Venelased

Allikas: Vikipeedia
Venelaste diasporaa
Venelased
Rahvaarv
umbes 129 miljonit[1]
Märkimisväärse rahvaarvuga piirkonnad

Venemaal 111 016 896[2]
Ukrainas    8 334 141 (2001)[3]
Kasahstanis    3 793 764 (2009)[4]
Brasiilias    1 800 000
Valgevenes    785 000
Usbekistanis    619 000
Lätis    538 000
Kõrgõzstanis    485 000
Moldovas    370 000
USA-s    338 000
Eestis    326 235[5]
Saksamaal    200 000
Leedus    171 100
Türkmenistanis    142 000
Aserbaidžaanis    119 000
Prantsusmaal    115 000
Kanadas    80 000
Soomes    60 000
Rumeenias    40 000
Tadžikistanis    34 838
Gruusias (ilma Abhaasia ja Lõuna-Osseetiata)    26 453[6]
Türgis    20 000

Armeenias    11 911[7]
Keeled
vene keel
Religioon
Peamiselt õigeusk. Väike osa inimestest praktiseerib ka protestantismi ja teisi uske. Paljud venelased on ateistid või agnostikud.

Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad venelased Venemaa rahvastikust ligi 81%.[2]

Venelased kujunesid omaette rahvaks 14.–15. sajandil idaslaavlaste ehk nn vanavene rahva põhjapoolsest harust, kelle eelkäijad olid vjaatitšid, krivitšid, Ilmeni slaavlased (sloveenid) ja teised nendega segunenud idaslaavi hõimud. Põhja ja ida suunas edasi liikudes assimileerisid idaslaavi keelte kõnelejad kohalikke soome-ugri keeli kõnelevaid hõime, sealhulgas merjalasi, muromlasi jt.

16. sajandil alanud Siberi koloniseerimise tagajärjel sai venelastest ka üks (praeguseks arvukaim) Siberi põhirahvustest. 15.–19. sajandil nimetati venelasi ka suurvenelasteks.

Antropoloogiliselt peetakse venelaste enamust europiidide hulka kuuluvaiks. Keele ja rahvakultuuri erinevuste alusel eristatakse põhjasuurvenelasi (umbes PihkvaMoskvaSaranskiSaratoviSamara joonest põhja pool), lõunasuurvenelasi ja nende vahel kitsal vööndil paiknevaid kesksuurvenelasi.

Etnograafiliste rühmadena eristatakse:

  • kasakaid (казаки),
  • pomoore (поморы),
  • Siberi asukate rühma (сибиряки; 'siberlased'),
  • vanausulisi (старообрядцы).

Usklikud on peamiselt õigeusku, väike osa kuulub vanausuliste hulka ja sektidesse.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.demoscope.ru/weekly/2013/0571/tema02.php
  2. 2,0 2,1 "Национальный Состав Населения Российской Федерации". Rosstat (vene keeles). 2010. Originaali (XLS) arhiivikoopia seisuga 23. detsember 2021. Vaadatud 25. märtsil 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. "Про кількість та склад населення України за підсумками Всеукраїнського перепису населення 2001 року". 2001.ukrcensus.gov.ua. 2001. Vaadatud 12. märtsil 2018.
  4. "Перепись Населения Республики Казахстан 2009 Года". Originaali (rar) arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2011. Vaadatud 12. märtsil 2018.
  5. "Rahvastik rahvuse, soo ja elukoha järgi, 31. detsember 2011". Statistikaamet. Vaadatud 2. juunil 2013.
  6. "Georgia's ethnic composition: 2014 census". pop-stat.mashke.org. 2014. Vaadatud 12. märtsil 2018.
  7. "Population (urban, rural) by Ethnicity, Sex and Mother Tongue" (pdf). National Statistical Service of the Republic of Armenia. 2011. Vaadatud 12. märtsil 2018.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]