Raudtee

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib raudtee infrastuktuurist; Raudteel toimuvate vedude kohta artiklit raudteetransport.

Raudtee (saksa k Eisenbahn) on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks. Raudtee on ehitatud rongide, trammide ja muu rööbastranspordi liiklemiseks.

Raudteeinfrastruktuur ehk raudteetaristu (inglise k Rail infrastructure) koosneb maatükiga püsivalt ühendatud rööbasteede võrgustikust ja nende juurde kuuluvatest rajatistest (hooned, raudteerajatised) ning tehniliste süsteemide seadmetest.

Raudteede liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raudteed liigitatakse vastavalt nende tähtsusele majanduses[1].

  • Magistraalraudteed on tähtsad kogu rahvamajanduse seisukohalt. Neil liikuvad rongid jagunevad kauba- ja reisirongideks. Liiklus toimub kogu ööpäeva kestel. Sõidukiirus on harilikult kuni 150 km tunnis.
  • Linnadevahelised raudteed ühendavad magistraalteedest eemal asetsevaid administratiiv- ja tööstuskeskusi. Rongid on kergemad kui magistraalteedel, kiirused umbes samad. Liiklus toimub sageli ainult teatud kellaaegadel. Kiirused on samad nagu magistraalraudteedel.
  • Eraldi rühma moodustavad raudteed, mis ühendavad keskusi magistraalraudteega. Liiklus on harv, kiirused väiksed, esikohal on kaubavedu.
  • Linnalähi- ja/või eeslinnaraudteed ühendavad eeslinnu kesklinnaga. Rongid koostatakse harilikult mootor- ja järelvaguneist. Sageli moodustavad eeslinnaraudteed teatud osa magistraalraudteedest. Kiirused on siin reisikeskmiselt 35–60 km tunnis, kuid vahel ka kuni 110 km tunnis.
  • Linnaraudteed jagunevad tänavaraudteedeks (trammid) ja linna kiirraudteedeks, mis võivad olla allmaaraudteed (metrood) või õhuraudteed. Trammiliiklus toimub peamiselt linna piires ja keskmise kiirusega 13–20 km tunnis, vahel ka 30–60 km tunnis. Linna allmaaraudteel (metrool) on alati omad rööbasteed. Kuna allmaaraudtee ehitus on kallis, ehitatakse neid ainult suurtes linnades, kus trammiliinid ei suuda kõiki reisijaid teenindada.
  • Tööstusraudteed on ette nähtud ainult tööstuse teenindamiseks. Nende hulka kuuluvad ka kaevandusraudteed. Tööstusraudteel on rongide kiirus väike.


Raudteerajatised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raudteerajatised on

Tee tähtsamad osad on muldkeha ja pealisehitised.

Pealisehitised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pealisehitised on

Kasutusel on mitme rööpmelaiusega rööbasteid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941–1945). Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm).

Tehnilised seadmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tehnilised seadmed on kontaktvõrgud, turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised.[2] Tehniliste seadmete hulka kuuluvad pöörmete juhtimisseadmed, semaforid, foorid, tõkkepuud, elektrivõrgud, sidesüsteemid, automaatsed pidurdussüsteemid jms.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raudtee kaubajaam Portlandis.

Maailma pikim (2298 km) kiirraudteeliin avati 26. detsembril 2012 Hiinas Pekingi ja Guangzhou vahel.[3]

Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Balti raudtee
Next.svg Pikemalt artiklis Valga–Petseri raudtee
  • Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati

Tallinnas 1880. aastal Raudtee Tehnikakool. Tänapäeval korraldab ametialast koolitust Tallinna Transpordikool.

Next.svg Pikemalt artiklis Raudteetransport Eestis

Raudteevõrgustikud maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rattamatkajad Edelaraudtee reisirongis

Tänapäeval on 1435 mm rööpmelaiusega 65% maailma raudteevõrgust (enamik Euroopa, Põhja-Ameerika, Hiina, Lähis-Ida riike). Erandid on Iirimaa (1600 mm), Hispaania ja Portugal (1676 mm).[4]

Eestis ja kogu endise NSV Liidu alal ning Mongoolias on rööpmelaius sirgel teelõigul 1520 mm, mis tuleneb endise Vene impeeriumi alal kasutatud 5-jalasest (1524 mm) rööpmelaiusest (11% maailma raudteevõrgust). Soomes olev 1524 mm rööpmelaiusega raudtee on samuti Vene impeeriumi pärand.

15% maailma raudteevõrgust kasutab kitsarööpmelist raudteed, enamasti rööpmelaiusega 1000 või 1067 mm.[4]

Rööpmelaiusi
Koht Rööpmelaius
Kagu-Aasia, Brasiilia 1000 mm
Jaapan, Uus-Meremaa jm 1067 mm
USA 1435 mm
Lääne-Euroopa 1435 mm
Eesti, Läti, Leedu 1520 mm
SRÜ riigid 1520 mm
Soome 1524 mm
Iirimaa 1600 mm
Portugal 1665 mm
Hispaania 1674 mm
India, Pakistan, Tšiili, Argentina 1676 mm
Raudteede rööpmelaiused

Hooned[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raudtee juurde kuulub mitmesuguseid hooneid:

Raudteeliiklus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raudteedel kui transpordisüsteemis veetakse reisijaid ja kaupu. Ronge ja vedusid haldavad tavaliselt operaatorfirmad.

Next.svg Pikemalt artiklis raudteetransport

Raudteeliiklus raudteeliinidel võib toimuda riigisiseselt või rahvusvaheliselt.

Next.svg Pikemalt artiklis Rahvusvaheline raudteeliin

Rongiliinid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti raudteeliinid
Läänesuund: Tallinn–Pääsküla | Tallinn–Keila | Tallinn–Keila kiirliin | Tallinn–Riisipere | Tallinn–Paldiski | Tallinn – Klooga-Rand
Idasuund: Tallinn–Aegviidu | Tallinn–Aegviidu kiirliin | Tallinn–Narva | Tallinn–Tartu | Tallinn–Tartu kiirliin | Tallinn–Rakvere | Tartu–Valga | Tartu–Orava (endine Tartu–Petseri) | Valga–Riia
Lõunasuund: Tallinn–Pärnu | Tallinn–Viljandi | Tallinn–Türi | Tallinn–Rapla | Tallinn–Lelle

Raudteeveerem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raudteeveoks kasutakse jõuallikaga veeremit – vedurid (auru-, diisel- ja elektrivedurid), elektrirongid ja diiselrongid ning jõuallikata veeremit – vaguneid (reisi- ja kaubavagunid). Lisaks eriveeremid – dresiinid, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms.[2]

Next.svg Pikemalt artiklis Rong


Ohutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meldepunktid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meldepunkt jaotab raudteeliini jaamavahedeks või jaamavahe automaatblokeeringu blokkpiirkondadeks. Blokkpiirkondi piiravate fooride näidud muutuvad automaatselt ja edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale olenevalt sellest, kas foori näidu taga asuv blokkpiirkond on veeremist vaba või veeremiga hõivatud.[5]

Kaitseumbteed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaitseumbteed on kaitsepöörangust hargnev umbtee (raudteeharu), millele suunatakse iseenesest liikuma hakanud või juhtimise kaotanud veerem.

Püüdeumbtee[muuda | redigeeri lähteteksti]

Umbtee raudteejaama sissesõidu pöörme ees, mis on ette nähtud langul liikuva ja juhtimise kaotanud veeremi peatamiseks.

Kaitsevöönd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaitsevöönd on vöönd raudtee kaitseks, korrashoiu ja häireteta liikluse tagamiseks ning raudteelt keskkonnale lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks. Linnades ja asulates on vööndi laius 30 meetrit, väljaspool linnu ja asulaid 50 meetrit äärmise rööpme teljest.[6]

Seadlusandlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Üldine Elektrotehnika, Harry Esop, H. Hellam, Roman Hollmann, H. Jänes, E. Kanasaar, A. Kroon, P. Plakk, E. Puusepp ja H. Riikoja, Eesti Riiklik Kirjastus 1954, 950lk. lk 585 peatükk 23-8
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Raudteeseadus. Vastu võetud 19.11.2003. a., jõustunud 31.03.2004. - Elektrooniline Riigi Teataja
  3. http://bigstory.ap.org/article/worlds-longest-fast-train-line-opens-china
  4. 4,0 4,1 Raudteevedur. Eesti Raudtee.
  5. Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine, Vastu võetud 09.07.1999 nr 39, Riigi Teataja, RTL 1999, 127, 1773
  6. Raudtee kaitsevöönd, Tehnilise Järelevalve ameti veebileht, vaadatud 17.02.2013.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kui ehitati esimene raudtee... Kaja, 15. märts 1935, nr. 63, lk. 7.
  • Gussarova, Veera. Sada aastat Eesti raudteed. Tallinn : Eesti Raamat, 1970
  • Eesti Raudteed : 130 aastat (koostanud Aleksander Salmin). Tallinn : Eesti Raudtee, 2000

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]