andres (arutelu) 8. august 2014, kell 22:32 (EEST)
Väga kahju, et see siit ära viidi. Vikisõnastik eksisteerib juba päris mitmeid aastaid, aga see on näiteks minu jaoks siiani selline asi, mille kohta ma isegi ütleks, et parem kui seda poleks. Pigem tuleks see loend ja nii mõndagi muud veel siia tagasi tuua, kui lasta loodud sisul lihtsalt seal hallitada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 8. august 2014, kell 23:17 (EEST)
Ismide loend võiks vabalt mõlemas projektis olla.--Kyng (arutelu) 9. august 2014, kell 09:28 (EEST)
Ja artikkel -ism on ka olemas. Andres (arutelu) 8. august 2014, kell 22:36 (EEST)
Minu meelest ei ole võimalik Vikisõnastikku Vikipeediasse integreerida, sest neil on nii erinev materjali korrastamise põhimõte. Sellepärast on ikkagi parem, kui Vikisõnastik eksisteerib. Andres (arutelu) 8. august 2014, kell 23:58 (EEST)
tõesti mõnel üksikul üliharval juhul on vajadus eraldi lõik luua, nt on kuvari asemel muude sõnade valestikasutamise vältmiseks. suwa 8. august 2014, kell 23:37 (EEST)

Vaadake ka Arutelu:Ismide loend. Andres (arutelu) 9. august 2014, kell 09:49 (EEST)

Perekonnaalbumite pildid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kas perekonnaalbumite (erakogude) pilte ei tohi üldse veebis avaldada, kui nende autor on teadmata?

Kui tohib, siis ehk võiks teha Wikimediast sõltumatu saidi, kuhu üles panna meile laekunud sellised pildid. Sinna võib vajaduse korral ka Vikipeediast lingid teha. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 17:50 (EEST)

Kui foto autor on teadmata, siis tuleb juhinduda "Autoriõiguse seaduse" § 40, mis ütleb järgmist: "Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid." Ma ei oska öelda, kuidas on lood "Asjaõigusseadusega", s.t kas fotokogu valdajal on ka mingeid õiguseid. --kanakukk (arutelu) 6. august 2014, kell 18:03 (EEST).
Meil tekib probleeme erakogudest pärit piltidega, mille autor on teadmata, sest me ei saa neid vabaks sisuks teha.
Küsimus on selles, kas nende avaldamine veebis on illegaalne. See minu ettepanek on juhuks, kui ei ole. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 18:34 (EEST)
No tegelikult küll jah tuleks materjale kasutada kooskõlas autoriõigustega ka mujal, mitte ainult Vikipeedias.
Kui see muu sait on kuskil kõrgkooli või raamatukogu juures ja eeskätt õppe- ja teaduslike eesmärkidega, siis võib-olla saaks materjale vabamalt loata kasutada.
Kui me nüüd viitame mingile saidile, kus võiks kahtlustada, et seal pole autoriõigusest eriti hoolitud, siis poleks viitamine ehk siiski probleem, kuna luba iseenesest ei pea näitama ja mingil määral võib ikkagi eeldada, et luba on olemas ning niikuinii üldiselt sellist asja ei kontrollita. Kui me aga laadime pildi suvalisse failijagamiskeskkonda, et Vikipeediast viidata või teeme omaette saidi, kuhu panna pilte Vikipeediast viitamiseks ning teeme seda teadlikult ainult autoriõigusest mööda hiilimiseks, siis see on minu meelest juba pisut inetu lugu. Pikne 6. august 2014, kell 22:08 (EEST)
Need, kes tegelevad suguvõsade albumitega, on tihti hädas, kuna tihti ei tea, kes on pildil. Ja kui isikud on dešifreeritud, pole üldjuhul fotograaf teada (tavaliselt on selleks isikuks lähisugulane, kes on ammu surnud...). Ka mina olen annetanud sugulaste pilte (söbra kaudu wikile, loomulikult oma valiku põhjal), seesama sõber on paanud wikisse üles oma lähisugulase pildi (ca 1920) ja seda pilti tahetakse maha kustutada...--Juhan121 (arutelu) 6. august 2014, kell 23:06 (EEST)
Vikipeedia reeglid ei võimalda seda vastu võtta, sest autor pole teada, isegi kui Sa pärijana oled autoriõiguste valdaja. Andres (arutelu) 7. august 2014, kell 00:40 (EEST)
Autor saab ju varalised õigused pärimise teel üle anda ("Autoriõiguse seadus" (AutÕS) § 36). Kui autor on otsustanud, et pärast tema surma võib pärija teha nende fotodega "mida iganes soovib", siis ma ei näe ühtegi alust, miks ei võiks pärija neid üles laadida Vikipeediasse. Muidugi on autori isiklikud õigused võõrandamatud (AutÕS § 11 lg 2) ja sellisel juhul tuleb "mida iganes soovib" all mõista seda, et pärija saab õigused, mida seadus ei piira. Minu meelest tähendab viimane seda, et pärija või mõni muu isik ei saa esineda teose loojana. --kanakukk (arutelu) 7. august 2014, kell 08:54 (EEST).
Kui on alust arvata, et isik on pärijana autoriõiguse valdaja, siis muidugi saab ta lubada pildi kasutamist vabana. Aga antud juhul see pole nii. Pikne 7. august 2014, kell 09:33 (EEST)
Kuule, Sa ei vastanud sellele küsimusele, kas erakogust (perekonnaalbumist pärit) teadmata autori tehtud pildi veebi ülespanemine on illegaalne. Või see oleneb saidi iseloomust?
Mind ei huvita isegi mitte niivõrd piltide kasutamine Vikipeedias (mis on ka muidugi hea asi) kui see, et erakogude pildid, mis on Vikipeediasse antud, hoitaks kuskil tallel, mitte ei kustutataks, sest neid ei pruugita teist korda enam kuskile üles laadida (muidugi eeldusel, et need pildid on väärtuslikud).
Kas kogudus, kes Karlsoni pildi oma erakogust veebilehele üles pani, tohtis seda teha, kui ta autorit ei teadnud? Ma võin ise küsida neilt järele, kas nad teavad autorit.
Igatahes neil juhtudel, kus kasutamine on lubatud mitteärilistel eesmärkidel, pole midagi inetut selles, kui me paneme lingi välissaidile.
Aga muidu, minu meelest on põhieesmärk ikkagi Vikipeedia tegemine, ja seal, kus seadused lubavad, siis tuleks pilte kasutada. Miks me peaksime olema katoliiklikumad kui paavst,kui inglise vikis on massiliselt mittevabu pilte, mida USA seadused lubavad kasutada? Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 22:39 (EEST)
Et pilt on pärit erakogust, sellel iseenesest ei tohiks olla tähtsust.
Jah, kui kasutamine on teisel saidil lubatud, siis viidatagu pealegi.
Sellest teemast läheb see nüüd vist kõrvale, aga minu meelest see on inglise viki asi, mis ulatuses nad mittevaba sisu kasutavad. Mõni teine viki jällegi ei kasuta üldse mittevaba sisu. Ja ega vaba sisu liikumine meile otseselt inglise Vikipeediast tule. Iseenesest miks mitte püüda jagada võimalikult vabalt kasutatavat sisu, teisi omasuguseid ju eriti pole, küll aga on hulganisti mittevaba sisuga väljaandeid, millele kaastööd teha. Pikne 7. august 2014, kell 00:02 (EEST)
Lõppeesmärk on ikka see, et Vikipeedias oleks iga asja kohta pildid nagu tavalises entsüklopeedias. Asja ajab kuidagi ära ka link pildile. Inglise vikipeedia on Vikipeedia lipulaev. Vaba sisu liikumine arvab, et kui keelduda mittevaba sisu kasutamisest, siis kaob stiimul piltide mittevabana hoidmiseks. Ma ei ole kindel, et see ootus on õigustatud.
Aga Sa ei vastanud ikkagi küsimusele, kas teadmata autori pildi veebi paigutamine on illegaalne. Andres (arutelu) 7. august 2014, kell 00:40 (EEST)
Ma lihtsalt kommenteerisin ettepanekut nii palju kui oskasin. Arvan, et ühest vastust küsimusele pole. Oleneb asjaoludest; kui räägime teadmata autori töödest, mille autoriõiguse kehtivus pole teadaolevalt lõppenud, siis valdaval osal juhtudest ilmselt on illegaalne.
Ma arvan, et eesti Vikipeedia pole see koht, kus iseenesest arutada, kas tahame vaba sisu. Pikne 7. august 2014, kell 09:33 (EEST)
Ma ju räägin konkreetselt: mul on perekonnaalbumis pilt, mille tegijat ma ei tea (see võib olla fotograaf, kellel on lastud pilt teha, mõni minu perekonnaliige, juhuslik möödakäija, perekonnatuttav või ka ma ise, kuigi ma pildi tegemist ei mäleta) või siis arvan, aga pole täiesti kindel, (või ehk ka olen kindel, aga eksin, see on vist teistsugune juhtum). Pilt ei ole nii vana, et võiks eeldada, et tegija surmast on möödunud 70 aastat. Kas on veel mingeid üksikasju tarvis? Kas ma saan õigesti aru, et sellisel juhul on 1) selle pildi avaldamine trükis või veebis illegaalne ja 2) Vikipeedias ei tohi ka niisugustele piltidele linkida, sest neid äratoovatel saitidel rikutakse autoriõigusi? Andres (arutelu) 7. august 2014, kell 10:05 (EEST)
Kuidas nii? Eesti vikipeedia võib kasutada mittevaba sisu, kui Eesti ja USA seadused seda lubavad ja kui see ei riku Wikimedia mittevaba sisu kasutamise põhimõtteid. Nendes raamides on meil voli otsustada, kas ja kui palju me mittevaba sisu tahame. Andres (arutelu) 7. august 2014, kell 10:05 (EEST)
Kui me räägime hoopis eranditest, mitte üldiselt sellest, kas tahame vaba sisu, siis küll jah. Pikne 7. august 2014, kell 11:40 (EEST)
Vastavalt "Autoriõiguse seaduse" (AutÕS) § 29 lg 2 järgi, kui autor on teadmata, siis teostab autoriõigusi (varalisi õigusi) isik, kes teose avalikustas. Näiteks, kui Andres leiab sahtlist fotoalbumi ja ta paneb selle veebi üles (teeb selle üldusele kättesaadavaks), siis kehtivad Andresele varalised õigused nendele fotodele 70 aastat (NB! mitte Andrese surmast 70 a) vastavalt AutÕS § 40. Selle, ja ainult selle aja jooksul on tegelikul autoril õigus välja ilmuda ja oma autorsuse tõendamisel omandada autori isiklikud ja varalised õigused. See viimane õigus (autorsus vaidlustada) iseenesest ei piira minu meelest Andresel õigust laadida pilt Vikipeediasse, kus keegi kolmas isik võib selle alla laadida ja kasutada oma äritegevuses. --kanakukk (arutelu) 7. august 2014, kell 08:45 (EEST).
Kanakukk ja Pikne annavad täiesti erinevad vastused, millel on erinevad järelmid. Kui õigus on Piksel, siis on trükis ja veebis massiliselt autoriõigusi rikkuvaid pilte ja me ei tohi sellistele väljaannetele isegi mitte viidata ega linkida, rääkimata piltide hoidmisest ja kasutamisest. Kui õigus on Kanakukel, siis Vikipeedia reeglite järgi ei saa Vikipeedia neid pilte vastu võtta (vähemalt juhul, kui nad ei ole avaldatud), aga kui nad on mujal väljas, võib nendele linkida. Andres (arutelu) 7. august 2014, kell 10:05 (EEST)
Minu meelest me kommenteerisime asju eri külgedelt, mitte ei rääkinud üksteisele vastu. Teiseks, ma vastupidi otsesõnu toonistasin, et minu meelest pole tarvidust väga pingslat kontrollida, kas lingitud saidil rikutakse autoriõigust. Samas, kui autoriõiguse rikkumisele linkimine on teadlik, siis on asi inetu; vt selle kohta ka en:WP:ELNEVER.
Aga see on küll kaheldav, et leitud ja teadmata autori töö avaldamine kvalifitseerub õiguspäraseks avaldamiseks. Ma oletan, et avaldamine käib ikkagi autori nõusolekul, mis sest, et autor kasutab pseudonüümi või soovib jääda anonüümseks. Pikne 7. august 2014, kell 11:40 (EEST)
Nojah, kui ma pean tõenäoliseks, et sait rikub õigusi, siis ma ei tohiks sellele linkida. Ja kui teadmata autoriga fotosid avaldada ei tohi, siis ma peangi paljudel juhtudel seda tõenäoliseks.
Aga hoopis teine asi on siis, kui teha sait, kuhu paigutada legaalselt kasutatav materjal, et sellele linkida. Siis me peame täpselt teadma, et see on legaalne. Andres (arutelu) 7. august 2014, kell 14:04 (EEST)
Sõnastus "autor teadmata" ei tähenda sugugi mitte seda, et ta kasutaks pseudonüümi või sooviks jääda anonüümseks. See tähendab lihtsalt seda, et me ei tea kellelt küsida. Ehk siis reaalselt äkki peaks olema lugu nii, et kui on kindel, et pilt on 70 aastat vana saame me seda kasutada. Tuletaks meelde kasvõi Saksa riigiarhiivi fotod, mis on vikisse toodud, kusjuures täiesti vabalt neljakümnendatel tehtud fotode autorid võivad olla praegugi elus. Ehk siis näiteks on võimalik situatsioon, et mingi ajalehe arhiiv või eraisiku kogu on läinud riigiarhiivi valdusse ja pildid on vabalt kasutatavad. Täpselt samamoodi peaks eraisik iseenda kogus olevaid fotosid saama kasutada. Aga kus kohas läheb piir?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. august 2014, kell 13:30 (EEST)
Kas tõesti? Päris huvitav tõlgendus (Kanakukelt), mida vähemalt mina kohe kindlasti ei usu, ehk siis tahaks saada pädeva juristi arvamust. Samas ei tasu aga unustada, et perekonnaalbumite piltide avalikustamise puhul tuleb võimalik, et arvestada ka isikuandmete kaitse seadusega.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. august 2014, kell 09:44 (EEST)

Kirjutasin Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskusele (info@eitk.ee). --kanakukk (arutelu) 7. august 2014, kell 11:16 (EEST).

Bot kopipaste lehekülgede kiireks tuvastamiseks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõnes vikis toimetab selline programmijupp nagu CorenSearchBot, mis otsib värskelt loodud artiklite sisust kopipaste teksti ja märgistab probleemsed leheküljed. Selle saaks muidu ka eestikeelses vikis tööle panna. Mida arvate sellest, kui ma laseks seda siin katsetada? Ehk aitab see autoriõiguste rikkumise kahtlusega lehekülgi kiiremini tuvastada ja lihtsustab sellega toimetamistegevust. Ivo (arutelu) 6. august 2014, kell 20:25 (EEST)

Jah, lase. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 20:45 (EEST)

Mittevaba sisu kriteeriumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meil on puudu mittevaba sisu kriteeriumid (nagu en:Wikipedia:NFCC, vaadake ka vene ja prantsuse analoogi). Palun aidake neid koostada. Kriteeriumide sisu on piiratud Wikimedia paika pandud põhimõtetega, arvestada tuleb ka Eesti seadusi. Vene vikis on ära toodud mittevaba sisu kasutamise üldine õigustus: me ei taha teha mitte ainult vaba sisuga projekti, vaid ka kvaliteetset entsüklopeediat. Andres (arutelu) 7. august 2014, kell 14:19 (EEST)

Igaks juhuks meenutan, et meil on ka selline (pooleliolev) lehekülg nagu Vikipeedia:Mittevaba sisu kriteeriumid.
See on väga hästi öeldud, et "me ei taha teha mitte ainult vaba sisuga projekti, vaid ka kvaliteetset entsüklopeediat". Täiesti nõus. Ivo (arutelu) 7. august 2014, kell 16:40 (EEST)

VisualEditor global newsletter—July and August 2014[muuda | redigeeri lähteteksti]

VisualEditor-logo.svg

The VisualEditor team is currently working mostly to fix bugs, improve performance, reduce technical debt, and other infrastructure needs. You can find on Mediawiki.org weekly updates detailing recent work.

Screenshot of VisualEditor's link tool
Dialog boxes in VisualEditor have been re-designed to use action words instead of icons. This has increased the number of items that need to be translated. The user guide is also being updated.

The biggest visible change since the last newsletter was to the dialog boxes. The design for each dialog box and window was simplified. The most commonly needed buttons are now at the top. Based on user feedback, the buttons are now labeled with simple words (like "Cancel" or "Done") instead of potentially confusing icons (like "<" or "X"). Many of the buttons to edit links, images, and other items now also show the linked page, image name, or other useful information when you click on them.

  • Hidden HTML comments (notes visible to editors, but not to readers) can now be read, edited, inserted, and removed. A small icon (a white exclamation mark on a dot) marks the location of each comments. You can click on the icon to see the comment.
  • You can now drag and drop text and templates as well as images. A new placement line makes it much easier to see where you are dropping the item. Images can no longer be dropped into the middle of paragraphs.
  • All references and footnotes (<ref> tags) are now made through the "Viide" menu, including the "Lihtviide" (manual formatting) footnotes and the ability to re-use an existing citation, both of which were previously accessible only through the "Lisa" menu. The "Viidete loend" is still added via the "Lisa" menu.
  • When you add an image or other media file, you are now prompted to add an image caption immediately. You can also replace an image whilst keeping the original caption and other settings.
  • All tablet users visiting the mobile web version of Wikipedias will be able to opt-in to a version of VisualEditor from 14 August. You can test the new tool by choosing the beta version of the mobile view in the Settings menu.
  • The link tool has a new "Open" button that will open a linked page in another tab so you can make sure a link is the right one.
  • The "Cancel" button in the toolbar has been removed based on user testing. To cancel any edit, you can leave the page by clicking the Read tab, the back button in your browser, or closing the browser window without saving your changes.

Looking ahead[muuda | redigeeri lähteteksti]

The team posts details about planned work on the VisualEditor roadmap. The VisualEditor team plans to add auto-fill features for citations soon. Your ideas about making referencing quick and easy are still wanted. Support for upright image sizes is being developed. The designers are also working on support for adding rows and columns to tables. Work to support Internet Explorer is ongoing.

Feedback opportunities[muuda | redigeeri lähteteksti]

The Editing team will be making two presentations this weekend at Wikimania in London. The first is with product manager James Forrester and developer Trevor Parscal on Saturday at 16:30. The second is with developers Roan Kattouw and Trevor Parscal on Sunday at 12:30. There is a VisualEditor Translation Sprint going on during Wikimania; whether you're in London or not, any contributions are welcome!

Please share your questions, suggestions, or problems by posting a note at the VisualEditor feedback page or by joining the office hours discussion on Thursday, 14 August 2014 at 09:00 UTC (daytime for Europe, Middle East and Asia) or on Thursday, 18 September 2014 at 16:00 UTC (daytime for the Americas; evening for Europe).

If you'd like to get this newsletter on your own page (about once a month), please subscribe at w:en:Wikipedia:VisualEditor/Newsletter for English Wikipedia only or at Meta for any project. Thank you! --Elitre (WMF), 9. august 2014, kell 17:40 (EEST)