Viljandi

Allikas: Vikipeedia
Viljandi

Viljandi vapp
Viljandi vapp
Viljandi lipp
Viljandi lipp

Pindala: 14,57[1] km²
Elanikke: 17 602 (1.01.2014)[2]

EHAKi kood: 0897
Koordinaadid: 58° 22′ N, 25° 36′ E58.36333333333325.595555555556koordinaadid: 58° 22′ N, 25° 36′ E
Viljandi (Eesti)
Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis. Viljandi on Viljandi maakonna halduskeskus. Linn asub Sakala kõrgustikul, Viljandi järve kaldal. Viljandist on Tallinnasse 164 km, Tartusse 81 km ja Pärnusse 97 km.

2000. aasta rahvaloenduse järgi oli Viljandis elanikke 20 756; 2004. aastal 20 454 ja 2012. aasta jaanuaris arvestuslikult 17 868[3]. Viljandi on elanike arvult Eestis kuues linn. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Viljandi elanikest eestlasi 91,52%, venelasi 5,23%, soomlasi 1,16%, ukrainlasi 0,93%, valgevenelasi 0,26% ja muid rahvusi 0,9%.

Viljandi linna ja Viljandi ordulinnuse plaan

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Viljandi ajalugu

Muinasaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele viikingiajal. 13. sajandi algul kuulus Viljandi Sakala muinasmaakonda ja on oletatud, et Viljandi võis olla muinasmaakonna keskus.

Aastal 1211 toimus linnuse esimene piiramine liivlaste, latgalide ja saksa orduvägede poolt. Tolleaegne linnus olevat Läti Henriku järgi olnud oma aja kohta küllaltki tugev ja 1211. aastal seda päris vallutada ei suudetudki, pärast nädala kestnud piiramist jõuti kokkuleppele ja linnusesse lasti preestrid, kes viisid läbi ristimise. See sündmus on ühtlasi Viljandi esmamainimine kirjalikes allikais. Araabia geograafi Abū ‘Abdullāh Muḩammad al-Idrīsī maailmakaardil (1154) esineva tähekombinatsiooni FLMWS seostamine Viljandiga on meelevaldne[viide?].

Sakslased lasti alaliselt Viljandi kindlusesse alles pärast Madisepäeva lahingu kaotust 1217. aastal. Kuni 1223. aastani mehitati Viljandi linnust sakslastega koos. Sama aasta 29. jaanuaril toimus Saaremaalt alguse saanud ülestõus, mille tulemusena vangistati sakslased pühapäevase missa ajal. Sama aasta augustis pärast kahenädalast piiramist vallutasid sakslased linnuse tagasi.

Muinasaegne asustus paiknes linnusest lõuna pool. Asustusjälgi on leitud Lossipargis asuvatelt Kivi-, Musu- ja Suusahüppemäelt ning ka Männimäe elurajooni lähistel asuva Huntaugumäe nõlvalt.

Keskaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viljandi Jaani kirik.

Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. aastat, mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen). Arvatakse, et Viljandi sai linnaõigused 13. sajandi keskel, õiguste kinnitamisürik on säilinud 1283. aastast (Hamburgi-Riia linnaõigused). 14. sajandist kuulus Viljandi ka Hansa liitu. Keskaegne linn paiknes linnusest põhja pool, sellest on ümber ehitatuna säilinud ainult Jaani kirik (endine kloostrikirik).

Viljandi linna ümbritsesid tänapäeval muinsuskaitse all[4] olevate kaitserajatistena Viljandi linnamüür ja Viljandi linnamüüri väravad, mida ümbritses perimeetris 1,2 km pikkune vallikraaviga kolmest küljest; lõunakülge kaitses vallikraaviga eraldatud Viljandi ordulinnus. Linna lääneküljelt idaküljeni asus kaarjalt linna ümbritsev müür, mis kagusuunal liitus taas linnuse müüriga. Linnamüür oli 1,2–2,1 m paksune, laotud maakividest. Linna lääneküljel oli Riia e Storke värav, loodenurgal neljatahuline torn, põhjaküljel poolringikujulise põhiplaaniga torn ja Tartu värav. O-küljel paiknes kolmveerandringikujulise põhiplaaniga Moskva torn ja pääsuks Viljandi järve äärde väike poolringikujulise põhiplaaniga torn. Väravad linnamüüris olid tornideta. Täiendavate kaitserajatistena oli Tartu värava ees oli piklik zwinger eesväravaga otsseinas, Riia värava ees oli algselt ligikaudu 1 m paksuste seintega eeskaitseehitis, mis aga hiljem asendati nelinurkse plaaniga zwingeriga, mille lõunaküljel oli eesvärav.

Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (1558–1583) ja Poola-Rootsi sõdades (16001622/23), mille käigus kadusid ka linnaõigused.

Uusaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vana veetorn.

Uuesti sai Viljandi linnaõigused alles Katariina II ukaasiga 1783. aastal, mil temast sai haldusreformi käigus asutatud Viljandi kreisi (maakonna) keskus. 19. sajandil kasvas linn jõudsalt. Täiendava kasvuimpulsi andis 1895. aastal avatud Viljandi–Mõisaküla kitsasrööpmelise raudtee avamise näol, mis suubus Valga–Pärnu raudteele. 1901. aastal (tegelikult 1900) valmis ka Viljandi–Türi–Tallinna raudteeharu.

Viljandi linnaosad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elamu Tallinna tn 16.
Elamu Pikk tn 4.
Viljandi mõisa peahoone.

Viljandi elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvus 1970[5] 1979[6] 1989[7] 2000[8] 2011[9]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 20814 100 22368 100 23080 100 20756 100 17473 100
eestlased 17971 86,34 19469 87,04 20093 87,06 18955 91,32 16443 94,11
venelased 1912 9,19 2013 9,00 1899 8,23 1085 5,23 648 3,71
soomlased 373 1,79 381 1,70 344 1,49 241 1,16 105 0,60
ukrainlased 151 0,73 212 0,95 363 1,57 194 0,93 128 0,73
valgevenelased 50 0,24 90 0,40 100 0,43 55 0,26 35 0,20
muud 357 1,72 203 0,91 281 1,21 188 0,91 114 0,65

Poliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viljandi linnapea on alates 2013. aastast Ando Kiviberg (IRL).

Next.svg Pikemalt artiklis Viljandi linnapeade loend

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähtis majandusharu on tööstus. Töötleva tööstuse ettevõtete (üle 20 töötajaga) toodangu müük oli 2011. aastal umbes 200 miljonit eurot.

Tähtsaimad tööstusharud on:

  • puidutööstus – ettevõtete käive ligikaudu 80 miljonit eurot (suurima müügikäibega on Viljandi Aken ja Uks);
  • toiduainetetööstus (piima- ja loomasööda) (Tere tootmisüksus, Farm Planti söödatehas);
  • masina- ja metallitööstus käive ligikaudu 35 miljonit eurot (Kolmeks, Viljandi Metall Tehased);
  • tekstiili- ja õmblustööstus käive ligikaudu 35 miljonit eurot (Delux, Toom Tekstiil, Mivar-Viva).

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viljandis on võimalik harrastada kõiki levinud spordialasid. Tähtsamad spordirajatised on Viljandi linnastaadion, Viljandi kunstmuruväljak, Viljandi Spordihoone, Viljandi Jakobsoni Koolis asuv ujula ja Viljandi Jäähall.

Jalgpallis on oma Meistriliiga meeskond Viljandi Tulevik, Viljandi Tuleviku duubelmeeskond mängib aga Esiliigas. Linnas tegutsevad ka kaks harrastusmeeskonda, JK Liverpool Pub ja Viljandi JK Kotkad. Palju on noortevõistkondi.

Käsipallis esindab Viljandit klubi Viljandi HC.

Saalihokis on Viljandit teises liigas esindav Viljandi Saalihokiklubi (tuntud ka nimega Viljandi Metalli saalihokiklubi), mängupausi peab Vestmani meeskond.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viljandi Pauluse kirik.

Viljandis asub teater Ugala, muuseum, kunstisaal. Kontserte korraldatakse Sakala Keskuses, Jaani ja Pauluse kirikus, samuti Kultuuriakadeemias.

Kuni 2011. aastani tegutses Viljandis kino Rubiin.

2012. aastal taasavati Viljandi Kultuurimaja uue nimega Sakala Keskus.[10]

Viljandi koolid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viljandis tegutseb üks riiklik päevase õppevormiga gümnaasium, täiskasvanute gümnaasium ja neli avalikus omandis olevat põhikooli, neist üks erivajadustega lastele. Viljandis on kaks kooli, kus on võimalik omandada kõrgharidust.

Põhikoolid

Gümnaasiumid

Kõrgkoolid

Linna maakasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viljandi linna maakasutus aastal 2006[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maakasutus Pindala[11] %[12]
Elamukrundid 315 21,6
Tööstusterritooriumid 160 11,0
Ärihooned 78 5,4
Ühiskondlike hoonete maa 92 6,3
Sotsiaalmaa 10 0,7
Transpordimaa 189 13
Riigikaitse maa 2 0,1
Üldmaa 105 7,2
Jäätmehoidla maa 35 2,4
Veekogudealune maa 172 11,8
Muud maad 299 20,5
Kokku 1457 100

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üritused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viljandi ordulinnuse varemed.
Suurenda
Viljandi ordulinnuse varemed.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.viljandi.ee/index.php?page=145&
  2. Statistikaamet, vaadatud 30. august 2014
  3. Omavalitsusüksuste võrdlus, Rahvaarv (rändega), 1. jaanuar 2012, Viljandi linn
  4. Mälestise registri number 14713, Viljandi linnakindlustused,14.-16.saj.
  5. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  6. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  7. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  8. Päring Statistikaameti andmebaasist
  9. Päring Statistikaameti andmebaasist
  10. http://uudised.err.ee/index.php?06260835 "Viljandis avatakse taas kultuurimaja", ERR UUDISED 07.09.2012
  11. Viljandi Linna Arengukava 2007-2013, Tabel 5. Linna maakasutus aastal 2006
  12. Viljandi Linna Arengukava 2007-2013, Tabel 5. Linna maakasutus aastal 2006
  13. http://www.hanse.org/en/international-hanse-days/previous-hanse-days/ Hanse Day Today, Uue aja Hansapäevade toimumiskohad

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • V. Rg. Kas Viljandi sadamalinnaks? Uus Eesti, 7. august 1938, nr 214, lk 2.