Viljandi

Viljandi

Viljandi lipp Viljandi vapp Pindala: 14,57 km² Elanikke: 17 868 (2012) koordinaadid: 58° 22′ N, 25° 36′ E

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis. Viljandi on Viljandi maakonna halduskeskus. Linn asub Sakala kõrgustikul, Viljandi järve kaldal. Viljandist on Tallinnasse 164 km, Tartusse 81 km ja Pärnusse 97 km.

2000. aasta rahvaloenduse järgi oli Viljandis elanikke 20 756; 2004. aastal 20 454 ning 2012. aasta jaanuaris arvestuslikult 17 868. Viljandi on elanike arvult Eestis kuues linn. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Viljandi elanikest eestlasi 91,52 %, venelasi 5,23 %, soomlasi 1,16 %, ukrainlasi 0,93 %, valgevenelasi 0,26 % ja teisi rahvusi 0,9 %.

Ajalugu

Muinasaeg

Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele viikingiajal. 13. sajandi algul kuulus Viljandi Sakala muinasmaakonda ning on oletatud, et Viljandi võis olla muinasmaakonna keskuseks.

Aastal 1211 toimus linnuse esimene piiramine liivlaste, latgalide ja saksa orduvägede poolt. Tolleaegne linnus olevat Läti Henriku järgi olnud oma aja kohta küllaltki tugev ja 1211. aastal seda päris vallutada ei suudetudki, pärast nädala kestnud piiramist jõuti kokkuleppele ja linnusesse lasti preestrid, kes viisid läbi ristimise. See sündmus on ühtlasi Viljandi esmamainimine kirjalikes allikais. Araabia geograafi Abū ‘Abdullāh Muḩammad al-Idrīsī maailmakaardil (1154) esineva tähekombinatsiooni FLMWS seostamine Viljandiga on meelevaldne.

Sakslased lasti alaliselt Viljandi kindlusesse alles pärast Madisepäeva lahingu kaotust 1217. aastal. Kuni 1223. aastani mehitati Viljandi linnust sakslastega koos. Sama aasta 29. jaanuaril toimus Saaremaalt alguse saanud ülestõus, mille tulemusena vangistati sakslased pühapäevase missa ajal. Linnus vallutati sakslaste poolt tagasi sama aasta augustis pärast kahenädalast piiramist.

Muinasaegne asustus paiknes linnusest lõuna pool. Asustusjälgi on leitud Lossipargis asuvailt Kivi-, Musu- ja Suusahüppemäelt ning ka Huntaugumäe nõlvalt Männimäe elurajooni ligidal.

Keskaeg

Viljandi Jaani kirik.

Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. aastat, mil asuti kivilinnuse rajamisele varasema puidust muinaslinnuse asemele. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen). Arvatakse, et Viljandi sai linnaõigused 13. sajandi keskel, õiguste kinnitamisürik on säilinud 1283. aastast (Hamburgi-Riia linnaõigused). 14. sajandist kuulus Viljandi ka Hansa liitu. Keskaegne linn paiknes linnusest põhja pool, sellest on ümber ehitatuna säilinud ainult Jaani kirik (endine kloostrikirik).

Viljandi linna ümbritsesid tänapäeval muinsuskaitse all olevate kaitserajatistena Viljandi linnamüür ja Viljandi linnamüüri väravad, mida ümbritses perimeetris 1,2 km pikkune vallikraaviga kolmest küljest; lõunakülge kaitses vallikraaviga eraldatud Viljandi ordulinnus. Linna lääneküljelt idaküljeni asus kaarjalt linna ümbritsev müür, mis kagusuunal liitus taas linnuse müüriga. Linamüür oli 1,2—2,1 m paksune, laotud maakividest. Linna lääneküljel oli Riia e. Storke värav, loodenurgal 4-tahuline torn, põhjaküljel poolringikujulise põhiplaaniga torn ning Tartu värav. O-küljel paiknes kolmveerandringi-kujulise põhiplaaniga Moskva torn ning pääsuks Viljandi järve äärde väike poolringikujulise põhiplaaniga torn. Väravad linnamüüris olid tornideta. Täiendavate kaitserajatistena oli Tartu värava ees oli piklik zwinger eesväravaga otsseinas, Riia värava ees oli algselt u 1 m paksuste seintega eeskaitseehitis, mis aga hiljem asendati 4-nurkse plaaniga zwingeriga, mille lõunaküljel oli eesvärav.

Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (1558–1583) ja Poola-Rootsi sõdades (1600–1622/23), mille käigus kadusid ka linnaõigused.

Uusaeg

Vana veetorn.

Uuesti sai Viljandi linnaõigused alles Katariina II ukaasiga 1783. aastal, mil temast sai haldusreformi käigus asutatud Viljandi kreisi (maakonna) keskus. 19. sajandil kasvas linn jõudsalt. Täiendava kasvuimpulsi andis 1895. aastal avatud Viljandi–Mõisaküla kitsasrööpmelise raudtee avamise näol, mis suubus Valga–Pärnu raudteele. 1901. aastal (tegelikult 1900) valmis ka Viljandi–Türi–Tallinna raudteeharu.

Viljandi linnaosad

• Kesklinn
• Kantreküla
• Männimäe
• Paalalinn
• Uueveski
• Peetrimõisa

Rahvastik

Elamu Tallinna tn 16.

Elamu Pikk tn 4.

Viljandi mõisa peahoone.

Viljandi elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel

Rahvus	1970		1979		1989		2000		2011
	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
Kokku	20814	100	22368	100	23080	100	20756	100	17473	100
eestlased	17971	86,34	19469	87,04	20093	87,06	18955	91,32	16443	94,11
venelased	1912	9,19	2013	9,00	1899	8,23	1085	5,23	648	3,71
soomlased	373	1,79	381	1,70	344	1,49	241	1,16	105	0,60
ukrainlased	151	0,73	212	0,95	363	1,57	194	0,93	128	0,73
valgevenelased	50	0,24	90	0,40	100	0,43	55	0,26	35	0,20
muud	357	1,72	203	0,91	281	1,21	188	0,91	114	0,65

Poliitika

Viljandi linnapea on alates 2011. aastast Loit Kivistik (Reformierakond).

 Pikemalt artiklis Viljandi linnapeade loend

Majandus

Tähtis majandusharu on tööstus. Töötleva tööstuse alal tegutsevate ettevõtete (üle 20 töötajaga) toodangu müük oli 2011. aastal umbes 200 milj. €.

Tähtsaimad tööstusharud on:

• Puidutööstus – ettevõtete käive ca 80 milj €(suurim toodangu müüja on Viljandi Aken ja Uks).
• Toiduainetetööstus (piima- ja loomasööda) (Tere tootmisüksus,Farm Plant söödatehas),
• Masina- ja metallitööstus käive ca 35 milj €(Kolmeks,Viljandi Metall Tehased).
• Tekstiili- ja õmblustööstus käive ca 35 milj € krooni(Delux,Toom Tekstiil,Mivar-Viva).

Sport

Viljandis on võimalik harrastada kõiki levinud spordialasid. Tähtsamad spordirajatised on Viljandi linnastaadion, Viljandi kunstmuruväljak, Viljandi Spordihoone, Carl Robert Jakobsoni nimelises Gümnaasiumis asuv ujula ja Viljandi Jäähall.

Jalgpallis on oma Meistriliiga meeskond Viljandi Tulevik, Viljandi Tuleviku duubelmeeskond mängib aga Esiliigas. Linnas tegutsevad ka kaks harrastusmeeskonda, JK Liverpool Pub ja Viljandi JK Kotkad. Palju on noorte võistkondi.

Käsipallis esindab Viljandit klubi Viljandi HC.

Saalihokis on Viljandit teises liigas esindav Viljandi Saalihokiklubi (tuntud ka nimega Viljandi Metalli saalihokiklubi). Lisaks tegutseb veel hetkel mitteaktiivne Vestmani meeskond.

Kultuur

Viljandi Pauluse kirik.

Viljandis asub teater Ugala, muuseum, kunstisaal. Kontserte korraldatakse Sakala Keskuses, Jaani ja Pauluse kirikus, samuti Kultuuriakadeemias.

Kuni 2011. aastani tegutses Viljandis kino Rubiin.

2012. aastal taasavati Viljandi Kultuurimaja uue nimega Sakala Keskus.

Viljandi koolid

Viljandis tegutseb üks riiklik päevase õppevormiga gümnaasium, lisaks täiskasvanute gümnaasium ning veel neli avalikus omandis olevat põhikooli, neist üks erivajadustega lastele. Viljandis on kaks kooli, kust on võimalik omandada kõrgharidust.

Põhikoolid

• Kaare Kool
• Viljandi Jakobsoni Kool
• Viljandi Kesklinna Kool
• Viljandi Paalalinna Kool

Gümnaasiumid

• Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium
• Viljandi Gümnaasium

Kõrgkoolid

• Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
• Mainori Kõrgkooli Viljandi õppekeskus

Linna maakasutus

Viljandi Linna maakasutus aastal 2006

Maakasutus	Pindala	%
Elamukrundid	315	21,6
Tööstusterritooriumid	160	11,0
Ärihooned	78	5,4
Ühiskondlike hoonete maa	92	6,3
Sotsiaalmaa	10	0,7
Transpordimaa	189	13
Riigikaitse maa	2	0,1
Üldmaa	105	7,2
Jäätmehoidla maa	35	2,4
Veekogude alune maa	172	11,8
Muud maad	299	20,5
Kokku	1457	100

Sõpruslinnad

• Ahrensburg
• Eslöv
• Frostburg
• Härnosand
• Kretinga
• Porvoo
• Ternopil
• Valmiera

Sündmused

• Pärimusmuusika Festival igal suvel juuli lõpus toimuv rahvusvaheline pärimusmuusika festival.
• Vanamuusika Festival sajandite vanuse muusika festival mis toimub igal suvel juuli keskel. Sündmus, mis sai alguse 1982 a., on Eestis vanim vanamuusikale pühendatud festival. Selle raames toimuvad kontserdid kirikutes, saalides ja teistes paikades üle linna.
• Hansapäevad iga juuni algul Viljandi linna poolt korraldatud üritus koos laada, kontsertide ja teiste etendustega.
• Rahvusvahelised Hansapäevad suured rahvusvahelised Hansapäevad leiavad aset Viljandis 4. kuni 7. juuni 2015.
• Rock Ramp iga aasta augustis Viljandi Lossimägedes toimuv rokkmuusika festival.
• suurjooks ümber Viljandi järve Viljandi suurim spordiüritus toimub iga aasta 1. mail.
• Mulgi rattamaraton Viljandi kõige suurem rattaspordiüritus.

Vaata ka

• Lossimägede paljand
• Viljandi Linnavolikogu
• Viljandi linnastaadion
• Viljandi komtuurkond
• Viljandi komtuur
• Viljandi ordulinnus
• Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasium
• Viljandi raudteejaam
• Viljandi raad
• Kösti org
• Viljandi linnavolinike loend 1934
• Viljandi linnavolinike loend 1939

Viljandi ordulinnuse varemed.

Välislingid

• Viljandi linna ametlik koduleht
• Nädal Viljandis – info selle kohta, mis Viljandis toimub
• Liivimaa 1599. aasta revisjon. Viljandi linn
• 2009. aasta metsapealinnaks valiti Viljandi Ilmajaam.ee, 20. jaanuar 2009
• Viljandi Sõprade Selts Soomes
• 360° aeropanoraam / aerofoto

Kirjandus

• V. Rg. Kas Viljandi sadamalinnaks? Uus Eesti, 7. august 1938, nr. 214, lk. 2.

Eesti linnad

Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru

Viljandi maakonna omavalitsused

Linnad: Mõisaküla · Viljandi · Võhma
Vallad: Abja · Halliste · Karksi · Kolga-Jaani · Kõo · Kõpu · Paistu · Pärsti · Saarepeedi · Suure-Jaani · Tarvastu · Viiratsi