Narva
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
|
Narva |
  Pindala: 84,54 km² Elanikke: 58 663 (31.12.2011)[1]
|
  |
Narva on linn Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim.
Sisukord |
[muuda]
|
Narva Linnavalitsus |
|
|---|---|
| Moodustatud | |
| Peakorter | Narva |
| Asukoht | Peetri plats 5 Narva 20308 |
| Piirkond | Narva linn |
Narva linna omavalitsusorganid on: Narva Linnavolikogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt ja Narva Linnavalitsus, mis moodustatakse linnavolikogu poolt. Narva linnavolikogu esimees on Aleksandr Jefimov, Narva linnavalitsuse juht on Narva linnapea Tarmo Tammiste[2].
Kuni Venemaa keisririigi linnaseaduse kehtestamiseni tegutses linnas kohaliku omavalitsusorganina Narva raad, pärast linnaseaduse kehtestamist aga valitavad linnavolinikud (vt. Narva linnavolinikud 1934 ja 1939).
Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu ja selle täidesaatva organina Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee.
Linnaosad[muuda]
| Aasta | Rahvaarv |
|---|---|
| 1782 | 3000 |
| 1825 | 3500 |
| 1861 | 8100 |
| 1884 | 11 000 |
| 1897 | 28 600 (16 600 ilma Jaanilinnata) |
| 1922 | 26 900 |
| 1939 | 22 400 |
| 1941 | 25 100 |
| 1942 | 19 800 |
| 1945 | 6600 |
| 1950 | 15 200 |
| 1955 | 22 500 |
| 1959 | 30 400 |
| 1965 | 44 000 |
| 1970 | 57 900 |
| 1973 | 66 100 |
| 1980 | 73 500 |
| 1990 | 82 200 |
| 2000 | 73 300 |
| 2005 | 69 400 |
| 2009[3] | 65 886 |
| 2010 | 65 506 |
1782–1942 koos nüüdse Jaanilinnaga, aastani 1913 (k. a) Kreenholmita ja teiste eeslinnadeta.
Rahvastik[muuda]
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Narvas 58 663 inimest. Eestlasi oli neist 3031 ehk 5,2%.[4]
1. jaanuaril 2010 oli Narva arvestuslik elanike arv 65 506. Suurim rahvusrühm on venelased, keda oli 81,4% linna elanikest. Eestlasi oli 2544 ehk 3,9%. Narva elanikest olid 46,13% Eesti kodanikud, 36,05% Venemaa kodanikud ja 17,03% kodakondsuseta isikud.
Taristu[muuda]
Narva on Eesti idapoolseim piiripunkt, mida läbivad Tallinn-Peterburi raudtee ja Peterburi maantee, mis suunduvad Loode-Venemaale ja Peterburgi.
Kultuur[muuda]
Narvas on kaks kultuurimaja, tegutseb Narva Muuseum, Narva Sümfooniaorkester ja teatristuudio Ilmarine. Linnas korraldatakse Frédéric Chopini loomingule pühendatud rahvusvahelist noorte pianistide konkurssi.
Narva kirikud[muuda]
Narva Aleksandri kirik, mida kasutab Narva Aleksandri kogudus; Narva Aleksandri Suurkirik, Narva Jaani kirik, Narva Peetri kirik, Narva Issanda Ülestõusmise peakirik.
Narva spordirajatised[muuda]
Haridus[muuda]
Käesoleval ajal tegutseb Narvas kokku 12 kooli ja gümnaasiumi [5](Narva Kesklinna Gümnaasium jt.).
Tartu Ülikooli Narva Kolledži avamisega tekkis võimalus omandada akadeemilist haridust ning õppida avatud ülikoolis täiendõppes. Kolledž on ka rahvusvaheliste konverentside, näituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik. 2012. aastal avati vana Raekoja kõrvale ja sõjas hävinud börsihoone kohale kolledž uus hoone.
Täiskasvanute õppega tegeleb Narva Kutseõppekeskus, kus õpib üle 2000 inimese. Keskus õpetab välja spetsialiste teeninduse, ettevõtluse, kergetööstuse, infotehnoloogia, energeetika, ehituse, autoteeninduse ning keevitustööde alal.
2000. aastsa sügisel avati Vanalinna Riigikool, mis töötab keelekümbluspõhimõttel. Sügisest 2009 tegutseb koolis ka gümnaasiumi osa.
Noorte tegevust koordineerib Narva Noortekeskus. Traditsiooniks on kujunenud iga-aastane Noortekeskuse korraldatav infomess Orientiir, kus soovijad saavad infot õppimisvõimaluste kohta Eestis ja kaugemalgi.[5]
Majandus[muuda]
Tööstus[muuda]
Kaasajal on Narva nagu paljud Euroopa tekstiilitööstuse keskused hääbuva tööstusega linn.
Töötleva tööstuse üle 20 töötajaga ettevõtete müügitulu oli 2011. aastal umbes 150 milj €.
Tähtsaimad tööstusharud on (osatähtsus müügitulust):
- Metallitoodete tootmine, masina-ja elektroonikatööstus ning masinate hooldus ja remont (u 70%). Märkimist väärivad välisomanduses ettevõtted: Cargotec (Komas), Metalliset, Alstom, ETAL, Amphenol, oluline on ka EE Tehnoloogiatööstuse Narva tehas.
- Tekstiili-, rõiva-, nahatööstus on juhtiva koha loovutanud, ettevõtted andsid müügitulust 20%. Tööstusharu veteran Kreenholmi Manufaktuur lõpetas tegevuse 2010.a.lõpus.Tegutseb väikseid riideviimistlemise ning õmblusvabrikud ning Narko nahavabrik.
- Puidu-, mööbli-, plastitööstus.
- Lisaks jäävad Narva tööstusareaali Narva karjäär ja energiaettevõtte Narva Elektrijaamad, mille Balti soojuselektrijaam asub linna piiril ja suurem Eesti soojuselektrijaam Vaivara vallas.Viimase juures töötavad Eesti Energia Õlivabrikud.
Ajalugu[muuda]
Pikemalt artiklis Narva ajalugu
Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale, mille lähedale ehitasid hiljem oma linnuse taanlased. Novgorodi kroonika teatas aastal 1172, et Novgorodis asus kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). Narvia 8 adramaaga küla märgiti esmakordselt Taani hindamisraamatus 1241.
Narva linnus rajati taanlaste poolt 1256. aastal, esialgu Narva jõe ida kaldale. 1277. aastal kinnitasid ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam).
Liivi ordu võimuperioodil, mis algas 1347, moodustati Narva foogtkond. 1558. aasta algul alustas Moskva tsaaririik Liivi sõda ning Narva vallutati Moskva tsaaririigi vägede poolt. Aastatel 1558–1581 valitses Narvas Moskva tsaaririik. 6. septembril 1581. aastal vallutasid Rootsi Kuningriigi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Narva ja seejärel ka Ingerimaa.
1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga, said Rootsi Kuningriigi valdusesse. Ingerimaa kubermangu keskuseks oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa kuberner või asehaldur.
1700. aastal alanud Põhjasõja algul, 30. novembril 1700 toimunud Narva lahingus saavutasid arvulises vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle hiilgava võidu. Siiski võitis Põhjasõja Venemaa ning Narva nagu kogu Eesti läks Venemaa koosseisu.
- Pikemalt artiklis Põhjasõda
Narva kuulus 1710. aastast Venemaa tsaaririigi võimu alla ja pärast Eestimaa liitmist Venemaa Keisririigiga, kuulus Narva koos Narva maakonnaga Peterburi kubermangu, kuid säilitas oma kohaliku omavalitsuse, rae ja allus kohtuasjus Eestimaa Ülemmaakohtule. 1797. aastal anti Narva maakonna alad Eestimaa kubermangu kosseisu ja liideti Viru kreisiga, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna koosseisu.
1917. toimunud Narva linnavolikogu valimiste järel sai Narva linnapeaks sai Ants Dauman, kelle juhtimisel viidi linnas läbi rahvahääletus Narva ja Ivangorodi liitumiseks Eestimaaga, eraldi Narva maakonnana. 21. detsembril 1917 tunnistas seda otsust (Narva ja Jaanilinna eraldumist Jamburgi maakonnast ja eraldi Narva maakonna loomist, mis koosnes Narvast ja Ivangorodist) ka Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.
Esimese maailmasõja lõpuetapil 1918. aasta 4. märtsil jõudsid saksa väed Narva ning linnas valitsenud nõukogude võimuorganid ja punakaardiväeosad taandusid Jamburgi piirkonda. Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta märtsist novembrini. 11.–14. novembril 1918. aastal andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitiline võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte ning Saksa väed hakkasid pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas, Compaigne vaherahu sõlmimist ja Novembrirevolutsiooni Saksamaal Narvast taganema 28. novembril ning 29. novembril vallutasid Nõukogude Venemaa Punaarmee relvastatud jõudude abil linnas võimu eesti bolševikud.
Vabadussõja käigus, 18/19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud Utria dessandiga linna Nõukogude okupatsioonist.
Narva oli 1944. aastal kuus kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel. Narva 3550 sõjas purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda, 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane põhiliselt linna äärealadel. Kuigi Narva vanalinna oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. Alates 1950. aastate algusest varemed õhiti ja suure osa vanalinna asemele ehitati tänapäevased korterelamud.
Pärast Teist maailmasõda asustati linn peamiselt migrantidega. Endised narvalased, kes pärast sõda soovisid Narva tagasi tulla, ei saanud Narvas elamispinda. Tänapäeval on Narva elanikest eestlasi vaid 4%. Narva jõe paremkaldal asuv Jaanilinn eraldati Narvast ja liideti Vene NFSV-ga 1945. Rahvaarv 1973. aastal 66 000 elanikku.
Pildid[muuda]
Vaata ka[muuda]
- Narva Hermanni linnus
- Narva tänavate loend
- Narva hüdroelektrijaam
- Narva klindilõik
- Narva Lasteülikool
- Narva värav, Sankt-Peterburgis (1814–)
- Narva jõe kanjoni maastikukaitseala
Viited[muuda]
Välislingid[muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Narva |
Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru
Alajõe vald - Aseri vald - Avinurme vald - Iisaku vald - Illuka vald - Jõhvi vald - Kiviõli linn - Kohtla vald - Kohtla-Järve linn - Kohtla-Nõmme vald - Lohusuu vald - Lüganuse vald - Maidla vald - Mäetaguse vald - Narva linn - Narva-Jõesuu linn - Püssi linn - Sillamäe linn - Sonda vald - Toila vald - Tudulinna vald - Vaivara vald
