Põltsamaa

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast, endise küla kohta Läänemaal vaata artiklit Põltsamaa (Oru vald).

Põltsamaa

Põltsamaa vapp
Põltsamaa vapp
Põltsamaa lipp
Põltsamaa lipp

Pindala: 5,99 km²
Elanikke: 4642 (1.01.2010)[1]

Koordinaadid: 58° 39′ N, 25° 58′ E58.65333333333325.972222222222koordinaadid: 58° 39′ N, 25° 58′ E
Põltsamaa (Eesti)
Põltsamaa

Põltsamaa (saksa keeles Oberpahlen) on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa jõe ääres. Esimesed ülestähendused Põltsamaast pärinevad 1234. aastast. Aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa Liivimaa kuningriigi pealinn. Siin resideerus hertsog Magnus. 18. sajandi II poolel kujunes Põltsamaa Põhja-Liivimaa valgustusliikumise keskuseks. Põltsamaa külje alla rajati esimene Vene keisririigi eratrükikoda ja siin ilmus esimene eestikeelne ajakirjandusväljaanne. 19. sajandi teisel poolel oli Põltsamaa üks rahvusliku ärkamisaja keskusi: siia hakati rajama Eesti Aleksandrikooli ning siin õmmeldi esimene sini-must-valge lipp, mis õnnistati hiljem Otepääl.

Linna õigused sai Põltsamaa 30. juunil 1926. Teises maailmasõjas hävis ligikaudu 75% linna hoonetest. Aastatel 1950–1962 oli Põltsamaa samanimelise rajooni keskuseks. Põltsamaa linna omavalitsuslik staatus taastati 1991. aastal.

Põltsamaal Põltsamaa Felix AS-i territooriumil asub Põltsamaa hiis.

Asend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põltsamaa jõgi Põltsamaal

Põltsamaa linn asub Põltsamaa jõe keskjooksul, Kesk-Eesti moreentasandikul. Kogu maa-ala reljeef on tasane, absoluutkõrgus kõigub 56–63 m vahel merepinnast, langedes jõe voolu suunas. Ainus kõrgem punkt on linna külje all asuv Kuningamägi (abs kõrgus 67 m). Aluspõhjaks on alamsiluri adavere lademe dolomitiseerunud lubjakivi, mis lasub 1,0–4,0 m sügavusel maapinnast, pinnakate koosneb ülempleistotseeni moreenidest.[2]

Geograafiliselt paikneb Põltsamaa Kesk-Eestis Tallinn-Tartu ja Võhma-Mustvee maantee ristumiskohal. Linna ümbritseb rõngasvallana Põltsamaa vald. Asetsedes Jõgevast 30 kilomeetri kaugusel on Põltsamaa Jõgeva maakonna läänepoolseks keskuseks. Põltsamaalt Tallinnasse on 127 ja Tartusse 59 kilomeetrit. Lähimad raudteejaamad asuvad Võhmas (25 km) ja Jõgeval.

Linna pindala on 6,0 km². Põltsamaa jõgi jagab linna kaheks võrdseks osaks, suuremad ehitised ja keskus jäävad jõe äärde. Nii põhja-lõuna kui ida-lääne suunas on linna ulatus umbes 2,5 km. Kirdest piirneb linn Tallinn-Tartu maanteega, muudes suundades peamiselt põldudega.

Põltsamaa on aedlinnalik asula, koosnedes põhiosas 1–2 korruselistest väikeelamutest. Ringtee ümbrusesse on ehitatud kuni 5- korruselisi kortermaju, ülejäänud korruselamute grupid paiknevad linna äärtel ega mõjuta oluliselt üldpilti. Juhusliku arengu tulemusena puudub linnalik tihedus ning eristuv keskus.[2]

Põltsamaa territooriumil on järgmised jõesaared: Roosi-, Kirikla-, Lille-, Saunasaar ja Naistesaar[3]. Roosi- ja Kiriklasaart ühendab Kiisamauru veskitamm.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

1922 1934 1939 1959 1970 1979 1989 2000 2010
2100 2609 3034 3667 4523 4923 5261 4802 4666[4]

Rahvuslik koosseis (2011): 98,0% eestlased (2000. aastal 97,44%).

Rahvaarv oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 4188. Varasematel andmetel oli rahvaarv 4272 (1.01.2010, arvestatud rännet)[1] või 4666 (1.01.2010) [5].

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirik ja lossivaremed

Ajalugu enne Liivi sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põltsamaa asus 13. sajandini Mõhu muinasmaakonnas. Täpsemad andmed varasema inimasustuse kohta on lünklikud. Midagi võib välja lugeda kohalike aardeleidude põhjal. Näiteks 1939. aasta sügisel tuli Põltsamaa linna loodepiiril päevavalgele viikingiaegne kogukas mündiaare. Aarde noorim münt, Samaniidide dünastia emiiri Nasr ibn Ahmadi dirhem on löödud aastal 329 hidžra järgi, mis vastab kristliku ajaarvamise 940–941. aastale [6].

Põltsamaa piirkonna alad ristiusustati põhiliselt 1220. aastatel. 1234. aastal tunnistas Rooma paavst Gregorius IX ühes kirjas, et Mõhu (Moche) kuulub nende maade hulka, mis on jutlustamise või retkede läbi pööratud usule ning kuulub Rooma kirikule. 1234. aastal töötas siin ka juba katoliku vaimulik, plebaanus.[7]

13. sajandi teisel poolel rajati Põltsamaale Liivi Ordu ordulinnus. Linnuse rajamisel sai määravaks Põltsamaa strateegiline asukoht – Pala jõe ületuskohal ristusid tolleaegsed põhimagistraalid TallinnTartu ja ViljandiLaiuseNarva. Ordumeister Otto von Rodensteini juhtimisel eraldati pisut rohkem kui ühe hektari suurune nelinurkne maatükk. See piirati paksude müüridega. Ehitustöödel kasutati materjalina kohalikku maa- ja lubjakivi. Müüri ümber kaevati lai ja sügav vallikraav, mis oli ühenduses jõega. Linnus valmis 1272. aastal.

Algne linnus oli ruudukujuline kastell, mille ümber kaevati Põltsamaa jõega ühenduses olevad vallikraavid. Kastelli müüride algne kõrgus oli kolm meetrit, peagi kõrgendati seda aga viie meetrini.[8]

Keskaegse Põltsamaa linnuse ehitusloost ja eluolust puuduvad kirjalikud andmed – seetõttu tugineb enamik ehitise varasematest kirjeldustest ehitusarheoloogilistele uuringutele.[9]

Vähestest kirjalikest allikatest on teada, et Liivi Ordu ja Moskva suurvürstiriigi vahelise sõja (1501–1503) käigus põletati Põltsamaa linnus ja alev 1502. aastal Vene vägede poolt maha. Sellele on osutanud Balthasar Russow oma "Liivimaa kroonikas".

Vene-Liivi sõja algetapi 1558. aastal võtsid Moskva väed Pavel Petrovitš Zabolotski juhitimisel Põltsamaa oma kontrolli alla 1558. aasta oktoobris ja andsid selle 1571. aastal üle hertsog Magnusele.

Liivimaa kuningriigi pealinn[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Liivimaa kuningriik

Liivi sõja ajal, 1570. aastal, kuulutas Vene tsaar Ivan Julm Holsteini hertsogi Magnuse – Taani kuninga Frederik II noorema venna ning Saare-Lääne piiskopi – Liivimaa kuningaks. Kuningas Magnuse residentsiks sai Põltsamaa kindlus ning tema sõjalaager paiknes lähimal künkal, mis kannab tänaseni Kuningamäe nime.[10] 1572. aasta sügisel piirasid linna kaks korda Rootsi väed, kuid tulemusteta. 1574. aasta suvel rüüstasid Põltsamaad Rootsi teenistuses olevad liivimaalaste salgad. 1578. aasta veebruaris anti linn hertsog Magnuse alluvuses oleva Liivi garnisoni poolt üle rootslastele. 1578. aasta suvel, pärast nädalat kestnud piiramist, võtsid linna üle taas vürst Ivan Jurievitš Golitsõni juhitud Vene väed.

1582. aastal sõlmitud Jam-Zapolski vaherahuga andis Moskva tsaaririik Põltsamaa üle Rzeczpospolitale. Poola ajal (1582–1621) oli Põltsamaa staarostkonna keskuseks.

Põhjasõja ajal, 1703. aastal purustasid venelased asula uuesti.

18. sajandi õitseng[muuda | redigeeri lähteteksti]

18. sajandi teisel poolel elas Põltsamaa üle silmapaistva majandusliku ja kultuurilise õitsengu. Seotud on see peasjalikult Vana-Põltsamaa mõisa valdaja Woldemar Johann von Lauw'ga, kes rajas siia hulgaliselt tööstusettevõtteid. 1760–1780 asutati Põltsamaale või selle ümbrusesse Laashoone klaasivabrik, Kamari vasekoda ja peeglivabrik, portselanimanufaktuur jms. Lauw kutsel Põltsamaale asunud arst Peter Ernst Wilde rajas Kuningamäele Põltsamaa mõisameiereisse 1766. aastal trükikoja ning andis siin välja esimest eestikeelset ajakirja "Lühhike Öppetus". Pastorina teenis Põltsamaa kirikus neil aastail August Wilhelm Hupel, kes pälvis tuntust ka koduloouurijana ja literaadina.

Kuni 1917. aastani kandis linn saksakeelset nime Oberpahlen ('Paala jõest ülalpool'). Varem on ka kasutatud venekeelseid nimesi Оберпален, Верпель, Полчев, Воробьин-город.

1925. aastal otsustas elanike koosolek muuta Põltsamaa alevi Paala linnaks[11]. 1926. aastal sai Põltsamaa linnaõigused.

Ettevõtlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põltsamaa ettevõtluses on esindatud ligi 30 tegevusharu. Ülekaalukalt kõige rohkem on kaubandusega tegelevaid äriühinguid. Enamasti on nende puhul tegemist väikeettevõtetega.

Suurimad Põltsamaa ettevõtted on:

Osa ettevõtetest on koondunud 1992. aastal loodud Põltsamaa Ettevõtjate Liitu, mille president on Andres Vään.

Hariduselu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed ülestähendused Põltsamaal tegutsenud koolidest pärinevad 17. sajandist. 1638–1806 jagas siin koolitarkust Põltsamaa saksa kool, kus õppisid vaid saksa lapsed. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, usuõpetust ja ladina keelt. Lisaks sai veel õppida geograafiat, ajalugu ja looduslugu.

Eestikeelset kooliharidust pakkus esimeste hulgas 17. sajandi lõpul asutatud Põltsamaa köstrikool. Näiteks 1687/88 õppis koolis 22 last. Põhjasõja ajal lõpetas kool tegevuse. Uuesti avati köstrikool 1737. aastal. 1784/85 õppis seal 25 õpilast.

1805. aastal avati Põltsamaal elementaarkool, mis töötas 1889. aastani. Õpetus toimus koolis saksa keeles. Rahvas nimetas kooli selle kauaaegse juhataja nime järgi Kapi kooliks. Elementaarkoolis õppis ka Karl August Hermann.

1835. aastal asutati Põltsamaa kihelkonnakool, mis tegutses esimesed viis aastat Võhma külas, hiljem aga kolis Põltsamaale. Kihelkonnakoolis õpetati emakeelt, saksa ja vene keelt, ilu- ja õigekirja, rehkendamist, usuõpetust, maateadust, ajalugu, joonistamist ja laulmist.

Keskkool avati Põltsamaal 17. detsembril 1917. Esimesed seitse aastat kandis see nimetust Põltsamaa Reaalgümnaasium. Kool tegutses alguses Pajusi mnt 1 koolimajas. 1921. aastal kolis see aga riigistatud Uue-Põltsamaa mõisahoonesse. 1967. aastal valmis koolimaja aadressil Veski tn 5.

Lasteaiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põltsamaa kesklinnas paikneb Lasteaed Mari, mis valmis 19. märtsil 1973. Esialgu kandis asutus nime Põltsamaa Lastepäevakodu nr 3. 1991. aastal nimetati lasteaed ümber Lastepäevakoduks nr 2. 1992. aastal otsustas linnavalitsus lasteaia sulgeda. Protestiks selle vastu korraldas lasteaia tollane direktor Aide Kirs koostöös lastevanematega linnavalitsuse ees piketi. Sündmus leidis kajastamist ka üleriigilises meedias. Piketi tulemusena otsustas linn lasteaia sulgemisest loobuda. [12] 1. juulist 1999 kannab lasteaed nime Lasteaed Mari. Lasteaias on 6 rühma, rühmade nimed on Maasikmari, Kirsimari, Kibuvitsamari, Pohlamari, Vaarikmari ning Pihlamari. Lasteaia sümboliks on maasikas.[13]

Linna ääres, Lembitu tänaval asub lasteaed "Tõruke", mis avas uksed 9. detsembril 1983. Lasteaed rajati Lillevere, Lustivere ja Pajusi kolhoosi, Adavere ja Sakala sovhoosi, Põltsamaa EPT, Tarbijate Kooperatiivi, KEKi ja Põltsamaa Põllumajanduskombinaadi koostööna. Lasteaed alustas tegevust majanditevahelise ööpäevase lastepäevakoduna.[12] 10.jaanuaril 1984 kinnitati asutuse nimeks Põltsamaa Majanditevaheline Lastepäevakodu Tõruke ning sama aasta sügiseks töötas maja 11-rühmalise lastepäevakoduna, kus oli kuus ööpäevast ja viis päevast rühma kokku 219 lapse ja 72 töötajaga. 13. oktoobrist 1997 kuulub Põltsamaa linna omandisse.[14]

Muusikakool[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põltsamaa Muusikakool alustas tegevust 1959. aastal. Esimesel aastal alustas õpinguid 50 last, keda õpetas viis õpetajat. Kooli lõputunnistuse nr 1 sai hilisem Eesti Muusikaakadeemia professor ja puhkpillikateedri juhataja Hannes Altrov. 1994. aastast korraldab Põltsamaa Muusikakool igal suvel rahvusvahelisi suvekoole.[12]

Kunstikool[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põltsamaa Kunstikool alustas tegevust 2000. aastal, esimene lend lõpetas 2004. aastal. Kool tegutseb Põltsamaa lossikompleksis konvendihoone keldris. Siin on läbi aegade õpetatud joonistamist, maali, kompositsiooni, keraamikat, siidimaali, portselanmaali, vitraaži, nahkehistööd ja erinevaid graafikatehnikaid. [12]

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põltsamaa linnus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põltsamaa linnuse ehitamist alustati juba 1272. aastal, nelinurkse ringmüüri kuju on säilinud 14. sajandist. Hertsog Magnus valitses siit aastatel 1570–1578 Liivimaa kuningriiki. 1770ndatel rajas Woldemar Johann von Lauw siia rokokoostiilis lossi.

1941. aastal hävinud unikaalse lossi varemeid pole tänaseni suudetud täielikult konserveerida. Lossihoovis asuvad:

Lossihoov on mitmete vabaõhuürituste toimumispaigaks.

Põltsamaa EELK Niguliste kirik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põltsamaa Niguliste kiriku altarimaal "Naised haua juures".
Foto: Ave Maria Mõistlik, mai 2006

Aastatel 1633–1634 valmis luteri kirikuhoone, kindlust ja suurtükitorni ühendavate müüride vahel. 1870. aastatel valmistatud altar on pööratava altarimaaliga: enamjagu kirikuaastast näeb kogudus Julie Hagen-Schwarzi maali "Kristus ristil", Ülestõusmispühadest Taevaminemispühani saab imetleda Kaavelt pärit eesti soost kunstniku Woldemar Friedrich Krügeri maali "Naised haua juures".

Teise maailmasõja ajal sai kirik ja loss kahjustusi, samuti hävitati 1944. aastal Põltsamaa Suur sild[15].

Sõpruse park[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõpruse park on noorim Põltsamaa parkidest. Esimene puu istutati 8. mail 1973. aastal. Praegu on pargis enamasti Luua metsanduskoolist toodud puid üle 6000. Parki on istutanud puid nimekad Eesti ja välismaa ühiskonna-, kultuuri- ja sporditegelased. Sinna on paigaldatud mitmeid kauneid graniitskulptuure, kündva Kalevipoja kuju ja monumentaalskulptuur “Tee Olümposele”, mille sammastele on graveeritud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Pargi rajajaks oli Ants Paju.

Põltsamaa Roosiaed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põltsamaa Roosiaia rajajateks on lillekasvatusagronoomid Küllike Joost ja Rein Joost. Rosaarium rajati Martin Lillevere nimelise kolhoosi õunaaia maa-alale. Istutustöödega alustati 27. juunil 1996 ja rosaariumi pidulik avamine toimus 11. juunil 1998.

Täna kasvab roosiaias ca 5000 roosipõõsast ligi 1000 erinevast sordist. Põltsamaa Roosiaed on oma kollektsiooni suuruse poolest Baltikumis suurim ja kuulub Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka.[16]

Muud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ausammas Karl August Hermannile – mälestusmärk püstitati 1935. aastal. Selle autoriks on Alfred Zolk-Leius.
  • Uue-Põltsamaa mõisahoone – mõisa omanikuks oli 18. sajandi teisel poolel von Lilienfeldt. 1920ndate alguses kolis mõisa ruumidesse kool. 2000ndatel müüs Põltsamaa linn mõisahoone eraomanikule.
  • Vabadussõja ausammas – paikneb Veski ja Aia tänava vahel. Sammas avati pidulikult 17. augustil 1924 kohaliku isamaalase ja kultuuritegelase Karl Vervolti eestvedamisel. Hävitati 1940. aastal. Põltsamaa Muinsuskaitse Selts taastas samba 1989. aastal.
  • Saunasaar – Põltsamaa lossikompleksi lähedal paiknev saar, kus täna asub kohaliku jahimeeste seltsi majake. Legendi järgi olevat saarel asunud kunagi saun, kus olevat vihelnud ja end jõevees karastanud Venemaa keisrinna Katariina II.
  • Represseeritute mälestusmärk – asub Kesk tänaval Kiisamauru kaldal. Kahel korral aastas toimuvad mälestuskivi juures leinaseisakud meenutamaks Põltsamaalt ja selle ümbruskonnast Siberisse küüditatuid.
  • Roosisaar – Põltsamaa kesklinnas paiknev saar, mis kujundati 2001. aastal roosisaareks. Saarele on istutatud 2000 roosiistikut, ehitatud lehtla, rajatud kõnniteed ja paigaldatud valgustus [17]. Enne II maailmasõda oli saar linna keskuseks, siin paiknes hulganisti ettevõtteid ning saart nimetati Kaubasaareks.

Põltsamaaga seotud tuntud isikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Aleksei Bobrinski (22. aprill 1762 – 2. juuli 1813) Katariina II ja krahv Grigori Orlovi vallaspoeg, kindralmajor, aastast 1796 krahv. Vana-Põltsamaa mõisa omanik.
  • Anna Haava (15. oktoober 1864 – 13.03.1957) eesti luuletaja ja tõlkija. Elas Põltsamaal ja selle lähistel 1944. a lahingute ajal. Hiljem viibis ta Põltsamaal tuttavate juures ning oli Põltsamaa haiglas ravil. Tänutäheks hoolitsuse eest kirjutas ta luuletuse „Põltsamaa haiglas”.
  • Ants Paju (10. september 1944 – 28. juuni 2011) Eesti ajakirjanik ja poliitik. Põltsamaa linna aukodanik. Sõpruse pargi rajaja.
  • August Wilhelm Hupel (25. veebruar 1737 – 18. jaanuar 1819) Põltsamaa pastor aastatel 1764–1804, kodu-uurija ja literaat. Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus (tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde).
  • Eduard Bornhöhe (17. veebruar 1862 – 17. november 1923) oli eesti proosakirjanik. Töötas Põltsamaa kihelkonnakoolis mõnda aega abikoolmeistrina. Kirjutas siin oma tuntuima teose "Tasuja".
  • Henn-Kaarel Hellat (sündinud 5. aprillil 1932) on eesti proosakirjanik ja luuletaja. Elab Põltsamaal.
  • Hertsog Magnus (26. august 1540 – 28. märts 1583) oli Holsteini hertsogiriigi hertsog, Taani kuningriigi prints, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577. Tema valitsemisajal oli Põltsamaa mõnda aega Liivimaa kuningriigi keskuseks .
  • Jaan Roos (21. jaanuar 1888 – 5. juuli 1965) oli eesti kirjandusloolane, bibliofiil ja õpetaja. Tema tegevus ja elu oli tihedalt seotud Põltsamaaga.
  • Jacob Heinrich von Lilienfeldt (01. detsember 1716 – 12. juuli 1785) baltisaksa näitekirjanik, esseist, juhuluuletaja, Uue-Põltsamaa mõisa omanik. Ühiskonnakriitiline, sotsiaalseid reforme toetav ja propageeriv kirjanik. 1767. a avaldas poliitilise traktaadi „Neues Staats-Gebäude”, kus tuli esimesena välja ettepanekuga luua Euroopa riikide liit.
  • Janek Tombak (sündinud 22. juulil 1976) on eesti jalgrattasportlane. Alustas sporditeed Põltsamaal. Osales 2004. aastal Ateena olümpiamängudel maanteesõidu grupisõidus ja saavutas 61. koha.
  • Karl August Hermann (23. september 1851 – 11. jaanuar 1909) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Sündis ja alustas kooliteed Põltsamaa kandis.
  • Peter Ernst Wilde (1732–1785) oli baltisaksa arst ja literaat. Rajas Põltsamaa külje alla Kuningamäele esimese eratrükikoja Tsaari-Venemaal. Andis siin välja esimest eestikeelset ajakirja "Lühhike öppetus".
  • Tiit Pääsuke (sündinud 22. detsembril 1941) on eesti maalikunstnik. Sündis Põltsamaal. Teda on peetud üheks 1970. ja 1980. aastate Eesti maalikunsti juhtfiguuriks.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Statistikaameti koduleht
  2. 2,0 2,1 Põltsamaa linna üldplaneering 1998. PDF. Vaadatud 23.07.2012
  3. "Jalutuskäik kuningalinnas". poltsamaaturism.ee, Kasutatud 29.08.2010. (inglise)
  4. Need andmed on Põltsamaa kodulehelt; Statistikaameti andmete järgi 4642
  5. Põltsamaa koduleht
  6. Leimus, I. Araablaste hõbe Põltsamaal. Ilmunud kogumikus Põltsamaa Muuseumi toimetised. Põltsamaa lossi sees ja ümber. Vali Press, 2007
  7. Kuurme, Herbert. Pildikesi Põltsamaa ajaloost. Vali Press 2001
  8. Põltsamaa linnus ja loss (mõis). Portaal "Eesti mõisad". Vaadatud 23.07.2012
  9. Tvauri, Andres. Arheoloogilised leiud Põltsamaa linnusest. Ilmunud kogumikus Põltsamaa Muuseumi toimetised. Põltsamaa lossi sees ja ümber. Vali Press, 2007
  10. Põltsamaa ajalugu. Põltsamaa Muuseumi koduleht. Vaadatud 23.07.2012
  11. Kas alev või linn? Rahvaleht, 12. november 1925, nr. 105, lk. 2.
  12. 12,0 12,1 12,2 12,3 Põltsamaa linnast ja inimestest. Koostaja Merike Kask. Vali Press, 2006
  13. Lasteaed Mari arengukava 2012–2016 PDF. Vaadatud 23.07.2012
  14. Põltsamaa Lasteaed Tõruke ajalugu. Vaadatud 23.07.2012
  15. Suur sild meenutab proua Järveküljele tema perekonna lugu, Vooremaa.ee, 17.01.2009
  16. Põltsamaa Roosiaed. Vaadatud 22.07.2012
  17. Põltsamaa saab Roosisaare. Õhtuleht 31.08.2011. Vaadatud 23.07.2012

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]