Riigikohus

Allikas: Vikipeedia
Eesti
Coat of arms of Estonia.svg

See artikkel on osa sarjast:
Eesti poliitika ja valitsemine

· redigeeri
Riigikohtu hoone Tartus, Lossi 17
Riigikohus logo.jpg
Riigikohtu hoone Tartus Toomemäel.

Riigikohus on Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus. Riigikohus täidab kassatsioonikohtu ülesandeid, millele lisanduvad põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu funktsioonid. Samuti on Riigikohtul kaasotsustusõigus kohtunike ametissenimetamisel ning ametist tagandamisel.

Lisaks omab Riigikohus suurt tähtsust kohtupraktika ühtlustajana ning õiguse tõlgendajana.

Riigikohus on võimude lahususe põhimõtte kohaselt Eesti Vabariigi kohtuvõimu esindav kõrgeim organ.

Riigikohtu esimees on alates septembrist 2013 Priit Pikamäe.

Riigikohus asub Tartus Toomemäel, aadressil Lossi tänav 17. Praegune klassitsistilikus stiilis kohtumaja ehitati algselt sõjaväekliinikuks.

Ülesanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigikohtu peamisteks ülesanneteks kehtiva õiguse kohaselt on:

Töökorraldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigikohtusse kuulub 19 kohtunikku. Riigikohtu tegevust juhib Riigikohtu esimees, kes on ex officio ka Riigikohtu üldkogu eesistuja ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees.

Next.svg Pikemalt artiklis Riigikohtu esimees

Riigikohtu kõrgeim organ on Riigikohtu üldkogu. Üldkogusse kuuluvad kõik riigikohtunikud ning selle kvoorumiks on 11 kohtunikku.

Riigikohtu üldkogu otsuse alusel kuuluvad kohtunikud ühte kolmest kolleegiumist: haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumisse. Kohtuasju vaadatakse läbi vähemalt kolmeliikmelises koosseisus.

Kohtuasju võidakse läbi vaadata ka kolleegiumide vahelises erikogus või üldkogus.

Põhiseaduslikkuse järelevalve taotlusi vaatab läbi üheksaliikmeline põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium.

Riigikohus otsustab asjade menetlusse võtmise vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik. Riigikohus otsustab asjade menetlusse võtmise või võtmata jätmise Riigikohtu määrusega. Varem otsustas sama süsteemi alusel kohtuasjade menetlusse võtmist Riigikohtu loakogu.

Kolleegiumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees on kohtunik Ants Kull ja liikmed kohtunikud Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu ning Peeter Jerofejev.[1]

Kriminaalkolleegiumi esimees on kohtunik Priit Pikamäe ja liikmed kohtunikud Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Lea Kivi, Eerik Kergandberg ning Hannes Kiris.[1]

Halduskolleegiumi esimees on kohtunik Tõnu Anton ja liikmed kohtunikud Jüri Põld, Harri Salmann, Indrek Koolmeister ning Ivo Pilving.[1]

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kuuluvad kohtunikud Märt Rask, Lea Kivi, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tõnu Anton, Jüri Põld ja Harri Salmann.[1]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

21. oktoobril 1919 kiitis Asutav Kogu heaks Riigikohtu seaduse. Vastavalt seadusele oli Riigikohus eelkõige kassatsioonikohus. Riigikohtu esimesed liikmed valis Asutav Kogu 31. oktoobril 1919.

14. jaanuaril 1920 toimus Tartu raekoja saalis esimene Riigikohtu istung. Riigikohus hakkas Asutava Kogu otsuse kohaselt tegutsema Tartus.

15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse, mis sätestas Riigikohtu positsiooni riigi kõrgeima kohtuna.

1935. aastal viidi Riigikohtu asukoht Riigivanema dekreedi alusel üle Tallinna. Seda oli plaanitud teha juba 1928. aastal[2][3].

31. detsembril 1940 peeti Tallinnas Nõukogude okupatsiooni tingimustes viimane istung. Eesti NSV kohturahvakomissari käskkirjaga 29. detsembrist 1940 lõpetati Riigikohtu tegevus ning riigiteenijad vabastati alates 1. jaanuarist 1941. Kohtu tegevus oli selleks hetkeks juba sisuliselt peatunud, mitmed Riigikohtu liikmed olid vangistatud.

1940 oli Riigikohtus kuusteist liiget. Riigikohtu esimees Kaarel Parts suri 5. detsembril 1940 loomulikku surma, samal aastal suri veel üks riigikohtunik. Kuus riigikohtunikku vangistati aastatel 1940–1941 (kõik nad hukkusid vangilaagrites) kaks vangistati pärast sõda, üks riigikohtunik hukkus sügisel 1944 Läänemerel Eestist põgenemisel. Vangistamisest pääses viis riigikohtunikku.

28. juunil 1992 võeti rahvahääletusel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, mis lõi alused taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kohtussüsteemi ülesehitamiseks.

27. mail 1993 toimus tegevust taasalustanud Riigikohtu esimene avalik istung Tartu raekojas.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Riigikohtunikud. Riigikohtu kodulehekülg. (Kasutatud 3. juunil 2011.)
  2. Eilasest tänaseni. Rahvaleht, 4. august 1928, nr. 91, lk. 2.
  3. Riigikohtu korralduse kava sõelumisel. Kaja, 12. oktoober 1928, nr. 240, lk. 9

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]