Elva
|
Elva |
  Pindala: 9,92 km² Elanikke: 5992 (01.01.2012)
|
  |
Elva on linn Eestis Tartumaal.
Elva linna koosseisu kuulub linnast eraldiasetsev Peedu asula, aga Elva linnaga kokku kasvanud Käärdi alevik kuulub halduslikult Rõngu valda.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Vanimaid leiud asustusest Elva aladel pärinevad Peedu Kerikmäelt. 1790. aastast on teateid Uderna postijaamast. Suurem asula hakkas kujunema pärast Tartu–Riia raudtee ehitamist ja Elva raudteejaama avamist 1889. Varem kuulusid Elva maad Uderna, Meeri ja Konguta mõisale.
Sellest ajast on Elvast kujunenud puhke- ja suvituslinn. Seda on soodustanud linna piiresse jäävad veekogud: Verevi ja Arbi järv, samuti linna läbiv Elva jõgi. 1937. aastal registreeriti suvitajaid 12 välisriigist.[1]
10. juulil 1941, kui Nõukogude okupatsioonivõimud olid lahkunud, anti Elva postkontoris välja niinimetatud Elva margid – järele jäänud Nõukogude Liidu postmarkidele löödi kummitempliga "Eesti Post". Need margid on praegu väga haruldased, aga neid on ka palju võltsitud. Elva margid kehtisid kuni 15. agustini, erandjuhtudel kuni 22. septembrini 1941.
Aleviks nimetati Elva 1923, linnaks 1. mail 1938. Aastatel 1950 kuni 1962 oli ta Elva rajooni keskus.
[redigeeri] Sümbolid
Elva linna lipp koosneb valgest ja taevasinisest värvilaiust. Vapil on kujutatud mändi, künkaid ning kaht lainet, mis sümboliseerivad mõlemat Elva järve.
Elva tunnusmuusika on fraas Aleksander Lätte laulust "Kuldrannake", mille sõnad kirjutas Elva kandist pärit luuletaja Ado Reinvald.[2] 1999. aastal korraldatud Elva tunnuslause konkursi võitis "Tule ja naudi!".[3]
[redigeeri] Nimi
Elva nime päritolu selgitatakse tavaliselt kas rootsi või gruusia keele kaudu. Levinum põhjendus on rootsikeelne sõna elva, mis tähendab 'üksteist', kuna Meeri mõisnik O. Seydlitz ehitas Arbi järve ümbrusse 19. sajandi lõpul üksteist suvilat, mille ümber kujunes hiljem linn[4]. Teine seletus on gruusia sõna, mis tähendab äikest, kuna Tartu-Riia raudteed olevat ehitanud gruusia töölised.
[redigeeri] Kultuurielu
Elvas on elanud rida Eesti kirjanikke, näiteks Aino Kallas, Jaan Kärner, Hugo Raudsepp, Richard Janno, Jim Ollinovski ja praegu Ain Kaalep, samuti näitleja Leopold Hansen, keeleteadlane Johannes Silvet ja kunstnik Eduard Kutsar. Elvas elab ka kirjandusteadlane Karl Muru, sealt on pärit laulja Kerli Kõiv.
1959. aastal asutatud Elva koduloomuuseum kannab 1990. aastast Tartumaa Muuseumi nime. Lisaks peahoonele aadressil Pikk 2 on muuseumil kaks filiaali: kunstnik Eduard Kutsari pildituba ja näitleja Leopold Hanseni majamuuseum.
1990. aastal rajati Elvas Eesti Straussi Ühing.
Aegade jooksul on Elvas ilmunud terve rida ajalehti: 1932–1937 Elva Elu, 1934–1935 Elva Tulevik, 1935–1940 EELK Elva Koguduse Teataja, 1935–1936 Elva Noorsoolane, 1951–1962 Uus Tee, 1992. aastast Elva Filatelist ning 1994. aastast Elva Postipoiss.[5] [6]
1920. aastal valminud kirikus tegutseb EELK Elva Kogudus, samuti on linnas baptistikogudus.
[redigeeri] Vaata ka
- Elva vald
- Elva jõgi
- Verevi järv
- Arbimäe mänd
- Kaarli mänd
- Peetri mänd
- Elva-Vitipalu maastikukaitseala
- FC Elva
- Elva rattamaraton
- Elva linnapeade loend
- Elva linnastaadion
- Elva Gümnaasium
- Elva Eesti Kodanike Komitee
- Elva alevivolinike loend 1934
- Elva linnavolinike loend 1939
[redigeeri] Viited
- ↑ Ajalugu. Elva linna koduleht, (eesti)
- ↑ Sümboolika. Elva linna koduleht, (eesti)
- ↑ Aita Ottas. Elva linna tunnuslause kutsub tulema ja nautima. Postimees, 29.06.1999. (eesti)
- ↑ Ajalugu. Elva linna koduleht, (eesti)
- ↑ Ajalugu. Elva linna koduleht, (eesti)
- ↑ Elva kultuurielu. Elva linna koduleht, (eesti)
[redigeeri] Välislingid
Alatskivi vald · Elva linn · Haaslava vald · Kallaste linn · Kambja vald · Konguta vald · Laeva vald · Luunja vald · Meeksi vald · Mäksa vald · Nõo vald · Peipsiääre vald · Piirissaare vald · Puhja vald · Rannu vald · Rõngu vald · Tartu linn · Tartu vald · Tähtvere vald · Vara vald · Võnnu vald · Ülenurme vald
Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru
