Tartu Jaani kirik

Allikas: Vikipeedia
Jaani kirik
Tartu Jaani Church 2007 13.jpg
Riik Flag of Estonia.svg Eesti
Asukoht Tartu
Tartu maakond
Koordinaadid 58° 22′ 58″ N, 26° 43′ 13″ E58.38277777777826.720277777778koordinaadid: 58° 22′ 58″ N, 26° 43′ 13″ E

Tartu Jaani kirik on keskaegne telliskirik Tartus, tuntud oma terrakotafiguuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt 13. sajandi esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad 14. sajandist. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati 19442005.

Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on kuulsad selle poolest, et need pole mitte ühe või mõne vormi abil stantsitud, vaid kõik kujud – algselt üle tuhande – on ükshaaval savist valmistatud, nii et igaüks neist on isenäoline. Praeguseks on säilinud ligikaudu 200 skulptuuri. Ühe hüpoteesi järgi kujutavad need kunagisi Tartu linnakodanikke. Selle vastu räägib küll asjaolu, et eri rõivais kujudest mõned kannavad kroone, kuid modellidena võidi linnarahvast siiski kasutada.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirik 1794. aastal

Tartu Jaani kirikut (Der S. Johannis Kirche zu Dorpat) puudutav ürikuline teave on napp ja seega ebapiisav kiriku ehitusajaloo rekonstrueerimiseks. Ürikutest on teada, et 1323. aastal määras paavst Johannes XXII Tartu Jaani kiriku plebaaniks Tartu toomkiriku kanooniku Berardus Suerwerdina [1]. 1345. aastal on Johannes Russenberg oma testamendis annetanud kaks marka Tartu Jaani Kiriku ehitamiseks [2]. Samas ei võimalda kumbki teade määratleda kiriku enda seisukorda või ehitusjärku vastaval ajahetkel [3].

Arheoloogilised andmed on kiriku algajaloo osas kõnekamad ning nendest võib järeldada, et ilmselt on kirik rajatud varem hoonestatud alale [4]. Esialgu on ehitis olnud puidust - praeguse kiriku kesklöövi alalt on leitud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus ida-lääne-sihilise puitehitise fragmente [5][6]. Radiosüsiniku meetodil dateerimise kohaselt pärinevad leitud puitdetailid 12. sajandi teisest poolest või 13. sajandi algusest. Samas viitavad hilisemad kalibreeritud dateeringud asjaolule, et leitud jäänused pärinevad pigem saksa vallutusele järgnenud perioodist, s. t puitkirik on rajatud pärast 1224. aastat.[7]

16. sajandil sai Jaani kirik kannatada Liivi sõjas.

Raehärra Friedrich Konrad Gadebuschi järgi oli 1593. aastal Jaani kiriku väljaminekute loetelus tasu kellalööjatele selle eest, et nad tõrjusid jumalateenistuse ajal sigu ja koeri kiriku ukse eest kaugemale. Gadebuschilt pärineb seegi fakt, et enne Põhjasõda tehtud mõõtmiste järgi oli Jaani kiriku kõrgus tornitipust maapinnani 41 sülda, tipust müüritipuni 21,5 sülda.

Kiriku torn kaeti plekiga 1671. aastal, sest laastukatus oli tuleohtlik. Plekksepp saanud oma töö eest 160 riigitaalrit ja kuus vaati õlut.

1683. aastast on teada Tartu Jaani kiriku kalmistu vanim plaan.

Tartu õhkimisel Põhjasõjas hävisid 1708. aastal torni ülaosa ning kesklöövi ja kooriruumi võlvid. Teadaolevalt sai Jaani kirik Põhjasõjas tabamusi kokku 37 pommist. 19. juulil, viis päeva pärast linna vallutamist, käskinud feldmarssal Šeremetjev kiriku puhtamaks kasida, et Peeter I saaks siin oma lähema kaaskonnaga jutlust kuulata. Lisaks eelmainitud purustustele oli Tartu Jaani kiriku altar ja kantsel viidud Pihkvasse. Friedrich Konrad Gadebuschi andmeil oli kolmest kirikukellast kaks antud Narva kirikule, üks Tartu vene kirikule. Hiljem on Tartu raad neid korduvalt Jaani kirikule tagasi nõudnud. Varemetes Jaani kirikus polnud võimalik jumalateenistusi pidada. Kogudus hakkas küünis koos käima.

Tartu Jaani kirik 1860. Louis Höflinger värviline litograafia.

1724 küsis vabahärra von Taube kroonult kiriku kordategemiseks raha ning nõudis tagasi ka altarit ja kantslit. Veel samal aastal kinkis kindralkuberner kirikule oreli. 1737 saadi kirikule katusekivid ja järgmisel aastal hakati ehitama hävinud torniosa. 1. mail 1739 paigaldati Jaani kirikule tornikuul koos kukega. 1741 hakati torni plekiga katma.

1744 telliti kirikule telliti kaks ajanäitajat. 1760 tegi kellassepp Christian Minnepot uued kellamehhanismid, sest kellad ei käinud täpselt. Vasksepp Brackmann meisterdanud kahele uuele kellale osutid. 1. jaanuar 1761 näitasid Jaani kiriku uued kellad linlastele jälle õiget aega.

1775 oli Tartus suur tulekahju. Tuli algas Jaani kiriku lähedalt, kuid kirik suudeti päästa, kuigi aknad jõudsid süttida[8].

1785 – teada on, et sel aastal oli Jaani kalmistu alles (varem, juba 1773. aastal keelati linnadesse matmine ja kaotati ära ka linnasisesed surnuaiad). Siiski ei olnud kalmistut kauaks, see tasandati siledaks 18. sajandi viimasel aastakümnel.

Jaani kiriku interjöör 1901. aastal.

182030 toimus kiriku interjöörid rekonstrueeriti arhitekt G. F. W. Geisti kavade kohaselt, eeskujuks antiiktempel. Hävitati enamus interjööri skulptuure, ülejäänud müüriti kinni või krohviti.

6. mail 1836 annab Dörptsche Zeitung teada, et Tartu kunstnik Ludwig von Maydell kinkis Jaani kirikule altarimaali.

18991904 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti Wilhelm Bockslaffi juhtimisel. Välisskulptuuridelt eemaldati krohvikihid, osa hävinud skulptuure asendati koopiatega. Kesklööv saab talalae.

Ööl vastu 26. augustit 1944 pommitasid linnast taganenud sakslased Tartut. Süttis ka Jaani kirik, tules lagunes müüride krohv ning paljastusid ammu unustatud keskaegsed skulptuurid[9]. Kirik jäi rohkem kui 50 aastaks varemetesse.

1952. aastal varises kokku kesklöövi põhjasein. Ajaloolane Olev Prints avastab varem krohvi all varjul olnud terrakotaskulptuuride rikkuse.

195465 teostati vundamentide kaevamised ning müüristiku ja ehitusdekoori uurimine, ajaloolane Olev Prints.

1989 oli suuremate restaureerimistööde algus, arhitekt Udo Tiirmaa. Ehitusfirmana alustas kiriku taastamist Poola firma PKZ, peale poolakate lahkumist 1991. aastal jätkas tööd OÜ Wunibald Ehitus.

EELK Tartu Jaani koguduse taasasutati 1997. Esimene jumalateenistus toimus 1997. aasta jõulude ajal.

1999 sai kirik uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut pronksist kirikukella. Kellade nimed on Peetrus ja Paulus, nende valamist finantseeris Tartu ärimees Tiit Veeber.

2002 hakkas ehitustöid peatöövõtjana juhtima AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, eesmärgiks lõpetada kiriku taastamistööd detsembris 2004.

2003 paigaldati Saksa firmas Mahr projekteeritud ja valmistati kiriku õhkküttesüsteem.

2003 disainibüroo Laika, Belka & Strelka (sisearhitektid Malle Jürgenson ja Tea Tammelaan ning kunstnik Krista Lepland) võitis Tartu Jaani kiriku sisekujunduse võistluse.

2004 jaanuaris paigaldati esimesed kirikuaknad. Alustati kiriku põranda katmist punaste põrandatellistega.

29. juuni 2005 – Tartu Jaani kiriku taaspühitsemine.

20052006tekstiilikunstnik Anu Raud valmistas kirikusse gobelääntehnikas altari- ja lugemispuldikatted (neljas liturgilises värvis, kokku kaheksa eset).

Vaated kirikule[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Leonid Arbusow, Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert - Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, Mitau, 1913, lk. 207
  2. Die Revaler Rathslinie nebst Geschichte der Rathsverfassung und einem Anhange über Riga und Dorpat., Reval: Franz Kluge, 1874, nr. 2819
  3. Kaur Alttoa, Tartu Jaani Kirik - Eesti kirikud III, Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk. 46
  4. Kalle Lange, Varasematest uurimistöödest Tartu Jaani kirikus - Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik = Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk. 43-44
  5. Romeo Metsallik, Tartu arheoloogilisest uurimisest - Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik = Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk. 23
  6. Romeo Metsallik, Tartu arheoloogiliste uuringute esialgseid tulemusi : magistritöö, juh. V. Trummal, Tartu: Tartu Ülikool, 1992, lk. 46jj
  7. Andres Tvauri, Muinas-Tartu : uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost = Prehistoric Tartu : a study of the settlement history of the Tartu prehistoric hillfort and settlement , Tartu/Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2001, lk. 71, 76-77
  8. Tartu. Tartu linna-uurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud. Tartus, 1927, lk 11
  9. Hillar Palamets Lugusid toonasest Tartust, Kleio 2003, lk 285

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kaur Alttoa "Tartu Jaani kirik" 2011 (monograafia)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]