Riia

Allikas: Vikipeedia
Riia

läti Rīga

Riia vapp
Riia vapp
Riia lipp
Riia lipp

Pindala: 307,2 km²
Elanikke: 701 185 (2014)

Koordinaadid: 56° 57′ N, 24° 6′ E56.9524.1koordinaadid: 56° 57′ N, 24° 6′ E
Riia asendikaart

Riia (läti Rīga [r'iiga], latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn. Linn asub Daugava jõe alamjooksul. Riia on Baltimaade suurim linn.

Riia ajalooline kesklinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riias on aasta keskmine sademete hulk 633 mm. Kõige vihmasem kuu on juuli (85 mm), kõige kuivem veebruar (27 mm).

Linnahaldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riia on Läti presidendi, parlamendi, ülemkohtu ja ministeeriumite asukoht.

2003. aastal taastatud Riia Linnavalitsuse hoone
Vana Riia raekoda, mis hävines teises maailmasõjas

Linnavalitsuse asukoht on Riia raekoda Riia vanalinnas. Linnavolikogul on 60 liiget ja selle koosseis valitakse iga 4 aasta tagant kohalike omavalitsuste valimistel. Volikogus on 4 fraktsiooni: Kodanikeühendus (PS), Koosmeele Keskus (SC), Uus Aeg (JL) ja Läti Esimene Partei/Läti Tee (LPP/LC). Volikogu valib linnapea, kelleks alates 2009. aastast on venelane Nils Ušakovs.

Next.svg Pikemalt artiklis Riia linnapeade loend

Riia linnaosad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elanike arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta Elanikke
1767 19 500
1800 29 500
1840 60 000
1867 102 600
1881 169 300
1897 282 200
1913 517 500
1920 185 100
1930 377 900
1940 353 800
Aasta Elanikke
1941 335 200
1945 228 200
1950 482 300
1955 566 900
1959 580 400
1965 665 200
1970 731 800
1975 795 600
1979 835 500
1987 900 300
Aasta Elanikke
1990 909 135
1991 900 455
1992 889 741
1993 863 657
1994 843 552
1995 824 988
1996 810 172
1997 797 947
1998 786 612
1999 776 008
Aasta Elanikke
2000 764 329
2001 756 627
2002 747 157
2003 739 232
2004 735 241
2005 731 762
2006 727 578
2007 722 485
2008 719 613
2009 715 978
Aasta Elanikke
2010 709 145
2011 703 581
2012 699 203

Riias oli 1800. aastal 29 663 meessoost elanikku, neist 12 778 (43%) sakslasi, 7445 (25%) lätlasi ja 4055 (13,6%) venelasi.

Hulgast võimuvahetustest hoolimata oli Riias kogu aeg linnakodanikest kõige mõjukam rahvus sakslased. 1867. aastal olid 42,9% linnaelanikest sakslased. Linna ametlik keel oli saksa keel kuni venestamiseni. Aastal 1891 sai linna ametlikuks keeleks vene keel.

Riia elanikest moodustasid nõukogude aja lõpus 1989. aastal lätlased üksnes 36,5% ja venelased 47,3%. Läti rahvuspoliitika tulemusena (näiteks ei antud inimestele, kes polnud õigusjärgsed Läti kodanikud, automaatselt Läti kodakondsust) said lätlased 2006. aastal taas Riia suurimaks rahvusrühmaks. 2008. aastal olid Riia elanikest lätlased 42,3% ja venelased 41,0%. 2010. aasta seisuga olid riialastest valgevenelased 4,2%, ukrainlased 3,9%, poolakad 2,0% ja teised rahvused 5,8%.

Läti Rahvusooper

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riias asuvad Läti Rahvusooper (asutatud 1918), Läti Rahvusteater (asutatud 1919), Riia Vene Teater (asutatud 1883), Daile Teater (asutatud 1920), Läti Riiklik Nukuteater (asutatud 1944) ja Uus Riia Teater (asutatud 1992) ja Läti Etnograafiline Vabaõhumuuseum.

Raudteesild (läti k. Dzelzceļa tilts), Riia
Kivisild (läti k. Akmens tilts), Riia
Vantsild (läti k. Vanšu tilts), Riia

2003. aastal toimus Riias 2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus.

Riias ja Lätis on populaarseteks spordialadeks jäähoki ning jalgpall ja korvpall ja linnas asuvad suured spordikeskused: Skonto Arēna ja tegutsevad spordiklubid Skonto FC ja JFK Olimps.

Linnataristu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riia linn asetseb Daugava jõe lääne ja idakaldal ning linna funktsioneerimises omavad suurt tähendust üle jõe ehitatud kolm silda: Raudteesild, Kivisild ja Lõunasild. Olemasolevatest sildadest vanim on Riia raudteesild. 2008. aastal lõpetati uue Lõunasilla esimese osa ehitus ja 17. novembril avati see liikluseks. Lõunasild on Baltimaade suurim ehitusprojekt viimase 20 aasta jooksul. Selle eesmärk on aidata vähendada ummikuid ja liiklust linna keskmes.

Riia ühistranspordivõrku kuuluvad trammi-, trollibussi- ja autobussiliinid. Lisaks pakuvad paljud eraettevõtjad väikebussiteenust.

Next.svg Pikemalt artiklis Riia sildade loend

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riia on oma keskse asendi ja rahvastiku kontsentratsiooni tõttu olnud alati Läti transpordikeskus.

Riiat läbivad maanteed E22 ida-lääne suunal ja E67 (Via Baltica) põhja-lõuna suunal.

Riia sadamal on parvlaevaühendus Lübecki ja Stockholmiga. Seal tegutsevad laevandusettevõtted Tallink ja DFDS Tor Line. Läti lipu all sõidavad reisilaevad "Romantika" ja "Silja Festival", mis väljuvad Riia reisiterminalist Riia vanalinna lähedalt.

Riia lennujaama liiklustihedus kahekordistus ajavahemikus 1993–2004. Riia lähedal Rumbulas ja Spilves on ka kaks endist Nõukogude sõjaväelennuvälja.

Reisirongid ühendavad Riiat kogu ülejäänud Lätiga, samuti Venemaa ja Eestiga.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

UNESCO maailmapärandi logoRiia vanalinn

UNESCO maailmapärand

Riga dom.jpg
Asukoht Läti Läti
Tüüp Kultuurimälestis
Kriteeriumid I, II
Viited 852
Regioon* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid 56° 57′ 15″ N, 24° 7′ 0″ E56.9541724.11667
UNESCO nimekirjas
Nimekirja arvatud 1997  (21. istung)
*Regioon on UNESCO määratletud
Next.svg Pikemalt artiklis Riia ajalugu

Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt.

Alates 1282. aastast kuulus Riia Hansa Liitu ning linn oli edukas kaubalinn ja linna juhtis auväärsetest linnakodanikest valitud Riia raad.

Järgnevatel sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi provintsi ja kubermangu halduskeskuseks.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riial on 28 sõpruslinna:

Panoraampilt Riiale Läti Teaduste Akadeemia hoonelt
Suurenda
Panoraampilt Riiale Läti Teaduste Akadeemia hoonelt
Panoraampilt Riiale  ja Daugava sildadele, Püha Peetri kirikust
Suurenda
Panoraampilt Riiale ja Daugava sildadele, Püha Peetri kirikust

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: