Venemaa

Allikas: Vikipeedia

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.
Venemaa Föderatsioon
vene Российская Федерация
(Rossiiskaja Federatsija)
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}
Venemaa lipp Venemaa vapp
Venemaa lipp Venemaa vapp
Venemaa asendikaart
Riigihümn Venemaa Föderatsiooni
hümn
Pealinn Moskva
Pindala 17 075 200 km2
Ametlik(ud) keel(ed) vene keel ja vabariikides
kohalikud keeled
Rahvaarv 141 904 000 (2009)
Rahvastiku tihedus 8,5 in/km2
Riigikord presidentaalne vabariik
President Dmitri Medvedev
Peaminister Vladimir Putin
Iseseisvus NSV Liidust; deklaratsioon 12. juunil 1990,
lõplik 26. detsember 1991
Rahaühik Vene rubla (RUB)
Ajavöönd maailmaaeg +2 kuni +12 (dekreediaeg)
Tippdomeen .ru
Telefonikood 7

Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa ulatub 11 ajavööndisse ning on maailma suurima pindalaga riik.

Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku.

1991. aastani oli Venemaa (Vene NFSV) Nõukogude Liidu pindalast suurema osa hõlmanud liiduvabariik. Venemaad loetakse Nõukogude Liidu õigusjärglaseks.

Sisukord

[redigeeri] Nimi

Praeguse Vene riigi nimi on eesti keele normi järgi Venemaa Föderatsioon. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju Vene Föderatsioon kasutati Vene NFSV lühendnimena.

[redigeeri] Maa ja riik

Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürstiriigist millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik Venemaa keisririik, Venemaa Nõukogude Vabariik, Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon.

[redigeeri] Riik

Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks.

Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal.

[redigeeri] Haldusjaotus

Lähemalt vaata artiklit Venemaa haldusjaotus.


Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks):

  • 21 vabariigiks
  • 9 kraiks
  • 2 keskalluvusega linnaks
  • 1 autonoomseks oblastiks
  • 4 autonoomseks ringkonnaks
  • 46 oblastiks

[redigeeri] Rahvastik

[redigeeri] Demograafilised näitajad

Venemaa rahvaarvu dünaamika 1950-2008

Venemaa rahvaarv on 141,9 miljonit (Venemaa Statistikaamet, oktoober 2009). Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad.

Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4‰, suremus 15,2‰ (2006). Loomulik iive on -4,8‰. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%.

Venemaal on 11 miljonilinna.

Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002. aastal. Järgmine on plaanis korraldada 2010. aastal.

[redigeeri] Rahvad

Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baškiirid, tšuvašid, tšetšeenid ja armeenlased.

[redigeeri] Religioon

Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tšetseenid, baškiirid) on valdavalt muslimid.

[redigeeri] Ajalugu

Venemaa lääneosa ja sealsed rahvad enne venelaste sisserännet

Vanema paleoliitikumi leide on saadud Kaukaasiast, keskmise paleoliitikumi omi ka Volgogradi lähedalt, Uurali keskosast, Oka äärest ja Desna ülemjooksult; Siberi vanimad leiud (Altaist ja Amuuri jõgikonnast) on Aasia-pärased.

[redigeeri] Moskva Vürstiriik ja Vene vürstiriigid enne ühendamist

[redigeeri] Moskva Suurvürstiriik

Enne Venemaal asuvate feodaalriikide allutamist Moskva vürstiriigile olid Lääne-Venemaal Galiitsia-Volõõnias Leedu Suurvürstiriiki kuulumise ajal välja kujunenud piiratud keskvõimuga ning aadlike-šljahta ja suurnike suurte vabadustega vürstiriigid; Novgorodis ja Pihkvas suure kaubandus- ja majandusvõimuga vabariik, ainult Moskva suurvürstiriigiga liidetud vürstiriikides valitses tsentraliseeritud keskvõim ja suurvürsti ainuvõim. Tsaar Ivan IV viis lõpule oma isa Vassili III ja vanaisa Ivan III poolt alustatud põhiliselt idaslaavlastega asustatud vene alade koondamise Moskva tsaaririigiks.

[redigeeri] Moskva tsaaririik

[redigeeri] Venemaa keisririik 1721. aastast kuni 2. veebruarini 1917

[redigeeri] Venemaa Vabariik 1. septembrist 1917 kuni 7. oktoobrini 1917

[redigeeri] Venemaa Nõukogude Vabariik detsembrist 1917 kuni 31. jaanuarini 1918. aastal

[redigeeri] Vene SFNV 1918-1937

[redigeeri] Vene NFSV (1937-1991) ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (1922-1991)

[redigeeri] Venemaa Föderatsioon

[redigeeri] Venemaa Föderatsiooni Relvajõud

Venemaa Föderatsiooni Relvajõud on pärast 1991 aastal NSV Liidu lagunemist Venemaa Föderatsiooni territooriumile ja ka endiste SRÜ riikide territooriumile jäänud sõjaväebaaside (Ukrainas Krimmis, Sevastoopolis ja Kesk-Aasia vabariikides) kooslus, mis oma ülesehituselt ning põhimõtetelt samastub NSV Liidu Relvajõudude ja selle eellase Nõukogude armeega.

[redigeeri] Ajakirjandus

Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi mittevaba riik.[1] Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline tsensuur. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Rahvusvahelise õiguskaitseorganisatsiooni „Piirideta reporterid” 2007. aasta aruandes on Venemaa sõnavabaduselt 169 riigi seas 149. kohal.[2] Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud (Paul Klebnikov, Anna Politkovskaja).

Suurema levikuga ajalehed on Pravda, Sport-Ekspress ja Komsomolskaja Pravda. Tähtsam valitsust kritiseeriv ajaleht on 2 korda nädalas ilmuv Novaja Gazeta.

Tähtsamad infoagentuurid on ITAR-TASS ja RIA Novosti.

Suuremad üleriigilised telekanalid on ORT, RTR ja Ren TV.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Viited

  1. ^ http://www.freedomhouse.org/template.cfm?page=410&year=2008
  2. ^ Eesti on sõnavabaduselt maailmas 3. kohal

[redigeeri] Välislingid

Commons-logo.svg
Commonsi pildid, videod, helifailid:



Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ) SRÜ lipp

Armeenia | Aserbaidžaan | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Ukraina | Usbekistan | Valgevene | Venemaa
Türkmenistanil on assotsieerunud vaatleja staatus
Euroopa maad
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias       ² suurem osa territooriumist Aasias
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad
Aasia maad
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam
Sõltuvad alad:
Okupeeritud alad: Palestiina (Gaza tsoon; Jordani Läänekallas) | Golani kõrgendikud | Tiibet
Rahvusvaheliselt tunnustamata riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros | Hiina Vabariik
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad


Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa"
Teistes keeltes