Eesti linnad
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Eesti linnad on omavalitsusstaatusega linnad ja vallasisesed linnad.
2010. aastal on Eestis 47 linna.
[muuda] Ajalugu
Eesti keskaegsed linnad on Haapsalu, Kuressaare, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana-Pärnu ja Viljandi. 1296. aastal mainis Helmold de Lode kirjas Lüübeki raele oma linnu Lodenrodet ja Koilat, mille kohta puuduvad muud andmed.
Hiljem said linnaõigused veel Paldiski, Valga ja Võru.
18. sajandi lõpul domineerisid Eesti linnades puithooned. Leidus ka erandeid: Tallinnas ja Kuressaares moodustasid kivihooned vastava ehitusmaterjali piisava olemasolu tõttu ligi poole hoonestusest. 1820. aastail võis näha järgmist pilti:
| Linna nimi | Kivihooneid | Puithooneid |
|---|---|---|
| Võru | 10 | 79 |
| Pärnu | 87 | 532 |
| Tartu | 111 | 628 |
| Kuressaare | 99 | 103 |
| Tallinn | 440 | 1059 |
1. mail 1938 oli Eestis koos eelnimetatutega kokku 33 linna: Tallinn (pealinn), Tartu (esimese astme linn), Narva, Pärnu, Nõmme, Viljandi, Valga, Rakvere (teise astme linnad), Võru, Haapsalu, Kuressaare, Petseri, Tapa, Paide, Türi, Mustvee, Põltsamaa, Tõrva, Mõisaküla, Jõhvi, Otepää, Kunda, Sindi, Elva, Kallaste, Antsla, Kärdla, Kilingi-Nõmme, Jõgeva, Suure-Jaani, Keila, Mustla ja Paldiski (kolmanda astme linnad).
[muuda] Vaata ka
[muuda] Välislingid
Elamisväärsemate linnade tippu kroonib ülikoolilinn Tartu Eesti linnade elamisväärsuse edetabel, "Eesti Päevaleht", 21.04.2008
Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru
