Raudtee

See artikkel räägib raudtee infrastuktuurist; Raudteel toimuvate vedude kohta artiklit raudteetransport.

---

Odawara raudteejaam Jaapanis

Raudtee (saksa k. Eisenbahn) on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks. Raudtee on ehitatud rongide, trammide ja muu rööbastranspordi liiklemiseks.

Raudteeinfrastruktuur ehk raudteetaristu (inglise k. Rail infrastructure) koosneb maatükiga püsivalt ühendatud rööbasteede võrgustikust ja nende juurde kuuluvatest rajatistest (hooned, erinevad raudteerajatised) ning tehniliste süsteemide seadmetest.

Raudteede liigitus

Raudteed liigitatakse vastavalt nende tähtsusele majanduses.

• Magistraalraudteed omavad tähtsust kogu rahvamajanduses. Neil liikuvad rongid jagunevad kauba- ja reisirongideks. Liiklemine toimub kogu ööpäeva kestel. Sõidukiirus on harilikult kuni 150 km tunnis.

• Linnadevahelised raudteed ühendavad magistraalteedest eemal asetsevaid administratiiv- ja tööstuskeskusi. Rongid on kergemad kui magistraalteedel, kiirused umbes samad. Liiklemine toimub sageli ainult teatavail kindlatel kellaaegadel. Kasutatavad kiirused on samad mis magistraalraudteedel.

• Eri rühma moodustavad raudteed, mis ühendavad keskust magistraalraudteega. Liiklemine on harv, kasutatavad kiirused madalad, esikohal on kaubavedu.

• Linnalähi- või ka eeslinnaraudteede ülesandeks on ühendada eeslinnu kesklinnaga. Rongid koostatakse harilikult mootor- ja järelvaguneist. Sageli moodustavad eeslinnaraudteed teatava osa magistraalraudteedest. Kiirused on siin reisikeskmiselt 35... 60 km tunnis, kuid ulatuvad üksikuil juhtudel kuni 110 km tunnis.

• Linnaraudteed jagunevad tänavaraudteedeks (trammid) ja linna kiirraudteedeks, mis ehitatakse allmaaraudteedena (metrood) või õhuraudteedena. Trammiliiklus toimub peamiselt linnapiirides. Maksimaalne sõidukiirus 30...60 km tunnis, keskmine 13... 20 km tunnis. Linna allmaaraudteed (metrood) omavad alati täiesti iseseisvat rööbasteed. Kuna allmaaraudtee ehituskulud on väga suured, siis ehitatakse neid ainuit suurtes linnades, kus trammiliinid ei suuda kõiki reisijaid teenindada.

• Tööstusraudteed on ettenähtud ainult tööstuste teenindamiseks. Siia kuuluvad ka kaevandusraudteed. Sõidukiirused on madalad.

Raudteerajatised

Raudteerajatised on

• sillad,
• viaduktid,
• estakaadid,
• tunnelid,
• tugiseinad,
• truubid,
• süvendid,
• ülekäigu- ja ülesõidukohad,
• oote- ja
• laadimisplatvormid,
• teekaitseobjektid jpm.

Tee tähtsamad osad on muldkeha ja pealisehitised.

Pealisehitised

Pealisehitised on

• rööpad, pöörmed, liiprid (vt. rööbastee) ning
• ballast.

Kasutusel on erinevate rööpmelaiustega rööbasteid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm).

Tehnilised seadmed

Tehnilised seadmed on kontaktvõrgud, turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised. Tehnilisteks seadmete hulka kuuluvad pöörmete juhtimisseadmed, semaforid, foorid, tõkkepuud, elektrivõrgud, sidesüsteemid, automaatsed pidurdussüsteemid jms.

Ajalugu

Raudtee kaubajaam Portlandis.

• Puitrööbastega kaevandus- ja tehaseteid ehitati juba 15. sajandil.
• Esimene üldkasutatav auruveduriga raudtee avati Suurbritannias 1825. aastal. See oli 43,5 km pikk ning kulges Stocktonist Darlingtoni.
• Esimene elektrifitseeritud (elekterveoga) raudtee avati 1895. aastal.

Maailma pikim (2298 km) kiirraudteeliin avati 26. detsembril 2012 Hiinas Pekingi ja Guangzhou vahel.

Eesti

• Eestis hakati raudteed ehitama 1868. aastal. Esimesena, 1870. aastal valmis Paldiski–Tallinna–Tosno liin.

 Pikemalt artiklis Balti raudtee

• Järgmisena, 1876. aastal avati Tapa–Tartu raudtee, 1889. valmis Valga–Pihkva liin.

 Pikemalt artiklis Valga–Petseri raudtee

• Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati Tallinnas 1880. aastal Raudtee Tehnikakool. Tänapäeval korraldab ametialast koolitust Tallinna Transpordikool.

 Pikemalt artiklis Raudteetransport Eestis

Raudteevõrgustikud maailmas

Rattamatkajad Edelaraudtee reisirongis

Kaasajal on 1435-mm rööpmelaiusega 65 % maailma raudteevõrgust (enamik Euroopa, Põhja-Ameerika, Hiina, Lähis-Ida). Erandid on Iirimaa (1600 mm), Hispaania ja Portugal (1676 mm).

Eestis ja kogu endise NSV Liidu alal ning Mongoolias on rööpmelaius sirgel teelõigul 1520 mm, mis tuleneb endise Vene impeeriumi alal kasutatud 5-jalasest (1524 mm) rööpmelaiusest (11 % maailma raudteevõrgust). Soomes olev 1524-mm rööpmelaiusega raudtee on samuti Vene impeeriumi pärand.

15 % maailma raudteevõrgust kasutab kitsarööpmelist raudteed, enamasti rööpmelaiusega 1000 või 1067 mm.

Rööpmelaiusi
Koht	Rööpmelaius
Kagu-Aasia, Brasiilia	1000 mm
Jaapan, Uus-Meremaa jm.	1067 mm
USA	1435 mm
Lääne-Euroopa	1435 mm
Eesti, Läti, Leedu	1520 mm
SRÜ riigid	1520 mm
Soome	1524 mm
Iirimaa	1600 mm
Portugal	1665 mm
Hispaania	1674 mm
India, Pakistan, Tšiili, Argentina	1676 mm

Raudteede rööpmelaiused

Hooned

Raudtee juurde kuulub mitmesuguseid hooneid:

• reisiteenindusehitised
  • raudteejaamade juures on jaamahooned
  • tualett
  • pagasikuur
• ülesõidukorraldaja hoone
• pöörmeposti ruum
• elamud
• jääkelder (olid kasutusel elektriliste külmutusseadmete eelsel ajal)

Raudteeliiklus

Raudteedel kui transpordisüsteemidel veetakse reisijaid ja kaupu erinevate operaatorite poolt.

 Pikemalt artiklis raudteetransport

Raudteeliiklus raudteeliinidel võib toimuda riigisiseselt või riikide vahel.

 Pikemalt artiklis Rahvusvaheline raudteeliin

Raudteeveerem

Raudteeveoks kasutakse jõuallikaga veeremit - vedurid (auru-, diisel- ja elektrivedurid), elektrirongid ja diiselrongid ning jõuallikata veeremit - vaguneid (reisi- ja kaubavagunid). Lisaks eriveeremid - dresiinid, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms.

 Pikemalt artiklis Rong

Ohutus

Meldepunktid

Meldepunkt jaotab raudteeliini jaamavahedeks või jaamavahe automaatblokeeringu blokkpiirkondadeks. Blokkpiirkondi piiravate fooride näidud muutuvad automaatselt ja edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale olenevalt sellest, kas foori näidu taga asuv blokkpiirkond on veeremist vaba või veeremiga hõivatud.

Kaitseumbteed

Kaitseumbteed on kaitsepöörangust hargnev umbtee (raudteeharu), millele suunatakse iseenesest liikuma hakanud või juhtimise kaotanud veerem.

Püüdeumbtee

Umbtee raudteejaama sissesõidu pöörme ees, mis on ette nähtud langul liikuva ja juhtimise kaotanud veeremi peatamiseks.

Kaitsevöönd

Kaitsevöönd on vöönd raudtee kaitseks, korrashoiu ja häireteta liikluse tagamiseks ning raudteelt keskkonnale lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks. Linnades ja asulates on vööndi laius 30 meetrit, väljaspool linnu ja asulaid 50 meetrit äärmise rööpme teljest.

Vaata ka

• Raudteetransport
• Raudteejaam
• Raudteesild
• Eesti Raudtee

Kirjandus

• Kui ehitati esimene raudtee... Kaja, 15. märts 1935, nr. 63, lk. 7.
• Gussarova, Veera. Sada aastat Eesti raudteed. Tallinn : Eesti Raamat, 1970
• Eesti Raudteed : 130 aastat (koostanud Aleksander Salmin). Tallinn : Eesti Raudtee, 2000

Välislingid

• Eesti Raudteemuuseum
• Eesti kitsarööpmelised raudteed
• Eesti Muuseumraudtee
• Eesti Raudtee
• Edelaraudtee
• Elektriraudtee
• Raudteede ehitamise seadus (RT 1937, 69, 579)
• Raudtee hooldustööd: Kyle raudtee puhastamine lumest
• Raudtee hooldustööd: lumefrees
• 20 aastat Eesti raudteed 1938. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR