Rootsi

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Rootsi (täpsustus)

Rootsi Kuningriik
rootsi Konungariket Sverige
Rootsi lipp Rootsi vapp
Rootsi lipp Rootsi vapp
Rootsi asendikaart
Juhtlause För Sverige i tiden (Rootsi eest, ajaga kaasas)
Riigihümn Du gamla, Du fria
Pealinn Stockholm
Pindala 450 295 km²
Ametlik(ud) keel(ed) rootsi
Rahvaarv 9 573 466 (2013)
Rahvastikutihedus 21,3 in/km²
Riigikord konstitutsiooniline monarhia
Kuningas Carl XVI Gustaf
Peaminister Fredrik Reinfeldt
Iseseisvus 6. juuni 1523
SKT 285,1 miljardit $ (2006)
SKT elaniku kohta 31 600 $
Rahaühik Rootsi kroon (SEK)
Usund luterlus
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .se
ROK-i kood SWE
Telefonikood 46

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi 450 295 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 335 km² maismaad ja 39 060 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.[1]

Rootsi ja tema naabrid

Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.

Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m).

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool.

Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas −2 °C, põhjas −16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.

Saared[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²).

Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574 km2[viide?], mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Meresaari on 98 372 ja siseveekogude saari 123 459. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga.[2]

Jõed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Rootsi pikimaks jõeks loetakse Vänerni järve suubuvat Klarälvenit koos Göta jõega (720 km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad.

Järved[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad on Vänern (pindala 5648 km²), Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²).

Loodusvarad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia.

Taimestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid.

Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas.

Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid.

Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk.

Loomastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.

Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde.

Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased.

Keskkonnaohud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus.

Rahvuspargid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi rahvuspargid

Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 731 589 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas.[3]

Igaüheõigus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Igaüheõigus annab igale inimesele õiguse ilma omaniku luba küsimata metsas ja niidul jalutada, telkida, jalgrattaga sõita ja marju või seeni korjata. Loomulikult käib sellega kaasas kohustus looduse rahu ja omaniku vara austada. Telkida ei tohi kellegi aiamaal. Kala võib püüda, kuid mitte võrguga. Lahtise tule tegemisel tuleb järgida reegleid.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigikord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia.

Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.

Läänid[muuda | redigeeri lähteteksti]

BlekingeDalarnaGävleborgHallandJämtlandJönköpingKalmarKronobergNorrbottenOjamaaSkåneStockholmSödermanlandUppsalaVärmlandVästerbottenVästernorrlandVästmanlandVästra GötalandÖrebroÖstergötland

Ajaloolised maakonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Götalandi maakonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

BlekingeBohuslän -DalslandHallandOjamaaSkåneSmålandVästergötlandÖlandÖstergötland

Norrlandi maakonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

ÅngermanlandGästriklandHälsinglandHärjedalenJämtlandLapimaaMedelpadNorrbottenVästerbotten

Svealandi maakonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

DalarnaNärkeSörmlandUpplandVärmlandVästmanland

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi ajalugu

Esiaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi esiaeg

Paleoliitikum (kuni 10 000 eKr)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi paleoliitikum

Rootsi inimasustuse jäljed ulatuvad tagasi nooremasse paleoliitikumi. Skandinaavia on mitu korda olnud kaetud mandrijääga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks.

Rootsi alalt on leitud kolme hilispaleoliitilise kultuuri jälgi. Need on Hamburgi kultuur, Bromme kultuur ja Ahrensburgi kultuur. Valdav neist on Rootsis Bromme kultuur. Ligikaudu samaaegse Federmesseri kultuuri jälgi pole Rootsist leitud.

Mesoliitikum (umbes 10 000 – 4000 eKr)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi mesoliitikum

Pärast viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütid-korilased ning seejärel kiviajal (10 000 – 1700 eKr) põllluharijad. Sellele järgnes pronksiaeg (1700–500 eKr) ning rauaaeg (500 eKr – 1050). Rootsi ühiskonnad jäid kirjaoskuse-eelsete hõimude tasemele kuni 1. aastatuhandeni.

Rootsit mainis esimest korda 1. sajandil Rooma ajaloolane Tacitus, kes kirjutas suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui ka laevade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nimetuse (Sverige). Lõuna-Rootsit asutasid Götalandi alal Götarid. Põhjaosa asustasid hõredalt saamid, kveenid ning teised hõimud/inimesed, kes on seotud soomlastega.

Viikingiajal (9.10. sajand) liikusid Rootsi viikingid ka ida poole ning jätsid jälje Baltimaadele ning Venemaale. Venemaale liikunud viikingite nimi tuleneb ilmselt nende slaavi nimetusest: Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigi soome- ja eestikeelses nimes (Ruotsi ning Rootsi). Nende teekonnad viisid mööda Venemaa jõgesid lõunasse Konstantinoopolisse ning Lõuna-Euroopasse.

Keskaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ja Västergötlandi põllumajanduslikud alad, hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht. 1252 tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 13. sajandil osales Rootsi Rooma paavsti väljakuulutatud Põhjala ristisõdades, koloniseerides järk-järgult Soome territooriumi. Keskajal laienes Rootsi põhjapoolsetesse Lapimaa ja Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastani.

1389 ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Pärast mitut sõda ja vaidlusi nende riikide vahel otsustas kuningas Gustav I aastal 1521 eralduda ning lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Pärast katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I peetakse Rootsi rahvusisaks.

16. sajandil konkureeris Rootsi ülemvõimu eest Kesk-Euroopas teise suurriigiga Rzeczpospolitaga

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi-Poola sõjad, Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Suurvõim[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi impeerium 1658. aastal (kollane ja punane) ning tänapäevane Rootsi (punane).

17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Karl X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitu võimsat vaenlast ja suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil.

Põhjasõja tulemusel võitis Venemaa keisririik Rootsilt Põhja-Euroopa valdused ning Vene-Rootsi sõja tulemusena kaotas Rootsi Soome Venemaale, 1809. aastal moodustati Rootsi idapoolest Soome territooriumist Soome suurvürstiriik.

Rootsi ja Läänemeremaade kaart 1730. aastail

Kui Taani alistus Napoleoni sõdades, ühendati Kieli lepinguga Norra Rootsiga. Norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814. Sõda lõppes Mossi konventsiooniga, mis sundis Norra liitu Rootsiga aastani 1905. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne.

Uusaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel 17501850. Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui Lääne-Euroopa (kuid palju külluslikum kui Ida- ja Lõuna-Euroopa); 1870. aastatel algas industrialiseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiselt Ameerikast tulevad protestantlikud karskust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur alkoholitarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides.

19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ja iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ja lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmasõjaks. Tööstusrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töötada vabrikutes. Nad olid seotud ka sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära 1917. aastal, misjärel hakkas riik demokratiseeruma.

Lähiajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1930. aastateks oli Rootsis välja kujunenud Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid.

Rootsi jäi neutraalseks Esimeses ja Teises maailmasõjas. 1914. aastal plaanis Venemaa murda välja Narviki sadamani Atlandi rannikul ja vallutada selleks Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra. 8. augustil läksid Vene laevastiku peajõud Rootsi laevastiku uputamiseks merele, kuid viimasel hetkel plaani elluviimisest loobuti[4]. Neutraalsuse üle Teises maailmasõjas on vaieldud. Rootsi oli Saksa mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustus Saksamaaga ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salajaselt ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele.

Pärast sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ning loodusvarasid, tehes võimalikuks majanduse arenemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis, kuid jäi neutraalseks Külma sõja ajal ning ei ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige.

Pärast sõda juhtis riiki peamiselt Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, mis lõi heaoluriigi. Pärast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi ümber. Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne, liituti 1995. aastal Euroopa Liiduga. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud Euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb oma rahvusvahelises suhtluses neutraalseks ega ole sarnaselt naaberriigi Soomega liitunud NATO-ga.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Töötus oli 2011. aastal 7,6%.[5]

SKP jaotumine
sektoritesse
(2011)[5]
Sektor Osakaal
Põllumajandus
1,8%
Tööstus
26,9%
Teenindus
71,3%
Tööjõu jaotumine sektoritesse
(2008)[5]
Sektor Osakaal
Põllumajandus
1,1%
Tööstus
28,2%
Teenindus
70,7%

Eksport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi suurimad ekspordiartiklid:[5]

  • masinad (35%)
  • mootorsõidukid
  • paberitooted
  • puit ja puidumass
  • raua- ja metallitooted
  • kemikaalid

Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa 10,5%, Norra 9,8%, Suurbritannia 7,8%, Taani 6,9%, Soome 6,5%, Ameerika Ühendriigid 6,4%, Holland 5,2%, Prantsusmaa 5,2% ja Belgia 4,3%.[5]

Import[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi suurimad impordiartiklid:[5]

  • masinad
  • nafta ja naftatooted
  • kemikaalid
  • mootorsõidukid
  • raud ja teras
  • toidukaup
  • rõivad

Rootsi tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa 18,3%, Norra 8,5%, Taani 8,3%, Holland 6,2%, Suurbritannia 5,7%, Soome 5,4%, Hiina 4,9%, Venemaa 4,9% ja Prantsusmaa 4,7%.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi kultuur
Carl Millese skulptuur Jumala käsi Millesgårdenis

Rootsist on pärit palju maailmakuulsaid kirjanikke, sh August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad maalikunstnikud on Carl Larsson ja Anders Zorn ning skulptorid Carl Milles ja Tobias Sergel. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman, Greta Garbo, Ingrid Bergman ja Max von Sydow. Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas ABBA.

Teadus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid. 18. sajandil toimus Rootsis loodusteaduste revolutsioon. Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning 16. ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelkõige Saksamaalt, Šotimaalt, Hollandist, Prantsusmaalt ja Vallooniast sisse rännanud käsitööliste ja kaupmeeste teene. Aastat 1739, mil asutati Kuninglik Teaduste Akadeemia (Kungliga Vetenskapsakademien), peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. Kahtlemata tegeldi Rootsis ka varem looduse uurimisega, kuid alles nüüd algasid süstemaatilised uuringud. Tolleaegsed teadlased olid tihti universaalgeeniused, kes mängisid tähtsat rolli kogu loodusteaduste ja tehnika arengus.

Rootsi riik panustab teadusse ja innovatsiooni umbes 1% SKPst, millest suurema osa saavad ülikoolid ja kõrgkoolid. Koos erasektori panusega moodustavad investeeringud teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKPst. Rootsi rahvaarvu arvestades moodustab see ühe inimese kohta 820 eurot.

Teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni, tähtsaimad neist on Teadusnõukogu (Vetenskapsrådet), mis tegeleb teadustöö ja tehnilise innovatsiooni rahastamise, otsustajate nõustamise ja teaduse populariseerimisega, ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju eri valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi.

Kiiresti kasvab ettevõtete arv bio- ja nanotehnoloogia sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi farmaatsiatööstus investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käsitsemisel. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsis on üldine kohustuslik 9-klassiline põhikooliharidus. Sellele järgneb vabatahtlik 3-klassiline gümnaasium. Kõrgharidus on Rootsis kõigile (seni veel ka välismaalastele) tasuta. Õppurite abistamiseks on loodud riiklik toetuste ja laenude süsteem. Rootsi hariduses pööratakse erakordselt suurt tähelepanu iseseisvale ja kriitilisele mõtlemisele, probleemilahendusoskusele, elukestvale õppele ja sugude võrdõiguslikkusele.

Rootsi osaleb Bologna protsessis, mille eesmärk on Euroopa kõrghariduse harmoniseerimine.

Rootsi ülikoolid ja kõrgkoolid on otse valitsusele alluvad iseseisvad institutsioonid. Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli, millest tuntumad on Chalmersi Tehnikaülikool ja Stockholmi Majandusülikool. Ülikooli nimetuse saavad kõrgkoolid, kus on võimalik omandada akadeemiline kraad. Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool (asutatud 1477) ja Lundi Ülikool (asutatud 1666).

UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa

Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis.

Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad.

67,5% rootslastest on luteri usku[6].

Keeled[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades.

Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlikuks keeleks (seaduses: "peamiseks keeleks"). Peamine keel on siiski alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja jidiš.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Statistisk årsbok för Sverige 2010, [Årg. 96], Statistiska centralbyrån, Stockholm 2010, ISBN 978-91-618-1496-1, lk 9.
  2. Coast, shores and islands in Sweden 2008. Press release from Statistics Sweden 2009-06-17 Nr 2009:84.
  3. Nationalparker. Naturvårdsverket. Vaadatud 31.03.2014
  4. Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 97–98
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 cia factbook välja otsitud 20.04.12
  6. "Svenska kyrkans medlemsutveckling år 2012" (PDF) (Swedish keeles). Svenska kyrkan.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

61.3166666714.83333333