Praha

Allikas: Vikipeedia
Praha

tšehhi Praha

Praha vapp
Praha vapp
Praha lipp
Praha lipp

Pindala: 496 km²
Elanikke: 1 290 200 (2011)

Koordinaadid: 50° 5′ N, 14° 25′ E50.08333333333314.416666666667koordinaadid: 50° 5′ N, 14° 25′ E
Praha asendikaart

Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn. Asub Elbe lisajõe Vltava ääres.

Praha vanalinn on 1992. aastal kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Linna pindala on 496,07 km², millest hoonestatud on vaid 48,71 km². Ülejäänud ala on põllumajandusmaad ning looduslikud metsa- ja rohumaad.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praha klimadiagramm

Prahas on aasta keskmine temperatuur +8,6 °C. Kõige kuumemad kuud on juuli (+19,4 °C) ja august (+19,3 °C), kõige külmemad jaanuar (-1,1 °C) ja veebruar (-0,3 °C). Üle +32° sooja on täheldatud maist septembrini, kõige rohkem juulis (+37,8 °C) ja juunis (+37,2 °C). Igas kuus on täheldatud üle 17-kraadilist sooja. Alla -24 °C temperatuuri on mõõdetud detsembrist märtsini, külmarekord -27,6 °C mõõdeti märtsis. Juunist septembrini pole kunagi öökülma mõõdetud.

Aastas sajab keskmiselt 527 mm. Kõige märjemad kuud on mai (77 mm) ja juuni (73 mm), kõige kuivemad veebruar (23 mm) ja jaanuar (24 mm). Kõige rohkem sajupäevi on juulis (18), kõige vähem aprillis (11). Aastas on keskmiselt 161 sajupäeva. Keskmine õhuniiskus on kõige suurem novembris (88%), kõige väiksem mais (68%). Aasta keskmine on 78%.

Ehkki suvi on märksa märjem kui talv, on suvel hoopis rohkem päikesepaistet: kõige rohkem juunis (keskmiselt 254 tundi), kõige vähem detsembris (48 tundi). Aastas paistab päike keskmiselt 1796 tundi.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vltava jõgi Prahas, tagaplaanil Karli sild, Malá Strana ja Hradčany.

Linna nimi tuleb slaavi sõnast "praga", mis tähendab koolet. Praha kandis ületas vana kaubatee Vltava jõe. Linna nime on seostatud ka tšehhi sõnaga "práh" ('künnis'). Legendi järgi olevat Přemysliidide dünastia esiema, prohvet Libuše, käskinud rajada linna kohta, kuhu "mees tahub oma maja künnise".

Praeguse Praha ala oli asustatud juba vanemal kiviajal. Tõenäoliselt hiljemalt meie ajaarvamise lävel tekkisid sealsete Vltava koolmete juures turuasulad, mis hakkasid aeglaselt kasvama kokku linnaks.

Alates 6. sajandist olid Praha oru asukad peamiselt lääneslaavlased. Tõenäoliselt 9. sajandi jooksul sai Praha piirkonnas võimu tšehhide hõim, mille "kuningad" sel ajal hõivasid hõimujuhtide koosoleku (sněm) välja ja rajasid sinna Praha linnuse.

Sellest ajast alates sai Prahast Böömimaa vürstide ja kuningate residents (mõned neist olid ka Saksa-Rooma riigi keisrid).

Praha õitseaeg oli 14. sajandil keiser Karl IV valitsemisajal, mil sellest sai Saksa-Rooma riigi keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati Karli sild, alustati Nové Město rajamist ja Svatý Víti (Viituse) katedraali (Hradčanys) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli Karli ülikooli. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn Euroopas[viide?] (umbes 40 000 elanikku). Linn koosnes mitmest asulast, mis koondati üheks alles 19.–20. sajandil.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

2005. aasta andmetel oli linna elanike arv 1 176 600.

Lisaks töötab linnas üle 300 000 inimese, kes ei ela ametlikult Prahas.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

jõeaurik/salongaurik Vyšehrad aastast 1938[1]

Hradčanys[muuda | redigeeri lähteteksti]

Staré Městos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Josefovis[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Juudi kalmistu

Nové Městos[muuda | redigeeri lähteteksti]


Malá Stranas[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eesti saatkonna hoone Kampal (Kampa saarel) ehk Sinise Rebase Maja
  • Kuradiratas
  • John Lennoni sein

Vyšehradis[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 10. sajandil rajatud linnus ja katedraal (Alfons Mucha freskodega 20. sajandi algusest).

Muudes linnaosades[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]