Klooster
| Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust. |
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi.
Läänemaades on levinud eelkõige kristlikud (katoliku ja õigeusu) kloostrid.
Kirikute ja koguduste seadus § 2 lg.3
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Kloostrisüsteem pärineb India kastisüsteemist kus "kloostrid" olid nagu vanadekodud (st et lapsed pidid olema juba suureks kasvatatud kui kloostriga liituti).
Tõenäoliselt levis kloostrisüsteem üle Pärsia (Iraan) juudi esseenide kogukondade kaudu Egiptusesse kus lisandusid koos kristlusega ka seksuaalkeelud.
Läänemaades [muuda]
Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud monoteismi pooldajad Aafrika, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks.
Pärast Milano edikti kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega.
Ajapikku kujunesid kloostrid riigi olulisimateks haridus- ja kultuurikeskusteks.
Läänemaise kloostri põhiplaani eeskujuks on Sankt Galleni kloostri põhiplaan.
Astmestus kloostris [muuda]
-
- vend - meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta
- õde (õeke) - naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta
Õigeusu kirik [muuda]
Definitsioon kloostrile: Klooster on Kiriku asutus, mille moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning annud selleks vastava (munga) tõotuse. (Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku põhimäärus (RT 1935, 48, 474), sissejuhatuse IV osa.)
Kirjandus [muuda]
- "Klooster 980–1130." Raamatus: Georges Duby. "Katedraalide aeg. Kunst ja ühiskond 980–1420. Tallinn, Kunst 1999. Prantsuse keelest tõlkinud Tatjana Hallap, värsid tõlkinud Harald Rajamets. (Lisana illustratsoioonide kommentaarid ja isikunimede register.) 440 lk. ISBN 5-89920-200-9.
Vaata ka [muuda]
- Athos
- Kloostrite ajalugu
- Eesti kloostrid
- Cluny klooster
- kõrbeisad
- Mongoolia kloostrid
- Taizé klooster
- Popocatépetli kloostrid