Tartu

See artikkel on Eesti linnast; Prantsusmaa kapteni kohta loe artiklist Jean-François Tartu. Teiste tähenduste kohta vaata täpsustuslehti Tartu (täpsustus), Dorpat (täpsustus) ja Jurjev (täpsustus).

---

Tartu

eesti Tartu

lõunaeesti Tarto

Tartu vapp

Tartu lipp

Pindala: 38,98 km²

Elanikke: 98 480 (2013)

Koordinaadid: 58° 23′ N, 26° 43′ E

Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on Eesti suuruselt teine linn, Lõuna-Eesti suurim keskus ning Tartu maakonna halduskeskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus: Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim teater Vanemuine.

Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030. Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Tartu vanalinn on muinsuskaitseala.

Tähtsamatest riigiasutustest tegutsevad Tartus Riigikohus, Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Vangla, Ravimiamet ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

Tartu Raekoja platsil paikneb linna keskpunkt, selle tähise koordinaadid on 58° 22′ 49″ N, 26° 43′ 21″ E.

Geograafia

Tartut läbib üks Eesti suuremaid jõgesid – Emajõgi.

Tartu linn asub Suur-Emajõe mõlemal kaldal, ainsas kohas selle jõe ääres, kus ürgoru neemikud ulatuvad jõe lähedale ja Kalmistu paljandil paljandub Devoni liivakivi. Kesklinnas asub looduslik kõrgendik Toomemägi, mille ümber on kujunenud alates linna loomisest Tartu linnasüda. Jõeoru nõlvad välja arvatud, on Tartu ümbruse maastik pigem tasane, künklikud Lõuna-Eesti maastikud jäävad lõuna poole.

Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad – kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde. Kaugemale jäävad 20. sajandil arenenud nooremad linnaosad. Tartu ilme kujundab suuresti Emajõgi, mis jagab linna kaheks. Jõe paremkaldal asuvad kesklinnast ülesvoolu Supilinn, allavoolu Karlova ja Ropka tööstusrajoon, üles ürgoru nõlvadele Tähtvere, Vaksali, Ropka ning edasi 19. sajandil linnast välja ehitatud raudtee tagused linnaosad Veeriku, Maarjamõisa, Tammelinn, Ränilinn ja Variku. Vasakkaldal on jõe ääres Ülejõe, Annelinn ja Ihaste, orunõlvadel Raadi-Kruusamäe ja Jaamamõisa. Mõningal määral on linna arengut piki jõge piiranud soised luhad, kuid nüüdseks on Tartu laienenud igas suunas kunagiste mõisate aladele, mis on andnud ka nimed mitmele linnaosale.

Emajõe tõttu on Tartu jaoks ülimalt tähtsad sillad. Algselt oli neid ainult üks ning suur osa liiklusest toimus parvedega. Praeguseks on sildade arv Emajõel kasvanud kuueni, neist kaks on jalakäijate sillad.

Veekogud

Linnas on peale Emajõe teisigi veekogusid: Raadi järv, Jaamamõisa oja, ning rida tiike – Meltsi tiik (nüüd kadunud), Vanemuise tiik, Tamme Gümnaasiumi tiik, Supilinna tiik, Anne kanal, botaanikaaia tiik, jt. Ohtralt on väikseid tiike Ihastes.

Haljasalad

 Pikemalt artiklis Tartu kalmistud

 Pikemalt artiklis Tartu parkide loend

Kuna Tartu kesklinn on saanud sõdades suuri purustusi, asub taastamata jäänud kvartalites arvukalt parke. Seda peetakse suures osas Teise maailmasõja järgse linnaarhitekti Arnold Matteuse teeneks, kes tahtis hoida vabu alasid tulevase väärisarhitektuuri tarbeks, mitte lasta neid tema hinnangul kehval tasemel Nõukogude arhitektuuri täis ehitada.

Parkide rohkust on peetud nii Tartu plussiks kui ka miinuseks. Kunagise linnapea Roman Muguri suust on käibele läinud Tartu linnapea võrdlemine metsavahiga. Et jõekaldaid palistavate puude tõttu võib Tartu kesklinnast teha fotosid, kus maju peaaegu ei paistagi, on kasutatud ka etteheitena. Ent ehkki juba 1990. aastatest on ajakirjanduses korduvalt võetud sõna kesklinna parkide täisehitamise poolt (eelkõige puudutab see Keskparki, Pirogovi platsi ja endisel Holmi saarel asuvat parki), ei ole tänini Tartu parke ulatuslikult likvideeritud.

Vanemate parkide hulka kuulub Toomemägi, kuhu kujundas romantilise pargi 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause. Samas näeb mäepealne praeguseks välja hoopis teistsugune kui Krause aegadel, puud on suureks kasvanud ning varju jäänud alustaimestik on kidur. Seegi on tekitanud vaidlusi, mil määral ja kuidas peaks parki uuendama.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Tartu ajalugu

Tartu tekkis kohas, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, Emajõe. Arvatavasti 6.–8. sajandi paiku rajati Toomemäele linnus.

Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aastal, kui Jaroslav Tark Nestori kroonika andmetel "ründas tšuude, võitis nad, ning asutas Jurjevi linna". Nimi Jurjev tuleneb Jaroslav Targa ristinimest Juri.

Tartu vaade aastal 1553.

Tartu (Tarbatu) muinaslinnuse vallutamine ristisõdijate poolt 1224. aastal tähendas muistse vabadusvõitluse lõppu Mandri-Eestis. Mahapõletatud linnuse asemele püstitati kivist piiskopilinnus (praeguse tähetorni kohal) ning Tartust sai järgnevaks enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Siin asus neli kloostrit ja kaheksa kirikut.

Tartu esimene õitseaeg lõppes Liivi sõjaga. 1558–1582 kuulus linn ja piirkond vojevoodkonnana Moskva tsaaririigile (vene ajalookirjanduses kasutati sellel ajal Tartu kohta nimetust Jurjev ehk Liivimaa-Jurjev (Юрьев-Ливонский), seejärel 1583–1625 Poolale vaheajaga 1601–1603, mil linn kuulus Rootsile. 1625. aastal läks linn jällegi Rootsi kuningriigile. Sagedased sõjad purustasid enamuse endisest hiilgusest, lisaks küüditati 1571 kogu saksa soost elanikkond Venemaale.

Rootsi alluvuses alustas linnas 1632. aastal tegevust ülikool – Academia Gustaviana –, mis tegutses Tartus kuni 1699. aastani. Linna lähedale Ropka mõisa asutati Bengt Gottfried Forseliuse eestvõttel kooliõpetajaid ettevalmistav õpetajate seminar.

Põhjasõja käigus langes linn jälle Vene vägede kätte. Rootslaste tagasipöördumist kartes küüditati 1708. aastal linnakodanikud ning põletati linn täielikult maha. Maa oli sõjast kurnatud ja vaene, peamiselt puust linna laastasid korduvalt tulekahjud, 1775 hävis 2/3 linnast. Järgneva ülesehitustöö käigus kinkis keisrinna Katariina II Tartule kivisilla.

Tartu vaade aastal 1866. Esiplaanil Meltsiveski tiik.

1802. aastal avati Tartus Aleksander I käsul jällegi ülikool, mis tegutseb tänaseni. 19. sajandi esimesel poolel oli Tartu Ülikool kõige suurem ülikool kogu Vene riigis. Linn kasvas kiiresti ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. Sajandi teisel poolel oli siin oluline rahvusliku liikumise keskus. Anti välja ajalehte Postimees, tegutsesid Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilaste Selts ja Õpetatud Eesti Selts ning Vanemuine. Tartu sai raudteeühenduse 1876. aastal. 1893. aastal muudeti venestamise käigus linna nimi ametlikult Jurjeviks.

Tartu raekoda ja Raekoja plats 19. sajandi piltpostkaardil.

Esimene maailmasõda ja Vabadussõda möödusid Tartus suuremate purustusteta. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu ja 14. oktoobril 1920 Soome ja Nõukogude Venemaa vahel.

Sõdadevahelisel ajal laienes linn kiiresti, muuhulgas rajati Tähtvere linnaosa. Raadi mõisa rajati Eesti Rahva Muuseum. Linnas tegutsesid ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia ning Pallase kõrgem kunstikool.

Teises maailmasõjas sai Tartu rängalt kannatada. Hävisid 2/3 elamispinnast, Kivisild, Eesti Rahva Muuseumi ja Vanemuise hooned jpm. Nõukogude okupatsiooni ajal tasandati suurem osa kesklinna varemetest haljasaladeks. 1960. aastatel algas hoogne elamuehitus Annelinnas. 1960. aastal valmis Kaarsild ja 1980. aastal Sõpruse sild, mis ühendab Annelinna Karlovaga, rajati ülikooli uus füüsikahoone ning raamatukogu. Linnas paiknenud suure sõjaväelennuvälja tõttu oli Tartu kinnine linn: välismaalasi Tartusse ei lubatud.

Tartu Kivisild enne Teist maailmasõda.

Tartu Katseremonditehases valmistati veoauto GAZ raamile Eestis laialt levinud leivaautosid ja kolhoosibusse. Viimased legendaarsed mudelid olid tootmises veel enne Nõukogude aja lõppu. Eesti taasiseseisvumisel alustati tehase ruumides Scania kontserni all liinibusside tootmist. Esimese suurema partii tellis Tallinna Autobussikoondise AS. Lisaks Tallinnale valmistati suurem kogus ka Tartusse ning väiksemad kogused Kohtla-Järvele, Narva ja Pärnusse. Viimasena valmistati Tartus Scania linnalähiliinibusse Scania Omniline, mis Eestis sõidavad ringi GO Busi ja ATKO liinide all. 2007. aasta sügisest tehas likvideeriti ja tootmine lõpetati.

1980. aastate lõpust ja taasiseseisvumisest alates on hakatud sõjas purustatud kesklinna uuesti täis ehitama. Taastati sõjast saadik varemeis seisnud Jaani kirik. Riiklikest institutsioonidest toodi Tartusse Riigikohus ja 2002. aastal ka Haridus- ja Teadusministeerium.

Rahvastik

Tartu elanike arv ületas 100 000 piiri 1977. aastal ning on selle lähedal püsinud tänaseni. 1989. aastal elas Tartus 113 420 inimest. Aastal 2000 oli elanike arv 101 169. 2005. aastal langes arvestuslik elanike arv alla 100 000, kuigi loomulik iive linnas on positiivne. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2007 Tartu rahvaarv 101 965. Rahvastikuregistri andmeil oli 1. augustil 2007 Tartu linna oma elukohana registreerinud 101 250 inimest. Neist 80% olid eestlased, 16% venelased ja 4% teiste rahvuste esindajad. 2008. aasta 14. veebruari seisuga oli Tartus 98 701 registreeritud elanikku. 1. jaanuaril 2012 oli Tartus 95 074 registreeritud elanikku. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tartus 31. detsembri seisuga 97 600 alalist elanikku, neist 44 274 naised ja 53 326 mehed. Eestlasi oli 79 700 ehk 81,7 %.

Elanike arv

Tartu elanike arv 1990–2009.

1825	1833	1840	1847	1856	1863	1867	1881	1897
8450	10020	12203	12185	12914	14386	21014	29974	42308
1922	1934	1939	1959	1970	1979	1989	2000	2010
50342	58876	60281	74263	90459	104518	113977	98695	103284

Rahvastik rahvuse järgi

Rahvus	1867		1881		1897		1922		1934
	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
Kokku	21014	100	29974	100	42308	100	50342	100	58876	100
eestlased	9720	46,3	16526	55,4	29039	68,6	42459	84,5	51559	87,6
sakslased	8907	42,4	10486	35,2	7020	16,6	3210	6,4	2706	4,6
venelased	1866	8,9	1818	6,1	3689	8,7	2570	5,1	2640	4,5
muud	521	2,5	1144	3,8	2560	6,1	2103	4,2	1971	3,3

Rahvus	1970		1979		1989		2000		2010
	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
Kokku	90459	100	104381	100	113420	100	101169	100	103284	100
eestlased	68129	75,3	77597	74,3	82031	72,3	80397	79,5	83185	80,5
venelased	18009	19,9	21530	20,6	24604	21,7	16245	16,1	15966	15,5
ukrainlased	1277	1,4	1685	1,6	6785	6,0	1239	1,2	1205	1,2
soomlased	1220	1,4	1271	1,2			1073	1,1	1072	1,0
valgevenelased	551	0,6	749	0,7			490	0,5	484	0,5
muud	1273	1,4	1549	1,5			1725	1,7	1372	1,3

Haldus

Tartu omavalitsusorganid on Tartu Linnavolikogu kui esinduskogu ja Tartu Linnavalitsus kui volikogu moodustatud täitevorgan. Tartu linna valitsemise üldpõhimõtted, valitsemisalaga seotud mõisted ja ametiasutuste tegutsemise kord on kajastatud Tartu linna põhimääruses.

Linnapead

 Pikemalt artiklis Tartu linnapea

Kesk- ja varauusajal juhtis Tartut raad. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai August von Kymmel (1787–1788). 1797–1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea Carl Victor Kupffer (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli Heinrich Luht (1917). Nõukogude ajal täitsid linnapea funktsiooni Tartu linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimehed, kes praktikas aga olid mitte sõltumatud omavalitsusjuhid, vaid allusid linna parteikomiteele. Eesti taasiseseisvumise järel sai esimeseks Tartu linnapeaks 21. novembril 1991 Ants Veetõusme.

Taasiseseisvumise järgsed Tartu linnapead

• 21. november 1991 – 11. november 1993 Ants Veetõusme (asus volikogu esimeheks)
• 11. november 1993 – 31. oktoober 1996 Väino Kull (asus volikogu esimeheks)
• 31. oktoober 1996 – 3. aprill 1997 Tõnis Lukas (avaldati umbusaldust)
• 24. aprill 1997 – 10. september 1998 Roman Mugur (astus tagasi)
• 10. september 1998 – 23. september 2004 Andrus Ansip (asus majandusministriks)
• 23. september 2004 – 26. aprill 2007 Laine Jänes (asus kultuuriministriks)
• alates 26. aprillist 2007 Urmas Kruuse

Linnaosad

 Pikemalt artiklis Tartu linnaosad

Tartul ei ole halduslikke linnaosasid (erinevalt Tallinnast). Vanima asustusega on kesklinn, Ülejõe ja Supilinn. Nii elanike arvult kui ka pindalalt suurim on Annelinn.

Allolev tabel võimaldab sorteerimist, nii et linnaosasid saab järjestada nii elanike arvu kui pindala järgi. Andmed pärinevad 2001. ja 2006. aastast. 2012. aasta rahvastikuandmed pärinevad Rahvastikuregistrist aasta alguse seisuga.

Kesklinn

Annelinn

Karlova

Ihaste

Ropka
tööstusrajoon

Jaamamõisa

Raadi-
Kruusamäe

Ülejõe

Supilinn

Tähtvere

Ropka

Veeriku

Variku

Tammelinn

Ränilinn

Maarja-
Mõisa

Vaksali

Linnaosa	Pindala (ha)	Elanike arv 2001	Elanike arv 2006	Elanike arv 2012
Annelinn	541	30000	28200	27480
Ihaste	424	1000	1800	2322
Jaamamõisa	149	3000	3000	3202
Karlova	230	9500	9000	9073
Kesklinn	180	7500	6700	6575
Maarjamõisa	113	800	500	377
Raadi-Kruusamäe	283	5000	4800	4626
Ropka	146	5500	5300	5120
Ropka tööstusrajoon	354	2700	2700	2511
Ränilinn	122	2500	1800	1732
Supilinn	48	2100	1800	1790
Tammelinn	311	8000	8100	8195
Tähtvere	250	4500	3500	3023
Vaksali	75	2900	3100	3206
Variku	77	2000	1900	1840
Veeriku	281	5500	5300	5561
Ülejõe	302	8200	7700	7876
Elukoht linna täpsusega			2900	4013

Haridus

Lasteaiad ja -sõimed

• Kesklinna lastekeskus
• Annike
• Helika
• Hellik
• Kannike
• Karoliine
• Kelluke
• Kivike
• Klaabu
• Krõll
• Lotte
• Meelespea
• Midrimaa
• Mõmmik
• Nukitsamees
• Piilupesa
• Ploomike
• Poku
• Päkapikk
• Pääsupesa
• Ristikhein
• Rukkilill
• Sass
• Sipsik
• Sirel
• Triinu ja Taavi
• Tõruke
• Tähtvere
• Mesipuu
• Maarjamõisa lasteaed

• Maarja kooli juures tegutsevad lasteaiarühmad

Põhi- ja keskkoolid

• Emajõe kool
• Tartu Herbert Masingu Kool
• Tartu Kesklinna Kool
• Tartu Hiie Kool
• Tartu Maarja Kool
• Tartu Kroonuaia Kool
• Veeriku kool
• Hugo Treffneri Gümnaasium
• Miina Härma Gümnaasium
• Tartu Jaan Poska Gümnaasium
• Tartu Annelinna Gümnaasium
• Tartu Descartes'i Lütseum
• Tartu Forseliuse Gümnaasium
• Tartu Karlova Gümnaasium
• Tartu Kivilinna Gümnaasium
• Kommertsgümnaasium
• Tartu Kunstigümnaasium
• Tartu Mart Reiniku Kool
• Tartu Raatuse Gümnaasium
• Tartu Tamme Gümnaasium
• Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
• Tartu Vene Lütseum

Erakoolid

• Tartu Erakool
• Tartu Kristlik Põhikool
• Tartu Katoliku Hariduskeskus
• Tartu Waldorfgümnaasium
• Rahvusvaheline kool

Kutsekoolid

• Tartu Kutsehariduskeskus
• Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool
• Tartu Kunstikool
• Eesti Mereakadeemia Merekooli Tartu osakond
• Iluravi Rahvusvaheline Erakool

Kõrgkoolid

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Riia tänaval.

• Tartu Ülikool
• Eesti Maaülikool
• Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tartu filiaal
• Eesti Lennuakadeemia
• Tartu Kõrgem Kunstikool
• EKBL Kõrgem Usuteaduslik Seminar
• Tartu Teoloogia Akadeemia
• Tartu Tervishoiu Kõrgkool
• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
• Balti Kaitsekolledž
• Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž
• Mainori Kõrgkooli Tartu õppekeskus

Majandus

A. Le Coq on üks Tartu suuremaid tööstusettevõtteid.

Tähtis majandusharu on tööstus. Enam kui 20 töötajaga Tartu töötleva tööstuse ettevõtete (üle) toodangu müük oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot.

Traditsiooniliselt on tähtsaim toiduaine- ja joogitööstus (osa toodangust umbes 1/3). Suurimad ettevõtted on A. Le Coq (jookide müük 76 miljonit eurot), veski Tartu Mill, konservitehas Salvest ning endine Pere leivatehas.

Metalli-, masina- ja aparaaditööstus osa toodangust on ligi 1/3. Suurim on aparaaditehas Hanza Mechanics müügituluga 49 miljonit eurot.

Puidutööstuse osa toodangust on ca 1/9 ning peaaegu sama osakaal toodangu müügist on trükitööstusel. Suuremad ettevõtted on Kodumaja tehased ning trükikoda Kroonpress.

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

 Pikemalt artiklis Tartu tervishoiukorraldus

 Pikemalt artiklis Tartu sotsiaalhoolekanne

Tartu on Eesti meditsiini süda: Eestis koolitatakse arste vaid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Tulevaste arstide praktikabaasiks on Tartu Ülikooli Kliinikum ja selle allasutused. Seetõttu on Tartu tervishoid mitme teise piirkonnaga võrreldes paremini varustatud nii personali kui ka tehnikaga.

Tervishoiualast tööd Tartus korraldab Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv tervishoiuosakond. 2013. aasta alguse seisuga hõlmab see umbes 40 linnas tegutsevat apteeki, 5 veterinaarapteeki, umbes 35 perearstikeskust (firma või füüsilisest isikust ettevõtjana), umbes 40 hambaarsti või hambaravikliinikut, koolitervishoidu, terviseedendust jpm.

Sotsiaalhoolekannet korraldab Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv sotsiaalabi osakond. Selle alla kuulub laste, eakate ja puudega inimeste hoolekanne, abi toimetulekuraskustega elanikele, vältimatu sotsiaalabi, abi töötutele, mitmesugused projektid ning toetused, samuti (2013. aasta alguse seisuga) 6 lastele ja 8 täiskasvanutele mõeldud hoolekandeasutuse töö (päevakeskused, varjupaigad, hoolde-, turva- ja lastekodud).

Kultuur

Tartus on mitmekesine kultuurielu: linnas tegutseb mitu teatrit ja kino, arvukalt muuseume ja kontserdipaiku, mitmed koorid ja ansamblid, kultuuriasutused ja -organisatsioonid. Hulk kultuuritegevust on koondunud kõrgkoolide ümber, näiteks on Tartu Ülikoolil oma kammerkoor ja koolist on väja kasvanud üliõpilasteater. Tartus toimub arvukalt kultuuri-, muusika- ja kirjandusfestivale, tantsu- ja laulupidusid.

Linna kultuurielu koordineerib Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv kultuuriosakond. Enamik Tartu muuseume on linna allasutused, linnale kuulub ka Oskar Lutsu nimeline Tartu Linna Keskraamatukogu koos filiaalidega.

Teatrid

Vanemuise väike maja Vanemuise tänaval.

 Pikemalt artiklis Tartu teatrid

Teatritest vanim, suurim ja tuntuim on 1870. aastal loodud Vanemuine, mis tegutseb juba pikka aega kolmežanriteatrina (draama, ooper ja ballett).

Suveetendustest on välja kasvanud Emajõe Suveteater, Tartu Ülikooli juures tegutsenud näiteringide traditsioonist Kalev Kudu juhitud Tartu Üliõpilasteater. Üks Tartu nooremaid, kuid kõrgelt hinnatud teatreid on avangardistlik Tartu Uus Teater, mille eestvedajaist tuntuim on lavastaja ja muusik Ivar Põllu. Kammerlikus Sadamateatris toimuvad väiksemad, mõnikord monoetendused. Tähelepanu on pälvinud ka Uru noorteteater.

Laulukoorid

 Pikemalt artiklis Tartu muusikaelu

• EMÜ Meeskoor Gaudeamus
• Miina Härma Gümnaasiumi segakoor
• Tartu Akadeemiline Meeskoor
• Tartu Noortekoor
• Tartu Poistekoor
• Tartu Ülikooli Kammerkoor
• Tartu Neidudekoor Kurekell
• Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor
• Tartu Lastekoor Maarjalill

Muuseumid

 Pikemalt artiklis Tartu muuseumite loend

Tartus tegutseb üle 20 muuseumi. Nende seas on nii riiklikke, linna haldusalasse kuuluvaid kui ka kõrgkoolide ja eraettevõtete muuseume. Tuntumateks võib pidada Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tartu Linnamuuseumi ning Tartu Ülikooli muuseume. Tinglikult arvatakse vahel muuseumide hulka ka Tartu Ülikooli botaanikaaed ning AHHAA Teaduskeskus.

Eesti Kirjandusmuuseum tegutseb nimele vaatamata peamiselt teadusasutuse ja arhiivina. Eesti Spordimuuseum on riiklik muuseum. Linna alluvuses olevaist muuseumitest on mõned tegelikult Tartu Linnamuuseumi filiaalid, näiteks 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum, Laulupeomuuseum ja Oskar Lutsu majamuuseum. Eramuuseumitest teatakse ehk enim Tartu Õlletehase muuseumi.

Kinod

Tartus on kinod tegutsenud juba eelmisest sajandivahetusest saati. Tänapäeva kinod tegutsevad siiski uutes hoonetes. Vanim neist on Nõukogude ajal ehitatud Ekraan, suurim Tasku kaubanduskeskuses tegutsev Cinamon. Vanemaid kultuuriväärtuslikke filme näitab Tartu Elektriteater.

Traditsioonilised kultuuriüritused

Tartu Hansapäevad 2007. aastal.

• Armastusfilmide festival tARTuFF
• Emajõe festival
• Emajõe suvi
• Kirjandusfestival Prima Vista
• Tartu lõõtspillifestival
• Taaralinna taaderant – Tartu noorte folklooripäev
• Tartu Hansapäevad
• Tartu laulupidu
• Tartu linna päev
• Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival
• Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival
• Tartumaa trallam – Folkloorifestival Baltica raames toimuvad üritused
• Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus

Skulptuurid linnaruumis

 Pikemalt artiklis Tartu skulptuurid

Suure osa Tartu skulptuuridest moodustavad ajaloolistele isikutele pühendatud mälestusmärgid. Tuntumate seas neist on Barclay de Tolly monument kesklinnas Barclay platsil, Tartu vabadussammas Emajõe paremkaldal ning Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur Vallikraavi ja Ülikooli tänava nurgal. Üheks Tartu sümboliks on kujunenud Raekoja platsil paiknev Mati Karmini ja Tiit Trummali skulptuur "Suudlevad tudengid". Omapärane on ka Emajõe vasakpoolsel kaldal asetsev Mare Mikoffi skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks.

• 

  Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel.

• 

  Barclay de Tolly monument Barclay platsil.

• 

  Nikolai Pirogovi monument Pirogovi pargis.

• 

  Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel Kassitoomel.

Arhitektuur

 Pikemalt artiklis Tartu arhitektuur

Tartu Ülikooli peahoone on üks linna tuntumaid hooneid.

Tartu sõdade- ja tulekahjuderohke ajalugu on jätnud tugeva jälje linna arhitektuuri. Kuigi keskajal oli Tartu peamiselt kivist linn, pärineb sellest ajast tollasel kujul vaid üksainus ehitis – Tartu Jaani kirik, mis on terrakotaskulptuuride rohkuse poolest maailmas ainulaadne. Teisest keskaegsest kirikust – Toomemäele püstitatud Tartu piiskopkonna keskuseks olevast toomkirikust – on säilinud suurejoonelised varemed. Ülejäänud keskaegsest linnast on alles vaid tühiseid müürifragmente hilisemate hoonete sees.

Vanematest ehitistest on Tartus imekombel säilinud vähesed, unikaalsed on umbes 13.-14. sajandil ehitatud Jaani kirik ning 15. sajandil valminud Toomkiriku varemed Toomemäel. Mõlemad kirikud on gooti stiilis ning ehitatud telliskivist. Jaani kiriku muudab eriti väärtuslikuks rikkalik ehitusskulptuur.

1784. aastal rajati Rostockist pärit linna ehitusmeistri (müürseppmeister) Johann Heinrich Bartholomäus Walter kavandi kohaselt Tartu raekoda, mis on säilinud tänaseni, ja Tartu kivisild, mis hävis Teises maailmasõjas.

Praegune Tartu kesklinn on valdavalt klassitsistlik. See ehitati 19. sajandi esimesel poolel, mil linn taastati pärast 1775. aasta hiigeltulekahjut. Ehitustegevust hoogustas ülikooli taasavamine 1802. aastal — endise Maarja kiriku kohale ehitati ülikooli peahoone (ehitati 1803–1809) ning aja jooksul jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati õppehooneid ja rajati park. Õppehoonete ansambli autor on ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause. Märkimisväärne on veel 18. sajandil ehitatud osalt barokne, osalt varaklassitsistlik raekoda (arhitekt Johann Heinrich Bartholomäus Walter). Sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku üldilmega linnaansambel, millele polnud vastet kogu Baltikumis. Paraku hävis kaks kolmandikku taastatud linnast Teises maailmasõjas taas.

Kesklinna ümber kujunesid kunagistest eeslinnadest puitagulid – Supilinn, Karlova ja Ülejõe. Ehkki 20. sajandi esimesel poolel taheti neid korduvalt lammutada ning sealseid 1-3-korruselisi puitpitside ja kohati ka juugendelementidega hooneid moodsamatega asendada, hinnatakse Tartu puitrajoone tänapäeval miljööväärtuslikena. Puumajade rohkus on teeninud Tartule ansambli Jäääär kunagise laulu järgi hüüdnime "väike puust linn". Agulitest kaugemal, Tähtveres ja Tammelinnas, arenesid 20. sajandi I poolel eramajade rajoonid.

Funktsionalistliku arhitektuuri näidetena on huvipakkuvad 1932. aastal kuulsa soome arhitekti ja disaineri Alvar Aalto loodud Villa Tammekann ning 1938. aastal avatud turuhoone (arhitekt Voldemar Tippel).

Nõukogude ajal ehitati kesklinna ümbrusse mitmeid hruštšovkasid; peamiseks paneelelamute rajooniks kujunes Annelinn, kus valmis kaks mikrorajooni. Nii Eesti Vabariigi kui ka Nõukogude korra aegne linnaarhitekt Arnold Matteus säilitas sõjapurustustest jäänud tühemikke südalinnas rohealadena, et hoida linnas kohti tulevase parema arhitektuuri tarbeks. Tööstusettevõtted koondusid Ropka tööstusrajooni.

Uuematest suurema mahuga ehitistest linnaruumis võib mainida Tigutorni, Tartu Kaubamaja uut hoonet ning Emajõe Ärikeskust ehk rahvasuus Plaskut.

Tartu raudteejaam.

Liiklus

 Pikemalt artiklis Tartu liiklus

Valdava liiklusmahu moodustab Tartus autoliiklus. Rööbastranspordi tähtsus on tagasihoidlik, see piirdub maapealse rongiliiklusega. Trammiliiklus Tartus puudub. Kuigi Emajõgi on kogu pikkuses laevatatav, kasutatakse Emajõge peamiselt meelelahutusliku iseloomuga liikluseks.

2011. aasta seisuga oli Tartus 467 tänavat üldpikkusega 336 km. Neil liikles 36 444 sõiduautot (neist eraomanduses 27 160), 5445 veoautot, 360 autobussi ja 1414 mootorratast. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi oli aasta vältel 118, neis sai viga 132 ja hukkus 4 inimest. Linnas oli 25 bussiliini (kogupikkusega 491 km) ja 276 bussipeatust

Looduskaitse

 Pikemalt artiklis Tartu looduskaitse

Kuna Tartu linna piiridesse jääb lisaks parkidele ja haljasaladele ka mitmesuguseid looduslikke objekte, siis on Tartus oma looduskaitse kontseptsioon, mis on esitletud säästva arengu põhimõtteid kajastavas ning Tartu edumeelse arendamise ja sihikindla väljaarendamise püüdlusi kirjeldavas dokumendis – Tartu Agenda 21. Dokumendis on toodud Tartus looduskaitset nõudvate objektide loetelud. Objektidena on toodud nii looduslikke vaatamisväärsusi, looduskooslusi, taimi, linde, loomi.

Tartus on eri aegadel kaitse alla võetud 44 loodusobjekti: 2 parki, 3 alleed, 1 paljand, 1 koobastik, 1 selektsiooniaed, 1 haruldaste taimede kaitseala, rohkesti puid ja puuderühmi. Aja jooksul on mõned neist hävinud.

Eri taime- ja loomaliike on Tartus ja selle lähikonnas kaitse all 26.

Mõningaid kaitstavaid loodusobjekte:

• Aruküla koopad
• Devoni liivakivipaljand
• Ebatsuugaallee Tartu sõjaväekalmistul
• Raadi park
• Tammeallee Riia tänaval
• Toomemägi (koos Kassitoomega)

Ettevõtlus

Hotellid

Paljud Tartu hotellid asuvad Tartu vanalinna muinsuskaitsealal ja on arhitektuursed vaatamisväärsused.

• Barclay Hotell
• Draakon Hotell
• Hansa Hotell
• Hotell Dorpat
• Hotell Tartu
• Kantri Hotell
• London Hotell
• Pallas Hotell
• Park Hotell
• Raadimõisa Hotell
• Rehe Hotell

Kaubandus, ärikeskused

Tartu avaturg

• Emajõe Ärikeskus
• Tartu Kaubamaja
• Tartu Vana Kaubamaja
• Ostukeskus Eeden
• Lõunakeskus
• Annelinna keskus
• Tasku Keskus
• Tartu Kaubahall

Sport

Linna tuntuim praegu tegutsev korvpalliklubi on Tartu Ülikool/Rock, tuntuim jalgpalliklubi on JK Tammeka.

Tartus tegutseb Ameerika jalgpalli klubi Tartu Titans.

Tartus asuvad veekeskus Aura Keskus ja siseruumidega Tamme staadion.

Sõpruslinnad

Bærum, Norra Deventer, Holland Ferrara, Itaalia Frederiksberg, Taani

Hafnarfjörður, Island Hämeenlinna, Soome Kaunas, Leedu Lüneburg, Saksamaa

Pihkva, Venemaa Riia, Läti Salisbury (Maryland), USA Tampere, Soome

Turu, Soome Uppsala, Rootsi Veszprém, Ungari Zutphen, Holland

Varem on Tartul olnud sõprussidemed ka Leninakaniga Armeenias (nüüdne Gjumri). 2006. aastast korraldab Tartu sõpruslinnade rahvusköökide päevi.

Tartu partnerlinnad on Aigina (Kreeka), Peterburi (Venemaa), Siena (Itaalia) ja Ningbo (Hiina Rahvavabariik).

Pildid

• 

  Puitelamu Oa tn 1

• 

  Peetri kirik

• 

  Tartu raekoda

• 

  Raekoja plats

• 

  Viltune maja Raekoja platsil

• 

  Toomkiriku varemed

• 

  Raudteetööliste elamu Vaksali tn 4

Vaata ka

• Portaal:Tartupeedia
• Tamme staadion
• Tartu kalmistud
• Tartu parkide loend
• Tartu haljasalad
• Tartu tänavate loend
• Tartu ühistranspordiliinid
• Tartu linnavolinike loend (1939)
• Tartu maraton
• Tartu Sügisjooks
• Aardla raudteepeatus
• Kirsi raudteepeatus
• Tartu Suurtäht
• Tartu õuekohus
• Tartu Kolgata baptistikogudus
• Tartu Maarja kogudus
• Tartu Maarja kogudusemaja
• Tartu Peetri kogudus
• Tartu Peetri kirik
• Tartu Lembitu veski
• Tartu Tiigi veski
• Tartu linnamüür
• Tartu ilukirjanduses
• Aasta tegu
• Tartu linnasiire
• Tartu lauluväljak
• Idaringtee
• Tartu Püha Vaimu kirik
• Tartu maarjalaat
• Hullunud Tartu
• Tampere maja
• Tartu koolid
• Tartu kirjastuste loend (1918–1940)

Kirjandus

• "Tartu" (koguteos) Tartu: Tartu linn, 1927
• Aili Raendi "Isikunimelised tänavad Tartus" Tallinn: Eesti Raamat, 1987
• Andres Tvauri "Muinas-Tartu" Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2001
• Malle Salupere "Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn" Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2004
• "Tartu: ajalugu ja kultuurilugu" (koostanud Heivi Pullerits) Tartu: Ilmamaa, 2005
• Johannes Risingh "Kõne Tartu linnast" Tartu: Ilmamaa, 2009
• Mart Siilivask & Tõnis Kimmel "Tartu. I, Südalinn ja Toometagune" Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2009

Välislingid

• Tartu linna ametlik kodulehekülg
• Venekeelne hariv portaal Tartu linnast
• "Tartu arvudes 2012" (PDF)
• "Statistiline ülevaade TARTU 2011" Tartu: Tartu Linnavalitsus, 2012 (PDF)
• Interaktiivne Tartu kaart
• Tartu nüüdisarhitektuuri interaktiivne kaart (alates 1960. aastaist)
• Andres Tarto aerofotosid Tartust
• Ortofoto (2007)
• Ajalooline Tartu
• Raimu Hanson: "Maailma kirjanduslinnaks saamine ergastab kogu elu" Tartu Postimees, 26. november 2008
• Priit Rajalo. "Tartu 2008. aasta tegu on Maarjamõisa haigla laiendus" ERR, 29. detsember 2008
• Raadiojaamad Tartus
• Tartu Virtuaaltuur
• Tartu haljasalade loend
• Tartu linna kanal Youtube'is
• Tartu linna terviseprofiil

Eesti linnad

Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru

Tartu maakonna omavalitsused

Alatskivi vald · Elva linn · Haaslava vald · Kallaste linn · Kambja vald · Konguta vald · Laeva vald · Luunja vald · Meeksi vald · Mäksa vald · Nõo vald · Peipsiääre vald · Piirissaare vald · Puhja vald · Rannu vald · Rõngu vald · Tartu linn · Tartu vald · Tähtvere vald · Vara vald · Võnnu vald · Ülenurme vald