Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
Deviis:	"Mente et ense pro patria"
Asutatud:	1919
Tüüp:	Avalik-õiguslik
Rektor:	kolonel Aarne Ermus
Asukoht:	Riia 12, Tartu, Eesti
Kodulehekülg:	Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koduleht

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (lühendatult KVÜÕA) on sõjandusega seotud teadusvaldkondi ühendav riigikaitseline rakenduskõrgkool. Kõrgkool tegutseb kaitseministeeriumi valitsemisalas ja kaitseväe juhataja alluvuses. Õppeasutuste eesmärk on ette valmistada professionaalseid allohvitsere ja ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Õppekava võimaldab spetsialiseeruda maaväe, õhuväe, mereväe erialale ja saada vastava väeliigi nooremohvitseri ettevalmistus. Õppeasutused on sõjalise teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eesti Vabariigis, teostades oma eesmärke koostöös partneritega nii kodumaal kui NATOs.

KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis õpivad tulevased ohvitserid ja KVÜÕA Lahingukoolis allohvitserid.

Õppeasutuse juhid

1919–1940 Kõrgema Sõjakooli ülemad Aleksander Simon, kapten (hilisem erukolonel) Villem Marder, kolonel Eduard Rüütel, kolonelleitnant Verner Trossi, kolonel August Kasekamp, kolonel Aleksander Jaakson, kolonel Artur Saueselg, kolonel Johannes Aleksander Raud, kolonel Johannes Soodla, kolonel

Pärast 1991 Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledž Endel Hirvlaane, erukolonel Jaak Haud, major

Alates 1998 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemad Harri Ints, kolonel Ants Kiviselg, kolonel Ants Laaneots, kindral Viljar Schiff, major (kohusetäitja) Aarne Ermus, kolonel Kõrgema Sõjakooli ülemad Leo Kunnas, major Urmas Aal, kapten Urmas Leppmets, major Margus Koplimägi, major Jaanus Ainsalu, major Vahur Murulaid, major Mati Tikerpuu, kolonelleitnant

Ajalugu

Kasarm, Tondi 55, Tallinn.

Õppeasutuse ajalugu algab 3. aprillil 1919. Kindralmajor Johan Laidoneri korraldusel loodud õppeasutus nimetusega Vabariigi Sõjakool koolitas nooremohvitsere jala-, suurtüki- ja ratsaväeklasside. Sõjakool asus algselt Tallinnas Tehnika tänaval endise raudtee tehnikakooli ruumides, 1923. aastast aga endise Peeter Suure merekindluse sõjaväelinnaku kasarmutes.

Tondi 51, Tallinn. Endine Kõrgema Sõjakooli peasissepääs

1923. aasta sügisel liideti kõik sõjaväe õppeasutused Sõjaväe Ühendatud Õppeasutusteks, mille koosseisu kuulusid

• Kõrgem Sõjakool, asutatud 1. augustil 1925, eellane Kindralstaabi kursus (1921)
• Allohvitseride kool, asutatud 22. jaanuaril 1921. 1936 reorganiseeriti lahingukooliks
• Sõjakool, asutatud 3. aprillil 1919
  • Sõjakooli reservohvitseride koolitus aspirantide kursus (alates 1928 klass), kursused aastast 1923, eellane tagavaraväe (reservohvitseri) klass (1922)
  • Sõjakooli täiendõpe Pataljoni-, kompanii- ja patareiülemate ühendatud kursused (alates 1928), eellane alalisväe ohvitseride kursused (1920–1927)
• Sõjaväe Tehnikakool, kursused iseseisva koolina 1920–1923 ja 1936–1940

Vabariigi Valitsuse otsusega 29. augustil 1923. aastal koondati Sõjavägede Ühendatud Õppeasutiste alla Sõjakool, Kõrgem Sõjakool, Tehnikakool ja Allohvitseride kool. Oma esialgsel kujul tegutses Tallinnas Tondil kuni õpeasutuste sulgemiseni.

Esimesed lühiajalised ohvitserikursused taasiseseisvunud Eestis käivitati 1991. aastal, kui loodi Eesti Sisekaitse Akadeemia Kaitsekolledž . 1993. aastal, kui Eesti Sisekaitse Akadeemia nimi muudeti Eesti Riigikaitse Akadeemiaks, formuleeriti ka Kaitsekolledž ümber Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutusteks . 1992. aastal sai alguse ka välismaal, peamiselt Soome Vabariigis toimuv ohvitserikoolitus.

KVÜÕA taasloodi Vabariigi Valitsuse määruse nr 52 alusel 17. märtsil 1998 Kaitseväe Pea-staabi väljaõppekeskuse ning Eesti Riigikaitse Akadeemias paikneva Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste baasil. KVÜÕA tegutses aastatel 1997–1998 ilma selge arengukavata.

Valdeki õnnetus

14. juunil 1934. Sõjakooli korraldatud taktikalistel õppustel Valdeki laskeväljal, sai aspirantide käes plahvatanud mürsu tõttu surma 10 sõjakooli aspiranti. 16. juunil korraldati Tondil 1. dets. langenud kadettide mälestussamba juures aktus õnnetuse ohvrite mälestamiseks. Leinaaktusest võttis osa sõjakool ning naiskodukaitse juhid. Aktusel viibis ka kaitsevägede ülemjuhataja kindral Laidoner.

1935. toimus Tallinnas sõjaringkonnakohtu istung, kus süüalusteks olid õppeasutuse ülem kolonel Artur Saueselg ja kapten Voldemar Tepper. Kohtuotsusega leiti V. Tepper süüdi olevat hooletus järelevalves ja võimu mittetarvitamises ning teda karistati ühekuise arestiga peavahis. A. Saueselg mõisteti õigeks.

Taasasutamine

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste hoone Tartus detsembris 2008.

Alates 1998. aastast andis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusted väljaõpet kahe õppekava alusel. Esimene alusel anti kutsekõrgharidusõpet, mille laiemaks eesmärgiks oli üldhariduslike teadmiste ning kutse- ja ametialaste teadmiste ja oskuste omandamine ning valmistas tulevasi ohvitsere ette teenima Eesti kaitseväes esmajärjekorras rühmaülematena. Õppe nominaalkestvus oli 3,5 aastat ning see koosnes üld-ja põhiõppeainete blokist, tehnikakooli erialakursusest, teenistuspraktikast ja lõputööst (kokku kuni 129 ainepunkti). Sisuliselt anti õppuritele alusteadmised ajaloost ja politoloogiast, sotsiaal-, käitumis- ja humanitaarteadustest, loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, ema- ja võõrkeelest. Põhifookus oli suunatud õppurite juhtimisoskuste ja taktika-alaste (sh erialaste teadmiste) teadmiste ning oskuste (rühma- ja kompanii tase) arendamisele.

Teine – diplomiõppe õppekava – oli ülesehituslikult eelmisega põhimõtteliselt sarnane, kuid kuna selle eesmärgiks oli anda õppuritele rahuaja kompaniiülema ja sõjaaja pataljoniülema teadmised ja oskused, sisaldas see lisaks kutsekõrgharidusõppe õppekavas olevale väljaõpet ka pataljoni tasemel. Õppe kestvuseks oli samuti 3,5 aastat ning õppekava kogumahuks 151 ainepunkti. Erinevus kutse- ja diplomiõppe õppekavade vahel seisnes selles, et viimase raames ei saanud õppurid erialast väljaõpet ning õppekava oli ellu kutsutud nö juba kaitseväes teenivate ohvitseridele kõrgemal tasemel hariduse andmiseks.

Aastatel 1998–1999 tegutses KVÜÕA Tallinnas Eesti Riigikaitse Akadeemia territooriumil kuni ületoomiseni Tartusse 1999. aasta sügisel.

1998. aastal taasalustas KVÜÕA maaväe ohvitseridele rakenduskõrghariduse andmisega.

KVÜÕA korraldas aastatel 2001–2002 Soome abiga logistika, pioneeri, side ja suurtükiväe eriala kursused. Soomelt on saadud abi ka aastatel 2003–2004 logistika, suurtükiväe ja õhutõrje eriala kursuste korraldamisel.

2003. aastal otsustas KVÜÕA liituda Bologna kõrgharidussüsteemiga. 3+2 süsteemis 3-aastase põhikursuse õppekava kinnitati kaitseministri 24.09.2004 käskkirjaga ning selle õppekava alusel alustati väljaõpet 2004. aastast.

2004. aastast õpetati Eestis kõiki juba kõiki erialasid mida varasemalt õpiti välisriikides, põhiliselt Soomes. Rakenduskõrgkooli seaduse alusel avaldas 21.07.2005 Vabariigi Valitus korralduse, mille alusel nimetati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused rakenduskõrgkooliks, kus võib toimuda magistriõpe. Esimene magistriõppe ehk keskastmekurus KVÜÕAs alustas 2005. aasta septembris.

2006. aastal sai KVÜÕA esimese akrediteeringu rahvusvahelise eksperditest koosnevalt komisjonilt maaväe rakenduskõrgharidusõppe õppekavale täies mahus ja tingimisi akrediteeringu magistriõppele (tingimisi selle tõttu, kuna esimene magistrikursus polnud veel lõpetanud).

Aastal 2008 avas KVÜÕA rakenduskõrghariduse õppekava õhuväeohvitseridele ning 2011. aastal ka mereväeohvitseridele.

2008–2009 alustati KVÜÕAs õppekavade muutmist väljundipõhiseks, mis sisuliselt tähendas senise õppejõukeskse lähenemise muutmist õppurikeskseks, sätestades õppekava läbinu teadmised, oskused ja hoiakud.

2008. aastal allkirjastati Euroopa Liidu kaitseministrite koostöökokkulepe Euroopa Liidu Sõjakoolide vahelise koostöö arendamiseks. Eeskuju võeti üle-Euroopaliselt tuntud õpirändeprogrammist Erasmus, mis võimaldab KVÜÕA õppuritel ja õppejõududel õppida või õpetada mõnes välisriigi sõjakoolis. Samuti annab kokkulepe KVÜÕAle omakorda võimaluse võtta vastu välisriigi õppureid ja õppejõudusid.

Kõrghariduse kvaliteedi arendamise programmis PRIMUS osaleb KVÜÕA alates 2008. aastast. Programm on võimaldanud KVÜÕAl tegelda eelkõige õppetöö ja selle kvaliteedi arendamise küsimustega, muuhulgas panustada õppejõudude pedagoogiliste pädevuste arendamisele, rakendada mentorlust ja VÕTAt (varasemate õpi- ja töökogemuse arvestamine), arendada õppekavasid, viia läbi strateegilist arendustegevust ja arendada üliõpilaste õpioskusi.

2009. aastal läbis KVÜÕA magistriõppe õppekava akrediteerimisprotsess positiivse tulemusega.

Kaitseväe Lahingukool liideti õppeasutustega 2010. aastal.

2010. aastal alustas esimene Nooremohvitseride kursus, mis on üheaastane kursus varasemalt kõrghariduse omandatutele.

Eksternõppega alustati KVÜÕAs 2010. aastast nendele ohvitseridele, kes on juba pikemalt kaitseväes olnud ja kelle teenistus ei võimalda osaleda KVÜÕA päevases õppes.

2010. aastal viidi läbi üleminekuhindamine, mil hinnati kõrgkoole üle terve Eesti, et vähendada õppekavade/ erialade dubleerimist ja hinnata kõrgkoolide jätkusuutlikust. KVÜÕA sai kõikidele õppekavadele positiivse hinnangu ja õiguse tegutseda kõrgharidust (sh rakenduskõrgharidus ning magistriõpe) andva õppeasutusena.

Asukoht

1919. aastal asus õppeasutus Tallinnas Tehnika tänaval endise raudtee tehnikakooli ruumides. Õpilaste arvu suurenedes viidi kool 1920. aasta maikuus linnast välja Tondi kasarmute kompleksi. Tondil oldi kuni 1941. aastani.

Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1992. aastal alustas Tallinnas tööd Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledž. Tartusse kolis Sõjakool 1999. aastal, asudes kesklinna endisesse põllumajandusakadeemia hoonesse, mis enne sõda kuulus Kaitseliidule.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhiülesanded

• Kõrghariduse andmine rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe õppekavade alusel.
• Keskhariduse baasil kutsehariduse andmine kutseõppe õppekava alusel.
• Täiendusõppe, sealhulgas reservväelaste koolituse, läbiviimine.
• Riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevus ning rakendusuuringud.
• Vastuvõtva riigi toetuse osutamine.

Kooli juhtimine ja struktuur

Õppeasutuse juhiks on ülem, kelle määrab ametikohale kaitseväe juhataja kaitseministri ning haridus- ja teadusministri nõusolekul. Õppeasutuse ülema äraolekul asendab teda õppeosakonna ülem, viimase äraolekul aga Kõrgema Sõjakooli ülem või kaitseväe juhataja poolt määratud isik.

Õppeasutuse kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on õppeasutuse nõukogu, kelle liikmete arvu määrab õppeasutuse ülem.

Õppeasutust ja ühiskonda ühendav nõuandev kogu on nõunike kogu, kes teeb nõukogule, kaitseministrile ning haridus- ja teadusministrile ettepanekuid ja annab hinnanguid õppeasutuse, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes vähemalt üks kord aastas.

Õppeasutuse struktuuriüksused on

• Rakendusuuringute keskus osaleb juba üle kümne aasta rahvusvahelises riigikaitsesüsteemide planeerimise ja rakendamise ekspertgrupis, mis kujundab kaitsepoliitikat, tegeleb kaitseplaneerimismeetodite ja operatsioonide kavandamisega ning töötab välja juhtimisstruktuuri ja -funktsioone.

• Täiendõppe keskus korraldab kaitseväele vajalike täienduskursusi. Täiendusõpe on õpe kutse-, eri- ja ametialaste teadmiste ning oskuste täiendamiseks.

• Väljaõppevahendite keskus vormistab ja valmistab kaitseväele vajalikke väljaõppe-materjale.

• Logistikaosakond korraldab õppeasutuse tegevuseks vajaliku vara hankimist ja haldamist, sealhulgas toitlustamist, meditsiiniteenistust ja transporti.

• Őppeosakond vastutab õppetöö läbiviimise ja selle kvaliteedi eest. Õppeosakonna koosseisu kuulub neli õppetooli ning kaitseväe Keelekeskus ja planeerimisjaoskond. Õppetoolide tegevuse ühine eesmärk on koostöös Kõrgema Sõjakooliga koolitada kompetentseid sõjaväelisi juhte – anda neile teoreetilised teadmised ja praktilised oskused nooremohvitseri ametikohal teenimiseks erinevates kaitseväe väeliikides ehk oskused oma alluvate juhtimiseks, õpetamiseks, hindamiseks ja hoiakute kujundamiseks.

• Üldosakond korraldab õppeasutuse personalitööd, finantsteenistust, asjaajamist, side- ja infotehnoloogilist teenindamist, julgeolekualast tegevust, kaplaniteenistust ning muuseumi tööd.

Kooliõppekavad

'Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool annavad rakendusliku kõrghariduse alljärgnevatel õppekavadel:

• Maaväe õppekava võimaldab spetsialiseeruda jalaväe, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe, side või logistika erialale,
• Mereväe õppekava taktika- või tehnikaohvitseri erialale.
• Õhuväe õppekava lennuväljaohvitseri või radari- ja sideohvitseri erialale

Õppeaeg maaväe õppekaval on kolm aastat, õhuväe õppekaval kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat ning mereväe õppekaval koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat.

Õppeaasta KVÜÕAs on jaotatud kaheks erineva pikkusega semestriks. Sügissemester kestab analoogselt teiste kõrgkoolidega septembrist detsembrini ja kevadsemester kestab jaanuarist augusti lõpuni.

Eelnevalt kõrghariduse omandatutel on võimalik kandideerida nooremohvitseride kursusele ja saada aastaga maaväeohvitseriks. Pärast kursuse lõpetamist on nooremohvitseridel vaja läbida järgmise kolme aasta jooksul viiekuuline erialakursus, mis võimaldab neil spetsialiseeruda pioneeri-, side-, logistika-, suurtüki-, õhutõrje või jalaväe erialale. Kursuse läbinutele edasine karjäär on võrdne KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetanutega.

Pärast mõneaastast teenistust on ohvitseridel võimalus jätkata õpingud keskastmekursusel, kõrghariduse teisel astmel (magistriõpe). Kaheaastases magistriõppes toimub omandatud üld- ning erialateadmiste ja -oskuste süvendamine ning kitsam erialaõpe. Magistriõpe võimaldab jätkata õpinguid varem omandatud erialal ning saada ettevalmistus teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõjaaja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ametikohtadel.

KVÜÕAs on 2012. aasta seisuga õppe edukalt lõpetanud 406 ohvitseri, magistriõppe 70 ohvitseri, nooremohvitseride kursuse on kahe aasta jookul lõpetanud 25 ohvitseri.

Kooli traditsioonid

Kadetivanne. Esimese semestri lõpus toimub kadetivande tseremoonia, mille järel Kadetikogu võtab nad vastu oma täieõiguslikuks liikmeks. Pärast tseremooniat toimub kadetiball.

Iga-aastasteks traditsioonilisteks üritusteks on kujunenud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste struktuuriüksuse Kõrgema Sõjakooli aastapäeva tähistamine aprillis ja pidulik jalutuskäik septembris.

Sümboolika

Embleem kujutab kullavärviliselt ümbritsetud siniseid tähti "ÕA" riigivapi kujulisel valgel kilbil. Kilp toetub kullavärvilisele leegitseva tungla kujutisele. Tähed "ÕA" on lühend sõnast õppeasutused, riigivapi kilp sümboliseerib riigiasutust ning leegitsev tungal haridusasutust.

Õppeasutuste hallatav kinnisvara

• Õppehoonedd Riia 12 ja 12a, Tartu,
• Simulatsiooni- ja matkekeskus Kasarmu 11, Tartu,
• Õppeasutuste hoonestatud välisterritoorium Puiestee 112, Tartu,
• Ühiselamud Riia 12a, Rebase 9 ja Vaksali 31, Tartu,
• Õppehooned ja kasarmu Meegomäe, Võru.

Mälestusmärgid

• 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument, Tallinn
• Tallinna sõjakoolis õppinud nõukogude ohvitseridele pühendatud ausammas, Tallinn

Kirjandus

• Raske kaotus Tartule ja Tartumaale. / Postimees 16. juuni 1934. Lk. 3
• Leitud kuul külvas aspirantidele surma. / Postimees 16. juuni 1934. Lk. 3
• Õppeasutuste ülem ja vägede ülemjuhataja jutustavad. / Postimees 16. juuni 1934. Lk. 3
• Valdeki õnnetuse ohvrid saadeti kodupaikadesse. / Postimees 17. juuni 1934. Lk. 3
• Sõjakooli leinaaktus Valdeki ohvrite mälestamiseks. / Postimees 18. juuni 1934. Lk. 5
• Sõjakooli katastroof kohtus arutusel. / Postimees 15. märts 1935. Lk. 4
• Otsus Valdeki katastroofi protsessis. / Postimees 16. märts 1935. Lk. 1
• Seaver, Urmas. Kaitsejõud on valmis Akadeemiast välja kolima. / Õhtuleht 26. marts 1998
• Palli, Ilmar. Kadetid rataste vahel. / Luup Nr.7 (64); 6. aprill 1998
• Sõjakooli erileht. / Sõdur 3. mai 2002
• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste juhiks saab Aarne Ermus. / Postimees 05. juuni 2007
• Seene, Andres. Vabariigi sõjakoolide esimesed aastakümned. // Eesti Päevaleht 17. juuni 2008

Välislingid

• Kooli koduleht
• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimäärus Kaitseministri 23. detsembri 2008. a määrus nr 38. – Elektrooniline Riigi Teataja
• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste moodustamine Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1998. a. määrus nr. 52. – Elektrooniline Riigi Teataja
• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste arengukava aastateks 2006–2010
• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste arengukava 2011–2015
• Sõjakoolist Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusteni – Eesti sõjandushariduse ajalugu
• Kõrgem Sõjakool Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR

Videod

• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused alustasid kümnendat akadeemilist õppeaastat piduliku jalutuskäiguga Tartu kesklinnas
• Haridusmess 2008