Reykjavík

Allikas: Vikipeedia
Reykjavík

islandi Reykjavík

Pindala: 274,5 km²
Elanikke: 121 230 (2014)

Koordinaadid: 64° 8′ N, 21° 56′ Wkoordinaadid: 64° 8′ N, 21° 56′ W
Reykjavíki asend Islandil
Tjörnin, järv Reykjavíki kesklinnas.
Vaade Reykjavíki kesklinnale Hallgrími kiriku tornist

Reykjavík (varasem eestikeelne nimi Reikjavik) on Islandi pealinn, maailma põhjapoolseim pealinn. Reykjavík asub Edela-Islandil Atlandi ookeani kaldal, Esja vulkaani lähedal Faxaflói lahe lõunarannal.

Umbes 120 000 elanikuga Reykjavík on Islandi suurim linn, riigi majandus- ja valitsuskeskus. Kogu Reykjavíki piirkonnas elab üle 200 000 inimese.

Reykjavíki nimi tähendab ligikaudu "Suitsude lahte" ning arvatakse tulenevat ümbruskonnas levinud kuumaveeallikatest. Linna algne nimi oli Reykjarvík, kuid teine r kadus 1300. aasta paiku.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reykjavíki peetakse Islandi esimeseks püsiasulaks, mille rajas Ingólfur Arnarson juba 870. aasta paiku. 18. sajandini oli see siiski vaid mõnest talust koosnev küla. 1786. aastal anti 200 elanikuga asulale linnaõigused - see oli üks kuuest asulast, mis said Taani kuningalt eksklusiivse kauplemisõiguse. Järgnenud kümnendite jooksul kasvas Reykjavík jõudsalt, muutudes algul piirkonna ning hiljem riigi kaubanduse, rahvastiku ja valitsuse keskuseks. Kaubandusõigused kuulusid Taani alamatele 1880. aastani, mil luba vabakaubanduseks anti kõigile ja esile tõusid Islandi enda kaupmehed.

19. sajandil sai Reykjavíkist Islandi iseseisvusliikumise keskus. 1845. aastal taastati seal Islandi omavalitsusorgani Althingi tegevus, mille islandlased moodustasid esmakordselt 930. aastal. Ehkki Althing võis toona vaid Taani kuningale Islandi asjus nõu anda, tegi see sisuliselt Reykjavíkist Islandi pealinna. 1874 sai Island konstitutsiooni ning Althing piiratud seadusandlikud õigused. Täidesaatev võim jõudis Islandile 1904. aastal, mil Reykjavíkis loodi Islandi asjade ministri koht. 1. detsembril 1918 kuulutati Island iseseisvaks kuningriigiks, mida valitses Taani kuningas.

1920.-30. aastail oli Reykjavík Islandi kalalaevastiku kodusadam ning linna põhiline tööstusharu oli tursasoolamine. 1930. aastate majanduskriisil oli linnale raske mõju, tööpuudus tõusis järsult ning ametiühingute väljaastumised muutusid kohati vägivaldseks.

Teine maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast 9. aprilli 1940, mil Saksamaa okupeeris Teise maailmasõja käigus Taani, jäid sama aasta 10. mail Reykjavíki reidil ankrusse neli Briti sõjalaeva. Liitlased okupeerisid Islandi mõne tunniga, vastupanu ei osutatud. Takso- ja veoautojuhid aitasid isegi sõdureid vedada, kuna okupatsioonivägedel polnud algselt oma sõidukeid. Siiski ei andnud Islandi valitsus varem järele Briti korduvatele taotlustele okupatsiooniga nõustuda, viidates Islandi neutraalsuspoliitikale. Sõja jooksul ehitasid Briti ja Ameerika sõdurid Reykjavíki baase ning linnas oli sõdureid umbes sama palju kui kohalikke elanikke.

Linna arengule oli okupatsioonil positiivne mõju: tööpuudus kadus ning ehitustegevus intensiivistus. Britid rajasid Reykjavíki lennujaama, mis on tänini kasutuses siselendudel, ning ameeriklased 50 km kaugusele linnast Keflavíki lennujaama, millest kujunes Islandi peamine rahvusvaheline lennujaam.

1944. aastal kuulutati Island vabriigiks ja valitud president asendas kuninga. Presidendi asukohaks sai Reykjavík.

Ilmasõja järel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast sõda kiirenes Reykjavíki areng, algas ränne maalt linna. Suuresti põhjustasid selle agrotehnika areng, mis vähendas tööjõuvajadust põllumajanduses, ning rahvastikubuum paranenud elutingimuste tõttu. Linna elanikkond noorenes järsult ning külaõhustik asendus tänapäevase linnakeskkonnaga.

Linnast kujunes tähtis koht ka ülemaailmses mastaabis. 1972. aastal toimus Reykjavíkis male maailmameistrivõistluste tiitlimatš Bobby Fischeri ja Boris Spasski vahel. 1986. aastal kohtusid Reykjavíkis Ronald Reagan ja Mihhail Gorbatšov, kes saabus Reykjavíkki Georg Otsaga. 1990. aastatel muutsid linna palet taas finantsregulatsiooni lõdvendamine ja IT-buum: finants- ja IKT-sektor on nüüdseks olulised tööandjad. Reykjavíkist pärinevad ka mõned viimaste aastate muusikafenomenid nagu Björk ning ansamblid Múm ja Sigur Rós.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reykjavíki elanike arvu muutumine
1801 – 600 1860 – 1450 1901 – 6321
1910 – 11 449 1920 – 17 450 1930 – 28 052
1940 – 38 308 1950 – 55 980 1960 – 72 407
1970 – 81 693 1980 – 83 766 1985 – 89 868
1990 – 97 569 1995 – 104 258 2000 – 110 852
2004 – 113 022 2005 – 114 800 2007 - 117 721

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas asub kolm kõrgkooli: 1911. aastal asutatud Islandi Ülikool, 1998. aastal asutatud Reykjavíki Ülikool ja 1998. aastal asutatud Islandi Kunstiakadeemia.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuu Jaa Vee Mär Apr Mai Juu Juu Aug Sep Okt Nov Det Aasta
Temperatuur max 1 °C 2 °C 2 °C 5 °C 8 °C 11 °C 13 °C 12 °C 10 °C 6 °C 3 °C 2 °C 6 °C
Temperatuur min -2 °C -1 °C -1 °C 0 °C 3 °C 6 °C 8 °C 7 °C 5 °C 2 °C 0 °C -2 °C 2,1 °C
Sademed 89 mm 64 mm 62 mm 56 mm 42 mm 42 mm 50 mm 56 mm 67 mm 94 mm 78 mm 79 mm 779 mm

Halduslikud linnaosad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Halduslikud linnaosad

   Vesturbær
   Miðborg
   Hlíðar
   Háaleiti
   Laugardalur
   Grafarvogur
   Árbær
   Breiðholt
   Úlfarsfell

Kjalarnes

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]