UNESCO

Allikas: Vikipeedia
UNESCO lipp

Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lüh UNESCO) on loodud ülemaailmseks vaimseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.

UNESCO põhikirja allkirjastasid 37 riiki 16. novembril 1945. aastal Londonis ning see jõustus pärast ratifitseerimist 20 riigis 4. novembril 1946. aastal. 2011. aasta seisuga kuulub UNESCO-sse 196 riiki. Eesti võeti UNESCO liikmeks 14. oktoobril 1991. Siis moodustati ka UNESCO Eesti komisjon. Komisjoni kuulub 25 liiget ja selle jooksvat tööd juhib sekretariaat.

UNESCO peakonverents, kus kõik liikmesriigid on esindatud, peetakse iga kahe aasta tagant. Seal määratakse kindlaks töösuunad ja selgepiirilised töökavad, mille elluviimist suunab 51 riigi esindajatest koosnev täitevkogu. Jooksvate küsimuste lahendamiseks töötab Pariisis organisatsiooni peakorteris UNESCO sekretariaat.

Töökavade täitmiseks vajalik raha saadakse liikmesriikide liikmemaksudest, mille määramisel lähtutakse iga riigi kogutoodangust.

UNESCO annab välja erialase ja üldisema suunitlusega ajakirju, põhjalikke ajalookäsitlusi, maakaarte ja atlaseid. Kõige tuntum on tõenäoliselt UNESCO Courier, mis ilmub 36 keeles ja pimedate kirjas ning tutvustab UNESCO tegevust ja teadusuuringuid, samuti eri maade ja kultuuride esindajate seisukohavõtte üleilmsete probleemide kohta. Erialased ajakirjad on näiteks Prospects, Museum, Impact of Science on Society, Nature and Resources. Paljudes keeltes antakse välja põhjalikke aastaraamatuid, seal hulgas "Statistical Yearbook", "Index Translationum" ja "World Communication Report".

UNESCO tegeleb ka maailmakirjanduse tähtsamate teoste tõlkimisega ning maailma rahvaste rahvamuusika salvestamisega, toetab pärimusliku käsitööoskuse säilitamist ning loovkunstnike õppe- ja tööreise.

1997. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse. 1998. aasta juunis avas UNESCO peadirektor Federico Mayor Tallinna raekoja seinal sellekohase mälestustahvli. 8. juunil 1998. aastal kirjutasid Eesti Vabariigi president Lennart Meri ja Federico Mayor alla memorandumile Eesti Vabariigi ja UNESCO koostöö kohta.

15. juulil 2005 kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja Tartu Ülikooli täheteadlase F.G.W. Struve geodeetiline kaar - 2820 km pikkune meridiaanilõik, mis ulatub Musta mere äärest Põhja-Jäämere äärde.[1]

UNESCO ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Eesti Rahvusraamatukogu.

22. septembril 2009 valiti UNESCO uueks peadirektoriks Bulgaaria endine välisminister Irina Bokova.

2012. aasta märtsi seisuga kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 936 objekti, sealjuures 725 kultuuri-, 183 loodus- ja 28 segaobjekti 153 liikmesriigist; UNESCO maailmapärandi konventsiooni on ratifitseerinud 189 liikmesriiki.[2]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimekirjas uudised.err.ee 18.07.2005. Kasutatud 25.06.2012.
  2. UNESCO World Heritage List whc.unesco.org Kasutatud 25.06.2012.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]