Vikipeedia:Üldine arutelu

Allikas: Vikipeedia

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 90 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.

Arhiiv
Alusta uut teemat
NB! Please use the embassy of the Estonian Wikipedia for translations and other requests from other wikis.


Sisu K-44[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tere. Ma olen jälle uue artikkeli krobelises eesti keeles kirjutanud: Kasutaja:Gwafton/Sisu K-44. Kas tee saate aidata parandata keelt? Tänän palju. --Gwafton (arutelu) 2. september 2013, kell 03:20 (EEST)

Ma unustasin mainida, et artikkeli võib näha inglise keeles siin: en:Sisu K-44. --Gwafton (arutelu) 2. september 2013, kell 10:24 (EEST)

See artikel on nüüd siin: Sisu K-44. Õigekiri on kindlasti väga halb, loodetavasti keegi parandab seda. --Gwafton (arutelu) 22. mai 2014, kell 20:41 (EEST)

Tõlkepalve[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jan Ainali küsib: Translation request, could someone please translate one or both of these articles to Estonian (even a stub is valuable)? We are launching the first QR-code-signs in Umepedia tomorrow and these are the two that we will showcase. Thanks! https://en.wikipedia.org/wiki/Guitars_–_the_Museum, https://en.wikipedia.org/wiki/Västerbottens_museum. Adeliine 9. aprill 2014, kell 23:52 (EEST)

Media Viewer and your wiki[muuda | redigeeri lähteteksti]

Media Viewer lets you view images in larger size, for a more immersive experience.

My apologies for writing in English. Please translate this message as needed for your community.

Greetings,

As you may know, we have been developing Media Viewer, a new tool for browsing multimedia content on Wikimedia sites. This tool has been tested extensively since November, as a beta feature. The Multimedia team is now ready to enable Media Viewer as the default experience for viewing images, and would like to release it here on Thursday, 24 April. If you have not tried Media Viewer yet, we encourage you to do so and to give us feedback, before we release it more widely.

Can you help prepare for a smooth release of Media Viewer in your community?

  • We invite you to create a local page for Media Viewer, and copy over some of its demonstration galleries, and also to invite community members to try out the tool and share their feedback on that local discussion page.
  • Make sure all of the interface is translated correctly.
  • Translate and link to the Help page on mediawiki.org.

Thank you for your help! Please let me know if you have any questions that are not answered on the help page. We look forward to bringing a richer multimedia experience to your community! Keegan (WMF) (arutelu) 14. aprill 2014, kell 18:59 (EEST)


See on ehk küll selline asi, mille keelamist tasub kaaluda. Sisselogimata lugejad näevad pilte nüüd ainult sellega. Pildilehekülg laadib märgatavalt aeglasemalt ning kirjeldus, autor jm tulevad nähtavale alles siis, kui pilt ise on ära laadinud. Redigeerimise ja arutelu kohta märksa keerulisem üles leida. Eestikeelse kirjelduse puudumisel näidatakse võimalike kirjelduste seast vaid ingliskeelset. Ja Commonsi piltide juures on litsentside ja mõnede muude märkuste eestikeelsed kirjeldused nüüd praktiliselt ligipääsematud, kui tegu pole just sisseloginud kasutajaga, kes on kruttinud oma Commonsi sätteid. 90.190.114.172 25. aprill 2014, kell 12:51 (EEST)

Jah, tõepoolest. Ma ka avastasin praegu, et ta oli mul automaatselt tööle hakanud. See ei tee tõesti midagi paremaks. --Epp 26. aprill 2014, kell 05:18 (EEST)
Seda ei saa sisseloginud kasutajad ka oma eelistustes välja lülitada. Kuid üks võimalus sellest mööda minna on teha paremklõps pildi peal ja valida teises sakis avamine. Siis näeb pilti vana moodi. Taavi (arutelu) 26. aprill 2014, kell 06:04 (EEST)
Saad küll ära võtta. Vali eelistuste alt "Ilme" ja failide alt võta linnuke ära (Kasuta uut meediafailide vaatamise vahendit). --Epp 26. aprill 2014, kell 06:11 (EEST)
Aitäh! Sealt ma poleks osanud otsida :) Taavi (arutelu) 26. aprill 2014, kell 06:19 (EEST)

Reminder[muuda | redigeeri lähteteksti]

Media Viewer will be enabled by default for all users on this wiki tommorrow, 24 April between 18:00-20:00 UTC (click here for timezone conversion). If you have not tried out Media Viewer yet you might want to try it out before tomorrow and leave feedback for us. Thank you. Keegan (WMF) (arutelu) 23. aprill 2014, kell 21:50 (EEST)

Please turn it back.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. aprill 2014, kell 09:57 (EEST)
Ma kardan, et sellest ei aita. Me peame neile ütlema, mis viga on, ja korraldama kogukonna hääletuse. Andres (arutelu) 26. aprill 2014, kell 10:42 (EEST)
Selle peale küsin, et miks meie siin peame olema katsejänesed. Vaata vahelehte 'beeta' ja näed, et nende funktsioonide kasutajaid on meil ühe käe sõrmedel kokku lugeda ja siis piinatakse kõiki.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. aprill 2014, kell 11:04 (EEST)
Muidugi. Ma kahtlustan, et nad panevad selle käima sellepärast, et muidu vaevuta tagasisidet andma. Nii on varem tehtud. Andres (arutelu) 26. aprill 2014, kell 11:31 (EEST)
Võib siin samas küsida, kas keegi on uue pildivaaturi keelamise vastu ja jõuda konsensusele võib-olla ilma hääletuseta. 90.190.114.172 26. aprill 2014, kell 11:36 (EEST)
Nojah, aga ei tea, kas nad seda sel kujul arvestavad. Andres (arutelu) 26. aprill 2014, kell 18:04 (EEST)

Mulle on minu arust öeldud nii siin kui ka inglise vikis, et ära palun pane pildi alla oma nime. et see info, kes on foto autor ja mis litsents on, on ju siis näha, kui klikkida pildile ja allapoole kerida. Hetkel ma ei näe mitte mingit infot. kuidas siis Wikimedia minu kui foto autori õigusi kaitseb, kui autori nimi jääb kuhugi ei tea kuhu? ma arvan, et ma olen kohustatud oma nime oma tehtud foto alla kirjutama ka eesti ja inglise vikis, sest nii on vähemalt mingil määral info autori kohta kättesaadav. Ave Maria (arutelu) 9. mai 2014, kell 20:02 (EEST)

Minu meelest autori nimi on näha, selles uues vaates isegi allapoole kerimata. 193.40.10.181 14. mai 2014, kell 23:05 (EEST)
Huvitav, kas viimase kommentaari kirjutaja seda kribukirja tõesti viitsib otsida ja lugeda, kui on vaja kuskile pilti... Ave Maria (arutelu) 14. mai 2014, kell 23:07 (EEST)
Mina näen nime tavalises suuruses. See uus vaade pole küll suurem asi, aga mis puudutab konkreetselt autori nime leidmist, siis see on minu meelest isegi lihtsam, kuna see on kerimata näha ja kerimata on vähe muid tähelepanu hajutavaid kirju. 193.40.10.181 14. mai 2014, kell 23:21 (EEST)
Autori valitud litsents on ka kenasti arusaadav, ei pea kuskile edasi liikuma? Ave Maria (arutelu) 14. mai 2014, kell 23:24 (EEST)
Ei, litsentsitingimused olid enne lihtsamini leitavad. Aga see küsimus peab leidma mingi elegantsema lahenduse. Me ei hakku ju nüüd ometi ka litsentsitingimusi pildiallkirja lisama. 193.40.10.181 14. mai 2014, kell 23:30 (EEST)
Ei jää ju muud üle. Ja SVG-diagrammide puhul on asi veel eriline keemia.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. juuni 2014, kell 08:17 (EEST)

Ma ei tea, kas keegi seda MediaViewerit tahab kasutada või mitte, aga tegelt tahaks, et algatataks pöördumine, et see asjandus vaikimisi oleks maha võetud. Ja lisatagu ka variant, et selle saaks globaalselt maha võtta. Täielik needus on ju käia läbi mitusada wikit ja see igal pool seadetest maha võtta. Muidu tuleb vist teha soovitus - keelata brauseris javascript.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. juuni 2014, kell 05:27 (EEST)

Ei ole sel MediaVieweril häda midagi. Ivo (arutelu) 11. juuni 2014, kell 11:43 (EEST)
On küll häda. Kui sa muidugi ennast piinata tahad, siis kasuta, aga miks ma pean sellest kräpist lahti saamiseks mitmeid tunde oma aega kulutama? Ma taha seda globaalselt kasutusest eemaldada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. juuni 2014, kell 16:24 (EEST)
Mulle see ka ei meeldi. Kas ei saaks teha nii, et lisatakse see eelistustesse. Siis saab igaüks valida, kas tahab seda või mitte. --Tiia (arutelu) 12. juuni 2014, kell 00:25 (EEST)

Ingliskeeles tehakse küsitlustki [1] meil siin pannakse niisamuti tööle. Sa saad selle eelistustes maha võtta. Aga kui sisse ei logi, siis mitte. Eriti rõvedaks läheb asi siis kui sa peaksid telefoniga juhuslikult mingi 100 megase pildi otsa komistama. Mind võtab asi vanduma, aga kui nad sellega midagi ette ei võta, siis on kaks varianti: kas käin 367 wikit läbi ja keelan igal pool ära või siis järgin soovitust ning installin taaskord Greasemonkey ja teen skripti "$(function(){mw.mmv=null;});" (ilma jutumärkideta) või "$(function(){$('.image').off();});" (taas ilma jutumärkideta). Muidugi lihtsaim viis on javascript ära keelata, aga siis ei tööta ka näiteks navigeerimismallide kokkuklappimine.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. juuni 2014, kell 08:06 (EEST)

Viitamine![muuda | redigeeri lähteteksti]

Tere!

Kasutan Eesti vikipeediat ainult selleks, et liikuda õigesse kohta inglisekeelses vikipeedias. Sellepärast, et inglise keelses vikipeedias on praktiliselt iga lause või lõik viidatud ja ma saan minna usaldusväärsetele allikatele. Kuid Eesti vikipeedias sellist asja esineb harva, kui üldse (näiteks Viiruse artikkel), mis muudab selle vaba vikipeedia suuresti mõttetuks väljaspool mõistete tõlkimist. Oleks see entsüklopeedia kirjastatud trükis, siis oleks viidete puudumine arusaadav, kuid see ei ole seda. Kust ma pean teadma, kust see informatsioon on võetud? Kas õhust, aegunud allikast või viimastest teadustöödest? Miks on siin vikipeedias artiklite lugemine ajaraisk, sellepärast, et pead kontrollima inglise keelsest vikist kõik üle? Miks ei taheta teha lihtsaid viiteid?

See on väga hea küsimus. --Gwafton (arutelu) 23. aprill 2014, kell 21:36 (EEST)
On hea teada, et viited kellegi jaoks olulised on. Mul on sageli kirjutajana peas mõte, kas keegi üldse vaevub viiteid vaatama või teen ma tühja tööd. Ilma viideteta saab palju kiiremini kirjutada/tõlkida. Ilmselt see on ka üks põhjus, miks viited vahel panemata jäävad. Taavi (arutelu) 23. aprill 2014, kell 23:52 (EEST)
olen igati selle poolt, et tuleks rohkem viidata. kui vähegi võimalik, yritan nyyd ise kogu aeg viidata, kui midagi lisan. -- Ohpuu (arutelu) 22. mai 2014, kell 23:37 (EEST)
Ma arvan, et eesti Vikipeedia järgib sama arengut kui teised Vikipeediad: esialgu see kasvab, tuleb palju väiksed artiklid viideteta ilma, misjärel kasutajad hakavad parema kvaliteedi tahtma, ja seda pärast kvaliteedinõuded tõusevad liiga kõrgeks, ja lõpuks vanemad kasutajad ei mõista, millepärast ei tule uued kasutajad. :) Gwafton (arutelu) 23. mai 2014, kell 00:20 (EEST)

Tõlketalgute bänner[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palun võtke tõlketalgute bänner maha. Andres (arutelu) 22. aprill 2014, kell 23:42 (EEST)

Võtsin. Ivo (arutelu) 22. aprill 2014, kell 23:59 (EEST)
Aitäh! Andres (arutelu) 23. aprill 2014, kell 09:14 (EEST)

Vandalism huligaansuseks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teen ettepaneku asendada "vandalism" "huligaansusega". See sõna annab asja olemust paremini edasi. Andres (arutelu) 23. aprill 2014, kell 09:14 (EEST)

Nõus. Taavi (arutelu) 23. aprill 2014, kell 21:31 (EEST)
Kahtlen. Vandalism on üsna hästi juurdunud Vikipeedia-alane termin. Kumbki neist sõnadest ei anna otseses tähenduses edasi seda, mida mõeldud. Huligaansus on minu meelest rohkem hüüatus ja vandalism tundub selle kõrval väljapeetum, eriti pisemate sodimiste kohta. Vandalism võiks tähendada millegi [artiklite] rikkumist, huligaansus igasugust jämedat korratust, nii tundub, et asja olemust võiks täpsemini edasi anda ikkagi esimene sõna. 193.40.10.181 23. aprill 2014, kell 22:05 (EEST)
Huligaansus on minu jaoks kergem rikkumine kui vandalism. Aga võib panna ka kõrvuti: huligaansus kergematele rikkumistele, vandalism raskematele. Kui selle klasifitseerimise järgi mingi vajadus on. Taavi (arutelu) 23. aprill 2014, kell 22:21 (EEST)
ma ei toeta Andrese ettepanekut. Mulle sõna "huligaansus" küll midagi sisulist juurde ei anna--Bioneer1 (arutelu) 23. aprill 2014, kell 23:41 (EEST)
Ma arvan, et tajun nende erinevust, kuid kaldun praegusel juhul arvama, et "vandalism" on tõesti juurdunud (ja tundub hetkel suupärasem) ja ma ei tea karjuvat vajadust selle muutmiseks ega mis märkimisväärset kasu muutmisest tuleks. Adeliine 24. aprill 2014, kell 00:32 (EEST)
"Vandalism" tähendab eesti keeles EKSS-i järgi 'kultuuri- vm. varade hävitamist, lõhkumist'. Meie "vandaalid" ei tee ju seda. Kui "huligaansus" ei sobi, võib ju midagi muud välja nuputada. Andres (arutelu) 24. aprill 2014, kell 17:12 (EEST)
Noh, Vikipeediat võib pidada kultuurivaraks. Hävitamisega ehk küll tegu pole, kuna kahju pole jäädav, aga rikutud artiklid "lõhutud" vahest kaudselt siiski on. Sama analoogia põhjal kasutatakse seda sõna minu meelest ka teistes keeltes. 193.40.10.180 24. aprill 2014, kell 19:31 (EEST)

Hääletus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvamusavaldusi ootab: Vikipeedia:Administraatorikandidaadid#Raamaturott. Ivo (arutelu) 24. aprill 2014, kell 02:52 (EEST)

Liivi kogutud teoksed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjutas Tiit Lepik: Tere. Kunagi digitaliseerisime ära Juhan Liivi kogutud teokste esimese ande. Aarne Ruuben toimetas ära. 30. aprill 2014 Liivi 150. sünniaastapäev. Mõtlesin ise lisada aga läks keeruliseks, pole aega süveneda. Panen failid külge äkki saate tekstid wikimediasse üles panna.

Failid on skännitud-masintuvastatud pdf ja toimetatud doc. Kas keegi, kes oskab Vikitekstides tegutseda, oleks nii lahke ja paneks üles? Andke teada, siis saadan failid edasi. Adeliine 24. aprill 2014, kell 04:02 (EEST)

pdf laadi Commonsisse ning toimetatud tekst kopi Vikitekstidesse ühte artiklisse -- seda saab siis hiljem teisaldada ning lehekülgede kaupa tükeldada. --WikedKentaur (arutelu) 25. aprill 2014, kell 16:26 (EEST)

Uurisin, see pdf sisaldab vaid masintuvastatud teksti ilma lehekülgede kujutisteta. Sellist asja pole mõtet pdfina üles laadida. Ja lehekülgede kujutisi pole skannijal alles. Pikne 28. aprill 2014, kell 19:49 (EEST)
Kas keegi teab, kas ja millal vennad Liivad oma nime muutsid, et nende nime algsest originaalist teistmoodi käänama hakati?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. aprill 2014, kell 19:21 (EEST)

Muuda/VisualEditor[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praegu on nähtaval raskesti kasutatav "muuda" ja "muuda lähteteksti" on ära peidetud. Kas saab selle vastu midagi ette võtta? Andres (arutelu) 24. aprill 2014, kell 17:21 (EEST)

Äkki pead ka sina VisualEditori ära keelama? Saad seda teha eelistustest vahelehelt Toimetamine.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. aprill 2014, kell 18:50 (EEST)
Ma ei oska arvata, miks Sul, Andres nii peaks näitama. Minu kontol on seadistatud VisualEditori eiramine, see tähendab, et on üksainus "muuda", mis viib lähteteksti muutma. Logisin välja, siis nägin mõlemat, nii "muuda" kui ka "muuda lähteteksti". Sama siis, kui teise, seadistamata kontoga sisse logisin. Adeliine 24. aprill 2014, kell 18:53 (EEST)
Siin küll võivad olla ka mingid vahemälu asjad mängus. Minul pakub ka väljalogides üksnes lähteteksti muutmisvõimalust.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. aprill 2014, kell 19:18 (EEST)
Osa kaardinuppe läheb nüüd siis peitu, kui aken piisavalt kitsaks teha ning parem- ja vasakpoolsete nuppude vahel liiga vähe õhku jääb. Praegu saab VisualEditori keelata, aga see võimalus ilmselt kaotatakse millalgi ära. Võib-olla saab ka stiililehel selle peitmise suhtes midagi teha. 193.40.10.180 24. aprill 2014, kell 19:31 (EEST)
Minu meelest tuleb VisualEditor üleüldse ära keelata ja vikist igaveseks eemaldada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. aprill 2014, kell 19:52 (EEST)
Selline võimalus minumeelest on, et kui me kogukonnana otsustame, et tahame et VisualEditor oleks primaarne neil, kes selleks seadetes ise soovi avaldavad (opt-in) ja mitte nii, et loomumissoovist peab teatama (opt-out), siis näitame arutelu- ja otsuselehte kuskile kõrgemale ja nad selle alusel määravad tarkvaras vastavalt. Inglise vikis minu arvates tehti nii. Adeliine 24. aprill 2014, kell 20:20 (EEST)
Kui nad nii tegid, küllap siis oli põhjust. Teeme siis hääletuse. Andres (arutelu) 24. aprill 2014, kell 20:54 (EEST)
Nende arutelu- ja hääletusleht on siin. Adeliine 24. aprill 2014, kell 21:14 (EEST)
Siin peaks enne mõtlema. Siselogimata kasutajatel on praegu kaks linki: muuda ja muuda lähteteksti. Esimene avab VisualEditori ja teine senise redaktori. Arvan, et sisselogimata kasutajal/algajal kasutajal on lihtsam kasutada VisualEditori. Kui vaadata Viimaseid muudatusi, siis paljud uued kasutajad kasutavad just VisualEditori. Seega peaks see olema nende jaoks vaikimisi redaktor. Kogemustega kasutajal on lihtsam Eelistustest leida koht, kus VisualEditor välja lülitada kui vastupidi, kogemusteta kasutajal leida koht, kus see sisse lülitada (kahtlane, et ta üldse teab midagi selle olemasolust). Taavi (arutelu) 24. aprill 2014, kell 22:07 (EEST)
Ma arvan, et kogenematu kasutaja valib selle teadmatusest. Andres (arutelu) 24. aprill 2014, kell 23:53 (EEST)
Ja ma arvan, et me peame kiirustama, sest see võib paljud uued kasutajad eemale peletada. Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 00:02 (EEST)
See on vaieldav. Kui soov on teha mõned parandused teksti sees (ehk see, mida enamus algajatest kasutajatest algul teeb), siis on VisualEditor (VE) lihtsam kui hakata talle tundmatus koodis õiget kohta otsima. Mallide ja viidete korral ei ole VE enam lihtne, kuid neid asju algajad ei kasuta ka. Võiks küsida nende käest, kes kasutavad, miks nad kasutavad. Kas seepärast, et ei oska või on see nende valik. Taavi (arutelu) 25. aprill 2014, kell 00:39 (EEST)
Olen nõus, et mõnda parandust teksti sees on sellega lihtsam teha, aga minu punkt on, et algaja ei tee teadlikku valikut. Pealegi on ekraani ähmastumine ja aeglus frustreerivad. Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 01:35 (EEST)
Katsetasin veidi. Sisselogimata kasutajal ja vastregistreeritud kasutajal (kellel on linnuke 'keela VE' panemata) on samamoodi teksti sees kõrvuti lingid muuda | redigeeri lähteteksti. Ülal on muuda | muuda lähteteksti. Seega mõlemad redaktorivariandid on lihtsalt leitavad. Mul on just tunne, et Vikipeediat mitte nii hästi tundvad kasutajad võivad eelistada VE-d. Samamoodi nagu Linuxi puhul: kogenud kasutajad eelistavad käsureal toimetada, vähekogenud kasutajad tahavad visuaalset liidest. Mul on internet nii aeglane, et kiiruses pole vahet, kas avada VE või tavaline redigeerimisaken. Taavi (arutelu) 25. aprill 2014, kell 03:13 (EEST)
Nagu juba eile ütlesin, ei pruugi olla mõlemat linki ja kontrollisin ka täna - no ei ole mõlemat redigeerimisviisi olemas.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. aprill 2014, kell 10:54 (EEST)
Siis see on vist brauseri vahemälust tingitud. Mina näen alati kaht nuppu - välja logides ja siis, kui luban VE-d eelistustes (Google Chrome). Võib ju ka see olla, et minu brauseri vahemälus säilivad kaks nuppu. Loogiline oleks siiski, et mõlemad nupud on alati olemas, kui eelistustes pole VE keelatud. Taavi (arutelu) 27. aprill 2014, kell 04:01 (EEST)
Katsetasin ka. Minu arust on see täiesti talumatult aeglane ja tülikas ja segane. Ma ei usu kuidagi, et algajal oleks nt linke ja viiteid lihtsam sellega muuta (või kas või õigena alles jätta). --Epp 25. aprill 2014, kell 04:14 (EEST)
Aeglus on paratamatu, sest graafilise liidese laadimine võtab alati kauem aega kui tekstiliidese puhul. See sõltub mingil määral ka arvuti võimsusest/vabadest ressurssidest. Segasus tuleneb harjumatusest, uuele kasutajale on vikisüntaks ka segane. Võtab aega, enne kui mõned harjunud asjad üles leiad. Mina ei leidnudki üles kust pilte saab lisada/vahetada. See-eest mallide redigeerimine on meeldivalt lihtne. Minu meelest praegune olukord, kus igaüks saab valida, kas vajutada muuda või redigeeri lähteteksti, on hea. Opt-ini puhul kaoks VE peitu. Kogenud kasutaja jaoks on tekstiliides alati universaalselt kiirem ja mugavam. Kuid kui me enda eelistuste järgi otsustame, siis see võib olla karuteene algajatele, kes ei tunne end vikisüntaksis kodus, nagu meie. Taavi (arutelu) 25. aprill 2014, kell 05:07 (EEST)
Lingi tegemine on ju keerulisem? Mina igatahes ei viitsinud nii kaua katsetada, et oleks saanud lingi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]. Ja nt minu Operaga polnud ta nõus koostööd tegema. --Epp 25. aprill 2014, kell 06:15 (EEST)
Rohkem klikkimist on vaja lingi tekitamiseks, kuid kui tead, kuidas see käib, siis ei ole midagi keerulist. Lingi puhul: selekteerid sõna, vajutad lingi ikooni, kirjutad ilmuvasse lahtrisse lingi (siis kui sõna kirjutama hakkad, siis pakutakse automaatselt juba Vikipeedias olemasolevaid lehtesid). Siis vajutad tagasinoolt ja ongi valmis. Taavi (arutelu) 25. aprill 2014, kell 06:35 (EEST)
Ei läinud nii, sest mul oli vaja seda teksti ka muuta, mis näha jääb. Seda ei saanudki tehtud. Ilmselt oleks pidanud selle enne lingi panemist õigeks tegema, aga mul oli lihtsam kogu tegevus tühistada. --Epp 25. aprill 2014, kell 07:02 (EEST)
Niipalju kui mina olen näinud VisualEditoriga algajate poolt tehtud linkide muudatusi, on need kõik 100% vigaselt muudetud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. aprill 2014, kell 10:54 (EEST)
Nojah, kui ta juba linki tahab muuta, siis ta päris algaja ei ole. Võib-olla ta üldse ei mõelnudki lingi peale. Aga igatahes selle peale naljalt ei tule, et kui lingis parandada, siis link ei muutu. Ja kontrollida ka ei saa, sellest need vead. Õigupoolest tuleks seda tegijatele öelda. Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 12:03 (EEST)
Võib-olla siiski täiesti algaja. Mitmeid kordi näinud, et inimene on näinud valet kuupäeva, seda parandanud ja tulemuseks see, et link läheb ühte kohta ja tekst ütleb hoopis midagi muud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. aprill 2014, kell 12:40 (EEST)
Aa, sellest see ongi. Ma mõtlengi, et ta pole üldse aru saanud, et lingiga tegu on. Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 15:05 (EEST)
Ma arvan, et ta saab aru küll, et see on link, aga ta ei tea, et teksti muudatusega ka link ei muutu ning seetõttu ei taipa ka pärast kontrollida. VE võiks mingit vea- või kontrollteadet selle peale näidata, et kas oled ikka kindel, et link viib sinna ja tekst on selline. Adeliine 25. aprill 2014, kell 15:36 (EEST)
Minu meelest tuleks kõigepealt oodata, kuni valmib VisualEditori juhend. Algaja ei pruugi sellestki aru saada, et redigeerida saab kahel viisil. Ma panen ette keelata VE anonüümsetele kasutajatele seniks, kuni VE on juhenditega kaetud. Ma kardan, et lüüakse lihtsalt käega. Samas, möönan, et on kasutajaid, kelle jaoks VE on intuitiivne ja kes haaravad lennult.
Teiseks, mina tõstsin kisa sellepärast, et mul läks tavalise muutmise nupp üldse ekraanilt ära sinna, kus on vähekasutatavad nupud. Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 09:22 (EEST)
See tuleb ilmselt sinu mõnevõrra erandlikest brauserisätetest, ma ei tea, kas selle järgi saab joonduda. Aga üks asi, mida veel konsensuse korral muuta saab, on tõsta tavalise redigeerimise nupp ettepoole, inglise Vikipeedias on nii (kui VE sisse lülitada). Siis läheks vastupidi VE nupp peitu, kui nupud ära ei mahu. 90.190.114.172 25. aprill 2014, kell 12:51 (EEST)
Jah, seda kindlasti.
Mul on võib-olla sellepärast nii, et kiri on suureks krutitud. Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 15:05 (EEST)
Äsja oli jälle hea näide algaja muudatuse kohta: https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Joel_Luhamets&diff=3899205&oldid=3861224 --Epp 26. aprill 2014, kell 11:14 (EEST)

Sarnane veateade on juba olemas, lisasin sinna näitena selle Luhametsa muudatuse: https://bugzilla.wikimedia.org/show_bug.cgi?id=54947. --WikedKentaur (arutelu) 27. aprill 2014, kell 08:39 (EEST)

Täpselt selle sama lingiasja bug-e leidsin ma vähemalt kolm tükki ükskord, kui otsisin, aga nendega ei tegeleta. Neil arendajatel tundub olema sebimist piisavalt ilma mingi väikse lingijamatagi. Adeliine 27. aprill 2014, kell 11:56 (EEST)
Samas näide, mis oli lehel Krokodillilised, näitab, et kui kasutaja VE-d õigesti kasutab, siis ei pea ta välja uurima, kuidas vikisüntaksis miski käib, VE teeb selle tema eest ära. Taavi (arutelu) 27. aprill 2014, kell 04:17 (EEST)
Peaks küll mainima, et seal pole wikisüntaksiga suurt miskit pistmist, mingi paar päeva varem (kahjuks ma enam ei mäleta millisel lehel) keeras keegi kasutaja lehekülje koodi VE-ga korralikult nässu.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu
Pealegi pole ju välistatud, et see lõpumärgend satub sellisesse kohta, kus ta varasema märgendi kehtivuse enneaegselt ära lõpetab. --Epp 27. aprill 2014, kell 14:33 (EEST)

Kas keegi aitaks hääletust püsti panna? Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 15:06 (EEST)

Mulle ei ole selge, mille üle tuleks hääletada. Enne oli, et registreeritud kasutajal oleks vaikimisi keelatud. Nüüd, et sisselogimata kasutajal oleks keelatud. Teise variandiga võetaks sisselogimata kasutajatelt üldse VE kasutamise võimalus ära. Ma olen selle vastu, ja selle poolt, et mõlemad nupud oleks olemas. Nuppude asetuse muutmise vastu pole. Taavi (arutelu) 27. aprill 2014, kell 04:01 (EEST)
Kui Sa ütled, et uued kasutajad ei tee teadlikku valikut, siis kas see tuleb sellest, et nad vajutavad nuppu, millele on kirjutatud "Muuda" ja ei taipa vajutada nuppu "Redigeeri lähteteksti"? Sellisel juhul aitaks see, kui "Muuda" avaks tavalise tekstiredaktori ja teine nupp peaks ehk mõne teise nimega olema, mis selgemalt märku annaks, millega tegu on. Taavi (arutelu) 27. aprill 2014, kell 04:11 (EEST)
Minu arust on nii, et kõik sellised asjad, mis teevad headele toimetajatele tüütut tööd juurde, võiksid olemata olla. Neid vigu tuleb iga päevaga juurde. Meil ei ole ju inimesi, kes viimaseid muudatusi vaataks. Keegi peab siis hakkama neid spetsiaalselt jälgima. VE ei saa ju siiski inimeste eest otsustada, kuidas linke teha. Teksti sisse tekib üha rohkem poolikult siniseid sõnu. See on muidugi maitseasi, aga kogenematul kasutajal võib tekkida küsimus, miks on sama otstarbega lingid erinevalt vormistatud. Ja selle peale hakkab ta ehk neid topelt tegema. Viimasel ajal tekibki väga palju topeltlinke (st püstkriipsu taha on tarbetult sama asi uuesti kirjutatud); kas need ongi äkki VEga tehtud? Eks Teele teab paremini, aga oma koolituste tegemise kogemuse põhjal ütlen, et minu meelest ei saa see ka algajale asju lihtsamaks teha. Juhendajale ammugi mitte. --Epp 27. aprill 2014, kell 07:09 (EEST)
Mina arvan, et ei tohi silmaklappidega mõelda ainult nendele kasutajatele, kellel on viieaastane kogemus lähtetekstiga. Kogenematul kasutajal võib ja võib ka mitte tekkida miljon jaburat ja vähem jaburat küsimust, mida kogenud kasutaja arvab, et ta võiks küsida, või vastupidi ei oska üldse oodata. Mina kasutan koolitustel lähteteksti kasti ja selle kohal asuvaid nuppe. Mina näen seda kui nö lähteteksti ja VE ristandit. Vormindamine toimub nuppude abi, aga vikitekst on näha. Adeliine 27. aprill 2014, kell 11:56 (EEST)

Järjekorra muutmisest ja ümbernimetamisest oleks kasu küll. Võiks olla nii, et tavaline redigeerimine on Muuda-nupuga ja see on esimene nupp, ning teine võiks olla "Muuda ekraanil". Siis vähemalt keegi ei sattu kogemata VE-sse.

Muide, tagasinoole olemasolu pole ma seniajani märganud. Andres (arutelu) 27. aprill 2014, kell 16:49 (EEST)

Palun keelata visualeditori kasutamine algajatel ja sisselogimata kasutajatel. Üleüldse oleks parem see kräpp varustada soovitusega, seda mitte kasutada, kui ikka päris täpselt ei tea, kuidas seda kasutada tuleb.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 30. mai 2014, kell 00:00 (EEST)

IP-aadresside sildistamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui oleks võimalik IP-aadressid Viimaste muudatuste loendis sildiga varustada (igal registreeritud kasutaja saaks tekitada omaenda vastavusnimekirja), siis teeks see muudatuste jälgimise lihtsamaks. Sildi järgi oleks lihtsam ära tunda aadresse, mille all on tehtud asjalikke parandusi ja täiendusi. Või vastupidi, neid mille alt on sigatsetud. See ei tohiks tehniliselt ka keeruline olla. Äkki on keegi sellele juba varem mõelnud? Taavi (arutelu) 25. aprill 2014, kell 19:28 (EEST)

ise olen sama asja mõnda aega mõelnud. Üks lahendus on nt Firefoxi jaoks selline: all laadida add-on: https://addons.mozilla.org/en-US/firefox/addon/vocabulary-highlighter/ ja sealt saab ära märkida IP-d, mis otsides värvuvad nt kollaseks--Bioneer1 (arutelu) 26. aprill 2014, kell 12:34 (EEST)
Firefoxiga on jama see, et ma ei kasuta seda brauserit ja brauseripõhised lahendused üldse ei meeldi mulle. Kohandasin ühte inglise vikis olevat skripti. See töötab Javascripti peal, seega peaks sobima kõigile brauseritele. Vähemalt Chromega igatahes töötab. Skript võimaldab märkida kasutajanimesid või IP-sid taustavärviga. IP-d/kasutajanimed ja värvid saab ise määrata. Nimekirja hoitakse eraldi failis, igal kasutajal on oma nimekirjafail enda kasutajaruumis. Skript on mõeldud Viimaste muudatuste lihtsamaks jälgimiseks, kuid märgistus töötab kõigil lehtedel, sh arutelulehed.
Kui keegi soovib seda skripti kasutada, siis tuleks teha oma kasutaja alla fail common.js (kui seda juba pole). Sinna sisse panna järgmine rida: importScript('User:Cumbril/userhighlighter.js');
Seejärel tekitada oma kasutajaruumi fail userlist.js. Sinna sisse tuleb panna IP-de või kasutajanimede nimekiri; formaat on "IP-aadress":"Värvi kood" (vt formaati minu nimekirjast Kasutaja:Cumbril/userlist.js). Värvide koodid on antud hexina (neid saab vaadata näiteks siit). Eraldajaks on koma.
Näide 1: [2]
Näide 2: [3]
Näide 3: [4] (kõrvalefekt, mis mind ei häiri)
Kasutamine on omal vastutusel. Olen valmis võimalust mööda aitama. Võimalikest vigadest palun teada anda.
Taavi (arutelu) 29. aprill 2014, kell 23:46 (EEST)
tundub, et funktsioneerib. Skripti tööle saamine väga lihtne. Suur tänu--Bioneer1 (arutelu) 30. aprill 2014, kell 21:45 (EEST)

IP-numbri alt tehtud töö kasutajakonto alla üleviimine.[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olen alates 2010. aasta augustist teinud IP-numbri alt vikipeediale kaastööd. Pole nagu otsest vajadust olnud kasutajakontot teha. Kui ma nüüd endale kasutajakonto teeksin, kas ma siis saaksin senitehtud töö IP-numbri alt kasutajakontole üle kanda? 90.191.119.98 2. mai 2014, kell 13:29 (EEST)

Kahe kasutajakonto kaastööd saavad liita bürokraadid, IP ja kasutajakonto liitmist saavad tehniliselt teha arendajad, aga nad ei tee seda pärast 2005. aastat. en:Wikipedia:Changing attribution for an edit. Adeliine 2. mai 2014, kell 15:07 (EEST)
Aga saad panna kasutajalehtedele vastavad teated. Andres (arutelu) 2. mai 2014, kell 15:12 (EEST)

Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors![muuda | redigeeri lähteteksti]

Palun abi minupoolse tõlke-versiooni üle vaatamisel, nii palju kui mina aru saan peaks sellest mingisugune vikipeedia mall tulema.

Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors![muuda | redigeeri lähteteksti]

please help translate this message into the local language
Wiki Project Med Foundation logo.svg The Cure Award
In 2013 you were one of the top 300 medical editors across any language of Wikipedia. Thank you so much for helping bring free, complete, accurate, up-to-date medical information to the public. We really appreciate you and the vital work you do!

We are wondering about the educational background of our top medical editors. Would you please complete a quick 5-question survey? (please only fill this out if you received the award)

Thanks again :) --Ocaasi, Doc James and the team at Wiki Project Med Foundation

Täname, et oled üks Vikipeedia parimaid meditsiinialastest kaastöölistest!

Ravi auhind

2013. aastal kuulusid Sina meditsiiniartiklite 300 parima toimetaja hulka kõikide Vikipeedia keeleversioonide lõikes. Täname Sind, et aitasid Vikipeedia lugejateni tuua tasuta, ülevaatlikku ja asjakohast ning aktuaalset meditsiiniinfot. Me hindame Sind ja Sinu tegemisi meditsiiniartiklite vallas.

Tahaksime teada, milline on meie meditsiiniartiklite parimate toimetajate haridus. Kas oleksid, palun, valmis täitma lühikese (5 küsimusega) küsimustiku? (Palun täida see üksnes juhul, kui said auhinna.)

Mariina 5. mai 2014, kell 10:17 (EEST) alias Простота

Ilusad tänud Kasutaja: https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/213.184.43.2!
Mariina 5. mai 2014, kell 17:55 (EEST) alias Простота


No one needs free knowledge in Esperanto[muuda | redigeeri lähteteksti]

There is a current discussion on German Wikipedia on a decision of Asaf Bartov, Head of WMF Grants and Global South Partnerships, Wikimedia Foundation, who rejected a request for funding a proposal from wikipedians from eowiki one year ago with the explanation the existence, cultivation, and growth of the Esperanto Wikipedia does not advance our educational mission. No one needs free knowledge in Esperanto. On meta there has also started a discussion about that decision. --Holder (arutelu) 5. mai 2014, kell 12:57 (EEST)

Suvepäevad 2014[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kus ja millal sel aastal Vikipeedia suvepäevad on? Kes osalevad? Mida varem igaüks endast, oma soovidest ja ettepanekutest teada annab, seda toredam on kogu korraldamine ja suvepäevad ise. MTÜ eelarves on suvepäevade toetamiseks 250 raha (100 transpordi, 100 majutamise, 50 toidupoolise jaoks). Pakkuge nüüd välja mõnusaid kohti ja kes kampa löövad. Varem on olnud nii... Adeliine 11. mai 2014, kell 19:07 (EEST)

Kuulge, päriselt ka. MTÜ-l on suvepäevade jaoks raha ette nähtud ja alekokk annab jooke. Ärge ometi jätke võimalust kasutamata. Kus, millal ja kes tuleb? Adeliine 5. juuni 2014, kell 22:17 (EEST)
Kas Vikipalus on suvepäevi olnud? Ma võib-olla tean kohalikke Vikipalulasi, kes antud mõttest veidi innustuks. -- Irve (arutelu) 5. juuni 2014, kell 23:09 (EEST)
Vikipalu iseenesest kõlaks hästi; saaks Kehra ilmselt ka üle vaadata ja võib-olla veel midagi huvitavat? Athanasius Soter (arutelu) 6. juuni 2014, kell 13:01 (EEST)
Kas me Naissaare mõtte matsime eelmisel aastal lõplikult maha? --Epp 7. juuni 2014, kell 00:19 (EEST)
Vikipalus ei ole olnud, sest meile on tundunud, et seal ei ole tarvilikke fasiliteete. Internetiühenduseta saaks muidugi hakkama, aga päris kuuse all ööbida ei taha. MTÜ toetusel võiks ju ka mõõdukate mugavustega majutusasutust kasutada, kui seda juhtuks kohapeal olema. Soovijad võivad loomulikult telgis või põrandal magada, aga kõik seda arvatavasti ei soovi. Pood ja söögivalmistamisvõimalus kuluks ka ära. Mis tingimused Vikipalus oleksid?
Naissaarega oli see, et sinna kohalesaamine ja seal ööbimine on veidi ebamõistlikult kallis. Adeliine 7. juuni 2014, kell 10:22 (EEST)
Kusjuures ei olnud. Pigem oli toona asja juures hoopiski miskit muud. Aga arvaks, et vikipedistidele on suvepäevade juures primaarne miskit uut näha aga mitte ringmänge mängida.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. juuni 2014, kell 17:11 (EEST)

Äkki Kagu - Eestis kokku saada. Värska, Saatse, Räpina. Neist kohtadest on ka vähe pilte. (Marrx (arutelu) 14. juuni 2014, kell 20:37 (EEST))

Palun kõigil võimalikult kiiresti anda teada endale sobivatest päevadest Doodle'is, et saaksime määrata suvepäevade aja! Adeliine 2. juuli 2014, kell 23:34 (EEST)

Tundub, et 16.-17. august sobib. Loomulikult on oodatud kõik kaastöölised, mitte ainult Doodle'is osalenud. Aga palun otsustada nüüd, kus me kokku saame. Ja ärge jätke seda viimasele minutile, ei ole üldse tore, uskuge mind. Adeliine 12. juuli 2014, kell 14:04 (EEST)
15.–16. augustil toimub muide Paides arvamusfestival.
Eelmine aasta pakuti vist ühe võimaliku kohana välja Tapat ning teisena miskit paika Läänemaal. Ise pakuksin näiteks Viljandit (vähemalt üks MTÜ liige meil seal elab).
Ivo (arutelu) 12. juuli 2014, kell 19:05 (EEST)
Doodle'is on üks pakkumine aadressiga Google Mapsile, kus aadressis on koordinaadid 59.4369032,24.6307684, mis on Rocca al Mare vabaõhumuuseum. Õnnetul kombel nende koordinaatideni Pakkumiste lingilt ei saa, aga siin on siis samad koordinaadid OpenStreetMapis. -Mardus (arutelu) 14. juuli 2014, kell 10:45 (EEST)

VisualEditor global newsletter—May 2014[muuda | redigeeri lähteteksti]

This is a one-time mailing to projects that may need this information. Future newsletters will be available as opt-in only. To receive future newsletters (about one per month), please add your page to the subscribers' list at m:VisualEditor/Newsletter. You're welcome to translate to your language.


Since the last newsletter, the VisualEditor team has mostly worked on the new citation tool, improving performance, reducing technical debt, and other infrastructure needs.

VisualEditor-logo.svg

Did you know?

VisualEditor - Editing References - Cite Pulldown.png

The cite menu offers quick access to up to five citation templates.  If your wiki has enabled the "Viide" menu, press "Viide" and select the appropriate template from the menu.

Existing citations that use these templates can be edited either using the "Viide" tool or by selecting the reference and choosing the "Lihtviide" item in the "Lisa" menu.

Read the user guide for more information.

The biggest change in the last few weeks is the new citation template menu, labeled "Viide". The new citation menu offers a locally configurable list of citation templates on the main toolbar. It adds or opens references using the simplified template dialog that was deployed last month. This tool is in addition to the "Lihtviide" item in the "Lisa" menu, and it is not displayed unless it has been configured for that wiki. To enable this tool on your wiki, see the instructions at VisualEditor/Citation tool.

Eventually, the VisualEditor team plans to add autofill features for these citations. When this long-awaited feature is created, you could add an ISBN, URL, DOI or other identifier to the citation tool, and VisualEditor would automatically fill in as much information for that source as possible. The concept drawings can be seen at mw:VisualEditor/Design/Reference Dialog, and your ideas about making referencing quick and easy are still wanted.

  • There is a new Beta Feature for setting content language and direction.  This allows editors who have opted in to use the "Keel" tool in the "Lisa" menu to add HTML span tags that label text with the language and as being left-to-right (LTR) or right-to-left (RTL), like this:  <span lang="en" dir="ltr">English</span>. This tool is most useful for pages whose text combines multiple languages with different directions, common on Right-to-Left wikis.
  • The tool for editing mathematics formulae in VisualEditor has been slightly updated and is now available to all users, as the "Valem" item in the "Lisa" menu. It uses LaTeX like in the wikitext editor.
  • The layout of template dialogs has been changed, putting the label above the field.  Parameters are now called "fields", to avoid a technical term that many editors are unfamiliar with.
  • TemplateData has been expanded:  You can now add "suggested" parameters in TemplateData, and VisualEditor will display them in the template dialogs like required ones.  "Suggested" is recommended for parameters that are commonly used, but not actually required to make the template work.  There is also a new type for TemplateData parameters: wiki-file-name, for file names.  The template tool can now tell you if a parameter is marked as being obsolete.
  • Some templates that previously displayed strangely due to absolute CSS positioning hacks should now display correctly.
  • Several messages have changed: The notices shown when you save a page have been merged into those used in the wikitext editor, for consistency.  The message shown when you "Loobu" out of an edit is clearer. The beta dialog notice, which is shown the first time you open VisualEditor, will be hidden for logged-in users via a user preference rather than a cookie.  As a result of this change, the beta notice will show up one last time for all logged-in users on their next VisualEditor use after Thursday's upgrade.
  • Adding a category that is a redirect to another category prompts you to add the target category instead of the redirect.
  • In the "Meediafail" dialog, it is no longer possible to set a redundant border for thumbnail and framed images.
  • There is a new Template Documentation Editor for TemplateData.  You can test it by editing a documentation subpage (not a template page) at Mediawiki.org: edit mw:Template:Sandbox/doc, and then click "Manage template documentation" above the wikitext edit box.  If your community would like to use this TemplateData editor at your project, please contact product manager James Forrester or file an enhancement request in Bugzilla.
  • There have been multiple small changes to the appearance:  External links are shown in the same light blue color as in MediaWiki.  This is a lighter shade of blue than the internal links.  The styling of the "Teksti stiil" (character formatting) drop-down menu has been synchronized with the recent font changes to the Vector skin.  VisualEditor dialogs, such as the "Salvesta lehekülg" dialog, now use a "loading" animation of moving lines, rather than animated GIF images.  Other changes were made to the appearance upon opening a page in VisualEditor which should make the transition between reading and editing be smoother.
  • The developers merged in many minor fixes and improvements to MediaWiki interface integration (e.g., edit notices), and made VisualEditor handle Education Program pages better.
  • At the request of the community, VisualEditor has been deployed to Commons as an opt-in. It is currently available by default for 161 Wikipedia language editions and by opt-in through Beta Features at all others, as well as on several non-Wikipedia sites.

Looking ahead:  The toolbar from the PageTriage extension will no longer be visible inside VisualEditor. More buttons and icons will be accessible from the keyboard.  The "Kiirklahvid" link will be moved out of the "Lehekülje suvandid" menu, into the "Abi" menu. Support for upright image sizes (preferred for accessibility) and inline images is being developed. You will be able to see the Table of Contents while editing. Looking further out, the developers are also working on support for viewing and editing hidden HTML comments. VisualEditor will be available to all users on mobile devices and tablet computers. It will be possible to upload images to Commons from inside VisualEditor.

If you have questions or suggestions for future improvements, or if you encounter problems, please let everyone know by posting a note at mw:VisualEditor/Feedback or by joining the office hours on Thursday, 19 June 2014 at 10:00 UTC. If you'd like to get this newsletter on your own page (about once a month), please subscribe at w:en:Wikipedia:VisualEditor/Newsletter for English Wikipedia only or at Meta for any project. Thank you! --Elitre (WMF) (talk) 22. mai 2014, kell 20:39 (EEST)

Wikidata mäng![muuda | redigeeri lähteteksti]

Magnus Manske tegi Wikidata-mängu! Igaühe enda otsustada, kas võtta seda kui võistluslikku mängu (saab enda skoori teiste mängijatega võrrelda) või Wikidata redigeerimist lihtsustavat jubinat. Mulle isiklikult tundub ta rohkem selle teisena, aga uudishimust vahel skoori ja edetabelikohta vaadata on ka huvitav. Igatahes. Ei pea üldse ära ehmatama, et mingi uue ja võõra Wikidataga peab mässama. Kasutajaliides on inglise keeles, aga reaalselt mängides tulevad igasugused keeleoskused kasuks. Alguses tuleb oma vikikasutajaga sisse logida ja nõustuda, et jubin teeb sinu eest Wikidatasse reaalseid muudatusi. Mängus on kolm alamängu. Üks selline, kus näidatakse kaht kirjet (sisuliselt vikiartikli teksti algust) ja tuleb otsustada, kas need on sama asi või mitte. Kui valida "jah, on sama", teeb jubin sinu eest reaalse muudatuse Wikidatasse, et kirjed liita (noh, et eri vikide seotud artiklid oleksid ühes pundis, mitte kahes). Teine mäng on, kus tuleb otsustada, kas kirje, mida näidatakse, räägib inimesest või mitte. Kinnitava otsuse korral lisab jubin Wikidatas kirje juurde märgendi "inimene". Eitava nupuvajutuse korral ei juhtu midagi ja võetakse ette järgmine. Kolmandas mängus tuleb otsustada, kas näidatav isik on nais- või meessoost. Kõigis kolmes mängus on kasutada kolm nuppu: liitmise mängus "sama", "ei tea", "erinevad", inimese määramise mängus "inimene", "ei tea", "ei ole inimene", soo määramise mängus "mees", "ei tea", "naine". Kui kirjed on võõras keeles või muidu kahtlased, tuleb julgelt vajutada "ei tea", sest pigem jätta Wikidatasse reaalne muudatus tegemata, kui teha see valesti. Magnus kirjutab ise natuke oma mängu kohta. Ja usutavasti täiendab ta seda veel tulevikus. Proovige vähemalt, mulle meeldib! Adeliine 23. mai 2014, kell 00:13 (EEST)

TuleTulemine 2014[muuda | redigeeri lähteteksti]

Minuga võttis hetk tagasi ühendust murelik Ants Johanson. Laulupeo korraldajad olid arutanud, et kogu tänavuse tuleteekonna koordineerimist ja jäädvustamist oleks hea vikis teha, nii et kõik asjaosalised üle Eesti saaksid lehekülge täiendada ja hiljem oleks andmed kenasti ühes kohas võtta. Mõeldud-tehtud - sündis leht Laulu- ja tantsupeo TuleTulemine 2014. Keegi lahke inimene (ma ei viitsi ajaloost järele vaadata, kes, ja see polegi tähtis) pani artiklile kustutamismärgise. Pidasime nüüd siis Johansoniga pikema telefonivestluse maha. Selgitasin ja ta nõustus, et ega see lehekülg niisugusel kujul päris entsüklopeediaartikkel ei ole. Kuigi lõpuks võiks tuleteekonna kirjeldus ning osalejate ülevaade mingis vormis ka entsüklopeedilist huvi pakkuda, siis kui nad oleksid teadnud, et vikimootori saab iseoma serverisse üles panna, oleksidki nad seda tõenäoliselt teinud. No aga nüüd on nii, nagu parasjagu välja kukkus: inimesi on kutsutud Vikipeedias lehekülge täiendama, see leht on olemas ja link laiali jagatud. Küsimus on, kuidas teha nii, et laulupeo tegijatel sest pisikesest valearvestusest jama ei tekiks ja samal ajal saaks ka Vikipeedia reeglid täidetud. Iseenesest on sõbralik suhtumine Vikipeediasse ju tore ja kõik võiksid omavahel läbi saada. Pakun välja järgmise lahenduse: 1) Mõni admin tõstab sellesinase lehekülje kas kellegi asjaosalise enda nimeruumi või Vikipeedia nimeruumi, jätab praeguse nime alla suunamise ja las see tegevus seal siis käib. Laialijagatud link toimib, artiklite nimeruumis on kah kõik korras ja puhas (v.a üks pisike suunamisleht), inimesed õpivad vikit kasutama, äkki teevad hiljem mujal ka kaastööd. Laulupidu saab korraldatud ja kõik on rõõmsad. 2) Vikipedistid (nt Teele ja Eva ja kes iganes) arutavad laulupeolistega need teemad läbi, olgu siis siin üldarutelus või artikli arutelulehel, õpetavad ja abistavad ja patsutavad ja edaspidi on kõik hästi. 3) Et ka need tegelased õnnelikud oleks, kes minu kasutajanime nähes üleni täpiliseks lähevad ja liigselt erutuvad, login mina nüüd enast jälle välja ja rohkem teemat ei torgi. Mina laulupittu kuidagi ei puutu ja laulda ei oska, nii et ärge seda teemat minuga seostage. Ma lihtsalt nõustusin natuke abistama. Laske nüüd käia ja rääkige omavahel. --Oop (arutelu) 28. mai 2014, kell 21:31 (EEST)

Kui nii, siis nii. Arvan, et võime küll teha nii, nagu ette paned. Või siis ka jätta lehekülg paigale, kustutusmärkus ära võtta ning tulla asja juurde tagasi pärast laulupidu ja vaadata siis, kas seal on midagi, mida alles jätta või kuhu seda tõsta.
Iseasi, mida inimesed selle lehekülje juures õpivad, loodetavasti mitte seda, kuidas edaspidigi Vikipeediat oma ürituste koordineerimiseks kasutada. Pikne 28. mai 2014, kell 22:50 (EEST)
Iseenesest sellest lehest võib asja saada küll, aga see vajab suures osas ümber kirjutamist. Minugi poolest me võime eesti rahvuskultuuri promoda, aga mitte päris sellisel moel. Halvim asi praegu on massilised tekstisisesed lingid Vikipeediast välja.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 28. mai 2014, kell 23:13 (EEST)

Artiklisse tulevate linkide (s.t siselinkide) parandamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

(Info on siia üle toodud artikli "humoresk" arutelust)

Kui teed artikli, siis palun kontrolli sissetulevaid linke. Palun paranda lingid seal, kus mõeldakse muusika [= humoresk] mõistet. Andres (arutelu) 22. mai 2014, kell 08:59 (EEST)

linkide parandamist ei pea ma enne eriti mõttekaks, kui tehakse mõni (pool)automaatne programm/skript, mis näitab veakohad kätte. (Praegu tegelikult juba on beetaversioonis variant, kus lingile kursorit viies, näitab ta ära märksõna esimese lause.) Kui tulevad uued artiklid, siis lähevad niikuinii lingid jälle paigast. Eeskujulik oleks muidugi vähemalt algulgi lingid korda teha, aga ma ei viitsi seda eelmainitud põhjustel--Bioneer1 (arutelu) 23. mai 2014, kell 09:24 (EEST)
Siis parem ära tee üldse. Teised pole Sinu koristajad. Teistel kulub niigi Sinu tehtud asjade Vikipeedia-kõlbulikuks muutmiseks rohkem aega kui Sul artiklite tegemiseks. Siselinkide point ongi selles, et need viivad õigesse artiklisse. --Epp 26. mai 2014, kell 02:09 (EEST)
Ma olen Epuga nõus.
Sa mõtled seda, et Sa ei tee korda sellepärast, et niikuinii tehakse valed lingid? Võidakse teha küll, aga kui artikkel on olemas, siis juhtub seda vähem. Andres (arutelu) 26. mai 2014, kell 14:24 (EEST)
Ma olen nõus, et artikli tegijal on üsna lihtne sissetulevaid linke kontrollida ja see oleks tõhusam viis võrreldes sellega, kui mitu teist (kindluse mõttes noh) kasutajat neid peaksid kontrollima või jääks üldse kontrollimata ja teadmata tulevikus neid juhuslikul märkamisel parandataks. Aga samas ei saa selleks sundida, nagu millekski muuks ei saa sundida, ega hukka mõista. Igaüks tegutseb oma parima äranägemise järgi, kogu Vikipeedia on mõeldud üles ehitamiseks üksteise kaasabil ning on lõputu hulk detaile, mida eeskujulik kaastööline peaks teadma ja rakendama, ja lõputu hulk kitsaskohti Vikipeedias, millega peab tegelema. Saab paluda ja ettepanekuid teha, kui need ei aita, saab ise tegutseda asja parandamiseks. Mina väga tihti lihtsalt unustan neid kontrollida, ma ei arva, et teised siis minu järel koristavad, nad lihtsalt jätkavad Vikipeedia ehitamist sealt, kus mul mis iganes põhjusel pooleli jäi. Adeliine 26. mai 2014, kell 14:55 (EEST)
Noh, jutt polnudki niivõrd ainult neist linkidest. Jah, kedagi ei saa kohustada, ega vist keegi kunagi ei saa kedagi millekski kohustada. Muidugi teeme me kõik vigu, kas siis kogenematusest, oskamatusest või hajameelsusest, aga enamasti ei toodeta sihilikult jama ja vähemalt püütakse teiste arvamus ära kuulata. Eriti kui inimene on nõus administraatoriks hakkama, veelgi enam, lausa ise korduvalt ennast selleks pakub, eeldan mina küll, et ta on valmis ka selle ühiselt tehtava asja kvaliteedi eest mingi vastutuse võtma, või vähemalt teiste arvamusega arvestama. Jah, muidugi jätkab keegi sealt, kus kellelgi teisel pooleli jäi. Aga kui põhi on kõlbmatu, oleks lihtsam uuesti alustada. Miks peab siis hommikust õhtuni tuimalt vorpima, teatmeteoseid ja nüüd juba ka infokatalooge ilma kaasa mõtlemata ümber kirjutama (näiliselt ümber sõnastades, aga pigem moonutades). --Epp 26. mai 2014, kell 15:24 (EEST)

Minu meelest on Vikipeedia algusest peale nii, et artikli looja aukohus on sissetulevaid linke kontrollida. See on üks kõige olulisemaid asju üldse, sest kui lingid on valed, siis on viki veresooned umbes. Muidugi juhtub, et keegi unustab linke kontrollida või ei on kogenematu ja ei oska. Mina ka mõnikord ei jaksa linke korda teha, aga siis tuleb abi paluda, kui nii on.

Kui artikli looja ei tee korda, siis peavad teised tegema korda nii ruttu kui võimalik, sest lingid lihtsalt ei tohi valed olla, see on minu meelest isegi tähtsam kui artiklite sisu. Neid on meil väga vähe, kes sellega viitsivad tegelda. Ma teeksin kõik korda, aga mulle käib üle jõu üksi teha. Andres (arutelu) 27. mai 2014, kell 19:18 (EEST)

Administraatoriõiguste äravõtmine kasutajalt Bioneer1?[muuda | redigeeri lähteteksti]

(Info on siia üle toodud artikli "humoresk" arutelust)

Ma ei ma tahaksin teha hääletuse Bioneerilt administraatoristaatuse äravõtmiseks. Kas keegi aitaks seda korraldada? Andres (arutelu) 27. mai 2014, kell 19:18 (EEST)

Andrese ettepanekut tuleb tõsiselt võtta. Kui Viki kogukond nõnda tahab, siis tuleb mu administraatoriseisund peatada--Bioneer1 (arutelu) 28. mai 2014, kell 21:46 (EEST)
Arvan, et hääletus võiks olla administraatoriksvalimise kordushääletus, samade tingimustel. Nii nagu siin Vikipeedia_arutelu:Administraatorid juttu oli ja mille hääletamiseni me ei jõudnudki. Kui selles osas on konsensus, siis ei pea hakkama ennem selle üle hääletama. Taavi (arutelu) 28. mai 2014, kell 22:48 (EEST)

Lisan/kopeerin/tuletan meelde siia tõdemuse, mis sai korra juba kirja pandud, aga, vara vist? ;-) ~ Pietadè (arutelu) 28. mai 2014, kell 23:52 (EEST)
Iga-aastane administraatoristaatuse taaskinnitamine
... on kasutusel näiteks Itaalia Wikipeedias... ~ Pietadè 30. detsember 2013, kell 12:28 (EET)

Ma arvan, et seda pole tarvis teha. Hääletus tuleb korraldada ainult vajaduse korral. Andres (arutelu) 2. juuni 2014, kell 07:42 (EEST)

‎CommonsDelinker[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nüüd on hakatud massiliselt pilte ümber nimetama. Kas piltide asendamist kuidagi nii ei saaks teha, et see viimaseid muudatusi ei reostaks? --Epp 2. juuni 2014, kell 01:00 (EEST)

Anda CommonsDelinkerile botistaatus? Adeliine 2. juuni 2014, kell 01:47 (EEST)
Nojah, selles ongi asi, et asendamist võiks ju boti staatuses teha, aga äravõtmine peaks nähtavale jääma. Mina olen tavaliselt seda jälginud ja püüdnud alati kohe uue pildi panna. --Epp 2. juuni 2014, kell 01:58 (EEST)

Logod ja autoriõigus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Organisatsiooni logo on ilmselgelt osa organisatsiooni sümboolikast, sest selle esmane eesmärk ja kasutusviis on organisatsiooni sümbolina. See tähendab, et selle kohta kehtib autoriõiguse seaduse § 5 "Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata" lõige 5: "riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne)". Kiiresti ja valesti lugemise vältimiseks rõhutan, et lõikes on kaks eraldiseisvat punkti: riigi sümbolid ja organisatsioonide sümboolika. Jutt ei ole riiklikest organisatsioonidest, jutt on riigist ja organisatsioonidest. Selle kohaselt kehtib autoriõigus endiselt eraisikute sümboolika kohta (nt perekonnavapid), aga organisatsioonide logod ja lipud, omavalitsuste medalid jms on vabad. Nende kasutamine võib olla piiratud muude seadustega (nt Eesti lipu seadus ja Tartu linna tunnustuste avaldamise kord), kuid mitte autoriõigustega. Järelikult võib neid Vikipeedias vabalt pruukida. --213.184.43.2 2. juuni 2014, kell 18:49 (EEST)

See on tõenäoliselt mõnevõrra keerulisem ning loe kui aeglaselt tahes, tuleb seda seaduselõiget tõlgendada. Minu meelest pole selles sõnastuses selge, et silmas ei peeta (vaid) riigi organisatsioone. Peale selle on mulle aastate eest autor.ee-st öeldud, et kaubamärgina kasutatavad graafilised teosed võivad olla autoriõigusega kaitstavad. Leidub ka ühe juristi kirjatükk, mille järgi korporatiivne sümboolika kahtlemata on autoriõigusega kaitstav. Veel leian kavandatava AutÕS seletuskirjast võrdluse, mille järgi peetakse silmas kas ainult või peaasjalikult riiklikke organisatsioone.
Praegu teadaoleva põhjal minu meelest pole kaugeltki selge, et igasuguste organisatsioonide igasugune sümboolika on autoriõiguse kaitseta ning meil pole alust logode juures seda väita. Kel jaksu ja võimalusi, võib püüda selle seduselõikega seonduvat veel selgitada, aga see, mida siin väidetakse, tõenäoliselt ikkagi õige pole. Selgitada võiks eeskätt seda, millised organisatsioonid on riigi organisatsioonid. Minu jaoks on veel segane, kuidas autor saab lahutamatutest isiklikest õigustest ilma jääda, kui tema teost hakatakse kasutama ametliku sümboolikana. Pikne 4. juuni 2014, kell 11:05 (EEST)

Piltide saatmine Commonsist eesti vikipeediasse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuidas saata pilte Commonsist eesti vikipeediasse? Üks võimalus on salvestada oma arvutisse ja siis sealt eesti vikisse üles laadida. Kuid fotodel on sageli hulk andmeid küljes (kaamera jne.), mida nimetatakse EXIF-andmeteks ja praktika näitab, et minul lähevad need sedasi kaduma. Kas mingi potiga saaks nad ümber tõsta? Taivo 4. juuni 2014, kell 01:06 (EEST)

Commonsis töötabki juba selline bot. Piltidele tuleb panna külge mall Move to et.wiki. Sellest on siinsamas arutelus ülalpool olnud juttu, kui Sa Commonsis adminiks said. Adeliine 4. juuni 2014, kell 01:55 (EEST)
Kahtlustan, et EXIF läheb sul kaotsi seepärast, et kasutad piltide avamiseks Microsofti tarkvara (näiteks Windows Photo Viewerit). Muide, ka näiteks Picasa kaotab suure hulga infot ära.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. juuni 2014, kell 05:50 (EEST)

Teksti autorikaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tõesti lugesin enda arvates korralikult läbi juhendi, reeglid ja KKK. Leidsin autorikaitse kohta infot seoses logodega, aga tavaline tekst? Mis reeglid sellele kehtivad? Lihtsalt keeldu ei saa ju olla, kuna igaljuhul kasutatakse alati kuskilt saadud infot, raamatust vms. Ümberjutustus algsest tekstist? Kui jah siis kas mingi norm olemas, et kui palju muudetud vms.? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Annihileeruja (arutelukaastöö) 7. juuni 2014.

Autorikaitse all on sõnastus, mitte mõtted ja faktid. Seetõttu võib igasuguseid allikaid refereerida või ümber jutustada (koos viitega), kuid tuleb ümber sõnastada. Kindlat normi ei ole, kuid tuleb püüda väljendada oma sõnadega. Kui on tungiv vajadus säilitada algne sõnastus, siis kasutada jutumärke. Andres (arutelu) 8. juuni 2014, kell 10:28 (EEST)

Kasutajanime muutmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soovin kasutajanimeks võtta JessicaElisabeth. Kas see oleks sobiv?

Jah, ma teen ära. Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 13:56 (EEST)
Saad kasutada vana salasõna. Eesti vikipeedias kaob Sul vana konto ära, mujal jääb alles. Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 14:01 (EEST)
Tehtud. Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 14:04 (EEST)

Veel üks kasutajanime muutmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palun ka, et mu kasutajanimi muudetaks. Uus võiks olla Pärtel Toompere . Pärtel Toompere (arutelu) 16. juuni 2014, kell 18:51 (EEST)

Teen ära. Pea siis neidsamu asju silmas. Tee endale ka vanale nimele konto. Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 19:30 (EEST)

The Wikipedia Library[muuda | redigeeri lähteteksti]

Edastab teadet:
The Wikipedia Library has free signups available for British Newspaper Archives and Keesing's World News Archives. Credo is offering 200 new accounts and JSTOR 400 new accounts. Medical editors can sign up for BMJ and Cochrane. Other accounts available for Questia, HighBeam, and Oxford University Press. Sign up!, koos vastavate linkidega. ~ Pietadè (arutelu) 20. juuni 2014, kell 21:10 (EEST)

Ahsoous[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teen ettepaneku algatada Ahsoouselt administraatoriõiguste äravõtmise hääletus. Põhjuseks õiguste kuritarvitamine: viimati minu blokeerimine ebaadekvaatsel põhjusel ja märkusest hoolimata varasemad tarbetud blokeeringud (hulk aega pärast sodimist, mittekorduv, nt [1], [2]). Peale selle pole administraatorile kohane, kuidas Ahsoous sageli teiste tööd ilma aruteluta või isegi arutelust keeldudes tagasi pöörab (viimati [1], [2]). Pikne 25. juuni 2014, kell 19:46 (EEST)

Ja mina kordan nõuet kasutajalt Pikne administraatoriõiguste äravõtmiseks ja tema igaveseks blokeerimiseks. Ja üheks põhjuseks on temapoolne teiste töö hävitamine ja kui tema poolde pöörduda, siis ta sõna otseses mõttes irvitab. Mina ei näe võimalikuks sellise vandaaliga enam isegi mitte suhelda. Ja lisan juurde, et administraatoril pole õigust tegutseda lisaks oma kasutajatunnusele tegutseda ka veel nelja-viie erineva IP (või ka kasutajanime) alt ja siis teha ühena muudatuse ja siis teise (teistega) neid heaks kiita jmt.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. juuni 2014, kell 20:04 (EEST)

Irvitan? Omameelest olen püüdnud olla igati mõistev ja sind sisulisele ja konstruktiivsele arutelule suunata.
Võimalik, et ma olen mõnes arutelus jäänud sisse logimata, aga kindlasti pole ma siis hiljem sisse loginuna varasemat arvamust kellegi teise oma pähe "heaks kiitmas" käinud, selle asemel, et esitada uusi sisulisi argumente. Pikne 25. juuni 2014, kell 20:28 (EEST)
Jah — just nimelt irvitad ja sülitad teiste töö peale.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. juuni 2014, kell 20:35 (EEST)

Ma ei võtaks küll kummaltki adminiõigusi ära, aga Ahsoosuse suhtlusviis on kindlasti agressiivsem ja ta põhjendab vähem, armastab lajatada. Nii on. --Morel (arutelu) 26. juuni 2014, kell 16:50 (EEST)

Mis see oligi nüüd kõik või? Mul alles sai popkorn valmis. Ma tahan verd näha! Äsa talle, raisale! Sina ka! Nätaki! Põmm! Gigantide heitlus! Godzilla vs King Kong!
Tore. Muide mina tegelikult ei taha kedagi blokeerida, kuid vahetevahel läheb närv mustaks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. juuni 2014, kell 00:33 (EEST)
Inimlikus plaanis on see arusaadav – kellel ei läheks närv vahel mustaks. Teiste administraatorite suhtes polegi probleemi – neid ei saa blokeerida. Kuid kui sa kasutad oma adminniõigusi selleks, et vaidluses tavakasutajatega peale jääda (lukustad artikli või blokeerid kasutaja või tühistad ilma põhjendamata muudatused), või ei teegi seda, kuid ähvardad et teed, siis see on küll probleem. Niimoodi ajame inimesi Vikipeedias kaasalöömise juurest eemale. Kuigi sa tegid seda ainult seepärast, et sul närv läks mustaks. Taavi (arutelu) 27. juuni 2014, kell 02:34 (EEST)

Ahsoousel õnnestus mind blokeerida küll. Kui tal närv mustaks läheb, siis ma võib-olla talun kuskil arutelus paari teravamat sõna (ma ei ütle, et teised seda taluma peaks), aga blokeerimisõigusega mängimine on üle igasuguse piiri. Ja kui ma põhjendan oma muudatusi ja mind selle peale vandaaliks ja teab veel milleks nimetatakse, siis on see lihtsalt laimamine.

Mis ma siis nende tühistamiste juures tegema peaks? Kui ma seletan nii- ja naapidi, miks mingi muudatus on tehtud, siis kuidas saab seda ilma põhjendamata tühistada? Võiks muudatuse üle hääletada, aga sellel on mõtet alles siis, kui erinevad seisukohad on püütud arutelus selgeks teha ning kui tühistatakse arutelu eirates, siis tõenäoliselt samahästi tehtaks seda ju ka hääletuse tulemust eirates.

Kui minu hävitustöö all peetakse silmas seda, et julgen mõnikord kellegi teise tööle kätt külge panna ja seda parandada, siis on minu meelest millestki väga valesti aru saadud. Tuletan meelde, et viki nii töötabki, et järgmised kasutajad muudavad eelmiste kaastööd ja eelmise redaktsiooni "omaniku" õnnistust seleks küll tarvis pole. Põhjenduseta tühistamist seevastu tõesti pole kuigi raske hävitustööks pidada. Pikne 29. juuni 2014, kell 21:53 (EEST)

Mina hindan küll Sinu kaastööd kõrgelt. Eriti imetlen ma Sinu kannatlikkust. :-) See jäi mul märkamata, et Ahsoous Sind tõesti blokeeris (ilmselt seetõttu, et mul on enamasti kasutaja nimeruumi muudatused varjatud), aga seda pean ka mina administraatoriõiguste kuritarvitamiseks. Põhjendamata tühistamist ja lihtsalt jonni ajamist ei kiida ka mina heaks. --Epp 29. juuni 2014, kell 22:11 (EEST)
Otse loomulikult. Ma jah blokeerisin ta kuskil kümneks minutiks ja põhjenduseks "korduv vandalism". Ja just seda see tema muudatus oli ja on. Aga olgu peale - Elage hästi!  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 30. juuni 2014, kell 14:00 (EEST)
Eestikeelse Vikipeedia 3323 artikli autorina (Ahsoous) 34 artikli looja (Pikne) vastu mina nii lihtsalt ei loobuks; "sildist" algas (ilmselt varem, ei ole jälginud), edasi läks sildistamiseni, jne; oskab ehk keegi seletada, kuidas käib kokku avalehel kirjutatu ("Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.") siselehtedel toimuvaga, mida võib vahel iseloomustada järgnevalt:
grupile x meeldib valge vein, grupile y meeldib punane vein, grupile z ei meeldi neist kumbki — tundux loomulik (ja märksa aegasäästlikum), kui kõik kolm gruppi aktsepteeriks üksteist, vähemalt püüaksid, mitte ei käituks vahetevahel kolmikuna à la "Staler-Hitlin-Putler". Pietadè (arutelu) 30. juuni 2014, kell 23:55 (EEST)
Ahsoous on muidugi ka asjalikku kaastööd teinud (kuigi uute artiklite arv ei pruugi olla kvaliteedinäitaja). Aga minu meelest on siiski parem, kui tal administraatoriõigusi poleks. Pikne 1. juuli 2014, kell 20:02 (EEST)
Administraatorite omavahelise blokkimise kohta vaadake seda. See siis tehnilise külje kohta. Aga kaklemine ja laamendamine pole toredad küll jah. Adeliine 30. juuni 2014, kell 11:53 (EEST)

Miks Kasutaja:Pikne pole siiamaani tagasi pööranud seda kuradi jama, mille ta navigeerimismallidega korda saatis? Inimesed on hädas (Arutelu:Salme Rosalie Riig). Ma nõudsin seda täiesti tõsiselt, et ta pööraks olukorra, mille ta põhjustas, tagasi, aga tema ainult irvitas. Ja kui ta seda täna-homme ei tee, siis ei jää mul vist muud üle, kui hakata ise jälle kasutajaliidese kallale minema ning kuna ma tolles osas ennast just väga kindlalt ei tunne, siis võib juhtuda, et keeran midagi veel nässu.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 1. juuli 2014, kell 13:13 (EEST)

Sellepärast, et meil on mujal seda puudutav arutelu, kus on vastavad seletused ja kus sina paraku oma "kuraditest" ja nõudmistest kaugemale pole jõudnud. Möönan, et toimetamislinkidega seoses võib ka teisiti toiminine olla mingil määral põhjendatud, aga senise arutelu põhjal ma ei näe selle muutmiseks põhjust ja ammugi mitte kõigi navmalli juures tehtud paranduste tagasi pööramiseks. Ja kuidas sinuga siis rääkima peab? Kas ma pean viisakalt küsimuse asemel sind samuti kuradile saatma, et küsimine ei tunduks irvitamisena?
Mis puudutab tänast küsimust viidatud arutelus, siis arvan, et kahepeale aitasime inimese hädast välja.
Kas saan õigesti aru, et oled minule koha kätte näitamise nimel valmis kas või kasutajaliidese tuksi keerama? Hämmastav. Pikne 1. juuli 2014, kell 20:02 (EEST)

Kui muul juhul teeb keegi järjekindlalt mitmel pool muudatusi (sh tühistab) arutelusid eirates, siis me kaaluks ju blokeerimiest. Kuna administraatori blokeerimine on problemaatiline, siis tuleks kõigepealt õigused ära võtta. Praegu häirib Ahsoous minu meelest tõsiselt Vikipeedia tegemist, kui ilma argumentideta ning järjekindlalt ja süüdimatult pikalt põhjendatud muudatusi tühistab (ja tühistada ähvardab). Pikne 1. juuli 2014, kell 20:02 (EEST)

Tundub, et sina, kes sa pole Vikipeedias kunagi sisulist kaastööd teinud, võid teiste tööle pidevalt kaikaid kodarasse loopida. Selge. Mängi siis edasi jumalat. Kui mul aega peaks tekkima, siis mul tõesti muud võimalust kui Navmalli kasutamist hakata tagasi pöörama. Tõesti inimene ei pea laadima alla veel täiendavaid javascripte, et saaks kasutada võimalusi, mis juba ühe skriptiga on lubatud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 1. juuli 2014, kell 22:51 (EEST)
Sa oled oma väljenduses pehmelt öeldes ebatäpne. Ja muidugi on sul muid võimalusi. Sul on võimalus seonduvates aruteludes toodud põhjendusi ja kommentaare mitte eirata ning kui tahad midagi teisiti teha, siis on sul võimalus neid arutelusid jätkata ja põhjendada, miks on parem teisiti teha.
Mis puudutab navmalli toimetamislinke, siis neil pole (ega olnud) skriptidega otseselt pistmist. Eelistused (nende "laadimine"), nagu ka kõnealune eelistus näidata navmalli toimetamislinke, ju selleks ongi, et eri võimalusi saaks kasutada vastavalt vajadusele ja soovidele. Pikne 2. juuli 2014, kell 17:52 (EEST)
Kõigepealt need redigeerimislingid on seal kasutajamugavuse huvides. Teine asi, mida sa ilmselt küll oled kuulnud, aga võib-olla ei ole endale teadvustanud: IE, Opera ja Safari ei oska javaskripti standardeid.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 2. juuli 2014, kell 18:15 (EEST)
Arusaadav, kasutusmugavuse pärast on eelistustes ka võimalus need lingid sisse lülitada (nii et lugejad, kellel Vikipeedia köögipoole linke tarvis pole, neid samal ajal ei näe). Seda ma enne juba palusin sul asjakohasesse arutellu kirjutada: mis konkreetselt skripti juures enne töötas ja enam ei tööta (või mida muud täpsemalt ette heidad)? Pikne 2. juuli 2014, kell 18:51 (EEST)
Minu meelest need lingid kedagi ei saa segada. Ma pooldan seda, et nad oleksid vaikimisi näha. Andres (arutelu) 3. juuli 2014, kell 01:25 (EEST)
Need on põhimõtteliselt lingid artikli sees, mis viivad artikliruumist välja. Üldiselt me ju ei luba sellist asja. Lugeja juhatatakse nii kõrvaliste asjadeni. Mina jätaksin nad vaikimisi (eelistustes valikut tegemata) siiski ära, aga olgu, võib-olla võib navmalli päist pidada nende linkide jaoks küllalt erandlikuks asukohaks. Veel arvamusi (soovitatavalt malli arutellu)? Pikne 3. juuli 2014, kell 17:52 (EEST)

Pikne[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praegu pean ma uuesti pöörduma palvega võtta kasutajalt Pikne ära administraatoriõigused. Ja ma mõtlen seda täiesti tõsiselt.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. juuli 2014, kell 00:07 (EEST)

Kui mõtled tõsiselt, siis esita ka konkreetsed põhjendused, ilmselt on siis midagi uut sind häirinud. Teised ei pea selleks ajalugu uurima, et teada saada, mis sul kopsu üle maksa ajab. Niisama lahmida pole mõtet. Jälle.--Morel (arutelu) 18. juuli 2014, kell 01:14 (EEST)
Praegu on asi mallis Linn. Olen püüdnud parandada arutelus välja toodud puudust, mis lisati aruteluta. Puuduse eemaldamist on põhjendatud nii- ja naapidi. Kuna pole püütud esitada sisulisest arutelust lähtuvaid olulisi vastuargumente või õigupoolest üldse vastuargumente, siis pean eemaldamist põhjendatuks. Ahsoous on nüüd minu paranduse korduvalt tühistanud, keeldudes samas põhjendustest ja ammugi sisulise arutelu jätkamisest. Olen küll pärast tühistamisi üsna kaua oodanud põhjendusi ja sisulise arutelu jätkumist. Kuna neid pole olnud, siis olen proovinud parandust uuesti teha. Selline väikest viisi redigeerimissõda.
Ahsoouse tegevus selle malli juures on olnud kõike muud kui konstruktiivne ja koostööaldis. Ta häirib järjekindlalt kaastöö tegemist. Kui eespool väideti, et mina olen "jumal", siis ma ei tea, kes Ahsoous veel olema peaks, kui tal on kõigile lisaks vääramatu õigus aruteludest ja põhjendustest mööda minnes tühistada.
Samuti jätkab Ahsoous administraatoriõiguste kuritarvitamisega, blokeerides mind taas. Kui viidati sellele, et tehnilisi võimalusi saab katsetada ja nendega saab naljatada, siis siin seevastu on minu meelest tegu tõsise isikliku rünnakuga. Kas tõesti kõigi teiste meelest kasutab Ahsoous oma õigusi sihipäraselt, käitub üldiselt administraatori kohaselt ja talle tuleks õigused alles jätta? Pikne 20. juuli 2014, kell 22:26 (EEST)
Sinusuguse vandaaliga polegi võimalik koostööd teha. Jah. Just nii see on. Tõsiselt ma palun sinult adminiõiguste äravõtmist. Sinu erilist ignorantsust näitab veel ka see, et sa võtad kätte ja tühistad iseendale pandud blokeeringu. Ja asi ei ole mitte ainult selles mallis vaid ka muudes mallides ning ka piltide räiges kustutamises. Selle viie aasta jooksul, mis sa siin tegutsenud oled pole sa veel sisulist kaastööd teinud, vaid oled üksnes teiste tööd hävitanud!!!  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. juuli 2014, kell 22:35 (EEST)
Sa heidad mulle ette, et ma ei lepi malbelt sinu rünnakutega?
Ma olen küll ka varem selliseid üleskutseid teinud ja sinu puhul enam nende tulemuslikkusesse ei usu, aga sellegipoolest: kui olen kuskil ükskõik kas pisikese või räige vea teinud, siis ole hea ja juhi vastava malli, pildi või muu lehekülje juures sellele minu tähelepanu ning ma ei jäta seda tähelepanuta ega jäta viga parandamata, kui ütled selgelt, milles asi ning kui sinu põhjendused on asjakohased ja pädevad. Aga üldjoontes sa lihtsalt laimad mind praegu. Pikne 20. juuli 2014, kell 23:08 (EEST)
Ma ei kavatse sinuga enam mitte midagi arutada. Ja ma ei kavatse ka leppida sellega, et sa ka kõiki kasutajaid puudutavad .css ja .js failid põhjusmõtteliselt mõnes osas puu taha saatsid. Ja ma ei tegele laimamisega, vaid sa ise oled selle olukorra tekitanud. Esimene asi, mis sa teha võiksid, on see et sa taastad kõik logod, mis sa kustutanud oled. Kui isegi saksa ja prantsuse vikid neid saavad kasutada, saame ka meie. Ja muide, sa pole siiani parandanud mitte ühtegi endapoolset viga.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. juuli 2014, kell 23:23 (EEST)
See ei tõesta ju midagi, kui saksa v prantsuskeelses vikis saab logosid kasutada. Saksamaal on näiteks panoraamivabadus, mida meil ei ole. Ma ei ole seadusandluses väga tugev, aga mulle teadaolevalt tuleb andmete laadimiseks veebi silmas pidada kahte asjaolu:
1) andmed peavad olema kooskõlas serveri asukohamaa seadusandlusega (ega siis asjata thepiratebay.org vahepeal pidevalt ümberkolinud);
2) andmed peavad olema kooskõlas selle maa seadusandlusega, kus neid esitatakse: näiteks on Maksu- ja Tolliamet keelanud ära 1007 kaughastamängu veebisaiti (proovige nt siseneda 10bet.com).
Millistest .css ning .js failidest jutt käib? Milliseid endapoolseid vigu pole Pikne parandanud? --kanakukk (arutelu) 29. juuli 2014, kell 00:07 (EEST).

On ju ilmselge, et kui kanakukk, Epp või Adeliine või Ivo või ... eksib korra-paar või isegi korda kümme, siis keegi ei hakka notepadi miskeid rikkumisi üles kirjutama, märkus arutellu ja rahu majas. Aga kui keegi viis aastat(!) süstemaatiliselt hävitab teiste tööd, siis minu meelest ei ole palju palutud, et need rikkumised ka üles tähendataks. Kujutage nüüd ette olukorda, mil mõni päevaleht avaldaks esikaanel teate, et president on vandaal, kes hävitab teiste tööd, aga žurnaal ei suvatse viimast põhistada millegagi. Kahtlemata skandaal. Ma ei ole kursis Ahsoouse ega Pikse kaastööga, aga mulle tundub, et Pikne suudab väljendada end viisil, mis on kohane administraatorile. Ta suudab välja tuua neid asjaolusid (probleeme), mis tema arvates on valesti, ja kuidas peaks olema. Väga oluline on ka see, et ta ei ägestu. Kui Pikne rikub mingeid protseduurireegleid (nt, et kardinaalsed muudatused malli funktsionaalsuse osas tuleks läbi hääletada), siis nii tulekski kirjutada. --kanakukk (arutelu) 21. juuli 2014, kell 10:45 (EEST).

Olen kanakukega nõus. Pikse seletused ja põhjendused on minu meelest kirjutatud asjalikus toonis ja mõjuvad enamasti (nii palju kui ma lugenud olen) loogiliselt. Ahsoous pigem ei põhjenda ja tema väljendusviis on mitu kraadi ülbem (ja filoloogina lisaksin: lohakam). Seega esimese asjana peaks Ahsoous tooma välja konkreetsed rikkumised ja siis saaks nende üle ka otsustada. --Morel (arutelu) 22. juuli 2014, kell 13:51 (EEST)

Ütelge siis, kuidas ma saan malli parandada, kui keegi lihtsalt käib järjekindlalt arutelu ja seletusteta segamas? Muul juhul oleks loomulik blokeerimine või kaitsmine, aga see ei tööta praegu. Pikne 23. juuli 2014, kell 19:57 (EEST)

Ma olen aru saanud, et igaüks võib Vikipeediat täiendada. Erimeelsuste korral lahendatakse küsimus arutelus. Kui konsensuseni ei jõuta, siis tuleb hääletada. Paraku võib hääletus lõppeda ebasobivalt. Mis seal siis ikka: tuleb oma sõnumit veel selgemini levitada ja ehk järgmine hääletus läheb paremini. Reegleid mittetäitvatele kasutajatele tuleb selgitada, kuidas peaks. Kui aru ei saa, siis tuleb mõneks ajaks blokeerida. Kui siis ikka aru ei saa, tuleb pikemaks ajaks blokeerida. Kui administraator ei saa aru, et see on koostööprojekt, mitte diktatuur, siis tuleb õigused ära võtta. --kanakukk (arutelu) 24. juuli 2014, kell 02:01 (EEST).
Nojah, aga kui arutelust järjekindlalt keeldutakse? Hääletuse mõtte käisin siin eespool välja, aga senise tavapraktika järgi on hääletatud tõesti alles siis, kui arutelus seisukohad tõesti üksteisele ei lähene. Samuti oleme püüdnud hääletustest hoiduda, kus vähegi võimalik, et otsust üht või teist viisi talitada oleks võimalikult hästi põhjendatud ja kujuneks sisulise arutelu tulemusena, mitte hääletusel tehniliste võtetega ja pealiskaudsemalt. Praegu aga polegi sisulist arutelu, kus teine pool esitaks asjakohaseid argumente. Sellisel juhul puuduvad ka erinevad põhjendatud seisukohad, mille üle hääletada ja hääletama ollaks sunnitud eriti pealiskaudselt, arusaamata, mille üle üldse hääletatakse. Samuti võib praeguse seisuga eeldada, et kui eiratakse arutelu tulemust, siis eiratakse ka hääletuse tulemust ja hääletusel poleks mõtet. Minu meelest me olemegi praegu selles seisus, kus lahendus on õiguste äravõtmine. Pikne 24. juuli 2014, kell 11:14 (EEST)
Mulle ei meeldi tüli norida, aga soovitaks sul soojalt oma provokatsioonid lõpetada. Sa oled siin teinud keskmiselt ühe artikli kahe kuu jooksul ja seega tegelikult pole sul ka halli aimugi kui palju aega kulutavad igasugused vaidlused (selle asemel, et võtta kätte ja lisada infot). Jah tõepoolest lahendus on sinult administraatoriõiguste ära võtmine. Või võib minna ka muud teed, kuid selleks on vaja ka teha kompromisse ning üritada jõuda konsensusele. Paraku pole sa pole kunagi olnud valmis tegema selleks midagi omalt poolt, vaid selle asemel algatasid redigeerimissõja.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. juuli 2014, kell 23:33 (EEST)
No millest sa nüüd räägid. Ma tean omast käest liigagi hästi, et vaidlustesse sattumiseks ei pea tegema uusi artikleid. Ja antud juhul oled sina see, kes hoidub arutamast, mitte mina. Samuti tuletan meelde, et esimese vaidlustatud muudatuse tegid selle malli juures eelmise aasta veebruaris sina. Ja ma olen püüdnud teha nii, et tegu poleks redigeerimissõjaga ja oodanud vahepeal arutelu jätkumist, sellal kui sina tormad tühistama sellise kiiruga, et ei jõua isegi resümeese midagi kirjutada. Pikne 24. juuli 2014, kell 23:59 (EEST)

Artiklite arutelude toimetamine/vormistamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

TÄPSUSTUS: MINA EI ALUSTANUD SEDA ARUTELU SIIN EGA SELLISE PEALKIRJA ALL. --Epp 10. juuli 2014, kell 22:35 (EEST)

See on selline moonutamine, millest ma räägin. Siit jääb arusaamatuks, kelle poole ma pöördun. Ilma minult luba küsimata ei tohi minu nime all sõna võtta. --Epp 10. juuli 2014, kell 22:35 (EEST)

Palun ära toimeta arutelusid. Teiste eest ei saa otsustada, mis pealkirja all nad oma arvamust avaldavad. --Epp 7. juuli 2014, kell 06:47 (EEST)

Arutelud ei ole pühad ja puutumatud. Ma arvan, et arutelusid tuleks kindlasti toimetada, et artikli nõrkused jms oleksid inforägastikus paremini märgatavad. Eriti oluline on aruteludesse siselinkide panemine, kui nt on pealkirja puhul võimalikud rööpvormid (See võimaldab arutelu leida "Lingid siia"-funktsiooni kaudu), samuti aegunud/parandatud info eemaldamine. --Bioneer1 (arutelu) 7. juuli 2014, kell 10:14 (EEST)
Nt selle Epu ennistatud redaktsiooni [5] võiks taastada--Bioneer1 (arutelu) 7. juuli 2014, kell 10:20 (EEST)
Kui Sa öeiad, et mõni kommentaar on jama, ei tohi Sa sellegipoolest kommentaaris muudatusi teha. Küll aga võid kehva kommentaari järele uue kommentaari kirjutada. Või juhtuda tähelepanu, et link x oli vigane, õige on link y (loomulikult oma kommentaari sees)...--Juhan121 (arutelu) 11. juuli 2014, kell 22:40 (EEST)
Mina igatahes ei ole nõus sellega, et minu öeldut teise konteksti tõstetakse (seda on juhtunud) või sellele oma äranägemise järgi vigaseid pealkirju pannakse. Siselinke on mõtet spetsiaalselt panema hakata ainult siis, kui nende järgi oleks hea midagi üles leida. --Epp 7. juuli 2014, kell 10:32 (EEST)

Mida selle asjaga siis nüüd teha? Keegi ei jaksa järel käia ja kontrollida, mida aruteludes toimetatakse. Minu arvates ei tohi teistele sõnu suhu panna, sealhulgas tagantjärele taandeid (või liigendust või mida iganes) muuta. Kui ka on valesti läinud, on see algse kirjutaja enda asi seda parandada, kui ta tarvilikuks peab. --Epp 9. juuli 2014, kell 17:25 (EEST)

Ei tea, minu meelest see pole tingimata halb, kui mõnes pikas arutelus erinevad teemad erinevate pealkirjadega eraldada. Lühemates aruteludes pole eriti mõtet. Aga tagantjärele lisatud pealkirjad peaks siis tõesti olema võimalikult neutraalsed ja üldsõnalised, mitte lähtuma pealkirja lisaja vaatenurgast või tema poolt esitatavast (lisa)küsimusest, kuna see tõesti muudab konteksti, kuhu (ka varasemad!) vastused paigutuma peavad. Bioneer, kui sa ei saa päris täpselt aru, kas uus pealkiri on kõigi seniste vastuste jaoks kindlasti õige, siis palun jäta arutelu parem nii nagu on.
Aga see, kas siselinke on tarvis, võiks küll igal juhul jääda kirjutaja enda otsustada. Hiljuti lisasid sa, Bioneer, kuskil ühte minu kommentaari lingi, mis viitas vale asja juurde. Pikne 9. juuli 2014, kell 18:23 (EEST)
Minu meelest on põhiline probleem see, kui seda tegevust ei saa usaldada ja tekib tohutult lisatööd iga näpuliigutuse kontrollimisega. --Epp 9. juuli 2014, kell 18:42 (EEST)

Keegi ei jõua ju jälgida, mida ja kuidas toimetatakse. Kas peaks kõik muudatused aruteludes lihtsalt tühistama? Meelevaldselt, ilma aru saamata ja kaasa mõtlemata ei tohi selliseid asju teha. See on põhimõtteline küsimus ja puudutab kõiki inimesi, kes kunagi mõnes arutelus on sõna võtnud. Minu meelest on enesestmõistetav, et teiste öeldut ei saa suvaliselt tagantjärele muuta. --Epp 10. juuli 2014, kell 21:06 (EEST)

Minu meelest on (eriti pikemate) arutelude liigendamine täiesti aktsepteeritav. Ma oleks nagu mingis muukeelses Vikipeedias näinud varianti, kus lisatud vahepealkirjad on tähistatud, nii et on näha, et need on lisatud n-ö toimetaja poolt... Aga ma ei näe selleks vajadust, kui vahepealkiri on sisuliselt korrektne. Kui ei ole, siis saab parandada. Teisest küljest – eestikeelses VP-s on kindlasti mõtestatumaid tegevusi kui arutelude parandamine. --Morel (arutelu) 10. juuli 2014, kell 22:21 (EEST)
Aga kui tagantjärele liigendab keegi, kes ei tea, millest räägiti? Me ei saa ju lasta igal inimesel oma suva järgi asju ümber tõsta. Kuidas saab keegi teiste mõtteid lugeda? Lihtsam on selle juurde jääda, et nii ei tehta. Minu meelest on see absurdne, et keegi teine hiljem minu juttu võib tundmatuseni moonutada. --Epp 10. juuli 2014, kell 22:31 (EEST)

Ingliskeelses Vikipeedia arutelulehtede kohta käivates reeglites en:Wikipedia:Talk_page#Editing_comments on lause: The basic rule—with some specific exceptions outlined below—is that you should not edit or delete the comments of other editors without their permission.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 11. juuli 2014, kell 00:29 (EEST)

Arutelu tekstide muutmine kindlasti, aga kas see puudutab ka vahepealkirjade lisamist arutelu paremaks liigendamiseks?--Morel (arutelu) 11. juuli 2014, kell 00:46 (EEST)
Arutelude säilitamine kaotab mõtte, kui ei selgu, kus, miks ja mis asjaoludel midagi öeldi (pealegi puudub kindlus, kas ikka öeldi seda, mis nüüdseks kirjas). Lisatud pealkirjad, mis silma jäid, olid pealegi keeleliselt vigased. See on vana lugu, et taandeid valeks parandatakse. Kui parandaja aru ei saa, miks kirjutaja just nii on oma jutu paigutanud, pole tema asi seda muuta. --Epp 11. juuli 2014, kell 22:27 (EEST)
Kui inimene kirjutab midagi, ja allkirjastab selle omakäeliselt templiga, on selle muutmine ju võltsimine. Pole mõeldav, et keegi minu digiallkirjastatud dokumendis parandusi hakkab tegema ja allkiri pärast seda ikka veel kehtib. Arvan, et on lubamatu tõsta teiste ütlusi suvalisse kohta ümber, nii et see mõjub ilma adressaadi ja kontekstita nagu poolearuline jutt. Minu kommentaare on kasutaja Bioneer1 korduvalt nii mujale kopeerinud. See on minu jaoks sama nagu allkirja võltsimine või teise inimese nime all esinemine. Eks võib ju olla juhtumeid, kus mõne ilmse vea parandamine on mõeldav, aga seda saab teha ainult keegi, kes saab aru, millest arutelus räägitakse. Päev läbi Bioneer1 sabas käimine ja kontrollimine käib lihtsalt üle jõu. Pealegi reostab see viimaseid muudatusi, nagu ka mõttetute paranduste tegemine. --Epp 11. juuli 2014, kell 22:27 (EEST)
Kus on nüüd kõik need inimesed, kes alati inglise viki eeskujust tahavad lähtuda? --Epp 11. juuli 2014, kell 22:27 (EEST)
See, et teiste teksti ei muudeta, peaks kõigil niigi selge olema. Puuduva pealkirja lisamine aga küll probleem olla ei saa. Toon näite: kui keegi minu kasutaja arutellu uuel teemal midagi kirjutab ja ei oska samas oma teksti uue teema alla tõsta, siis lisan selle kohale ise pealkirja ja proovigu vaid keegi mögiseda. Tulenevalt paljude võimetusest sellega hakkama saada, olen kunagi sinna isegi vastava märkuse lisanud, mis selle eest hoiatab. Küll peab aga olema väga selge ja mõjuv põhjus millegi hilisemaks kohendamiseks.
See, et Vikipeedias on pikemad arutelud raskesti jälgitavad, on juba ammu kõneainet pakkunud ning selle on püütud ka lahendusi otsida. Seni pole aga mingit väga asjalikku lahendust välja ilmunud. Seega peaks igaüks ise selle eest hea seisma, et arutelu selget struktuuri hoida.
Üldse on see arutelu siin pehmelt väljendades raskesti mõistetav. Millest see probleem kerkis? Milles see täpselt seisneb? Mis üldse toimub?
Ivo (arutelu) 11. juuli 2014, kell 22:25 (EEST)
Oma arutelus võid teha oma äranägemise järgi jah. Aga probleem kerkis sellest, et Bioneer1 "toimetab", "küljendab", teisaldab ja kustutab teiste kirjutatud juttu meelevaldselt. --Epp 11. juuli 2014, kell 22:29 (EEST)

Lugesin reegleid ja mina saan nii aru, et aruteludele vahepealkirjade panemine ja sektsioonideks jagamine on üldjuhul lubatud. Küll aga on öeldud, et kui toiming põhjustab arvatavalt vaidluse, siis on parem enne muudatuse tegemist arutada asja lõimele aluse pannud autoriga. Bioneer1 võiks hoiduda nende arutelude toimetamisest, mille autor(id) on märku andnud, et nad ei soovi toimetamist. Taavi (arutelu) 12. juuli 2014, kell 02:00 (EEST)

Kas sa neid muudatusi üleüldse vaadanud oled? Ja kas sa oled tähele pannud, et kommentaaride sisu ja mõtet on muudetud? Või kasvõi seda, et aastal 2005 postitatud küsimustele vastamine aastal 2014 on natike nagu hiljaks jäänud? Ja seda ka, et kui ma ikka põhimõtteliselt mingeid sõnu arutelulehel ei lingi, siis sinna ka linki lisada ei tohi. Jne. Jne.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. juuli 2014, kell 02:29 (EEST)
Ma ei saa nüüd hästi aru, kas sa pole nõus minu tõlgendusega reeglitest või sellega, et Bioneer1 peaks mitte toimetama nende autorite arutelusid, kes kisa tõstavad? Taavi (arutelu) 12. juuli 2014, kell 07:18 (EEST)
Ma olen nõus sellega, et aeg ajalt vajavad arutelud toimetamist ning aeg ajalt ka kustutamist. Kuid üldjuhul tuleks sellest hoiduda. Juhendit kuidas ja mismoodi täpselt erinevatel puhkudel tegutseda olla ei saa, sest kõiki võimalikke ettetulevaid juhtumeid ette näha pole võimalik. Samuti on vikipeedias ka reegel, et kui sa tunned, et reeglid on millelegi takistuseks, siis riku kõiki reegleid. Meil siin ongi otseses mõttes anarhia.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. juuli 2014, kell 08:26 (EEST)
Üldiselt ma ka ei poolda arutelude tagantjärgi muutmist (see käib siis nn liigendamise ja vahepealkirjade panemise kohta, sisu ei tohiks üldse muuta). (Täpsustus: ma pooldan liigendamist ja pealkirjade lisamist, kui see teeb arutelu selgemaks. Kuid tavaliselt on sellel mõte siis, kui arutelu on aktiivne. Kui arutelu on juba aastaid tagasi välja surnud, siis ei ole sel suurt mõtet.) See ei paista lihtsalt väga tulemusliku tegevusena. Kommenteerisin küsimust lihtsalt reeglite vaatenurgast, sest arutelus kerkis küsimus reeglitest ja mind huvitavad Vikipeedia reeglid. Bioneeri tehtud muudatusi pole vaadanud. Muidu selline tähelepanek, et kui keegi nõuab alguses teistelt reeglite järgimist ja siis hiljem ütleb, et reeglid polegi olulised, siis see pole just väga järjekindel :) Taavi (arutelu) 13. juuli 2014, kell 06:21 (EEST)
Kui see reeglite rikkumise reegel ongi mõnigate sinu arusaamatute toimingute aluseks, siis tõlgendad reeglit minu meelest valesti. Selle reegliga ei taheta anda mõista, et reegleid ei peaks olema, see pigem laiendab kõiki olemasolevaid reegleid. Kui seda reeglit rakendad, siis peaksid ka teistele põhjendama, miks nii teed või peaks olema ilmne, miks reeglist möödaminek oli antud juhul hea. Pikne 14. juuli 2014, kell 22:52 (EEST)

Kui on hädasti tarvis toimetada (ma ei kujuta küll ette, mis olukord see peaks olema), siis tuleks algatada arutelu. Kui arutelus osalenud inimesed ei vasta, ei tohiks nende juttu puudutada. Muutmise õigus saab olla ainult mõnel inimesel, keda usaldatakse, näiteks siis administraatoril. Praegu on nii, et absoluutselt iga muudatus tuleb üle vaadata, kas keegi on mulle appi tulnud? Need, kes ei vaata, ei saa ju arvamust avaldada. Niigi mitte keegi viimaseid muudatusi ei vaata, ja Bioneeri eksitavad ja mõttetud "parandused" ummistavad viimaste muudatuse lehe. Ei ole nii, et liigendus, pealkirjad, lingid ja muu on pisiasjad. Liigendatakse ju eksitavalt, pealkirjad on meelevaldsed ja vigased, lingid viivad täpsustuslehele või valesse kohta, teisaldatakse valesse kohta, inimeste teksti sisse kirjutatakse omal äranägemisel midagi. See on ju võltsimine. --Epp 12. juuli 2014, kell 09:06 (EEST)

  • Nõus kõigega, mis Epp ja Juhan121 kirjutasid. Teiste kirjutatud arutelusid muuta ei tohi, kaasa arvatud taanet, pealkirju jne. Põhimõtteliselt võiksid kasutajad arutelude struktuuri hoidmise nimel ära õppida taandamise ja vajadusel punktide (nagu siin) ja ka oma kommentaaride lisamise. -Mardus (arutelu) 14. juuli 2014, kell 11:06 (EEST)

Tänukiri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käesolevaga tahaksin tänada inimesi, kelle koostöös sai võimalikuks, et Tartu Turusilla artiklis pole ühtegi pilti. Oli, oli, aga enam ei ole. Mitte, et sild kuidagi oluline oleks, aga see on viimasele ajale sümptomaatiline.

Niisiis, kuidas tekivad sellised olukorrad? Vikipeedias tegutsevad mõned usinad aktivistid, kelle arvates on seetõttu, et Eestis pole panoraamivabadust, ainus võimalik lahendus piltide kustutamine. Põhimõtteliselt saaks muidugi võtta ühendust teose autoriga ja küsida luba. Võiks ka pildi Eesti Vikipeediasse ümber tõsta, sest vaba kommertsiaalkasutuse nõue on Commonsi vabatahtlik enesepiirang, Eesti seadused seda ei kehtesta. Aga milleks? Kustutamisest piisab. Pole pilti, pole probleemi. Artiklitesse jäävad küll augud (sisuta vahepealkirjad jne), aga see pole nende mure. (Üks teine seltskond nõuab küll, et kõik artiklid oleksid algusest lõpuni täiuslikud ning kui kriipsud pole õige pikkusega, siis parem oleks, kui sellist artiklit ei tehtakski. Esimese pundi tegevusse nad siiski ei sekku, kestab sõbralik kooseksisteerimine erinevates ökoloogilistes niššides.)

Huvitaval kombel pole nad siiani asja siiski süstemaatiliselt ette võtnud. Tegelikult saaks vähese vaevaga Commonsist (ja seeläbi ka teistest Vikipeediatest) kõik vihjed sellele, et Eestis üldse mõni maja on (peale keskaegsete kindluste muidugi). Loodame siis, et metsa sanitarid võtavad vaevaks oma ürgse loomuse kutsele tõsisemalt pühenduda. --82.131.43.13 11. juuli 2014, kell 10:31 (EEST)

Jah, ma tean, et ma ei ole ainuke, kelle piltidega on nii käitutud, et need on siit eestikeelsest vikist commonsisse (ja muide ilma minu loata) teisaldatud ja ka kustutatud ning seejärel commonsist kustutatud ja pildid ongi lõplikult kaduma läinud. Muidugi kui ma olen sellist tegevust nimetanud vandalismiks, siis otse loomulikult selle asja tegijad on mulle öelnud, et kui pilti commonsisse laadida ei tohi, siis ma ei tohi seda laadida ka siia. Nii et mina ei tea mida teha. Aga seda ei teadnud juba Lenin ja enne teda ei teadnud juba Tšernõševski.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. juuli 2014, kell 02:48 (EEST)
Ma pooldan anonüümse kasutaja seisukohta, et tuleb otsida võimalusi piltide säilitamiseks. Meil on siin üks aktivist, kes hoolega kustutab, ja teised ei jõua temaga sammu pidada. Mina enam ei jaksa, enne ma püüdsin pilte päästa. Aidake siis, mitmekesi jõuab rohkem.
Minu meelest ei ole meil kedagi, kes leiaks, et parem oleks, kui valede kriipsudega artiklit üldse poleks (aga heaks artikliks sellist minu meelest küll ei tohiks valida). Andres (arutelu) 14. juuli 2014, kell 00:59 (EEST)
Nüüd siis on pildid kultuurimälestistest ka ette jäänud ... ma sain kunagi aru, et neid võib commonsi laadida ??? Kuidas sellega siis on? --Mona 14. juuli 2014, kell 08:49 (EEST)
Kõik sõltub sellest, mis aastal arhitekt ära suri. Ehkki jutt käib küll arhitektuuriteostest, siis üldisemas mõttes kõiksugustest kunstiteostest, mis on avalikult juurdepääsetavad.
  • Autoriõigus kestab kunstiteose loomisest kuni arhitekti surma-aasta +70+1 aastat. Lisa-aasta on sellest, et teos läheb avalikku omandisse autori surmale järgneva aasta esimesest päevast. Koostöö puhul tuleb lugeda kõige noorema autori eluaastatest.
  • Kui autoriõigus kehtib, siis peab pilt jääma Eesti Vikipeediasse koos malliga {{KunstiteoseFoto|surmaaasta}}. Mall peaks hoolitsema selle eest, et pilti Commonsisse rohkem ei tõsteta. Sama kehtib ka piltide kohta, mis on juhuslikult Commonsis ning millel kujutatud põhimotiiviks on Eestis asuv kunstiteos (tavaliselt mingi maja või skulptuur), mis ei ole avalikus omandis — et need pildid tuleb tõsta Eesti Vikipeediasse (vt. varasemat arutelu ülalpool).
  • Viimasel ajal kehtib töömeetod, et Commonsis kustutatakse osad pildid ära ja märgitakse, et nad saab taastada peale seda kui neis kujutatud teos on läinud üle avalikku omandisse.
  • Kui Eestis asuva arhitektuuriteose autor on surnud 71 aastat tagasi, siis on tema teos avalikus omandis ja kui foto enda litsents kõlbulik, võib selle siis vabalt Commonsisse ümber tõsta.
  • Kehtiva autoriõigusega arhitektuuriteostest pildid saavad jääda Commonsisse, kus ükski selline teos ei ole pildi põhimotiiv; näiteks Pilt:Annelinn.JPG vastab Commonsi reeglitele küll. Isiklikult on mulle ebaselge näiteks Nõukogude-aegsete tüüpmajade fotod, sest nendel on ka projekteerijad.
  • Abiks olen loonud oma kasutaja-alas Eesti arhitektide tabeli (pigem tabelid), kus igaühes on kirjas Eestisse projekteeritud ehitiste arhitektid, kes on kõik sorteeritud selle järgi, kas nende tööd on avalikus omandis või mitte. Tabeleid on neli: ühes on autorid, kelle teosed on avalikus omandis, teises on autorid, kelle teosed pole avalikus omandis, kuid kirjas on, millal nad praeguse seadusandluse järgi saavad olema; kolmandas on elavad autorid, neljandas puudulikud andmed. Lehekülg on suhteliselt põhjalik, kuid absoluutsele täielikkusele ei pretendeeri.
  • Lisaks on Commonsis ning ka ingliskeelses Wikipeedias aktiivseid kasutajaid, kes jälgivad reegleid nagu Väikest Punast Raamatut, ning kelle jaoks reeglid on laskemoon, mida nad ei kõhkle kasutada siis, kui see teenib nende endi (nahaalseid) eesmärke.
-Mardus (arutelu) 14. juuli 2014, kell 12:04 (EEST)
Tegelikult isegi Estonia teatri pilt ei tohiks olla Commonsis (Wivi Lönn suri aastal 1966). Nii et meil on probleeme kõvasti. Täienduseks: Just vaatasin, et Pilt:Estonia National Opera.jpg ongi seal märgitud kustutamiseks. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. juuli 2014, kell 13:48 (EEST)
Buhaha, parim foto Estonia Teatrist on hoopis Pilt:Estonia teater enne II maailmasõda.jpg, milles kujutatu autoriõigus kaotab kehtivuse 2037. aastal. Aga oota, see pole veel kõik: Estonia teatrihoone taastati 1945–1950 Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, ning kuna Edgar Johan Kuusik suri 1974. aastal, saab Sinu viidatud pilti kasutada alles 2045. aastal. -Mardus (arutelu) 15. juuli 2014, kell 12:18 (EEST)
No tegelt on ju jabur olukord.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. juuli 2014, kell 16:21 (EEST)
Praktikas on eesti arhitektidel täiesti ükskõik, et kes ja miks nende projekteeritud hooneid pildistab ning praegusest piirangust saavad nad pigem kahju kui kasu. Mina isiklikult pean 3D objekti pildistamist üldse enam sarnanevaks tsiteerimisele, kuna edasi antakse ainult väike osa tervikust ning tsiteerija teostab endapoolse valiku, millist juppi ta 'esitab'. Sellest tulenevalt püüan juba pikemat aega panoraamivabaduse mõistet eesti seadusandlusse sisse saada, aga arhitektide ükskõiksus ja juristide huvipuudus ning soovimatus muudatusi teha pole seda protsessi just kiirendanud. (Kas oleks vaja avalikku petitsiooni?)
Igasugu isehakanud autoriõiguste kaitsjatega (nt asus hiljuti tegutsema selline tegelane) on võrdlemisi tülikas võidelda ja mul hakkab sellest ka "kergelt" juba villand saama. Hävitada on alati lihtsam, kui uut ehitada või olemasolevat parandada.
Ivo (arutelu) 14. juuli 2014, kell 21:17 (EEST)

No kõik on arusaadav, aga kuidas jääb sellise toreda üritusega nagu WLM (kultuurimälestised vikipeediasse). Päris kõiki objekte ei tohigi siis pildistada või noh, pole mõtet? --Mona 14. juuli 2014, kell 22:03 (EEST)

Pildistada tasub kõiki objekte. Lihtsalt osa pilte tuleb pärast võistlust Commonsist eestikeelsesse Vikipeediasse ümber paigutada. Mõnede piltide puhul on ka nõnda talitatud.
See teema oli õhus juba esimese WLMi korraldamise ajal. Ausalt öeldes kartsin siis, et see kujutab endast palju suuremat probleemi antud üritusele ning olin sellest tulenevalt ka mõneti tõrges suure hurraaga selle korraldamises osalemise suhtes.
Ivo (arutelu) 14. juuli 2014, kell 22:14 (EEST)

Huvi pärast küsin, et kes on meil see aktivist, kelle eest pilte tuleks päästa? Minu teada pole vähemasti eesti Vikipeedias keegi viimasel ajal pilte mõtlematult, hea põhjuseta ega rutakalt kustutanud.

Mul on hea meel näha, et siin leidub siiski veel mitmeid kasutajaid, kes autoriõiguse küsimustest päris hästi aru saavad. Aga taas tuleks siiski meelde tuletada ka seda, et Vikipeedia (ja teised Wikimedia projektid) on vaba sisuga. See pole üksnes Commonsi enesepiirang. Kuigi teistes projektides võidakse suuremal määral kasutatada ka mittevaba sisu, juhindutakse eeskätt siiski vaba sisu põhimõttest ja mittevaba sisu kasutatakse sellepärast nii vähe kui võimalik. Me ei juhindu ainult Eesti seadustest, vaid ka Wikimedia litsentsipõhimõtetest.

Vabal sisul on oma head ja vead ning Wikimedia projektid põhimõtteliselt ei pea tingimata olema vaba sisuga. Kui see nüüd kellelegi ei meeldi, siis lähenete probleemile vale nurga alt. Konstruktiivsem oleks algatada laiem (projektiülene) arutelu litsentsipõhimõtete üle, mitte torkida üksikuid (kustutatud) pilte. Kui ka mittevaba sisu üldse mitte kasutada, siis pole see tsensuuriküsimus, lihtsalt väljaanded on erinevad ning neil saitidel, mis ei taha olla vabad, on mittevaba sisu sellegipoolest ilusti olemas.

Kui te tahate aidata, siis alustage palun mittevaba sisu kasutamise kriteeriumite väljatöötamist. Visandage, mis tingimustel oleks vaba sisu põhimõttest hälbimine enam põhjendatud ja kuidas tagada, et mittevaba sisu kasutataks nii vähe kui võimalik. Toonitan, et mittevaba sisu kriteeriumid ei ole mõeldud mittevaba sisu kriteeriumivaba kasutamise lubamiseks, nii nagu sellest mõnikord aru tahetakse saada.

Oleks võinud näiteks ühe Turusilla pildi eesti Vikipeediasse tuua, aga praegustel ebaselgetel alustel ma siiski pigem ei soovitaks seda teha. Igal juhul ei tohiks kõiki näiteks samast Turusillast saada olevaid mittevabu pilte valimatult eesti Vikipeediasse laadida, sest need pildid asendaks üksteist ja me kasutaks mittevaba sisu rohkem kui artikli illustreerimiseks tegelikult hädapärane (Wikimedia litsentsipõhimõtete järgi).

Samuti, kui te tahate aidata, siis kirjutage piltide kasutajate jaoks üksikasjalikumad juhendid selle kohta, kuidas küsida pildi kasutamiseks luba. Nii et üleslaadijatel oleks võimalikult lihtne kasutada võimalikult paljusid pilte õigesti ja nii et pildi kasutamisega seoses ei jää õhku olulisi kahtlusi. Aga ärge rünnake administraatoreid (siin ja Commonsis) lihtsalt kellegi teise tegemata jäänud töö pärast. Meil pole mahti hakata üleslaadijate eest iga pildi kasutamiseks lubasid hankima. Mõistlikkusel on piirid. Ja minu meelest uuritakse üldiselt enne kustutamist sellegipoolest, kas saab pildi ehk sälitada, näiteks kuna autoriõiguse kehtivus on lõppenud või mõnel muul ilmsel põhjusel.

Kui nüüd keegi annab vihjamisi mõista, et piltide "päästmise" nimel võiks autoriõigust suuresti eirata, siis see on minu meelest lubamatu. Vikipeedia sisu kvaliteedi tagamise juures on ehk suhteline, kas me tuleme sellega hästi või halvasti toime, aga kui me ei suuda ka ilmseid autoriõiguse rikkumisi eemaldada või sama hästi ei nõua sisu juures autoriõigusega seonduva selgeks tegemist (anname mõista, et see pole oluline), siis näitab see minu meelest üheselt, et me lihtsalt ei tule projekti vedamisega toime.

Kultuurimälestiste pildid soovitati Commonsisse laadida selle arvestusega, et nad tuuakse sealt pärast võistluse lõppu siia. WikedKentaur on seda vist suurel osal juhtudest ka teinud. See pole küll kuigi hea lahendus, eriti nende mittevabade kultuurimälestiste piltide puhul, millest juba on Vikipeedias illustratsioon olemas. Edasistel võistlustel võiks siiski püüda osalejatele panoraamivabaduse asja selgitada ja mitte lasta üles laadida neid pilte, mida eeltoodud põhjustel Vikipeediasse tegelikult enam või veel pole põhjust laadida. Pikne 14. juuli 2014, kell 22:52 (EEST)

Ma olen nõus sellega, et me ei tohi autoriõiguste küsimust eirata. Aga ma leian, et me peaksime tegema kõik endast oleneva, et väärtuslikke pilte säilitada, mitte jätma seda üleslaadijate vastutusele. Ja kui keegi on nähtavasti heas usus midagi üles laadinud, siis minu meelest ei tohiks kustutada lihtsalt sellepärast, et ta pole osanud kõiki formaalsusi täita, eriti kui neid formaalsusi on hakatud alles hiljem nõudma. Ja minu meelest ei ole ebamõistlik pildi üleslaadijale kirjutada, kui ta on aadressi jätnud. Andres (arutelu) 15. juuli 2014, kell 05:37 (EEST)
Autoriõigused on loodud kaitsmaks autorite õigusi. Antud juhul hoopis kahjustab nende pimesi jälgimine autoreid ning Eesti kultuuri laiemalt. See ei tähenda, et autoriõigusi peaks eirama. Küll aga tuleks enne tormamist natuke mõelda ning meenutada, et ka fotograafidel on õigused ning samuti on vaja tagada eestikeelse Vikipeedia areng ja mitte tegutseda taotledes taandarengut.
Arhitektide otseses huvis on see, et nende projekteeritud hoonetest tehtud fotodega koos oleks ära toodud ka nende nimed ning seda punkti on nad soovinud lasta isegi seadusesse kirjutada. Objektide endi jäädvustamine on neile pigem reklaamiks ning neil pole mingit huvi seda takistada.
Mulle on isiklikult äraütlemata vastukarva inimesed, kes jälgivad mõtlemata rumalaid seaduseid (kus peaks tähelepanu koondama seaduste endi muutmisele) ning peavad seejuures oma teguviisi ainuõigeks. Selline saksa täpsusega seadussätete pealt järje ajamine on otseselt kahjulik riigi majanduse ning okupatsiooniolukorras ka julgeolekule, rääkimata teistest valdkondadest. Ivo (arutelu) 15. juuli 2014, kell 13:07 (EEST)
Ma vabandan, et kaldun natuke arhitektuurist kõrvale. Seesama "aktivist" kustutab mitte ainult ehitisi, vaid suvalisi pilte, mis tema arvates "ei vasta autoriõiguste kriteeriumidele". Täiesti loomulikult ei tõmba me wikisse näitleja esindusfotot, mille on teinud tuntud fotograaf. Aga kui näiteks GENI-sse minevad suguvõsa pildid on kümme aastat tagasi surnud inimese albumist... Siis ole õnnelik, kui saad teada, kes on pildil. Ja kui pildil olev sugulane oli avalik tegelane, surnud ca 75-80 aastat tagasi... Fotograafi nimi jääb üldiselt teadmata. Igal juhul sellisel "aktivistil" pole küll õigust prokuröri kombel küsimusi esitada. Ja kui tõesti on arvata, et kogemata mõne tuntud fotograafi (kes on surnud ca 60 aastat tagasi) foto on käiku läinud, selleks on fotograafi sugulased ja autorikaitse (mitte isehakanud aktivist!!!). --Juhan121 (arutelu) 15. juuli 2014, kell 15:27 (EEST)
See on jälle see vahva rahvalik õigusfilosoofia, et seadus kehtib ainult siis, kui politseinik juures on. Isehakanud aktivistid ei tohi kobiseda, kui keegi näiteks purjuspäi autorooli ronib. Ja vähetuntud fotograafil ei ole mingeid õigusi, prügikala hoidku mokk maas ja olgu õnnelik, et tema tööd üldse kuhugi võetakse. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 213.184.43.2 (arutelukaastöö) .
Aga kui fotograafi nimi pole kindlaks tehtav...--Juhan121 (arutelu) 15. juuli 2014, kell 16:23 (EEST)
Ja kui autori surma-aeg pole teada... sest autoriõiguse seaduses pole selle kohta midagi kirjas, et kuidas siis autorikaitse loomele kehtib. -Mardus (arutelu) 18. juuli 2014, kell 04:01 (EEST)
Mis puutub sellesse vahvasse rahvalikku õigusfilosoofiasse.... aga kui antaks välja nt seadus, mis käsib kohemaid teada anda kõigist ümbruskonnas elavatest juutidest? Sa oleks sel puhul ka veendunud, et kodaniku kohus on vastuvankumatult seadust täita? Või toome veel mõne üle vindi keeratud näite illustreerimaks sinu rumalaid väiteid.
Seadus on kokkulepe selle kohta, kuidas peaks käituma, et saavutada parimat lõpptulemust. Kuigi seaduse kohene järgimine on tihtilugu äraütlemata vajalik, siis kohati esineb ka väga kehvasid seaduseid, mille osas näpuga järje ajamine võib kaasa tuua suurusjärgu võrra rohkem kahjut, kui head. Nõnda on vahel kasulik natuke mõelda ja mitte pimesi iga etteantud reegli järgi tammuda. Isik, kes ei suuda kahelda, on ohuks teistele.
Keegi ei taotle siin arhitektide või fotograafide huvide rikkumist, aga mõnel on sellest väga raske aru saada... sest tal on alati õigus... ja maailm on ju teadupärast must-valge.
Ivo (arutelu) 15. juuli 2014, kell 18:49 (EEST)
Nii et kui sa ükskord endale paremat fotokat tahad, siis lihtsalt jalutad poodi ja võtad, sest seaduse järgi peaks küll maksma, aga see on nõme kokkulepe ja sina suudad kahelda? Ja nagu eelmise särava mõistusega juristi kommentaar ütleb, ei tohi müüja protestida, sest selleks on poeomaniku sugulased ja politsei, mitte isehakanud. Sellise seltskonnaga ei tahaks küll pimedal tänaval kohtuda. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 213.184.43.2 (arutelukaastöö) .
Kui ma tooks nii labaseid ja asjasse sobimatuid näiteid, siis ma ka ei julgeks oma nime all kommentaari kirjutada. Kui sa ikka seonduvaid probleeme ei mõista, siis ole parem sootumaks vakka. Oled siin ainuke, kes peab jutlust tahtlikust seaduserikkumisest. Ivo (arutelu) 16. juuli 2014, kell 12:34 (EEST)
Eks see üks ironiseerimine ole, aga mõni eelnevates kommentaarides sisalduv ebakõla on sellega minu meelest siiski üsna tabavalt välja toodud. Pikne 16. juuli 2014, kell 18:40 (EEST)
Vabandust, aga kui Godwini seadust meenutada, siis inimene, kes Hitleri ykskõik millises arutelus argumendiks toob, ei ole nii taiplik kui ta ise arvab. Sellest labasemaks on retoorikas väga raske minna. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 194.150.65.119 (arutelukaastöö) .
Ei olegi kustutatud kohe, kui formaalsused on täitmata. Üldiselt (kui see vähegi tulemuslik võiks olla) on palutud üleslaadijal neid asju selgitada. Kusjuures formaalsused pole siinkohal lihtsalt formaalsused. See, mida palutakse selgitada, on minimaalne, mida on tarvis, et pidada pilti kasutuskõlbulikuks. Ilma pole isegi alust midagi kahtlustada, ei seda, et üleslaadija näiteks pildi ise tegi ega ka seda, et ta selle kuskilt luba küsimata kopeeris. Kui staatust siiski ei õnnestu selgitada, siis minu meelest ei jää muud üle kui pilt ikkagi kustutada. Kuidas me saaks piltide (või muu) sisu juures väita, et nad on vabad, kui meil pole aimugi, kas see nii on. Et need n-ö formaalsused peavad olema täidetud, see nõue (ka litsentsi deklareerimise nõue) on minu teada olnud alati (vähemasti 2004. aastast). Et sellele alati piisavalt tähelepanu pole pööratud, nüüd küll asja kuidagi ei vabanda.
Pildi üleslaadijale on kirjutatud, aga tema arutelus. Kui ma ei eksi, saavad kasutajad ka vaikimisi arutelulehe muutmise kohta e-kirja. Nii et mitme kirja saatmine oleks üldiselt liigne. Eraldi e-kirja saatmist oleks alust nõuda vaid siis, kui seda ollakse tegelikult valmis tegema. Senine praktika näitab, et ei olda ja sellepärast on mõistlik jääda muu maailma praktika juurde.
See, et ülespandu eest vastutab ülespanija on minu meelest iseenesest paratamatu. Teised saavad vaid teatud ulatuses abistada.
Seda ma omameelest püüdsingi pisut eespool selgitada, et maailm pole mustvale. Ei ole lihtsalt kurjad administraatorid, kes kustutavad pilte ning kultuuri ja teab veel mille vaenulikud reeglid ja seadused. Panoraamivabadust puudutava seadusepügala muutmine pole laiemalt kuigi põletav küsimus ilmselt seetõttu, et vaba kasutust iseenesest juba võimaldatakse, ainult et mitte Wikimedia mõistes vabalt.
Reegleid ja seadusi järgime siin minu meelest ka selleks, pilte puudutav oleks lihtsalt selge. Nii et ka uuele kasutajale saaks lihtsasti ja usutavalt selgeks teha kuidas asjad käivad ja miks on nii mõistlik. Segased pretsedendid seejuures asja lihtsamaks kellegi jaoks ei tee. Pikne 15. juuli 2014, kell 22:57 (EEST)
Teema ise algas panoraamivabadusega seonduvalt ja tulenevalt asjaolust, et sageli ei püüta (ega sootumaks soovita) teha kõike endast olenevat väärt piltide säilitamiseks. Tuletan meelde seda pisidetaili, et tihti on võimalik vajalike lubade hankimine otse arhitektidelt (ega ma muidu räägi, et ma pole kohanud veel arhitekti, kes seda keelaks). Hilisemalt liitusid arutellu juurde olukorrad, kus a) pildi autor ei ole osanud piltide lisamisel täita kõiki formaalseid nõudeid b) pildid, kus autor on teadmata c) jne. Mingigi korra ja struktuuri hoidmiseks oleks hea kõik see kommentaarides lahus hoida, sest muidu on siin kõik segi kui üks puder ja kapsad. Asjassepuutumatu tundub ka lahterdamine kurjadeks ja vähemkurjadeks adminnideks.
Üks võimalus on tegutseda selles suunas, et likvideerida kõik potentsiaalselt probleemsed pildid (kuid ka siin on mitu eri võimalust, kuidas seda teha). Teiseks on seista hea selle eest, et vähendada tulevikus arusaamatusi ning luua väga lihtne ja kergestimõistetav süsteem, mis aitaks probleeme ennetada ja pilte hallata. Kolmandaks annaks aga suhelda arhitektidega ning tegutseda seadusandlusel muutmise nimel, saamaks tulemusena midagi, mis vastaks paremini kaasaja ühiskonna vajadustele ja autorite huvidele. Ainult ühel suunal tegutsemine ei saa olla eriti praktiline.
Ivo (arutelu) 16. juuli 2014, kell 12:34 (EEST)
Vastasin lihtsalt mõnele siin esitatud küsimusele.
Nojah, kuri või aktivist või mõni muu sõimusõna, vahet pole. Muidugi ei puutu asjasse.
Palun väga, küsige kasutuslubasid ja tegelege seadusandlusega. Aga seni, kuni seda ei tehta, ei saa me üksikute piltide juures öelda, et autoriõiguse küsimustele tähelepanu pööramine pole oluline. Ja nagu eespool öeldud, administraatoritelt pole põhjust nõuda asju, mida praktikas keegi pole nõus tegema ja kui tulemuseks on see, et autoriõigust rikkuvad, autoriõiguse rikkumise kahtlusega ja litsentsipoliitikaga vastuolus olevad asjad jäävad määramata ajaks ripakile. Pikne 16. juuli 2014, kell 18:40 (EEST)
Sa võid ju öelda: "Palun tehke, muidu kustutan ära," küllap siis kamba peale tehakse. Andres (arutelu) 16. juuli 2014, kell 20:49 (EEST)
Nii otsesõnu ähvardamisest ma olen hoidunud, aga põhimõtteliselt on seda öeldud ju enamvähem alati, kui üleslaadija arutellu on märkus tehtud (ja kui meenutada ühtlasi, mis on kirjas üleslaadimislehel) või kui pildi leheküljele on lisatud vastavasisuline märkus. Üleslaadija vahel reageerib, aga keegi teine ei tee peaaegu kunagi midagi. Pikne 16. juuli 2014, kell 21:04 (EEST)
Ei jõua ju kõike jälgida. Andres (arutelu) 17. juuli 2014, kell 02:52 (EEST)
Nojah, mis iganes põhjusel, aga ei tehta. Pikne 17. juuli 2014, kell 17:52 (EEST)
Tavaliselt soovitatakse ikka kõrvutada seda, millest inimene räägib, sellega, mida ta teeb. Lühike kokkuvõte senitoimunust on, et kõiki siinseid sõnavõtjaid häirib kogu autoriõiguse temaatika ja praegu Commonsis toimuv täpselt piisavalt, et viriseda ja vinguda siin nagu kinnijäänud sead aia vahel, aga tegelikult on kõigil piisavalt pohhui, et mitte hakata pilte reaalselt Eesti Vikipeediasse tooma või autoritelt luba kõsima - no mitte ei viitsi, sügaks parem ikka tagumikku ja kiunuks päevade kaupa. Isegi kogu selle haleda kamba peale kokku ei leidu piisavalt julgust, et käia ja viriseda Kurja ja Ohtliku Isehakanud Aktivisti enda kallal, kuigi te siin "salamisi" arvate, et kõik autorikaitsjad tuleks oksa tõmmata. Aa, ja mõnel on piisavalt lollust, et ajada avalikult ja oma nime all eriti jaburat möla ("igast hoonest võib olla ainult üks pilt ja sellest piisab", "autoriõiguse seadust võib ignoreerida, sest see on sisuliselt sama kuritegelik kui holokaust", "ainult kuulsatel fotograafidel on õigused"). Ma arvan, et see võtab toimunu vist kokku küll. Vinguge aga edasi, palju süda lustib. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 194.150.65.119 (arutelukaastöö) .
Toimetajatel on ressursid piiratud ja igaühel on oma prioriteedid. Tule parem appi. Andres (arutelu) 17. juuli 2014, kell 02:52 (EEST)
Nii, ja kui ma nüüd ei eksi ja sina oledki Commonsis Pildirüüstaja-nimeline, siis oled pahane ja "vingud" siin selle üle, et sinu aktsiooni pärast polda esiotsa nii tagajalgadel nagu sa lootsid? Jah, issanda loomaaed on kirju. Aitäh sellegi lisanduse eest.
Mis puudutab tsitaati, mis natuke seondub minu öelduga selle kohta, kui palju mittevabu pilte võiks olla ühest hoonest, siis kõikide mittevabade piltide Commonsist siia toomine tõesti ei saa olla lahendus. Wikimedia litsentsipõhimõtete järgi (ja nagu öeldud, kuna oleme eeskätt vaba sisuga projekt) tuleks mittevabu pilte kasutada vaid nii palju, kui konkreetse artikli illustreerimiseks otseselt tarvilik. Möönan, et pole üheselt määratav, mitmest üht asja kujutavast pildist piisab. Võib-olla mõnel juhul võiks olla näitkeks teine ja kolmaski pilt. Aga üks pilt tundub kriteeriumina mõistlik, kuna üks pilt on oluliselt parem kui ühtegi pilti ja iga järgmine pilt annab üldiselt märksa vähem juurde kui esimene. Samuti võiks selline kriteerium olla lihtsuse tõttu, nii et kõigi jaoks oleks alati selge, kas on mõtet veel pilte üles laadida ja et iga pildi juures mitte eraldi vaielda. Hulka sarnaseid või mõnd saranast mittevaba pilti aga peaaegu kindlasti pole põhjust üles laadida, kuna konkreetse hoone või kuju illustratsioonina asendaksid need üksteist. Pikne 17. juuli 2014, kell 17:52 (EEST)
Ivo on hakanud kahtlustama, et Pildirüüstaja olen mina. Teen kaastööd üksnes oma kasutajanime all. Pildirüüstajaga pole mul pistmist. Ühtlasi hoiatan Pildirüüstajat ja palun tal edaspidi kaastöötajatega viisakamalt rääkida. Tartu Turusilla pildid esitasin kustutamiseks mina ja tähistasin need malliga Move to et.wiki, aga see ei aidanud, sest keegi (kaasa arvatud mina) ei viitsinud neid eesti vikisse kopeerida. Sellegipoolest on kõiki faile võimalik taastada, sest Commonsi administraatorina on mul juurdepääs ka kustutatud piltidele ja ma saan need eesti vikisse üles laadida. Küsimus on selles, millist litsentsi kasutada. KunstiteoseFoto? Kas turusild on ikka kunstiteos? Mis märkida aastaks, turusilla autorid on veel elus? Taivo 17. juuli 2014, kell 23:08 (EEST)
{{KunstiteoseFoto}}, jah. Kuna sild on arhitektuuriteos, siis ilmselt seaduse mõttes on see oma utilitaarsest otstarbest hoolimata ikkagi kunstiteos — isegi kui see mõjub esteetiliselt äraspidiselt. -Mardus (arutelu) 18. juuli 2014, kell 03:57 (EEST)

Vahekokkuvõte ja ettepanekud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Minu enda vahekokkuvõte kätkeb endas mitu lähenemisvormi.
Peamiselt arhitektide kui ka teiste kunstiteoste autorite kohta

Mida teha fotodega
  • Kui on olemas artikkel mõnest huvitavast arhitektuuriteosest, mis on siiani autorikaitse all, siis on olemas mitu tegutsemisvarianti:
  • Kasutada pilti, kus arhitektuuri- või muu avalikult nähtav kunstiteos ei ole foto põhimotiiv, kuid on sellegipoolest hästi nähtav ja selgelt eraldatav. Hea näide, kus on kujutatud mitu huvitavat arhitektuuriteost, on Pilt:Tln1.jpg. Ehkki Swissôtel Tallinn ja Tornimäe elamute kaksiktornid jäävad suhtkoht keskele, on fotol kujutatud teisigi hooneid. See-eest foto, kus sama teos on eraldi/üksinda ja pildi põhimotiiv, ei kõlba.
  • Asjale saab läheneda loovalt: Tallinna kõrghooned pildil Pilt:Old New Tallinn.jpg ning Meeli Truu Rocca al Mare hooned talvisel päikeseloojangul siin: Pilt:Stroomi rand.jpg. Mõlemal juhul on põhimotiiviks vana hoone või imekaunis loodusnähtus.
  • Kui on vaja või kui on vältimatu, et teos peab olema foto põhimotiiv, võiks Eesti Vikipeedias olla kujutatavast arhitektuuriteosest saadaval vähemalt või kõige rohkem üks foto ja teised võiksid olla vaka all seni kuni teos satub avalikku omandisse. Vastavalt vajadusele võiks lisada üks või mitu ajaloolist pilti (on piisavalt erinevusi), nagu ülalpool Estonia teatri kohta mainitud.
  • Kui on olemas kvaliteetne foto, millel põhimotiivina on kujutatud autorikaitse all olev teos, siis tuleks see foto igal juhul säilitada ning tõsta Commonsist üle Eesti Vikipeediasse. Seda pilti saaks siis kasutada selle üheainsa teose kohta käiva artikli juures. Selle ja eelmise punkti puhul märkida pilt {{KunstiteoseFoto}} malliga.
  • Loomulikult tuleks ära märkida arhitekt/id.
Panoraamivabadus ja seadusandlus

Ivo kirjutas:

... Püüan juba pikemat aega panoraamivabaduse mõistet eesti seadusandlusse sisse saada, aga arhitektide ükskõiksus ja juristide huvipuudus ning soovimatus muudatusi teha pole seda protsessi just kiirendanud. (Kas oleks vaja avalikku petitsiooni?)

Seadusandjal on tõenäoliselt ükskõik seni kuni lõpuks tekib kolesuur vajadus seadust muuta. Näiteks panoraamivabaduse puudumine Eestis võib olla üks neid põhjuseid, miks mõni suurem Eestist väljaspool olev filmistuudio siin filmida ei viitsi. — Sest peaaegu kõik muud tingimused vähemalt riigi tasandil on täidetud: lihtne maksusüsteem, madalad maksud ning nendega seonduvad konkurentsieelised mitme teise riigi ees. (USA puhul on veel see kamm, et sealne maksuamet kogub oma kodanike tulumaksu üle kogu maailma teenitud tulult ja paneb selle üle maailma maksma oma totaka FATCA seadusega).

Peale selle võib kogu seda protsessi võtta pikema vinnaga ja nagunii järgida reegleid seni, kuni seadusandja ise selle peale tuleb, et seadust ju võiks muuta (fat chance, aga kompromiss oleks seadusemuudatus, et fotod on lubatavad ainult CC-BY-SA vms litsentsiga tingimusel, et litsentsimärge oleks foto juures selge ja nähtav; lisaks filmis näitamise luba, kui seda veel pole). Reeglite järgimisest kohe allpool.

Panoraamivabadus ja arhitektid
  • Kui arhitektil on töid välisriigis, kus kehtib panoraamivabadus, siis nendest saab fotosid teha ja üles laadida.
  • Eesti oludes saab iga arhitekti ja muu kunstiteose autori leheküljele panna infoboksi, kus on piisavalt loetavalt kirjas, et kas tema teoste kaitse kehtib või mitte. Kui on tegemist surnud arhitektiga, siis märkele võiks olla lisaks ka aasta, mil teosed kehtiva seadusandluse järgi lähevad avalikku omandisse, pluss vastavad kategooriad.
  • Üleslaadijatele lisaks märge, et fotosid selle arhitekti teostest mitte üles laadida ja miks.
...ning "viinamarjad on hapud" printsiip
  • Võib, aga ei pea linkima arhitekti kodulehele. Et teose autor on lõplik otsustaja, on tema tööde nähtavus on tema enda teha.

Kuna seadusandlus ei soosi Eestis asuvate kehtiva autoriõigusega teoste Wikimedia Commonsisse selle põhimõtete järgi üleslaadimist ja avaldamist, on mõnikord tunne selline, et siis pole vaja ka: toimetajatel ja üleslaadijatel on niimoodi vähem vaeva, sh arhitekti kohta käiva artikliga. Viimasesse piisaks vaid elementaarsest infost, nagu autori eluaastad, tema teoste nimekiri koos asukohtadega ning kes on pärijad (kui nad on avaliku elu tegelased).

Mida vahepeal teha?

Kõige rohkem tähelepanu saaks koondada hoopis arhitektidele, kelle teosed Eestis on juba avalikus omandis ja hoopis nendest pilte teha. Lisaks autorid, kelle teosed on välisriigis, kus kehtib panoraamivabadus.

  • Paljud avalikus omandis oleva autorlusega hooned on vanad, osad on lagunenud, osad lagunemis- ja varisemisohus, osad määratud mahalammutamisele, osad hävinenud, ning nendest fotode mitte tegemine ja mitte üleslaadimine oleks peaaegu et kuritegu. — Isegi kui osa hooneid ei ole veel avalikus omandis, sest mingil ajal need ehitised saavad selle staatuse, ning siis saaks juba tehtud fotosid üles laadida või taastada, kui nad on eelnevalt kustutatud.
  • Igal aastal on olemas teatud arv arhitekte, kelle teosed on läinud ja lähevad avalikku omandisse. Sellel aastal oli selleks Georg Hellat, eelmisel Anton Uesson ja Paul Mielberg, aasta enne seda Erich Jacoby, Nikolai Paulsen ja Eugen Benard. Järgmisel aastal lähevad kolme arhitekti tööd avalikku omandisse. Kaas/koostööd loevad vaid siis, kui antud arhitekt oli ise kõige noorem.

P.S. Ma ei hakanud Ivo algse teksti alla rohkem lisa kirjutama, kuna asi oleks läinud pisut segasemaks.
-Mardus (arutelu) 18. juuli 2014, kell 08:02 (EEST)

Avalik kiri Teelele Wikimedia Eesti raamatupidamise asjus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Armas Teele!

Ma loodan, et kui Sa mitte mingil muul viisil toru ei võta, siis vähemalt siinse kirja tulemusel võtad Sa vaevaks WMEE maksud ära maksta. Kas Sa tasud kogunenud viivised omast taskust või mitte, pole enam minu asi. Ma ei kuulu MTYsse juba veebruarist saati ja ma tõesti ei peaks saama sel teemal raamatupidajalt murelikke telefonikõnesid, aga ta lihtsalt ei osanud enam midagi muud teha.

Ela hästi ja loodetavasti ma Sinust rohkem ei kuule.

--Oop (arutelu) 16. juuli 2014, kell 21:08 (EEST)

Short medical translations[muuda | redigeeri lähteteksti]

Short medical translations
Medical translation.svg

Wikiproject Medicine over at the English Wikipedia has been working hard since 2011 together with
Translators Without Borders, in order to translate high quality medical content into over 100 different languages.
In 2014 we also started translating into a larger number of languages, as well as trying to get smaller simplified articles out there faster.
The idea is to translate the lede or introduction,
and any article that is translated has to be checked so that it is correct by at least one medical doctor.

Currently we need integrators and assistance in reaching out to see which articles should be translated, and which shouldn't.
If you want to help out and categorize articles as Do translate or Don't Translate head over to :

To get involved check out:

or for the full list of articles translated see

Thanks from the Medical translation coordinator -- CFCF (arutelu) 21. juuli 2014, kell 15:46 (EEST)

Also, please spread, translate and copy this message to anyone you think will be interested in the project,as we need as much help as
we can get!