Otepää

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; valla kohta vaata artiklit Otepää vald, Otepää küla kohta Otepää küla; looduspargi kohta vaata artiklit Otepää looduspark.

Otepää

Coat of arms of Otepää Parish.svg
Otepää valla vapp, endine Otepää linna vapp
Flag of Otepää Parish.svg
Otepää valla lipp, endine Otepää linna lipp

Elanikke: 2070 (01.01.2011)

Koordinaadid: 58° 3′ N, 26° 30′ E58.05722222222226.498333333333koordinaadid: 58° 3′ N, 26° 30′ E
Otepää (Eesti)
Otepää
Otepää vallavalitsuse hoone

Otepää (varem Nuustaku) on linn Põhja-Valgamaal Otepää kõrgustikul. See on rahvusvaheliselt tuntud talvespordilinn ning turismikeskus. Otepää on ka Eesti talvepealinn ja Otepää valla halduskeskus. Otepää paikneb Eesti linnadest kõige kõrgemal, kuni 152 meetrit merepinnast.

Otepää jaguneb kaheks: vanem, juba 20. sajandi alguses aleviks kujunenud põhjaosa, ning Pühajärve lähedal asuv lõunaosa – Otepää aedlinn.

Linnas asub Otepää Maarja kirik (ja selle juures Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas) ja energiasammas. Seal töötavad Otepää Gümnaasium, Otepää Teater ja Otepää Talispordimuuseum. Idaküljel on linnamägi, kus asuvad Otepää linnuse varemed 13. sajandist.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Otepää kirik

20. septembril 1876 korraldas Tartu Eesti Põllumeeste Selts kirikumõisas esimese Eesti põllumajandusnäituse.

4. juunil 1884 õnnistati Otepää kirikla saalis sisse esimene Eesti lipp. Seetõttu on kiriku juures Eesti lipu tuba ja Eesti lipu õnnistamise mälestustahvel. Kiriku lähedal asub ka Jakob Hurda mälestussammas.

13. oktoobril 1919 asutas siseminister Nuustaku alevi.

"Vanade eestlaste ajaloo järele asunud vanasti praeguse Nuustaku alevi kohal eesti linn "Otepää". Kui saksa raudrüütlid eestlased äravõitsid purustati ära ka Otepää linn, ja pärast poole kasvanud sinna kohale pähklimets. Vanakirjade järele elanud seal siis keegi Nuustaku Rein, kes, kui pähklid valmis saanud iga aasta ühel teatud päeval kõik ümbruskonna teomehed kokku käsutanud pähklate kogumiseks, mis siis mõisa viidi. Sellest pähkli päevast tulnud saksakeelne nimetus Nusstag, millest Vene ajal Nustago saanud.

Et aga Nustago, mida eestlased Nuustakuks kutsuvad, muistset kurba orja aega meeletuletab, kuna aga "Otepää" selle vastu endist kuldset minevikku mälestab, otsustas Nuustaku alevivolikogu omal koosolekul 13 augustil s. a. [1922] Nuustaku alevi nimetust ümber muuta "Otepää" aleviks, silmas pidades, et seal, alevi kiire edenemise tõttu, edespidi jälle "Otepää linn" saab asuma[1]."

4. oktoobril 1922 nimetas Vabariigi Valitsus Nuustaku alevi ümber Otepää aleviks[2].

10. juunil 1928 avati Otepää Vabadussõja mälestussammas.

1. aprillist 1936 sai Otepää alev linnaks.

22. juulil 1941 anti Otepääl välja niinimetatud Otepää postmargid.

1944. aasta augustis hävis lahingutes suur osa Otepääst.

Aastatel 19501959 oli Otapää Otepää rajooni keskus.

1999. aastal liitusid Otepää linn ja Pühajärve vald Otepää vallaks.

4. juunil 2004 tähistati kiriku juures lipu pühitsemise 120. aastapäeva.

Otepää elanike arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Otepää – Eesti talvepealinn
Aasta Elanikke
1922 1777
1934 2015
1941 2445
1970 2424
1979 2289
1989 2424
2000 2282
2003 2178
2006 2123
2011 2070

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tehvandi staadion

Otepää on väga tuntud talispordi- ja suusalinn.

Esimene murdmaasuusatamise maailmakarikavõistluste etapp korraldati Otepääl 1999. aastal ning võistlused toimusid järjepidevalt ka aastatel 2003–2012.[3] Järgmist MK-etappi on oodata 2015.[4]

2011. aastal peeti Tehvandi spordikeskuses juunioride ja kuni 23-aastaste põhja suusaalade maailmameistrivõistlused. See oli läbi aegade suurim Eestis peetud tippspordisündmus. Osales 700 sportlast 38 riigist.[5]

Tehvandi staadioni hoones asub Eesti Spordimuuseumi filiaal Otepää talispordimuuseum, mille eelkäija oli Otepää Suusamuuseum.[6]

Otepääl asub Tartu maratoni start.

Alates 2000. aastast toimub Otepää rattamaraton.

Siseministri määrus 13. oktoobrist 1919. a. Nuustaku alevi Pühajärve vallast ja Jõgeva alevi Jõgeva vallast äralahutamise asjus.[muuda | redigeeri lähteteksti]

RT 1919, 79/80.

Tartu maakonna nõukogu otsus 3. juunist 1919. a. p. XI VII [XLVII!] Nuustaku alevi Pühajärve vallast ja Jõgeva alevi Jõgeva vallast äralahutamise asjus kinnitada.

Alus: Vabariigi Valitsuse otsus 30. septembrist 1919. a.

Siseminister: Hellat.

Omavalitsuse asjade peavalitsuse juhataja eest: Valge.

Riigivanema otsus nr. 45.[muuda | redigeeri lähteteksti]

RT 1936, 10, 64.

29. jaanuaril 1936.

1. Muuta Otepää alev elanikkude soovil samanimeliseks linnaks, arvates 1. aprillist 1936, misjuures loodava linna piirkonnas olevad maad ja muud kinnisvarad jäävad nende isikute ja asutuste omanduseks, kes need varemalt seaduslikul alusel omandanud.

2. Panna p. 1 nimetatud uues linnas maksma 1892 a. Linnaseadus selle hilisemate muudatustega ja täiendustega.

3. a) Panna Otepää linnavolikogu ülesannete täitmine Alevivolikogude valimise seaduse põhjal 14. ja 15. jaanuaril 1934 valitud Otepää alevivolikogule kuni uue linnavolikogu valimiseni, mis toimub üheskoos linnavolikogude uute valimistega;

b) panna Otepää linnapea ja linnavalitsuse liikmete kohustuste täitmine alevivolikogu poolt ametisse valitud alevivanemale ja alevivalitsuse liikmete ning linnavalitsuse muude täidesaatvate organite kohustuste täitmine vastavate alevivolikogu poolt valitud täidesaatvatele organitele kuni uute organite valimisteni.

4. Anda lahendada Siseministrile muud küsimused, mis seoses Linnaseaduse maksmapanemisega asutatavas linnas.

K. Päts

Peaminister

Riigivanema ülesannetes.

K. Eenpalu

Siseminister.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kaja, 3. juuni 1934, nr. 128. (Otepää erinumber.)
  • Otepää saab linnaks. Uus Eesti, 30. märts 1936, nr. 88, lk. 4.
  • Suured pidustused Otepääl. Uus Eesti, 2. aprill 1936, nr. 91, lk. 2.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]