Vikipeedia:Viitamine

See artikkel räägib allikatele viitamisest Vikipeedias, Vikipeediale viitamise kohta vaata Vikipeedia:Lugejate KKK#Kuidas ma saan Vikipeediaartiklile viidata?.

---

Viitamine on teadusteksti üks norme. Viitamise nõue kehtib ka Vikipeedia puhul, kus tuleb üldiselt kinnitada allikaviitega informatsiooni, mis ei ole üldtuntud või iseenesestmõistetav.

Autoriõiguse seaduses on sätestatud, millistel alustel on lubatud teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel ja informatsioonilistel eesmärkidel: "Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: 1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust; 2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;" (Autoriõiguse seadus, § 19)

Kui kellelegi tundub, et seaduses sätestatud motiveeritud maht on ületatud, võib ta artikli varustada malliga Mahakirjutatud.

Vikipeedia viitamise reeglid

Vikipeedias tuleb viidata

• Originaalsetele uurimistulemustele. Näiteks tuleb viidata kitsalt erialases teadusajakirjas või muus piiratud tiraažiga teadusväljaandes avaldatud teadustekstist pärinevale informatsioonile. Viidet vajaks näiteks väide, et "suitsetajad surevad nooremas eas kui mittesuitsetajad" või "naistel on rohkem seedehäireid kui meestel".

• Arvamustele. Näiteks "Artis Pabriksi arvates võib Vene kapitali liigne sissevool kujutada ohtu riigi julgeolekule".

• Artis Pabriks: "Vene raha sissevool ohustab julgeolekut" Postimees, 24. juuli 2007.

Sellise tulemuse saab nii: <ref>Artis Pabriks: [http://www.postimees.ee/240707/esileht/valisuudised/273807.php "Vene raha sissevool ohustab julgeolekut"] Postimees, 24. juuli 2007.</ref>

• Tsitaatidele. Näiteks:

„

Impressioon – ma olin selles kindel. Ma just ütlesin endale: et see avaldas mulle muljet, pidi selles olema mingi mulje (...) ja milline vabadus, milline töötluse kergus! Embrüonaalses seisundis tapeet on lõpetatum kui see meremaal.

“

Louis Leroy Le Charivari, 25. aprill 1874

Sellise tulemuse saab nii: {{Tsitaat2|''Impressioon – ma olin selles kindel. Ma just ütlesin endale: et see avaldas mulle muljet, pidi selles olema mingi mulje (...) ja milline vabadus, milline töötluse kergus! Embrüonaalses seisundis tapeet on lõpetatum kui see meremaal.''|[[Louis Leroy]]<br>''[[Le Charivari]]'', 25. aprill 1874}}

Eestikeelses Vikipeedias on ka mallid Tsitaat ja Tsitaat3.

Vikipeedias ei viidata

Üldistele teadmistele, mis on pärit näiteks põhikooli- või madalama taseme õpikutest.

Näiteks ei vaja eraldi viidet väide iseenesestmõistetav info, et "inimene on elusolend" ning üldteada faktid, et "Maa tiirleb ümber Päikese" või "Eesti Vabariik loodi 1918. aastal".

Kui artikli kirjutamisel kasutakse muukeelsete Vikipeediate artikleid, pole vaja nendele viidata, vaid tuleb lisada viited, mis on nendes muukeelsetes artiklites.

Viitamise tehnika

Viidete loomiseks saab kasutada järgmist viisi:

1. Pane <ref> ... </ref> (võimalik lisada redigeerimiskasti alt) artiklis sinna kohta, kuhu soovid viidet tekitada. Viite tekst (allikas) kirjuta kolme punkti asemele (näiteks: Oskar Luts. Kevade, Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, 1943.).
2. Kui esimeses alapunktis kirjeldatu on tehtud, siis tuleb lisada artikli tekstiosa lõppu alapealkiri "Viited" (või "Kasutatud kirjandus") ja sinna alla {{viited}} (varem <references/>). Viide tekitatakse sellesse kohta automaatselt.

Võrguväljaannetele ja -lehekülgedele viitamisel võib kasutada ka malli Netiviide (<ref> {{netiviide | URL = | Pealkiri = | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = }} </ref>), aga mallide kasutamine on õigustatud ainult väga pikkade viidete puhul või juhul, kui viidete sisu on koondatud alajaotusesse "Viited".

Tsitaadid pannakse jutumärkidesse. Kui tsitaat on pikem (näiteks ~3 rida) või tahetakse seda rõhutada, on mõistlik see muust tekstist eraldada, kasutades malli ({{tsitaat|tsitaadi tekst|allikas}}, kus "tsitaadi tekst" tuleb asendada tsiteeritava tekstiga ja "allikas" allika kirjeldusega; allika kirjelduses võib kasutada ka <ref>-märgendit.)

Korduvad viited

Korduvate viidete korral ehk juhul, kui ühele allikale viidatakse ühes artiklis mitu korda, saab kasutada järgmist viitamisviisi:

1. Esimene viide: <ref name="Luts"> ... </ref>, kus kolme punkti asemele saab kirjutada allika info. "Luts" on suvaline märksõna, mis tähistab just seda viidet. Mõistlik on kasutada näiteks autori nime vms.
2. Sama allikat uuesti kasutades <ref name="Luts" />.

Viited tekitatakse artikli lõppu kohale, kus on {{viited}} (või <references/>) .

Viite elemendid

Viites peaksid olema järgmised elemendid:

• Autori(te) nimi (nimed)
• Artikli, raamatu või muu allika avaldamise aasta
• Artikli või raamatu pealkiri
• Perioodilise väljaande puhul selle pealkiri
• Raamatu puhul väljaandmiskoht ja kirjastus
• Paberväljaande korral lehekülje või lehekülgede numbrid, kust informatsioon pärineb
• online-väljaande korral märge, millisel aadressil ja millisel kuupäeval on informatsioon olnud kättesaadav.

Erilaadse materjali ((dokumentaal)filmid, arhiivimaterjalid vms) puhul on tihti vajalik esitada pisut muusugust informatsiooni.

Viitamise stiil

Viite täpne vormistus on kokkuleppe küsimus, tähtis on, et eelpoolmainitud informatsioon (elemendid) oleks olemas. Erinevad erialad ja valdkonnad kasutavad erinevat viite vormistust, mida võiks ka nende valdkondade artiklites järgida.

Tuleks jälgida, et kõik viited ühes artiklis oleks ühes stiilis.

Viga artiklis

Kui artikli lõpus on tekst "Viitamistõrge: <ref>-märgendid on olemas, aga <references/>-märgend puudub.", siis tähendab see seda, et puudub alajaotus "Viited". Selle alajaotuse saab luua, lisades artikli lõpuossa, kuid kategooriatest ettepoole sellised kaks rida:

== Viited ==
{{viited}}