Püssi

Allikas: Vikipeedia

Püssi


Flag of Püssi.svg
Püssi lipp
EST Püssi linn COA.gif
Püssi vapp
Pindala: 2,1 km²
Elanikke: 1083 (31.12.2011)[1]

Püssi
Asukoht

Püssi on väike linn Kirde-Eestis Ida-Viru maakonnaloodeosas, Purtse jõe ida- ja Roodu jõe läänekaldal. Linna naaberomavalitsusteks on Maidla ja Lüganuse vallad ning Kiviõli linn.

Sisukord

Ajalugu [muuda]

Püssit kui maakohta mainiti esmakordselt 1472. aastal (Püssz). Tol ajal oli Püssi alev raskesti läbitav soine maa-ala.

Linna territoorium on kuulunud Lüganuse kihelkonda. Püssi alevile pandi alus 1869. aastal alustatud Paldiski–Peterburi raudtee ehitusega. Vähem kui kahe aastaga valmis 4. klassi jaam (hävis sõjas 1944. aastal).

Püssi jaam (2011)

Esimeseks tööstusettevõtteks oli Püssi mõisa saeveski Purtse jõe kaldal. Seoses sellega on Püssi mõisa nimetatud ka Uue-Purtseks (Neu-Isenhof).

Praeguse linna territooriumil töötasid ka kohvitööstus, mööblitöökojad, nahaparkimistöökojad, elektrijaam. Viimane ehitati siia 1930ndate aastate lõpus. Suurärimees Anton Nurk kauples Püssis aga soolast-rauast moodsate masinateni.

1926. aastal valmis Püssi mõisa härrastemaja varemeil Püssi koolimaja (käesoleval ajal Lüganuse keskkool).

Püssi sai aleviks 1954. ja linnaks 1993. aastal.

Rahvastik [muuda]

Püssi elanike arv oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1083. Neist olid 495 mehed ja 588 naised. Eestlasi oli 581 ja mitte-eestlasi 502.[1]

Majandus [muuda]

Püssi linnas töötab puitplaatide tehas REPO, mis on Šveitsi kontserni SORBES üks allettevõtetest. Aastal 2006 töötas tehases 600 töötajat ja toodangu müük oli umbes 0,65 miljardit krooni.

Linnapead [muuda]

3. juulil 2006 lahkus tervislikel põhjustel linnapea ametist Enn Siska.

17. augustil 2006 valis volikogu linnapeaks Marge Männi. Ta asus ametisse 24. augustil kuupalgaga 10 000 krooni. Volikogu vabastas ta ametist 20. septembrist 2010. Uueks linnapeaks valiti senine volikogu esimees Enno Mägar.

Vaata ka [muuda]

Välislingid [muuda]

Viited [muuda]