Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr) oli Rjurikovitšite soost Vene valitseja, 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst.

Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest.

Päritolu

Jaroslav oli Norra kuningate Olaf Püha ning Harald Hårdråde äi ja Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi väimees. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis.

Jaroslavi isa oli Vladimir Svjatoslavitš Suur (Vladimir Püha, Vladimir Särav Päikene). Tema ema oli arvatavasti Norra päritolu Polotski vürstitar Rogneda Rogvolodovna (Ragnhild Ragnvaldi tütar). Jaroslavi ristinimi oli Georgi ehk Juri. Ta abiellus 1019 Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi tütre Ingegerdiga (hiljem ristitud Irina). Et kroonikad räägivad ka Jaroslavi abikaasast Annast, siis on vaieldud, kas Anna oli tema esimene naine või oli see hoopis nimi, mille Irina võttis hiljem nunnaseisusse astudes. Lapsed: Ilja (võimalik, et poeg esimesest abielust Annaga), Vladimir, Izjaslav, Svjatoslav, Vsevolod, Vjatšeslav, Igor, Anna, Anastassia, Jelizaveta.

Võimuvõitlus Kiievi suurvürsti tiitli pärast

Isa pani Jaroslavi juba noores eas valitsema Rostovis, seejärel Novgorodi vabariigis. Aastal 1014, kuuldes, et isa pärandas võimu Kiievis nooremale vennale Borissile, lõpetas Jaroslav andami maksmise Kiievile. Vladimir kavatses sõnakuulmatut poega jõuga korrale kutsuda, kuid Jaroslav kutsus appi varjaagid. Aastal 1015 Vladimir suri, jõudmata sõda alustada, ning tema järel võimu haaranud kasupoeg Svjatopolk saatis poolvendade vastu palgamõrtsukad, kuid Jaroslavi hoiatas tema õde Predslava. Kroonikate järgi kogus Jaroslav tuhat varjaagi ja kolm tuhat novgorodlast, läks Svjatopolki vastu ja lõi teda Ljubetši all 1016. aastal. Svjatopolk põgenes Poolasse oma äia Bolesław I Chrobryi juurde, Jaroslav marssis Kiievisse. Sõdimise käigus langes muuhulgas Jaroslavi kolm venda. Puudub ühtne seisukoht selles suhtes, kes nad surmas; mõne allika järgi oli mängus Jaroslavi enda või talle alluvate varjaagide käsi.

Aastal 1018 ründas Bolesław I Chrobry Kiievit ja vallutas selle ning Jaroslav põgenes Novgorodi. Kroonikate andmetel veensid sealsed elanikud teda uuesti Bolesław I Chrobry ja Svjatopolki vastu astuma. Viimane oli vahepeal äiaga tülli läinud ega suutnud Jaroslavile vastu seista. Petšeneegide abiga üritas ta 1019 veel kord Kiievit tagasi võita, kuid asjatult; Alte lahingus lööduna põgenes Svjatopolk välismaale.

1020. aastatel Kiievis valitsedes pidi Jaroslav veelgi oma sugulaste vastu sõdima. 1021 võitis ta oma nõbu Polotski Brjatšislav Izjaslavitšit, 1024 sõdis ja tegi lõpuks rahu noorema venna Mstislav Vladimirovitšiga, kes jäi valitsema Tšernigovis Dnepri idakalda maade üle.

Sõjaretked

1030 (6538). aastal võttis Jaroslav koos Vladimiri ja Novgorodi vägedega ette sõjakäigu Eestisse, kus põletas maha Tarbatu linnuse, ehitas asemele oma kindluse, mille nimetas oma kaitsepühaku Püha Georgi järgi Jurjeviks (Gjurgev, Гюргев), ning sundis Ugandile peale oma maksud. Jurjev püsis 1061. aasta kevadeni, mil eestlased (Pihkva kroonikates nimetatud sossoliteks) selle hävitasid, liikudes sõjakäiguga kuni Pihkvani. (Harrastusajaloolane Enn Haabsaar on arvanud, et tegelikult ei ole kroonikates mainitud Jurjev mitte Tartu, vaid Kiievist 80 km kaugusel asuv ja tänapäeval Bila Tserkva nime kandev linn. Siiski on akadeemiline ajalookirjutus selle seisukoha väheveenvaks arvanud, sest Tartu toonane arheoloogiline leiumaterjal ning sündmuste üldine loogika viitavad üpris kindlalt Tartule kui Jaroslav Targa rajatud Jurjevile.)

Pärast Mstislavi surma 1036 võttis Jaroslav tema valitsusjärje üle ja sai kogu Vene valitsejaks peale Izjaslavi alluvuses olnud Polotski. Novgorodi valitsema pani ta oma vanima poja Vladimiri. Saavutanud varjaagide, kiievlaste ja novgorodlaste väega veel kord võidu Kiievit rünnanud petšeneegide üle, kindlustas ta endale mõneks ajaks rahu.

Välispoliitika

Jaroslavi välispoliitika aluseks olid sidemed Skandinaaviaga ning Bütsantsi mõju õõnestamine.

Võimu kindlustamiseks Jaroslav muuhulgas naitis oma tütred Prantsuse (Anna abiellus Prantsuse kuningas Henri I-ga), Ungari (Anastassia abiellus Ungari printsiga) ja Norra kuningatega (Jelizaveta abiellus Norra kuningas Harald III-ga), ühe poja (Izjaslav abiellus Poola kuningas Kazimierz I õega) Poola, teise poja (Svjatoslav abiellus Austria markkrahvi tütre printsessiga), kolmanda poja (Vsevolod abiellus Bütsantsi printsessiga) Ida-Rooma keisririigist, neljkanda poja (Igor abiellus Saksamaalt pärit printsessiga), oma õe aga naitis Poola kuningaga, millega pani Jaroslav pani aluse Kiievi-Vene valitsejate sidemetele Euroopa õukondadega.

Kiievisse laskis ta rajada püha Kiievi Sofia katedraali, kaks kloostrit ja mitu kindlust Rossi jõele. 1038–1042 sõdis Jaroslav Bütsantsiga, samuti leedulaste ning eestlastega. 1043. aasta sõjakäiku juhtis juba tema poeg Vladimir. See lõppes küll venelaste lüüasaamisega, kuid suhteliselt soodsa rahulepinguga. 1051 valis Jaroslavi käsul Venemaa piiskoppide kogu munk Illarioni Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidiks, rõhutades sellega sõltumatust Konstantinoopoli patriarhist.

Sisepoliitika

Vene ajalookirjanduses peetakse alates kroonik Nestorist Jaroslavi üldiselt andekaks sõjameheks ning võimekaks riigijuhiks, kelle valitsusajal Kiievi-Vene poliitiliselt, majanduslikult ja kultuuriliselt tähelepanuväärselt arenes. Jaroslav kujundas omanimelise õigussüsteemi, edendas kirjatarkust ja kroonikakirjutamist.

Tema võimu jagamine poegade vahel pani aga aluse riigi feodaalsele killustumisele. Pärast Jaroslav Targa surma jaoatati riik Jaroslavi poegade vahel: vanimale pojale Izjaslavile parandus Kiiev ja Novgorod; teosele pojale Svjatoslavile - Tšernigov, kolmandale pojale Vsevolodile Perejaslavl, neljandale pojale Vjatšeslavile Smolensk, viendale Igorile Vladimir ja Volõõnia.

Skandinaavia saagades esineb Jaroslav nime all Jarisleif Lombakas, sest noolehaava tagajärjel lonkas ta üht jalga.

Jaroslav on maetud Kiievi Sofia katedraali.

Eelnev: Svjatopolk	Kiievi suurvürst 1016–1018	Järgnev: Svjatopolk
Eelnev: Svjatopolk	Kiievi suurvürst 1019–1054	Järgnev: Izjaslav I

Isiklikku

Jaroslav abiellus 1019 Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi tütre Ingegerdiga (hiljem ristinimega Irina).

Lapsed:

• Ilja Jaroslavitš (võimalik, et poeg esimesest abielust Annaga),
• Vladimir Jaroslavitš,
• Izjaslav Jaroslavitš,
• Svjatoslav II Jaroslavitš, Tšernigovi vürstiriigi vürst ja Rjurikovitšide Tšernigovi vürstidünastia rajaja;
• Vsevolod Jaroslavitš,
• Vjatšeslav Jaroslavitš,
• Igor Jaroslavitš,
• Anna Jaroslavovna,
• Anastassia Jaroslavovna,
• Jelizaveta Jaroslavovna.