Raadi sõjaväelennuväli

Allikas: Vikipeedia
Raadi sõjaväelennuväli
IATA: puudubICAO: EETR
Üldandmed
Tüüp sõjaväelennuväli
Linn Tartu
Avati 1914
Suleti 1992
Üldkõrgus 66 m
Koordinaadid N 58° 24′ 29″
E 26° 46′ 57″
Lennurajad
Suund Pikkus Laius Kate
05/23 3050 m 60 m betoon

Raadi sõjaväelennuväli on endine Tartu linna servas asunud lennuväli.

Lennuväli asub Tartu linnast kirdes Raadi järve ida- ja põhjaküljel. Koordinaadid 58°24′29 N 26°46′57 E. Rada on betoonkattega, suund 05/23, pikkus 3050 m, kõrgus MSL 66 m. Lennuvälja territooriumi pindala on umbes 698 ha. Lennuväli ei ole kasutuses.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

14. aprillil 1912. aastal tegi Vene lendur Sergei Utotškin kahepinnalisel Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu Raadi mõisa väljade kohal. Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu (ülem oli eesti päritolu polkovnik Jüri Herman) 10 lennuki ringlennu (Gatšina – Tallinn – Haapsalu – Riia – Tartu – Narva – Gatšina) vahepeatuse jaoks lasi Raadi mõisnik parun Liphart (kelle vennapoeg oli lendur) 1914. aasta suvel siluda Raadi mõisa põllu.

Eesti iseseisvumise järel kolis Raadile lennurügemendi 2. eskadrill. 1919. aastal toimetati Tallinnast Raadile kaks lennusadama angaari, 1925. aastal anti lennuvälja laiendamiseks sõjaväele üle nn Dauguli aed. Alates 1930. aastast likvideeriti lennurügement, Tartus Raadi lennuväljal baseerunud üksus nimetati 2. Üksikuks Lennudivisjoniks ja tegutses selle nime all 1940. aastani. Eesti iseseisvuse lõpuaastatel oli Raadi üksuse varustatus võrdlemisi vilets (kolm Tšehhi päritolu luure- ning kergpommituslennukit), lennati peamiselt relvastamata treeninglennukitel. Mais 1940 jõudsid Raadile viis ostetud Henschel Hs-126 tüüpi luurelennukit, kuid nendel jõuti lennata vaid kuu aega kuni jõustus Nõukogude okupatsioonirežiimi kehtestatud üldine lennukeeld.

Teise maailmasõja ajal rajasid Saksa okupatsiooniväed Raadile esimese betoneeritud lennuraja. Raadil baseerusid erinevad Luftwaffe lennuväeüksused, seal oli lennukite remondi- ja hooldusbaas. 1944. aasta suvel lendasid Raadilt minema viimased Junkers Ju-87 "Stuka" sööstlennukid (Sturzkampfflugzeug) ning seejärel lahkus ka staabiüksus JG 54.

Pärast Teist maailmasõda võttis lennuvälja kasutusele Nõukogude Liidu sõjavägi. 1950.- 60. aastatel kujunes sellest strateegilise tähtsusega kaugpommitajate lennuväli ning Tartust sai välismaalastele suletud linn. Lennuvälja territooriumi laiendati oluliselt, sellest sai üks Ida-Euroopa suuremaid sõjaväelennuvälju. Raadil baseerunud kaugpommituslennukid (kuni 1984. a Tu-16K, hiljem Tu-22M3) kuulusid 132. raskepommituslennuväe polgu, transpordilennukid (Il-76MD) 196. transpordilennuväe polgu koosseisu. Viimastest osa olid tsiviilregistris ning Aerofloti värvides, kuid kandsid relvastusena automaatkahureid ja maa-õhk tüüpi rakettide vastaseid seadmeid. Juhtis 326. raskepommitajate diviis, mille komandör oli hilisem Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi esimene president Džohhar Dudajev.

Raadi sõjalennuvälja baasi teenindasid Kärkna (Sillaotsa) kütusebaas ja Akimetsa ning Marama pommilaod. Torustiku mitme kütuselekke tõttu reostus tugevasti lennuvälja ala pinnas ja põhjavee ülemine horisont. Lennukite müra häiris tihti Tartu põhjapoolsete linnaosade elanikke. Viimane lennuõnnetus toimus 1991. aastal kui lennuvälja vahetus läheduses kukkus tehnilise rikke tõttu alla pommituslennuk Tu-16, mis oli suundumas Kaug-Itta.

Nõukogude Liidu õigusjärglase Vene Föderatsiooni väed lahkusid Raadilt 1992. aastal. 1993. aastal andis Eesti kaitseministeerium lennuvälja üle AS-le Tartu Raadi lennujaam (aktsionärid Tartu linn, Tartu vald, Luunja vald).

1994. aastal maandus Raadi lennuväljal Tartusse visiidile saabunud Poola presidendi Lech Wałęsa lennuk. Viimane maandumine Raadi lennuväljal toimus arvatavasti 1996. aastal. Aprillis 1999 loobuti lõplikult lennuvälja renoveerimise plaanist.

Tänaseni on Raadil säilinud kaks lennukiangaari 1920. aastatest, Nõukogude sõjaväeaegne lennujuhtimiskeskus, lennukite varjendid-muldvallid (kaponiirid) ja betoonist lennurajad. Lennuvälja territooriumil tegutseb autoturg, korraldatakse meelelahutusi ja spordivõistlusi (näiteks autode kiirendusvõistlused). 2002. aasta juunis tehti Raadi lennuvälja ja selle lähiala üldplaneering, korrastamine jäi aga teostamata ning tänaseks on plaanid vananenud.

Lennuvälja vahetus läheduses asuv Raadi mõis (saksa k Ratshof) pärineb 16. sajandist, mil see kuulus Tartu raele, kust ka mõisa nimi. Alates 1751. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni Eesti riigi kasuks oli mõis baltisaksa aadliperekonna Liphartide omanduses. 1919. aastal Liphartidelt võõrandatud mõisa ruumidesse asutati 1922. aastal Eesti Rahva Muuseum, 1944. aasta augusti lahingutes süttis loss pommitamisel ning põles varemeteks. Praegused plaanid näevad ette Raadile Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitust. [1]

Pildimaterjal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

58.40526.77666667