Narva
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
|
Narva |
  Pindala: 84,54 km² |
  |
Narva (vene keeles varem ka Rugodiv) on linn Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim.
[redigeeri] Ajalugu
Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale, mille lähedale ehitasid hiljem oma linnuse taanlased.
Novgorodi kroonika teatas aastal 1172, et Novgorodis asus kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). Vene ajaloolase Nikolai Karamzini sõnul on selle linnaosa ja kaubaõue nimi tuletatud kas Narva jõest või selle ääres olnud kauplemiskohast või kaupmeeste peatuskohast. Narva ajalugu põhjalikult uurinud Arnold Süvalep kinnitab, et selline nime ülekandumine võis tekkida ainult tihedate kontaktide tagajärjel.
Narvia 8 adramaaga küla märgiti esmakordselt Taani hindamisraamatus 1241.
[redigeeri] Narva Taani hertsogkonnas
Pikemalt artiklis Eestimaa hertsogkond
Novgorodlaste ja karjalaste ühisvägi laastas 1253.aastal maa-alad lääne pool Narva jõge. Juba järgmine rüüsteretk üle Narva jõe Põhja-Eestisse toimus 1255.
Narva linnus rajati taanlaste poolt 1256. aastal, esialgu Narva jõe ida kaldale.
Jaanuaris 1268. aastal tuli mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe, läksid Narvast mööda Rakvere alla ja sattusid oletatavasti Olgina koobastesse väe eest varjunud inimestele. Venelased juhtisid koopasse jõe veed. Koopaist välja tulnud tapeti, ülejäänud uppusid. 18. veebruaril toimus Kihola jõel verine lahing sama venelaste väe ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased said lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstas tagasiteel Virumaad.
1277. aastal kinnitasid ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam). Narva ajaloo asjatundjad on välja tulnud mõttega, et Narva võis olla Eesti alal ainuke linn, mis ei tekkinud linnuse ümber, vaid arenes välja külast.
1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva.
1. aprillil 1342. aastal põletasid venelased Narva teist korda, tungides missa ajal lossi ja tappes kõik linlased. Linn taastati kiiresti, sest juba 25. juulil 1345. aastal omistas Taani kuningas Valdemar IV Atterdag Narvale Lüübeki linnaõigused, kuid oletatakse, et Narva sai linnaõigused juba kuningas Valdemar III ajal.
Esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas pärinevad 1346. aastast[viide?].
[redigeeri] Narva Liivi orduriigis
Liivi ordu võimuperioodil, mis algas 1347, moodustati Narva foogtkond.
Samal aastal alustas Liivi ordu Narva linnuse tugevdamist. 1367. aastal põletasid venelased Narva kolmandat korda maha.
Alates 1380. aastatest hakkas linn kiiresti kasvama. Majad ehitati korrapärste tänavaliinide äärde.
1558. aasta algul alustas Moskva suurvürstiriik Liivi sõda. Kahe väega rünnati Eestit: üks tuli Vastseliina kaudu ja teine tungis üle Narva jõe. Narvast mindi esialgu mööda ja 25. jaanuaril rünnati Jõhvi kihelkonda. 1. aprillil alustas Jaanilinna linnus Narva pommitamist. 11. mail puhkes Narvas suur tulekahju. Venelased kasutasid tekkinud segaduse ära ja vallutasid linna, kuid linnust vallutada ei suudetud. Linnuse kaitsjatega saavutati kokkulepe ning neid lubati vabalt lahkuda.
Järgmisel aastakümnel muutus Narva tähtsaks kaubalinnaks. 1559. aasta suvel andis Vene tsaar oma kaupmeestele korralduse tuua kaubakontor Viiburist üle Narva. Samal aastal alustasid kaubavahetust Narva kaudu Lüübeki kaupmehed. Inglise kaupmehed jõudsid siia 1560.
Venelaste järjekordne rüüsteretk Narva toimus 1570. Asula rööviti paljaks ja põletati, selle elanikud hävitati. 1573 korraldasid venelased suure sõjakäigu Narva kaudu Eestisse, vallutades Paide linnuse. Pärast seda läks 16 000 meheline sõjavägi vallutama Läänemaad, sai aga Koluvere lahingus rootslastelt lüüa. 6. septembril 1581. aastal vallutasid Rootsi Kuningriigi väed Narva.
[redigeeri] Narva Rootsi Kuningriigi Ingerimaa kubermangu keskusena
Aastatel 1610–1613 toimunud Venemaa pärilussõja tulemusena, milles osalesid Rzeczpospolita ja Rootsi Kuningriik ning Romanovite dünastia Moskva tsaaririigi troonikandidaadid, kaotas tsaar Mihhail I Fjodorovitš ja Moskva tsaaririik kaotas Ingerimaa uuesti Rootsile ja kuningas Gustav II Adolfile. 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga, said Rootsi Kuningriigi valdusesse. Ingerimaa kubermangu keskuseks oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa kuberner või asehaldur.
[redigeeri] Kesakaegse Narva arhitektuur
17. sajandi teisel poolel hakati Rootsi kuninga korraldusel Narva linna välja ehitama esinduslinnaks. Linna väljaehitamise üheks põhjuseks oli asjaolu, et Rootsi soovis selle muuta oma teiseks pealinnaks. Rootsil olid suured vallutatud alad Ingeri- ja Vadjamaal, millede valitsemine kaugelt teiselt poolt Läänemerd asuvast Stockholmist oli ebamugav.
Rootsi teiseks pealinnaks Narva siiski ei saanud, küll aga sai Narva suursuguse barokse Narva vanalinna ning 1671. aastal valmis üks Eesti esinduslikumaid hooneid läbi aegade – Narva raekoda, Narva börsihoone (1695-1704) ning ka esinduslikud Hans Kindleri poolt hollandi vanaklassitsistlikus stiilis (1688-1693) ehitatud linnusekrahv Christian von Kocheni paleetaoline hoone, Narva raehärra H. Poorteni elamu (1695-1704) ja reeder Kettlewelli elamu 1698. aastal ning Narvas üheks Dahlbergi bastionaalse kaitsesüsteemi ehitustööde juhiks ja Narva raekoja ehitamist juhtinud Stahl von Holsteini elamu, mis hävisid 1944. aasta märtsipommitamises või sellele järgnenud linna taasehitamisel[2].
- Pikemalt artiklis Narva vanalinn
[redigeeri] Narva Rootsi ja Venemaa vahelises Põhjasõjas
Üsna Põhjasõja algul, 30. novembril 1700 toimunud Narva lahingus saavutasid arvulises vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle hiilgava võidu. Siiski võitis Põhjasõja Venemaa ning Narva nagu kogu Eesti läks Venemaa koosseisu.
- Pikemalt artiklis Põhjasõda
.jpg)
[redigeeri] Narva Venemaa Keisririigi Peterburi kubermangulinnana
Narva kuulus pärast Eestimaa liitmist Venemaa Keisririigiga Peterburi kubermangu, kuid säilitas oma rae ja allus kohtuasjus Eestimaa Ülemmaakohtule.
[redigeeri] Narva liitumine Eestimaa kubermanguga
1917. toimusid Narva linnavolikogu valimised ning Narva linnapeaks sai Ants Dauman (1885–1920)[3], kelle juhtimisel viidi linnas läbi rahvahääletus Narva ja Ivangorodi liitumiseks Eestimaaga, eraldi Narva maakonnana. 16. novembril 1917. aastal andis Venemaa RKN selleks nõusoleku.
„"Venemee Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu tutvunud Narva linnavalitsuse esildisega 14. septembrist №1621 ja Narva linna pea A.E. Daumani isikliku ettekandega, avaldab oma põhimõttelist nõusolekut taotlusega, mis on kajastatud esildises, s.t.
Demokraatliku elanikkonna nõusolekust ja teostatud toimingutest on vajalik RKN teavitamine".“
- Narva linna eraldamisega Jamburgi maakonnast,
- kõigi linna ümbritsevate asulate ja manufaktuuride linna territooriumiga liitmisega,
- Narva maakonna moodustamisega ja
- liidetud linna ja Narva maakonna liitmisega Eestimaa kubermangu juurde liitmisega, juhul kui, eelnimetatud kohaliku omavalitsuse toimingud toimuvad kõigi demokraatlike elementide nõusolekel, keda see puudutab.
10. detsember 1917. toimus Narvas selle küsimuse otsustamiseks referendum ning 80% elanikkkonnast toetas seda. 21. detsembril 1917 tunnistas seda otsust (Narva ja Jaanilinna eraldumist Jamburgi maakonnast ja eraldi Narva maakonna loomist, mis koosnes Narvast ja Ivangorodist) ka Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.
[redigeeri] Narva I Maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas
1918. aasta 4. märtsil jõudsid saksa väed Narva. Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta märtsist novembrini. 11.–14. novembril 1918. aastal andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitiline võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte. Saksa väed hakkasid Narvast taganema 28. novembril ning 29. novembril haarasid Nõukogude Venemaa relvastatud jõudude abil linnas võimu eesti bolševikud.
- Pikemalt artiklis Narva lahing (1918)
- Pikemalt artiklis Eesti Töörahva Kommuun
Vabadussõja käigus, 18/19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud Utria dessandiga linna Nõukogude okupatsioonist.
- Pikemalt artiklis Narva lahing (1919)
[redigeeri] Narva Eesti iseseisvusaastail 1918–1940
Eesti Vabariigi ajal asus Narvas 1. jalaväerügement. Haldusreformiga sai Narva 1. mail 1938 teise astme linnaks. Rahvaarv oli 20 000 elanikku. Linnapeaks oli 1940. aastal Johan Hansing.
[redigeeri] Narva II Maailmasõjas
- Pikemalt artiklis Sõjategevus Eestis 1941. aastal
Narva oli 1944. aastal kuus kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel. Olulisi vägesid ega lahinguid linnas siiski ei olnud, need toimusid Narva jõel kas linnast ülal- või siis allpool. Peamiselt purustasid linna Nõukogude õhurünnakud tühjaks evakueeritud linnale (peamiselt 6. märtsi õhurünnak), samuti mitmete hoonete õhkimine taganevate Saksa vägede poolt. Purustuste tulemusel oli varemeis praktiliselt kogu vanalinn, hävitatud olid iidne börsihoone, kaalukoda, apteek ja paljud teised sajanditevanused majad. Pimeaia ja Suure tänava elamurajoon olid maa pealt pühitud. Hermanni kindluse torn oli nagu maha niidetud. Ainult Kreenholmist oli osa vabrikuhooneid jäänud terveks, Narva raekojast oli pommitamise järel säilinud ainult vundament ja kõrge kivitrepp. Linnas hävis 98,2% elamispinnast.
- Pikemalt artiklis Narva lahing (1944)
[redigeeri] Narva pärast II Maailmasõda
Narva 3550 sõjas purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda, 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane põhiliselt linna äärealadel. Narva linna taastasid sõjavangilaagritest vabastatud ja seejärel sundkorras tööpataljonidesse määratud soldatid ja Narva rajatud vangilaagri vangid. Narva piirkonnas asus sõjavangilaager nr 393 ja selle osakonnad.
Kuigi Narva vanalinna oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. Alates 1950. aastate algusest varemed õhiti ja suure osa vanalinna asemele ehitati tänapäevased korterelamud. Kirikud lammutati ehitusmaterjaliks. Narva Peetri kiriku kividest ehitati Narva raudteejaam. Üldise lõhkumise käigus lasti õhku ka Aleksandri kiriku kellatorn, mis oli lahingutes terveks jäänud.
[redigeeri] Narva Eesti NSV ajajärgul
Õnneks säilis ja taastati Narva raekoda ning seda tänu tollaste muinsuskaitsjate kavalusele – nimelt väideti nõukogude võimudele, et seal olla novembris 1918 Eesti Töörahva Kommuun välja kuulutatud, mistõttu vajab see kui revolutsioonimälestis säilitamist. Tegelikult ei olnud Töörahva Kommuunil raekojaga mingit sidet, selle kihutuskoosolekuid peeti hoopis Aleksandri kirikus.
Viimased sõjast säilinud Püha Antoniuse rooma-katoliku kiriku müürid lammutati 1980. aastal seoses Moskva olümpiamängudega.
Pärast Teist maailmasõda asustati linn peamiselt migrantidega. Endised narvalased, kes pärast sõda soovisid Narva tagasi tulla, ei saanud Narvas elamispinda. Tänapäeval on Narva elanikest eestlasi vaid 4%.
Narva jõe paremkaldal asuv Jaanilinn eraldati Narvast ja liideti Vene NFSV-ga 1945. Rahvaarv 1973. aastal 66 000 elanikku.
[redigeeri] Narva pärast taasiseseisvumist
2002. aastast on Narva linnapeaks keskerakondlane Tarmo Tammiste. Enne teda on pärast taasiseseisvumist linna juhtinud Raivo Murd, Eldar Efendijev ja Imre Liiv.
[redigeeri] Haridus
Käesoleval ajal tegutseb Narvas kokku 12 kooli ja gümnaasiumi [4].
Tartu Ülikooli Narva Kolledži avamisega tekkis võimalus omandada akadeemilist haridust ning õppida avatud ülikoolis täiendõppes. Kolledž on ka rahvusvaheliste konverentside, näituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik.
Täiskasvanute õppega tegeleb Narva Kutseõppekeskus, kus õpib üle 2000 inimese. Keskus õpetab välja spetsialiste teeninduse, ettevõtluse, kergetööstuse, infotehnoloogia, energeetika, ehituse, autoteeninduse ning keevitustööde alal.
2000. a sügisel avati Vanalinna Riigikool, mis töötab keelekümbluspõhimõttel. Sügisest 2009 tegutseb koolis ka gümnaasiumi osa.
Noorte tegevust koordineerib Narva Noortekeskus. Traditsiooniks on kujunenud iga-aastane Noortekeskuse korraldatav infomess Orientiir, kus soovijad saavad infot õppimisvõimaluste kohta Eestis ja kaugemalgi.[4]
[redigeeri] Linnaosad
[redigeeri] Rahvastik
1. jaanuaril 2010 oli Narva elanike arv 65 506. Suurim rahvusrühm on venelased, keda oli 81,4% linna elanikest. Eestlasi oli 2544 ehk 3,9%. Narva elanikest olid 46,13% Eesti kodanikud, 36,05% Venemaa kodanikud ja 17,03% kodakondsuseta isikud.
[redigeeri] Rahvaarvu dünaamika (aasta alguses)[1]
- 1782: 3000
- 1825: 3500
- 1861: 8100
- 1884: 11 000
- 1897: 28 600 (16 600 ilma Jaanilinnata)
- 1922: 26 900
- 1939: 22 400
- 1941: 25 100
- 1942: 19 800
- 1945: 6600
- 1950: 15 200
- 1955: 22 500
- 1959: 30 400
- 1965: 44 000
- 1970: 57 900
- 1973: 66 100
- 1980: 73 500
- 1990: 82 200
- 2000: 73 300
- 2005: 69 400
- 2009: 65 886
- 2010: 65 506
1782–1942 koos nüüdse Jaanilinnaga, aastani 1913 (k. a) Kreenholmita ja teiste eeslinnadeta.
[redigeeri] Kultuur
Narvas on kaks kultuurimaja, tegutseb Narva Muuseum, Narva Sümfooniaorkester ja teatristuudio Ilmarine. Linnas korraldatakse Frédéric Chopini loomingule pühendatud rahvusvahelist noorte pianistide konkurssi.
[redigeeri] Narva kirikud
Narva Aleksandri kirik,mida kasutab Narva Aleksandri kogudus; Narva Aleksandri Suurkirik, Narva Jaani kirik, Narva Peetri kirik, Narva Issanda Ülestõusmise peakirik,
[redigeeri] Narva sotsiaalehitised
[redigeeri] Majandus
[redigeeri] Tööstus
Kaasajal on Narva nagu paljud Euroopa tekstiilitööstuse keskused hääbuva tööstusega linn.
Töötleva tööstuse üle 20 töötajaga ettevõtete müügitulu oli 2010.a. 2,0 mld krooni. Tähtsaimad tööstusharud on(osatähtsus müügitulust):
-metallitoodete tootmine,masina-ja elektroonikatööstus ning masinate hooldus ja remont -68%
Märkimist väärivad välisomanduses ettevõtted:Cargotec (Komas),Metalliset,Alstom,ETAL,Amphenol,oluline on ka EE Tehnoloogiatööstuse Narva tehas.
-tekstiili-rõiva-,nahatööstus on juhtiva koha loovutanud,ettevõtted andsid müügitulust-22%.
Tööstusharu veteran Kreenholmi Manufaktuur(Kreenholmi Valduse) suutis 2010.a.kuni pankrotini aasta lõpus kududa 10 milj ruutmeetrit puuvillast kangast.
-Puidu-,mõõbli-,plastitööstus.
Lisaks jäävad Narva tööstusareaali Narva karjäär ja energiaettevõtte Narva Elektrijaamad, mille Balti elektrijaam asub linna piiril ja suurem Eesti elektrijaam Vaivara vallas.
[redigeeri] Pildid
[redigeeri] Vaata ka
- Narva Hermanni linnus
- Narva tänavate loend
- Narva hüdroelektrijaam
- Narva põllumeeste konvent
- Narva klindilõik
- Narva Lasteülikool
- Narva värav, Sankt-Peterburgis (1814–)
- Narva jõe kanjoni maastikukaitseala
- Narva Kesklinna Gümnaasium
- Narva linnavolinike loend 1934
[redigeeri] Kirjandus
- Hansen, Heinrich Johann (1858). Geschichte der Stadt Narva. Dorpat: Gedruckt bei Heinrich Laakmann, 396 lk..
- Simon Dieterich Geerkens: Narva literata, sive Catalogus eruditorum Narvensium; citra dignitatis aut honoris præjudicum alphabeticâ cognominum ferie enumeratorum, Anno M. DCCIII. Calend. januar. Narvæ, literis Joh. Köhleri, reg. typogr., 1703 (Esimene Narva haritlaste (literaatide) nimestik)[5]
- Петров А.В.: Город Нарва, его прошлое и достопримечательности в связи с историей упрочения русскаго господства на Балтийском побережье. 1223–1900., СПб.: Тип. Министерства внутренних дел, 1901
- Anton Weiss-Wendt: Must-Valge Linn. Vana-Narva Fotoajalugu. Kataloog. Schwarz-Weisse Stadt. Fotogeschichte Alt-Narvas. Katalog. 1997, ISBN 978-9985603956 (eesti ja saksa keeles)
[redigeeri] Viited
- ↑ 1,0 1,1 Statistikaameti koduleht
- ↑ Jüri Tõnissson, Miks ei taastatud Narva vanalinna?, Kultuur ja Elu 2/2010
- ↑ Антс Эрнестович Дауман – как Дауман возвращал Нарву Эстонии
- ↑ 4,0 4,1 Koolid ja gümnaasiumid Narva kodulehel
- ↑ Jaakko Suolahti: Eräs unohtunut henkilöhistorian lähde., Genos 21 (1950), lk. 73–79 (soome keeles)
[redigeeri] Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Narva |
- Narva koduleht
- Narva pärast lahinguid
- Narva purustamine
- Narva kaart
- Hollandi Rahvusarhiiv: Dutch trade on Narva in the eighteenth century (J. Thomas Lindblad) (inglise keeles)
Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru
Alajõe vald - Aseri vald - Avinurme vald - Iisaku vald - Illuka vald - Jõhvi vald - Kiviõli linn - Kohtla vald - Kohtla-Järve linn - Kohtla-Nõmme vald - Lohusuu vald - Lüganuse vald - Maidla vald - Mäetaguse vald - Narva linn - Narva-Jõesuu linn - Püssi linn - Sillamäe linn - Sonda vald - Toila vald - Tudulinna vald - Vaivara vald
