Mõisaküla

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Mõisaküla linnast, teiste samanimeliste asulate kohta vaata lehekülge Mõisaküla (täpsustus)

Mõisaküla

Mõisaküla vapp
Mõisaküla vapp
Mõisaküla lipp
Mõisaküla lipp

Pindala: 2,2 km²
Elanikke: 806 (1.01.2014)[1]

EHAKi kood: 0490
Koordinaadid: 58° 5′ N, 25° 11′ Ekoordinaadid: 58° 5′ N, 25° 11′ E
Mõisaküla (Eesti)
Mõisaküla

Mõisaküla (läti keeles Meizakila) on linn Viljandi maakonnas, Läti piiri ääres. Linnaõigused sai 1. mail 1938.

Mõisaküla tekkis suuresti tänu raudteele. Kuna rongiliiklus on lakanud ja tööstust linnast suuresti kadunud, on Mõisaküla hakanud kahanema[2] ning on nüüdseks Eesti kõige väiksem linn (2012. a 1. jaanuaril 839 elanikku[3]). 2012. aasta augustis jõudsid ajakirjandusse teated siseministeeriumis valmivast seaduseelnõust, mille jõustumise korral võiks Mõisaküla-taoline alla 1000 elanikuga asula linna staatuse sootuks kaotada.[4]

Linnas on 32 tänavat, mille kogupikkus on 15,5 km. Mõisakülas on 401 elamut.

Mõisakülas tegutseb spordiklubi Ülo.[5]

Linnas asuvad Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirik ja Mõisaküla Püha Vaimu kirik.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõisaküla kõrgem algkool.

Mõisaküla sai aleviõigused 1920. aastal, 1937. aastal nimetas Mõisaküla alevivolikogu Mõisaküla tulevaseks Abja linnaks, milline nimemuutus oleks kehtima hakanud linnaks saamise järel. Abja vallavalitsus avaldas selle otsuse vastu protesti.

Linnaks saamise järel nõudis Siseministeerium linna nime muutmist, kuna linna nimi ei saavat olla küla. Linnakodanikud panid ette 101 uut nime, sealhulgas Piiri, Raja, Soodla, Sooniste, Rajasoo, Luhaste, Porilombi, Raudsoo, Linda, Pori, Paliste (linnavanema Paalitsa järgi), Okasmäe (endise linna maade omaniku Stackelbergi järgi), Kureste (endise alevivanema Kure järgi), Abjaraja (Abja+Rajangu), Ümera, Säde, Haliste jne. Akadeemilise Emakeele Seltsi arvates oleks linna nimi tulnud jätta muutmata[6]. 1940. aastaks ei jõutud siiski linna ümber nimetada.

4. augustil 1941, kohe pärast nõukogude võimu väljakihutamist, anti Mõisakülas välja haruldased nn Mõisaküla margid: 7 erinevat NSV Liidu postmarki templiga "Vaba Eesti".

Teise maailmasõja ajal Saksa vägede taganemisel 23. septembril 1944 hävitati Mõisaküla Raudteetehased täielikult ja maha põles linnas ka 70 maja.

Esimene kitsarööpmeline reisirong oli Mõisakülas 5. oktoobril 1896. Kitsarööpmelise raudtee ajastu lõppes 15. mail 1975, kui Mõisakülast lahkus viimane üldkasutatav kitsarööpmeline reisirong. Uuesti jõudis raudtee Mõisakülla suvel 1981, kui algas otseühendus laiarööpmelist raudteed pidi Riia ja Tallinnaga. Üheaegselt saabusid 17. juulil 1981 Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-616 Tallinnast ja DR1A-189 Riiast.

Mõisaküla raudteevagun.

Viimane Tallinn-Riia diiselrong läbi Mõisaküla oli 20. veebruaril 1992, viimane Pärnust edasi Mõisaküla poole liikunud reisirong aga 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid veel aastani 2000. 2008. aasta alguses alustati raudtee demonteerimist lõigul Pärnu-Mõisaküla. Et raudtee unustuste hõlma ei vajuks, kinkis Edelaraudtee Mõisakülale reisivaguni, mis jäi alles koos paarisaja meetrise raudteejupiga endises jaamas.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nn Mõisaküla mark.
Rahvastiku muutumine
Aasta Rahvaarv
1938 2421
2000 1169
2001 1149
2002 1135
2003 1120
2004 1102
2005 1091
2006 1073
2007 1051
2008 1040
2009 967
2010 958
2011 880
2012 839
Mõisaküla linnavalitsuse hoone.

Linnapead[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõisaküla linnapead on olnud Arno Torn (1993–1996), Arvids Tisler (1996–2002), Aule Kikas (2002–2005) ja Valdiku Pilt (2005). Alates 2005. aastast on linnapeaks Ervin Tamberg.[7]

Silmapaistvaid isikuid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Mõisaküla tulevik tume. Vaba Maa, 10. veebruar 1936, nr. 33, lk. 8.
  • Mõisaküla linnale otsitakse nime. Uus Eesti, 26. september 1938, nr. 264, lk. 7.
  • Kogu linna rahvas linnale nime otsima. Uus Eesti, 29. september 1938, nr. 267, lk. 2.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]