Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

Allikas: Vikipeedia
Siia suunab märksõna "sõjakool"; üldmõiste kohta vaata artiklit sõjakool (üldmõiste)
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
Kvuoa logo.png
Asutatud 1919
Tüüp Avalik-õiguslik
Rektor kolonel Martin Herem
Asukoht Riia 12, Tartu, Eesti
Kvyoa peahoone.jpg

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (lühendatult KVÜÕA) on sõjandusega seotud teadusvaldkondi ühendav riigikaitseline rakenduskõrgkool. Kõrgkool tegutseb kaitseministeeriumi valitsemisalas ja kaitseväe juhataja alluvuses. Õppeasutuste eesmärk on ette valmistada professionaalseid allohvitsere ja ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Õppekava võimaldab spetsialiseeruda maaväe, õhuväe, mereväe erialale ja saada vastava väeliigi nooremohvitseri ettevalmistus. Õppeasutused on sõjalise teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eesti Vabariigis, teostades oma eesmärke koostöös partneritega nii kodumaal kui ka NATOs.

KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis õpivad tulevased ohvitserid ja KVÜÕA Lahingukoolis allohvitserid.

Õppeasutuse juhid[muuda | redigeeri lähteteksti]

1919–1940[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast 1991[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 1998[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasarm, Tondi 55, Tallinn.

Õppeasutuse ajalugu algab 3. aprillil 1919. Kindralmajor Johan Laidoneri korraldusel loodud õppeasutus nimetusega Vabariigi Sõjakool koolitas nooremohvitsere jala-, suurtüki- ja ratsaväeklasside. Sõjakool asus algselt Tallinnas Tehnika tänaval endise raudtee tehnikakooli ruumides, 1923. aastast aga endise Peeter Suure merekindluse sõjaväelinnaku kasarmutes.

Tondi 51, Tallinn. Endine Kõrgema Sõjakooli peasissepääs

1923. aasta sügisel liideti kõik sõjaväe õppeasutused Sõjaväe Ühendatud Õppeasutusteks, mille koosseisu kuulusid

Vabariigi Valitsuse otsusega 29. augustil 1923. aastal koondati Sõjavägede Ühendatud Õppeasutiste alla Sõjakool, Kõrgem Sõjakool, Tehnikakool ja Allohvitseride kool. Oma esialgsel kujul tegutses Tallinnas Tondil kuni õpeasutuste sulgemiseni.

Esimesed lühiajalised ohvitserikursused taasiseseisvunud Eestis käivitati 1991. aastal, kui loodi Eesti Sisekaitse Akadeemia Kaitsekolledž [1]. 1993. aastal, kui Eesti Sisekaitse Akadeemia nimeks sai Eesti Riigikaitse Akadeemia, formuleeriti ka Kaitsekolledž ümber Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutusteks [1] . 1992. aastal sai alguse ka välismaal, peamiselt Soome Vabariigis toimuv ohvitserikoolitus.

KVÜÕA loodi uuesti Vabariigi Valitsuse määruse nr 52 alusel 17. märtsil 1998 Kaitseväe Peastaabi väljaõppekeskuse ning Eesti Riigikaitse Akadeemias paikneva Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste baasil. KVÜÕA tegutses aastatel 1997–1998 ilma selge arengukavata.

Valdeki õnnetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

14. juunil 1934. Sõjakooli korraldatud taktikalistel õppustel Valdeki laskeväljal, sai aspirantide käes plahvatanud mürsu tõttu surma 10 sõjakooli aspiranti. Surma said Heino Eerits, Eduard Kikerpill, Alfred Viira, Georg Gadd, Karl Truumann, Aleksei Pärl, Johannes Kattai, Eendel Uulist, Hugo Juhkam; 17. juunil suri haavadesse Ferdinand Hausenberg. 16. juunil korraldati Tondil 1. dets. langenud kadettide mälestussamba juures aktus õnnetuse ohvrite mälestamiseks. Leinaaktusest võtsid osa sõjakool ja naiskodukaitse juhid. Aktusel viibis ka kaitsevägede ülemjuhataja kindral Laidoner.

1935. toimus Tallinnas Sõjaringkonnakohtu istung, kus süüalusteks olid õppeasutuse ülem kolonel Artur Saueselg ja kapten Voldemar Tepper. Kohtuotsusega leiti V. Tepper süüdi olevat hooletus järelevalves ja võimu mittetarvitamises ning teda karistati ühekuise arestiga peavahis. A. Saueselg mõisteti õigeks.

Taasasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 1998. aastast andis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused väljaõpet kahe õppekava alusel. Esimene alusel anti kutsekõrgharidusõpet, mille laiemaks eesmärgiks oli üldhariduslike teadmiste ning kutse- ja ametialaste teadmiste ja oskuste omandamine ning valmistas tulevasi ohvitsere ette teenima Eesti kaitseväes esmajärjekorras rühmaülematena. Õppe nominaalkestvus oli 3,5 aastat ning see koosnes üld-ja põhiõppeainete blokist, tehnikakooli erialakursusest, teenistuspraktikast ja lõputööst (kokku kuni 129 ainepunkti). Sisuliselt anti õppuritele alusteadmised ajaloost ja politoloogiast, sotsiaal-, käitumis- ja humanitaarteadustest, loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, ema- ja võõrkeelest. Põhifookus oli suunatud õppurite juhtimisoskuste ja taktika-alaste (sh erialaste teadmiste) teadmiste ning oskuste (rühma- ja kompanii tase) arendamisele.

Teine – diplomiõppe õppekava – oli ülesehituslikult eelmisega põhimõtteliselt sarnane, kuid kuna selle eesmärgiks oli anda õppuritele rahuaja kompaniiülema ja sõjaaja pataljoniülema teadmised ja oskused, sisaldas see lisaks kutsekõrgharidusõppe õppekavas olevale väljaõpet ka pataljoni tasemel. Õppeaeg oli samuti 3,5 aastat ja õppekava kogumaht 151 ainepunkti. Erinevus kutse- ja diplomiõppe õppekavade vahel seisnes selles, et viimase raames ei saanud õppurid erialast väljaõpet ja õppekava oli mõeldud juba kaitseväes teenivate ohvitseridele kõrgemal tasemel hariduse andmiseks.

Aastatel 19981999 tegutses KVÜÕA Tallinnas Eesti Riigikaitse Akadeemia territooriumil kuni ületoomiseni Tartusse 1999. aasta sügisel.

1998. aastal taasalustas KVÜÕA maaväe ohvitseridele rakenduskõrghariduse andmisega.

KVÜÕA korraldas aastatel 2001–2002 Soome abiga logistika, pioneeri, side ja suurtükiväe eriala kursused. Soomelt on saadud abi ka aastatel 2003–2004 logistika, suurtükiväe ja õhutõrje eriala kursuste korraldamisel.

2003. aastal otsustas KVÜÕA liituda Bologna kõrgharidussüsteemiga. 3+2 süsteemis 3-aastase põhikursuse õppekava kinnitati kaitseministri 24.09.2004 käskkirjaga ja selle õppekava järgi hakati õpetama 2004. aastast.

2004. aastast õpetati Eestis juba kõiki erialasid, mida varem õpiti välisriikides, põhiliselt Soomes. Rakenduskõrgkooli seaduse alusel avaldas 21.07.2005 Vabariigi Valitsus korralduse, mille alusel nimetati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused rakenduskõrgkooliks, kus võib toimuda magistriõpe. Esimene magistriõppe ehk keskastmekurus KVÜÕAs alustas 2005. aasta septembris.

2006. aastal sai KVÜÕA esimese akrediteeringu rahvusvahelise eksperditest koosnevalt komisjonilt maaväe rakenduskõrgharidusõppe õppekavale täies mahus ja tingimisi akrediteeringu magistriõppele (tingimisi selle tõttu, et esimene magistrikursus polnud veel lõpetanud).

Aastal 2008 avas KVÜÕA rakenduskõrghariduse õppekava õhuväeohvitseridele ja 2011. aastal ka mereväeohvitseridele.

20082009 alustati KVÜÕAs õppekavade muutmist väljundipõhiseks, mis sisuliselt tähendas senise õppejõukeskse lähenemise muutmist õppurikeskseks, sätestades õppekava läbinu teadmised, oskused ja hoiakud.

2008. aastal allkirjastati Euroopa Liidu kaitseministrite koostöökokkulepe Euroopa Liidu Sõjakoolide vahelise koostöö arendamiseks. Eeskuju võeti üle-Euroopaliselt tuntud õpirändeprogrammist Erasmus, mis võimaldab KVÜÕA õppuritel ja õppejõududel õppida või õpetada mõnes välisriigi sõjakoolis. Samuti annab kokkulepe KVÜÕAle omakorda võimaluse võtta vastu välisriigi õppureid ja õppejõudusid.

Kõrghariduse kvaliteedi arendamise programmis PRIMUS osaleb KVÜÕA alates 2008. aastast. Programm on võimaldanud KVÜÕAl tegelda eelkõige õppetöö ja selle kvaliteedi arendamise küsimustega, muuhulgas panustada õppejõudude pedagoogiliste pädevuste arendamisele, rakendada mentorlust ja VÕTAt (varasemate õpi- ja töökogemuse arvestamine), arendada õppekavasid, viia läbi strateegilist arendustegevust ja arendada üliõpilaste õpioskusi.

2009. aastal läbis KVÜÕA magistriõppe õppekava akrediteerimisprotsess positiivse tulemusega.

Kaitseväe Lahingukool liideti õppeasutustega 2010. aastal.

2010. aastal algas esimene Nooremohvitseride kursus, mis on üheaastane kursus kõrgharidusega õppuritele.

Eksternõppega alustati KVÜÕAs 2010. aastast nendele ohvitseridele, kes on juba pikemalt kaitseväes olnud ja kelle teenistus ei võimalda osaleda KVÜÕA päevases õppes.

2010. aastal viidi läbi üleminekuhindamine, mil hinnati kõrgkoole üle terve Eesti, et vähendada õppekavade/ erialade dubleerimist ja hinnata kõrgkoolide jätkusuutlikust. KVÜÕA sai kõikidele õppekavadele positiivse hinnangu ja õiguse tegutseda kõrgharidust (sh rakenduskõrgharidus ja magistriõpe) andva õppeasutusena.

Asukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

1919. aastal asus õppeasutus Tallinnas Tehnika tänaval endise raudtee tehnikakooli ruumides. Õpilaste arvu suurenedes viidi kool 1920. aasta maikuus linnast välja Tondi kasarmute kompleksi. Tondil oldi kuni 1941. aastani.

Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1992. aastal alustas Tallinnas tööd Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledž. [1] Tartusse kolis Sõjakool 1999. aastal, asudes kesklinna endisesse põllumajandusakadeemia hoonesse, mis enne sõda kuulus Kaitseliidule.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhiülesanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kõrghariduse andmine rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe õppekavade alusel.
  • Keskhariduse baasil kutsehariduse andmine kutseõppe õppekava alusel.
  • Täiendusõppe, sealhulgas reservväelaste koolituse, läbiviimine.
  • Riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevus ning rakendusuuringud.
  • Vastuvõtva riigi toetuse osutamine.

Kooli juhtimine ja struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õppeasutuse juhiks on ülem, kelle määrab ametikohale kaitseväe juhataja kaitseministri ning haridus- ja teadusministri nõusolekul. Õppeasutuse ülema äraolekul asendab teda õppeosakonna ülem, viimase äraolekul aga Kõrgema Sõjakooli ülem või kaitseväe juhataja määratud isik.

Õppeasutuse kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on õppeasutuse nõukogu, kelle liikmete arvu määrab õppeasutuse ülem.

Õppeasutust ja ühiskonda ühendav nõuandev kogu on nõunike kogu, kes teeb nõukogule, kaitseministrile ning haridus- ja teadusministrile ettepanekuid ja annab hinnanguid õppeasutuse, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes vähemalt üks kord aastas.

Õppeasutuse struktuuriüksused on

  • Rakendusuuringute keskus osaleb juba üle kümne aasta rahvusvahelises riigikaitsesüsteemide planeerimise ja rakendamise eksperdigrupis, mis kujundab kaitsepoliitikat, tegeleb kaitseplaneerimismeetodite ja operatsioonide kavandamisega ning töötab välja juhtimisstruktuuri ja -funktsioone.
  • Täiendõppe keskus korraldab kaitseväele vajalike täienduskursusi. Täiendusõpe on õpe kutse-, eri- ja ametialaste teadmiste ning oskuste täiendamiseks.
  • Logistikaosakond korraldab õppeasutuse tegevuseks vajaliku vara hankimist ja haldamist, sealhulgas toitlustamist, meditsiiniteenistust ja transporti.
  • Őppeosakond vastutab õppetöö läbiviimise ja selle kvaliteedi eest. Õppeosakonna koosseisu kuulub neli õppetooli ning kaitseväe Keelekeskus ja planeerimisjaoskond. Õppetoolide tegevuse ühine eesmärk on koostöös Kõrgema Sõjakooliga koolitada kompetentseid sõjaväelisi juhte – anda neile teoreetilised teadmised ja praktilised oskused nooremohvitseri ametikohal teenimiseks erinevates kaitseväe väeliikides ehk oskused oma alluvate juhtimiseks, õpetamiseks, hindamiseks ja hoiakute kujundamiseks.

Kooliõppekavad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool annab rakendusliku kõrghariduse järgmiste õppekavadega:

  • maaväe õppekava võimaldab spetsialiseeruda jalaväe, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe, side või logistika erialale,
  • mereväe õppekava taktika- või tehnikaohvitseri erialale.
  • õhuväe õppekava lennuväljaohvitseri või radari- ja sideohvitseri erialale

Õppeaeg maaväe õppekaval on kolm aastat, õhuväe õppekaval kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat ning mereväe õppekaval koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat.

Õppeaasta KVÜÕAs on jaotatud kaheks erineva pikkusega semestriks. Sügissemester kestab analoogselt teiste kõrgkoolidega septembrist detsembrini ja kevadsemester kestab jaanuarist augusti lõpuni.

Eelnevalt kõrghariduse omandatutel on võimalik kandideerida nooremohvitseride kursusele ja saada aastaga maaväeohvitseriks. Pärast kursuse lõpetamist on nooremohvitseridel vaja läbida järgmise kolme aasta jooksul viiekuuline erialakursus, mis võimaldab neil spetsialiseeruda pioneeri-, side-, logistika-, suurtüki-, õhutõrje või jalaväe erialale. Kursuse läbinutele edasine karjäär on võrdne KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetanutega.

Pärast mõneaastast teenistust on ohvitseridel võimalus jätkata õpingud keskastmekursusel, kõrghariduse teisel astmel (magistriõpe). Kaheaastases magistriõppes toimub omandatud üld- ja erialateadmiste ja -oskuste süvendamine ning kitsam erialaõpe. Magistriõpe võimaldab jätkata õpinguid varem omandatud erialal ning saada ettevalmistus teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõjaaja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ametikohtadel.

KVÜÕAs on 2012. aasta seisuga õppe edukalt lõpetanud 406 ohvitseri, magistriõppe 70 ohvitseri, nooremohvitseride kursuse on kahe aasta jookul lõpetanud 25 ohvitseri.

Kooli traditsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kadetivanne. Esimese semestri lõpus toimub kadetivande tseremoonia, mille järel Kadetikogu võtab nad vastu oma täieõiguslikuks liikmeks. Pärast tseremooniat toimub kadetiball.

Iga-aastasteks traditsioonilisteks üritusteks on kujunenud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste struktuuriüksuse Kõrgema Sõjakooli aastapäeva tähistamine aprillis ja pidulik jalutuskäik septembris.

Sümboolika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Embleem kujutab kullavärviliselt ümbritsetud siniseid tähti "ÕA" riigivapi kujulisel valgel kilbil. Kilp toetub kullavärvilisele leegitseva tungla kujutisele. Tähed "ÕA" on lühend sõnast õppeasutused, riigivapi kilp sümboliseerib riigiasutust ja leegitsev tungal haridusasutust.

Õppeasutuste hallatav kinnisvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälestusmärgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Videod[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Sisekaitseakadeemia 15 aastat: 1992–2007", Tallinn 2007, lk 13–31

58.3735111126.72243056