Narva

Allikas: Vikipeedia
Narva

Narva vapp.svg
Narva vapp
Flag of et-Narva.svg
Narva lipp

Pindala: 84,54 km²
Elanikke: 59 049 (1.01.2014)[1]

EHAKi kood: 0511
Koordinaadid: 59° 23′ N, 28° 12′ E59.37916666666728.200555555556koordinaadid: 59° 23′ N, 28° 12′ E
Narva (Eesti)
Narva

Narva on linn Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim.

Narva linna asend

Linnavalitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Narva linna omavalitsusorganid on: Narva linnavolikogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt ja Narva linnavalitsus, mis moodustatakse linnavolikogu poolt. Narva linnavolikogu esimees on Tarmo Tammiste, Narva linnavalitsuse juht on Narva linnapea Eduard East.[2]

Kuni Venemaa keisririigi linnaseaduse kehtestamiseni tegutses linnas kohaliku omavalitsusorganina Narva raad, pärast linnaseaduse kehtestamist aga valitavad linnavolinikud (vt. Narva linnavolinikud 1934 ja 1939).

Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu ja selle täidesaatva organina Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee.

Linnaosad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1782–1942 koos nüüdse Jaanilinnaga, aastani 1917 (k. a) Kreenholmita ja teiste eeslinnadeta.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Narva rahvastik

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Narvas 58 663 inimest. Eestlasi oli neist 3031 ehk 5,2%.[3] 1. jaanuaril 2010 oli Narva arvestuslik elanike arv 65 506. Suurim rahvusrühm on venelased, keda oli 81,4% linna elanikest. Eestlasi oli 2544 ehk 3,9%. Narva elanikest olid 46,13% Eesti kodanikud, 36,05% Venemaa kodanikud ja 17,03% kodakondsuseta isikud.

15. sajandil moodustasid Narva elanikkonnast 40-50% sakslased, 10-20% taanlased, soomlased, venelased, ülejäänud aga eesti ja vadja soost elanikud. 16. sajandi keskpaigas oli Narvas 40-50 maja, elanike arv ei ületanud 500-800 inimest: 20% olid sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased. 1570. aastal elas Narvas umbes 5000 inimest. 1650. aastatel elas Jaanilinnaga ühendatud Narvas umbes 3 300 elanikku, kelle seas oli seoses Narva kujunemisega kaubalinnaks Venemaa tsaaririigi piiril sakslasi, šotlasi, rootslasi, soomlasi, venelasi, eestlasi ja isureid.

Narva elanikkonna rahvuslik koosseis
Rahvus 1881 1897 1913[4] 1922 1934 1970[5] 1979[6] 1989[7] 2000[8] 2010[9]
arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 10 195 100 16 599 100 21 038 100 27 022 100 100 57 863 100 72 800 100 81 221 100 82 979 100 65 506 100
eestlased 44 58 65,07 54 6,9 4,0 4,9 2544 3,9
sakslased 1,87
venelased 43,9 35 29,48 30 85,5 81,4
soomlased 1,0
ukrainlased 2,6
valgevenelased 2,2
muud
Linnaelanike arv
Aasta Rahvaarv
1782 3000
1825 3500
1861 8100
1881 10 195
1884 11 000
1897 28 600
(16 599 ilma Jaanilinnata)
1922 27 022
1939 22 400
1941 25 100
1942 19 800
1945 6600
1950 15 200
1955 22 500
1959 30 400
1965 44 000
1970 57 900
1973 66 100
1980 73 500
1990 82 200
2000 73 300
2005 69 400
2009[10] 65 886
2010 65 506

Põhjasõjas, pärast 1704. aastal toimunud linna vallutamist Venemaa sõjaväe poolt, enamik vana Narva elanikke deporteeriti Venemaale: Vologdasse, Kaasanisse, Astrahani ja Moskvasse. 3 000 elanikust 1708. aastal, jäi Narva elama kõigest 300. Aastatel 1770.−1780. saavutati rahvastiku sõjaeelne arv. 1779. aastal elas Narvas juba 2 456 inimest, 1782. aastal 2 614 inimest ning 1819. aastal umbes 3500 inimest.

Narva sild 2009. aastal

Taristu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Narva on Eesti idapoolseim piiripunkt, mida läbivad Tallinn-Peterburi raudtee ja Peterburi maantee, mis suunduvad Loode-Venemaale ja Peterburi.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Narvas on kaks kultuurimaja, tegutseb Narva Muuseum, Narva Sümfooniaorkester ja teatristuudio Ilmarine. Linnas korraldatakse Frédéric Chopini loomingule pühendatud rahvusvahelist noorte pianistide konkurssi. Samuti tegutseb Narvas aktiivselt Kaitseliidu Narva malevkond ja Narva Eesti selts.

Narva kirikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Narva Aleksandri Suurkirik, Narva Aleksandri kirik, Narva Jaani kirik, Narva Peetri kirik, Narva Issanda Ülestõusmise peakirik, Püha Miikaeli kirik, Püha Antoniuse kirik, Jumalaema Uinumise kirik, Jumalaema Ilmutamise kirik, Narva Iiveri Jumalaema kirik , Vladimiri vennaste koguduse kirik, Jumalaema Narva pühakuju kirik, Püha Aleksander Nevski kirik[11].

Vaata ka Narva ja Ingerimaa superintendentide loend

Narva spordirajatised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Narva Kreenholmi staadion

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käesoleval ajal tegutseb Narvas kokku 12 kooli ja gümnaasiumi [12](Narva Kesklinna Gümnaasium jt.).

Tartu Ülikooli Narva Kolledži avamisega tekkis võimalus omandada akadeemilist haridust ning õppida avatud ülikoolis täiendõppes. Kolledž on ka rahvusvaheliste konverentside, näituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik. 2012. aastal avati vana Raekoja kõrvale ja sõjas hävinud börsihoone kohale kolledž uus hoone.

Täiskasvanute õppega tegeleb Narva Kutseõppekeskus, kus õpib üle 2000 inimese. Keskus õpetab välja spetsialiste teeninduse, ettevõtluse, kergetööstuse, infotehnoloogia, energeetika, ehituse, autoteeninduse ning keevitustööde alal.

2000. aastsa sügisel avati Vanalinna Riigikool, mis töötab keelekümbluspõhimõttel. Sügisest 2009 tegutseb koolis ka gümnaasiumi osa.

Noorte tegevust koordineerib Narva Noortekeskus. Traditsiooniks on kujunenud iga-aastane Noortekeskuse korraldatav infomess Orientiir, kus soovijad saavad infot õppimisvõimaluste kohta Eestis ja kaugemalgi.[12]

Narva Hermanni linnus

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tööstus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaasajal on Narva nagu paljud Euroopa tekstiilitööstuse keskused hääbuva tööstusega linn.

Töötleva tööstuse üle 20 töötajaga ettevõtete müügitulu oli 2011. aastal umbes 150 milj €.

Tähtsaimad tööstusharud on (osatähtsus müügitulust):

  • Metallitoodete tootmine, masina-ja elektroonikatööstus ning masinate hooldus ja remont (u 70%). Märkimist väärivad välisomanduses ettevõtted: Cargotec (Komas), Metalliset, Alstom, ETAL, Amphenol, oluline on ka EE Tehnoloogiatööstuse Narva tehas.
  • Tekstiili-, rõiva-, nahatööstus on juhtiva koha loovutanud, ettevõtted andsid müügitulust 20%. Tööstusharu veteran Kreenholmi Manufaktuur lõpetas tegevuse 2010.a.lõpus.Tegutseb väikseid riideviimistlemise ning õmblusvabrikud ning Narko nahavabrik.
  • Puidu-, mööbli-, plastitööstus.
  • Lisaks jäävad Narva tööstusareaali Narva karjäär ja energiaettevõtte Narva Elektrijaamad, mille Balti soojuselektrijaam asub linna piiril ja suurem Eesti soojuselektrijaam Vaivara vallas.Viimase juures töötavad Eesti Energia Õlivabrikud.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Narva ajalugu

Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale, mille lähedale ehitasid hiljem oma linnuse taanlased. Novgorodi kroonika teatas aastal 1172, et Novgorodis asus kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). Narvia 8 adramaaga küla märgiti esmakordselt Taani hindamisraamatus 1241.

Narva linnus rajati taanlaste poolt 1256. aastal, esialgu Narva jõe ida kaldale. 1277. aastal kinnitasid ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam).

Liivi ordu võimuperioodil, mis algas 1347, moodustati Narva foogtkond. 1558. aasta algul alustas Moskva tsaaririik Liivi sõda ning Narva vallutati Moskva tsaaririigi vägede poolt. Aastatel 1558–1581 valitses Narvas Moskva tsaaririik. 6. septembril 1581. aastal vallutasid Rootsi Kuningriigi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Narva ja seejärel ka Ingerimaa.

1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga, said Rootsi Kuningriigi valdusesse. Ingerimaa kubermangu keskuseks oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa kuberner või asehaldur.

1700. aastal alanud Põhjasõja algul, 30. novembril 1700 toimunud Narva lahingus saavutasid arvulises vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle hiilgava võidu. Siiski võitis Põhjasõja Venemaa ning Narva nagu kogu Eesti läks Venemaa koosseisu.

Next.svg Pikemalt artiklis Põhjasõda

Narva kuulus 1710. aastast Venemaa tsaaririigi võimu alla ja pärast Eestimaa liitmist Venemaa Keisririigiga kuulus Narva koos Narva maakonnaga Peterburi kubermangu, kuid säilitas oma kohaliku omavalitsuse, rae ja allus kohtuasjus Eestimaa Ülemmaakohtule. 1797. aastal anti Narva maakonna alad Eestimaa kubermangu koosseisu ja liideti Viru kreisiga, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna koosseisu.

1917. toimunud Narva linnavolikogu valimiste järel sai Narva linnapeaks Ants Dauman, kelle juhtimisel viidi linnas läbi rahvahääletus Narva ja Ivangorodi liitumiseks Eestimaaga, eraldi Narva maakonnana. 21. detsembril 1917 tunnistas seda otsust (Narva ja Jaanilinna eraldumist Jamburgi maakonnast ja eraldi Narva maakonna loomist, mis koosnes Narvast ja Ivangorodist) ka Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.

Esimese maailmasõja lõpuetapil 1918. aasta 4. märtsil jõudsid saksa väed Narva ning linnas valitsenud nõukogude võimuorganid ja punakaardiväeosad taandusid Jamburgi piirkonda. Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta märtsist novembrini. 11.–14. novembril 1918. aastal andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitiline võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte ning Saksa väed hakkasid pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas, Compaigne vaherahu sõlmimist ja Novembrirevolutsiooni Saksamaal Narvast taganema 28. novembril ning 29. novembril vallutasid Nõukogude Venemaa Punaarmee relvastatud jõudude abil linnas võimu eesti bolševikud.

Vabadussõja käigus, 18/19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud Utria dessandiga linna Nõukogude okupatsioonist. Linnas tegutses Iverski nunnaklooster[13].

Narva oli 1944. aastal kuus kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel. Narva 3550 sõjas purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda, 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane põhiliselt linna äärealadel. Kuigi Narva vanalinna oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. Alates 1950. aastate algusest varemed õhiti ja suure osa vanalinna asemele ehitati tänapäevased korterelamud.

Pärast Teist maailmasõda asustati linn peamiselt migrantidega. Endised narvalased, kes pärast sõda soovisid Narva tagasi tulla, ei saanud Narvas elamispinda. Tänapäeval on Narva elanikest eestlasi vaid 4%. Narva jõe paremkaldal asuv Jaanilinn eraldati Narvast ja liideti Vene NFSV-ga 1945. Rahvaarv 1973. aastal 66 000 elanikku.

Vaade lõuna suunas Astri Kaubakeskuse vaatetornist
Vaade lääne suunas Astri Kaubakeskuse vaatetornist
Vaade põhja suunas Astri Kaubakeskuse vaatetornist
Vaade ida suunas Astri Kaubakeskuse vaatetornist

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 30. august 2014
  2. Narva Linnavalitsus, (vaadatud 27. märts 2014)
  3. Statistikaameti andmebaas
  4. Pavel Naidjonov, NARVA EESTIKEELNE ELANIKKOND LÄBI AJALOO, NENDE IDENTITEET JA KEEL, Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja Üldkeeleteaduse Instituut
  5. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  6. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  7. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  8. Päring Statistikaameti andmebaasist
  9. Päring Statistikaameti andmebaasist
  10. Narva arvudes/Narva in figures 2008
  11. KIRIKUD, Narva usuelu
  12. 12,0 12,1 Koolid ja gümnaasiumid Narva kodulehel
  13. Kloostri müüride taga. Esmaspäev, 1. detsember 1930, nr. 48, lk. 3.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: