Sakslased

Allikas: Vikipeedia
inglise Germans
saksa Deutsche, die Deutschen
vene немцы

Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Sakslasteks võidakse nimetada ka Saksamaa Liitvabariigi kodanikke üldiselt, nende etnilisele kuuluvusele tähelepanu pööramata.

Maailmas on umbes 100 miljonit inimest, kes kõnelevad saksa keelt emakeelena, umbes 75 miljonit neist peab end sakslasteks. Lisaks on 70 miljonit saksa päritoluga inimest (peamiselt USAs, Brasiilias, Kasahstanis ja Kanadas), kes ei räägi saksa keelt emakeelena, kuid võivad end pidada siiani etnilisteks sakslasteks. Seetõttu on sakslaste koguarv 75 ja 160 miljoni vahel, olenevalt kriteeriumitest (emakeelena rääkijad, etnilised sakslased või osaliselt saksa päritoluga inimesed).

Sakslased moodustavad tähtsa rahvusvähemuse mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis (Poola, Ungari, Rumeenia, Venemaa), samuti Namiibias, Lõuna-Brasiilias, Argentinas, Tšiilis ja Paraguays.

Sakslased maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sakslased või nende järeltulijad asustavad mitmeid riike maakera eri osades.

Päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sakslased on germaani hõimudest kujunenud rahvas. germaani keeli rääkivad rahvad rändasid Lõuna-Skandinaaviasse Musta mere piirkonnast, assimileerides teised rahvad, sealhulgas soomeugrilased. Läänemerest lõunas assimileeriti, hävitati või aeti neilt aladelt välja keldid. Etnograafide hinnangul laiendasid germaanlased oma asualasid Jüütimaalt ja Läänemere edelakaldalt kaugemale juba enne Suurt rahvasterännet. Hiljem segunesid sakslased teiste Euroopa rahvastega nagu roomlased ja slaavlased.

Sakslaste nime päritolu eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestlased ja mitmed teised läänemeresoome rahvad on saklaste nimetuse tuletanud germaani suguharu sakside nimest (eesti "sakslased", soome "saksalaiset", liivi "saksād").[4]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]