Türi

Allikas: Vikipeedia
Türi

Elanikke: 5215 (1.01.2014)[1]

EHAKi kood: 8595
Koordinaadid: 58° 49′ N, 25° 26′ Ekoordinaadid: 58° 49′ N, 25° 26′ E
Türi (Eesti)
Türi

Türi on vallasisene linn Türi vallas Järva maakonnas. Asub Pärnu jõe ääres. Türit läbib Tallinna–Viljandi raudteeliin ja Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee.

Türi on Eesti kevadpealinn.

Türil asub Eesti Ringhäälingumuuseum.

Aastast 1990 tegutseb Türi Muusikakool.

Eesti jalgpalliliigas osaleb klubi Türi Ganvix.

2011. aasta mais toimunud giidi- ja kodulookonkursil "Türi Kõneleja" tunnistati parimaks giidiks Rene Viljat.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Türi ajalugu
Türi kirik.

Türi kihelkond rajati 13. sajandil.

1564. aastast pärinevad esimesed kirjalikud andmed Türi (Turgel) küla kohta.

1899 hakati ehitama puupapivabrikut. Sellest ajast hakkas elanike arv tublisti suurenema.

1901 sai valmis kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee (1896. aastal valminud Valga–Ruhja–Pärnu raudtee haru), mis oli kasutusel kuni 1971, mõned lõigud kuni 1972; Tallinna–Viljandi raudteelõik asendati laiarööpmelise raudteega aastatel 1971–1973.

1917 sai Türi aleviks, 2. juulil 1926 linnaks. Kuna 1934. aastal valitud Türi linnavolikogu sattus makseraskustesse, pandi tema tegevus Vabariigi Valitsuse otsusega 4. jaanuaril 1935 seisma. Linnavolikogu tegevus taastati alles pärast uue linnavolikogu valimist, 1. detsembril 1939. 9. detsembril 1939 pidas uus linnavolikogu esimese koosoleku ja valis senise linnavanema Ants Viirmaa ainsa kandidaadina ametisse tagasi (8 häälega poolt, 3 vastu, 1 erapooletu), jättes tema palgaks endiselt 150 krooni kuus[2].

1926 oli Türil 2500 elanikku ja 30 tänavat. Hakati rajama parke ja puiesteid. 1936 oli Türil juba 3100 elanikku ja 50 tänavat, linna pindala oli 8,21 km². Linnas asus Türi põllumeeste konvent.

Türi linn (1929)

1936 hakati Türil rajama raadio saatejaama, mis kujunes Eesti peasaatejaamaks, sest ta oli enam-vähem igast Eesti otsast umbes ühekaugusel. 15. detsembril 1937 alustas Türi raadiosaatejaam koos 197 meetri kõrguse mastiga tööd. Raadiojaama õhkis Nõukogude hävituspataljon 1941. aasta suvel. Sakslased taastasid selle kiiresti.

Aastatel 19151972 oli Türil kitsarööpmelise raudtee otseühendus läbi Paide Tamsaluga (Türi–Paide–Tamsalu raudtee, 61 km). Algselt oli see raudteeliin plaanitud sõjaliseks otstarbeks. Viimane reisirong sõitis sel liinil 3. mail 1972.

1950 sai Türist Türi rajooni keskus. Elanikkond kasvas järjest. Hakati ehitama kultuurimaja.

Türi kultuurimaja 2012 sügisel

Aastal 2004 liitus Türi Euroopa Liidu linnade ühendusega Douzelage.

23. oktoobril 2005 moodustus Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Türil on töötanud talurahvakool (alates 1715), koolmeistrite seminar (alates 1834), kihelkonnakool (alates 1872), tütarlaste ministeeriumikool (alates 1900), kroonu algkool (alates 1913), aiandusgümnaasium (alates 1924) ja gümnaasium (alates 1938).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 30. august 2014
  2. Türi linnavanem A. Viirmaa valiti tagasi. Rahvaleht, 11. detsember 1939, nr. 291, lk. 3.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]