Paide

Allikas: Vikipeedia
Paide

Paide vapp
Paide vapp
Paide lipp
Paide lipp

Pindala: 10,036 km²
Elanikke: 8162 (1.01.2014)[1]

EHAKi kood: 0566
Koordinaadid: 58° 53′ N, 25° 34′ E58.88333333333325.566666666667koordinaadid: 58° 53′ N, 25° 34′ E
Paide asendikaart
Paide Püha Risti kirik.jpg

Paide on linn Järva maakonnas ja ühtlasi maakonna halduskeskus.

Paides elas Rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuar 2014 seisuga 8548 inimest[2].

Alates 11. novembrist 2013 on Paide linnapea Alo Aasma. Aastail 2005–2011 oli linnapea Kersti Sarapuu ning 2011 - 2013 Kaido Ivask.[3][4]

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paide linnavalitsuse hoone.

Paide linnuse ja linna algne nimi oli Wittenstein (alamsaksa 'valge kivi'; kasutati ka nimekuju Wittensten). Nimi pärines ordulinnuse ehitamiseks kasutatud paekivilt. Ülemsaksakeelne Weissenstein tuli kasutusele 17. sajandil.[5]

Linna eestikeelset nime on mainitud esmakordselt 1564. aastal Vene-Rootsi vaherahulepingus, kus linna ja linnuse kohta öeldi Paida. 1637. aasta Heinrich Stahli sõnastikus on linna nimena antud Paid. 18. sajandi esimesel veerandil koostatud Salomo Heinrich Vestringi sõnaraamatus on kasutatud nime Paide. Anton thor Helle 1732. aastal ilmunud eesti keele grammatikas on kasutatud samuti nime Paide. 19. sajandi kirikudokumentides on kasutatud nii Paide kui Paede nimekujusid. Tõenäoliselt tuleneb ka linna eestikeelne nimi paekivist.[5]

Paul Johanseni andmeil kasutati Paide kohta ka ladinakeelset nimetust Albus lapis, mis tähendab valget kivi.

Burgundia diplomaat ja kirjanik Guillebert de Lannoy, kes 1413. aastal Leedus, Vana-Liivimaal ja Venemaal reisis, kasutas Paide kohta nimetust Wislen. Poola keeles kasutati nime Bialy Kamien, mis tähendas samuti valget kivi. Vene allikais on kasutatud saksakeelset nime Wittenstein või kasutatud nimekuju Белый город, mis tähendas valget linna.[5]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Paide ajalugu

Keskaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paide vallitorn.jpg
Paide ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn, praegune Ajakeskus Wittenstein

Paidet on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud seoses 1265. aastaga, mil Liivi ordu maameistri Konrad von Manderni valitsemisajal alustati ordulinnuse rajamist. [6]

30. septembril 1291 sai Paide ordumeister Haltilt linnaõigused[7] .

Paidest kujunes ordu tähtsaimad sõjalisi tugipunkte. Paide oli Järva foogtkonna ja lühiajaliselt ka Paide komtuurkonna keskus.

Jüriöö ülestõusu ajal 4. mail 1343 hukati Paide ordulinnuses eestlaste saadikud[8].

Liivi sõja ajal sai Paide sõjategevuses tugevasti kannatada. 1558. aastal piirasid Paidet vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Siiski põletasid nad linna maha. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten[9] .

Vene väed vürst Ivan Fjodorovitš Mstislavski juhtimisel piirasid Paidet taas septembris 1560. aastal viie nädala jooksul, kuid linnuse valitseja Caspar von Oldenbockum suutis rünnaku tagasi lüüa[10].

1562. aastal sügisel piirasid linnust Rootsi väed Klas Kristersson Horni juhtimisel ja sundisid linnuse asevalitseja Johann Grolli kapituleeruma[11].

1565. aastal ajasid Rootsi võimud Paidest minema mõned sakslastest kodanikud, kellest kahtlustati, et nad ei ole Rootsi riigile truualamlikud[12] .

Aastatel 1570–1571, seitsme kuu jooksul piirasid linna taas vene väed, kuid ei suutnud seda vallutada[13] .

1573. aastal vallutasid Moskva väed Ivan IV juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. Paide asevalitseja Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks[14].

1581. aastal vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ja Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi[15]. 1583. aasta Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahelise Pljussa vaherahuga tunnistati Paide Rootsi valduseks.

Paide allakäik 17.–18. sajandil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paide linn ja linnus. Friedrich van Hulseni vasegravüür 1632. aastal ilmunud teosest "Inventarium Sueciae".
Simsoni vesiveski varemed Paides. Sellesse asupaika Vallimäe kõrval märgiti veskit juba 1683. aasta plaanil.

1600. aastal sügisel, Poola-Rootsi sõja ajal, oli Paides hertsog Karli (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter.[16] Karli abikaasa Kristina viibis Paides veel ka 1601. aasta alguses.[17] 1602. aastal piirasid Paidet Poola väed suurhetman Jan Zamoyski juhtimisel ja sundisid linnuse kaitsjad kapituleeruma. 1604. aastal toimus Paide ordulinnuse müüride all Paide lahing, milles Poola väed lõid Leedu välihetmani Jan Karol Chodkiewiczi juhtimisel Rootsi vägesid. Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et Chodkiewicz ülendati lahingu järel Leedu suurhetmaniks[18], ja Rootsi vägesid juhtinud Arvid Eriksson Stålarm mõisteti surma (kuigi surmaotsust ei viidud täide).[19] Linn ja linnus said sõjas rängalt kannatada.

1615. aastal põletati Paides 9 nõida. [20]

Sõdades kannatada saanud Paide kaotas oma tähtsuse sõjalise tugipunktina ja eemaldati 1636. aastal kindluste nimistust. Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati Mäo mõisnikule Lennart Torstensonile ning Paide kaotas senised linnaõigused. Esimesed omanikud Lennart ja Axel Torstenson suhtusid Paide elanikesse heatahtlikult. 1669. aastal omandas Mäo mõisa Hans von Fersen ning tema ja tema järeltulijad protsessisid korduvalt Paide elanikega maksude ja maavalduste pärast.[21] Paide elanike ja Mäo mõisnike vaheline vaidlus jõudis isegi Svea õuekohtusse.[22] 14. mail 1696 andis Eestimaa kindralkuberner Axel Julius De la Gardie korralduse arvata Paide Mäo mõisa võimu alt välja. [23]

Põhjasõja ajal 1703. aastal põletasid Vene väed Paide maha ja kui Eesti läks Venemaa valdusse, anti Paide taas Mäo mõisale. See tõi kaasa uued kohtuvaidlused Paide elanike ja Mäo mõisnike vahel, kuid paidelaste jaoks lõppesid need edutult.[23]

August Wilhelm Hupeli andmeil oli 18. sajandi keskel Paides vaid 40 hoonet. Kõik nad olid õlgkatusega ja ainult pastoraat oli ehitatud kivist.[24]

1769. aastal asutas Johann Joseph Meckin Paidesse apteegi [25]

1773. aastal rajati Reopalu kalmistu.[26]

1783–1918[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paide Püha Risti kirik valmis kivikirikuna 1786. aastal.

Paide sai oma linnaõigused tagasi 1783. aastal seoses Katariina II algatatud haldusreformiga. Paidest sai Järva kreisi keskus ja 1789. aastal määrati ka uus linnapiir. Sel perioodil valmis ka mitmeid olulisi ehitusi: 1786. aastal valmis Paide kirik ja 1789. aastal kohtumaja. 1796. aastal asutasid linnaelanikud seltsi "Bürgerliche Einigkeit", mida rahvasuus tunti ka "Bürgermusse" nime all.[24]

Paide linnal, nagu ka teistel Eestimaa väikelinnadel, ei olnud raadi, linna juhtis foogtikohus. Kreisilinnana arenes Paide tüüpiliseks väikeseks provintsilinnaks.

1820. aastal avati Paides kreisihaigla[27] ja 1835. aastal hakati Paide vaestemajas andma eestikeelset kooliharidust.[26]

1862. aastal lasi Sankt Peterburgi kaupmees Russanov Vallimäele rajada õigeusu kiriku.[26]

1886. aastal külastas Paidet suurvürst Vladimir Aleksandrovitš, kes istutas Vallimäele puu ja avas Paide-Mäo tee ääres asuva Liivi sõjas hukkunud vene sõduritele pühendatud mälestussamba. [28]

19. sajandi viimasel kümnendil hoogustus linna heakorrastamine. 18951897 korrastati Vallimägi ja taastati Vallitorn. 1898. aastal rajati Pärnu tänava äärde pärna- ja Tallinna tänava äärde kaseallee.[24]

1902. aastal valiti linnapeaks apteeker Oskar Wilhelm Brasche (1865–1954), kelle eestvedamisel asutati 1905. aastal Paide muuseum. [29][26][27]

1907. aastal ehitati Laiale tänavale kivist tuletõrjedepoo. 1908. aastal rajati linnuse edelabastioni juurde historitsistlik laohoone koos hobusetallidega ja Posti tänava äärde kahekorruseline punastest tellistest tütarlastegümnaasiumi hoone. 1910. aastal valmis Pärnu tänaval saksa gümnaasiumi hoone ja rajati Peetri park.[24]

1907. aastal korraldas karskusselts "Idu" Paides esimese Järva laulupäeva.[26]

1900. aastal avati Paide-Türi kitsarööpmeline raudtee (valmis koos Tallinna–Viljandi raudteeliini ehitusega) ja 1918. aastal Paide-Tamsalu kitsarööpmeline raudtee.

1912. aastal avati tuletikuvabrik "Baltika". Paides korraldati rahvarohkeid lina- ja hobuselaatu.[24]

Ajalugu pärast 1918. aastat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paide jaam 1920. aastatel.

1918. aastal alanud Eesti Vabadussõja alguses moodustati 18. detsembril 1919. aastal Paides, Järvamaa kaitsepataljon.

1920. aastatel rajati Pärnu tänava äärde aedlinliku ilmega elamurajoon. Ehituskrunte jagati ka Laia ja Lembitu tänava äärde. 1920. aastal rajati keskväljaku äärde kivist raekoda, millele lisati 1925. aastal ka teine korrus. 1926. aastal võeti vastu otsus rajada Paidesse rahvamaja, mälestamaks Vabadussõjas hukkunud Järvamaalt pärit sõdureid. Hoonele asetas 1927. aastal nurgakivi riigivanem Jaan Teemant. Paide rahvamaja avati 1929. aasta 3. veebruaril. [24] Rahvamaja kujutas endast endise Pikaküla mõisa härrastemaja, mis võeti tükkideks ja Paides uuesti kokku pandi. [30] 19361937 rajati Lembitu park.[24]. 1939. aastal valmis uus funktsionalistlikus stiilis jaamahoone, mille projekteeris G. Tumm.[31]

1924. aastal tehti Paides 1 ametlikult registreeritud abort iga 1,2 sünnijuhtumi kohta. See suhtarv oli suurem kui kuskil mujal maailmas, kaasa arvatud suured maailmalinnad[32].

Teises maailmasõjas Paide suuri purustusi ei saanud, kuid taganevad Nõukogude Liidu väed lasid 1941. aastal õhku Vallitorni.[24]

Paide õigeusu kiriku alusmüür Paide Vallimäel.

Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnetel lammutati suur hulk Paide vanalinna puithooneid, mille asemele rajati plokk- ja paneelmaju.[24]

1967. aasta juulis avati kaubanduskeskus ja söökla-restoran "Paide". 1973. aastal loodi Paide vanalinna kaitsetsoon ja alustati vanalinnas asuvate hoonete restaureerimisega. 1977. aastal valmis veetornelamu, linna ainus kõrghoone.[33]

1982. aastal valmis Paide tehisjärv.[33]

1987. aasta märtsis külastas Paidet Mihhail Gorbatšov. Sama aasta detsembris alustas tööd Paide uus kultuurimaja.[33]

24. veebruaril 1990 heisati Paide raekojal alaliselt Eesti lipp.[34]

1991. aastal tähistati linna 700. aastapäeva. Sama aasta 21. mail sai Paide omavalitsusliku staatuse.[34]

1993. aasta 23. aprillil taasavati Paide vallitorn[34] ja 29. aprillil põles maha Vallimäel asunud õigeusu kirik.[35]

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvaarvu muutumine
Aasta Rahvaarv
1783 440[24]
1860 1728[36]
1871 1718[36]
1881 2000[37]
1897 2507[36]
1922 2980[36]
1934 3285[36]
1941 3718[36]
1959 5834[38]
1970 7911[39]
1979 9641[40]
1989 10 849[41]
01.01.2006 9517[42]
01.01.2007 9323[42]
01.01.2009 9124[2]
01.01.2010 9091[2]

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paide elanikest eestlasi 90,1%, venelasi 5,3%, ukrainlasi 1,2% ja soomlasi 1,2%.

Paide elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvus 1970[43] 1979[44] 1989[45] 2000[46] 2011[47]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 7911 100 9641 100 10849 100 9642 100 8228 100
eestlased 6774 85,63 8363 86,74 9411 86,75 8683 90,05 7602 92,39
venelased 560 7,08 806 8,36 926 8,54 512 5,31 359 4,36
ukrainlased 47 0,59 85 0,88 156 1,44 120 1,24 87 1,06
soomlased 153 1,93 158 1,64 152 1,40 115 1,19 60 0,73
valgevenelased 27 0,34 35 0,36 50 0,46 20 0,21 15 0,18
leedulased 8 0,10 9 0,09 9 0,08 7 0,07 5 0,06
poolakad ... ... 25 0,26 15 0,14 20 0,21 16 0,19
tatarlased ... ... 5 0,06 3 0,03 4 0,04 2 0,02
lätlased 9 0,11 20 0,21 8 0,07 3 0,03 2 0,02
sakslased ... ... 67 0,69 41 0,38 24 0,25 18 0,22
juudid 4 0,05 1 0,01 2 0,02 3 0,03 1 0,01
muud 329 4,16 67 0,69 76 0,70 131 1,36 61 0,74

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paide veetorn-elamu – ainus kõrghoone Paides.

Töötleva tööstuse alal Paide linnas tegutsevate üle 20 töötajaga ettevõtete toodangu müük oli 2007. aastal umbes 600 miljonit krooni. Tähtsaim on kohalikul toormel baseeruv toiduainetööstus. Suurima müügituluga oli (nüüdseks Tere AS-i kontserni kuuluv) ettevõte Paide piimatööstus, mis müüs 2007. aastal toodangut 262 miljoni krooni eest, toodangu müügimahult järgneb u 130 miljoni krooniga Eesti Pagari Paide Leivatehas.[viide?]

Masinatööstuse esindaja on Paide Masinatehas (ru), mille müügitulu oli 2007. aastal 82 miljonit krooni.[48]

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paides asub kolm üldhariduskooli: Paide Ühisgümnaasium, Paide Gümnaasium ja Paide Täiskasvanute Keskkool. Kutse- või kõrgharidust pakuvad Järvamaa Kutsehariduskeskus ja Mainori Kõrgkooli Paide õppekeskus. Linnas asub ka kaks lasteaeda. [49]

Hariduse ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

1528. aastal rajati Paidesse ladina- ehk linnakool. 17. sajandil tegutses Paide Püha Risti kiriku juures ühe õpetajaga algkool, kus mõnda ainet (usuõpetus) anti eesti keeles. Põhjasõja tõttu tekkis linnakooli tegevusse paus.[50]

1786. aastal asutati alamrahvakool, kus õppetöö käis saksa keeles. Seal õpetati kirjutamist, usuõpetust, joonistamist ja aritmeetikat.[50]

1804. aasta kooliseaduse põhjal rajati Paide elementaarkool, kus kolme aasta jooksul õpiti saksa, ladina ja vene keelt, usuõpetust, aritmeetikat, geograafiat, kalligraafiat, füüsikat, geomeetriat, kodumaa riigikorda ning ajalugu. Õppetöö käis saksa keeles.[50]

11. veebruaril 1818 avati Paides August Wilhelm Hupeli eestvedamisel tütarlastekool. Hupel andis kooli käsutusse oma maja ja toetas seda rahaliselt. Kuni 1856. aastani sai koolis alghariduse 517 neiut.[51]

1835. aastal avati kirikuõpetaja Carl Gotthard Hammerbecki eestvedamisel vaestemaja ruumides esimene eestikeelse õppetööga kool Paides. Õpetajana tegutses seal talupojaseisusest rätsepmeister Georg Magnus Schütze. Õpingud kestsid kaks aastat ning õpiti kirjutamist, usuõpetust ja arvutamist.[50] Koolimaja asukohta Pärnu tänava ääres tähistab kaasajal mälestuskivi.[51]

18541862 tegutses Paide koguduse juures eesti lastele mõeldud kihelkonnakool, kus õpetati usuõpetust, lugemist, kirjutamist, rehkendamist ning vähesel määral ka ajalugu ja geograafiat.[50]

1865. aastal asutati kolmeklassiline tasuline kreiskool, kus said õppida mõlemast soost eesti noored. Kool asus linna vaestemajas.[50]

1897. aasta Paide koolikolleegiumi protokolli järgi tegutses sellal linnas kolm kooli: 3-klassiline poeglaste linnakool, 2-klassiline II järgu tütarlastekool ja õigeusu kirikukool nii poistele kui tüdrukutele.[50]

1910. aastal avati linnapea Oskar Brasche ja kiriku eestseisja Stackelbergi eestvedamisel Saksa Tütarlaste Eragümnaasium. Seda pidas ülal Saksa Kooliselts. Eragümnaasiumis õppisid eestlannad, kohalikud sakslannad, aga seal õppis ka juuditare ja poolatare. Kool suleti 1914. aastal kohalike vene ametnike ja preestri intriigide tagajärjel. Kool jätkas tegevust 1. detsembril 1918 Tütarlaste Reaalgümnaasiumi nime all. 1920. aastal õppis seal 325 naisgümnasisti, õpetas 13 õpetajat ja koolidirektor oli Jaan Roos. Õppemaks oli aastas 140 marka, millest 60–70 vaesemat õpilast oli vabastatud.[50]

1918. aasta novembris loodi Paide Poeglaste Reaalgümnaasium, mille direktoriks määrati ühiskonnategelane Jaan Kana.[50]

4. juulil 1924 ühendati Paide gümnaasiumid ja uue kooli nimeks sai Järva Maakonna Avalik Paide Ühisgümnaasium. Gümnaasium jagunes humanitaar-, reaal- ja tütarlaste majapidamisharuks. Kool tegutses kolmes hoones: Posti 12, Tallinna 58 ja Pärnu 57. Gümnaasiumi direktoriks sai Anna Mangelson-Söödor, kes oli esimene naissoost gümnaasiumidirektor Eesti Vabariigis. 1928. aastal sai direktoriks August Reeben.[50]

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paide Linnameeskond mängib jalgpalli Eesti meistriliigas.

Tegutseb ka Paide Linnameeskond II, mis oli varem tuntud kui Paide Kumake.

Tervishoid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paides asub Järvamaa Haigla. Linnas tegutseb mitu perearsti ja hambaarsti, samuti asub Paides mitu apteeki[52].

Tervishoiu ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hospidal, mis oli tõenäoliselt pidalitõbistele mõeldud, asus Paides juba ordu valitsusajal. Vainu ja Pika tänava vahel asunud hospidali kunagist asupaika on mainitud ühes 1626. aasta dokumendis.[53]

1820. aastal avati kreisihaigla, mis 1832. aastal läks Eestimaa kubermangu Üldise Hoolekande Kolleegiumi alluvusse. 1873. aasta sügisel viidi haigla üle uude hoonesse, kus oli 26 voodikohta senise 20 asemel. Haigla läks linna omandisse 1890. aastatel.[53]

Esimesed kutselised meedikud Paides olid kohalikud polgukirurgid. Esimesena on neist nimetatud Andreas Schultzi 1739. aastal. Esimese linnakirurgina tegutses aastail 17531805 David Alexander, kes 17841797 oli ühtlasi ka kreisikirurg.[53]

Esimene meditsiinidoktor Paides oli Erfurdis sündinud Emmanuel Riedel (1742–1796), kes oli hariduse omandanud oma sünnilinnas. Esimene Järvamaa päritolu arst oli Järva-Peetris sündinud Chrisopher Rinne (1781–1864), kes õppis 18031807 Tartu ülikoolis ja oli 18101830 Paide kreisiarst, misjärel tegutses eraarstina.[53]

1830. aastal tuli raskelt haiget Christopher Rinnet asendama Carl Hermann Hesse (1802–1896), kes 1833. aastal kreisiarstiks sai. 18971909 tegutses kreisiarstina Eduard von Nottbeck (1869–1913), kelle teeneks peetakse sundvaktsineerimise korralduse väljatöötamist Eestimaa kubermangus aastail 19041905.[53]

1907. aastal saabus Paidesse eraarstiks Ernst Hörschelmann (1847–1912), kes 1910 aastal linnaarstiks määrati. 1909–1910 töötas Paide kreisiarstina Friedrich August Pindler (sünd. 1867), kes kirjutas uurimustöid naha- ja suguhaigustest, samuti raamatu Tallinna haigemajade ajaloost.[53]

19121914 oli Paide kreisiarstiks Karl Schlossmann (1885–1969), hilisem väljapaistev arstiteadlane.[53]

Esimese apteegi avas Paides Johann Joseph Meckin (1740–1794) 1769. aastal. Apteek hävis tulekahjus 1775. aastal, Meckin loobus apteekriametist ja valiti peagi linnapeaks. Samal aastal müüs Meckin apteegipidamisloa Christian Adolph Wedelile (1743–1826), kes asutas peagi uue apteegi, mis aga juba 1778. aasta kevadel maha põles. Tulekahjust alles jäänud varaga asutas Wedel samal sügisel uue apteegi, mis peagi jälle süttis. Wedel rajas uue apteegi ja jätkas linnaelanike varustamist ravimitega. Ta valiti hiljem Paide linnapeaks, mistõttu apteegile jäi vähem aega ja see hakkas alla käima.[53]

Kreisiarst Rinne kutsus Haapsalust kohale sealse apteekri Franz Heinrich Brasche, kes sai 1819. aastal loa asutada Paidesse teine apteek. 1822. aastal andis ta selle üle oma pojale Johann Heinrich Braschele (1799–1889), kes oli vastava hariduse omandanud Tartus.[53]

Vana apteegi omanik Christian Adolph Wedel pärandas varad oma kasupojale Gustav Adolph Rosenfeldtile, kes müüs 1826. aasta varakevadel apteegi Johann Heinrich Braschele. Rosenfeldt suri peagi, Brasche ostis tema pärijatelt kogu apteegimaja ja kahest apteegist moodustati üks.[53]

1849. aastal sai apteegi juhatajaks Johann Heinrichi poeg Franz Rudolf Brasche (1823–1902), kes 1858. aastal ka omanikuõigused sai. 1893. aastal sai omanikuks Franz Rudolfi poeg Oskar Brasche (1865–1954), kes oli mitmekülgne ühiskonnategelane, Paide linnapea ja Riigiduuma liige. 1917. aastal rentis ta apteegi Gustav Lindtkele, kes ostis selle 1925. aastal.[53]

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paidel on 9 sõpruslinna[54]:

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 30. august 2014
  2. 2,0 2,1 2,2 Elanike arv Järvamaal 1. jaanuaril 2010
  3. Paide linnapeaks valiti keskerakondlane Kersti Sarapuu
  4. Järva Teataja "Paide uueks linnapeaks sai Kaido Ivask" 17. märts 2011
  5. 5,0 5,1 5,2 Rainer Eidemiller. "Paide linna nimed". (eesti)
  6. Rainer Eidemiller. "Paide linnakodanikud – kaupmehed ja käsitöölised, suur- ja väikegildid". (eesti)
  7. http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=49
  8. http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=2&page=6
  9. Johann Renner "Liivimaa ajalugu 1556–1561". Olion, Tallinn 2006 lk. 53–61
  10. Russow, lk. 129
  11. Russow, lk 144
  12. Russow, lk 158
  13. Russow, lk 203
  14. Russow, lk 212–216
  15. Russow, lk 334–335
  16. Hendrik Sepp "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. I osa." Ajalooline Ajakiri nr. 1/1932
  17. Hendrik Sepp "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. II osa." Ajalooline Ajakiri nr. 2/1932
  18. Swedish Polish War 1600 to 1609. (inglise)
  19. Herman Hofberg. "Svenskt Biografisk Handlexikon" lk. 557–558. 1906. (rootsi)
  20. Villem Uuspuu: Surmaotsused Eesti nõiaprotsessides
  21. Teet Veispak: "Paide linnaplaan 17. sajandi lõpul"
  22. http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=454
  23. 23,0 23,1 http://www.weissenstein.ee/forum.php?forum=4&fpage=1&msg=301
  24. 24,0 24,1 24,2 24,3 24,4 24,5 24,6 24,7 24,8 24,9 "Paide linna kujunemine.".
  25. Marika Rajamäe. "Apteek aitab paidelastel tervist hoida juba neljandat sajandit". Järva Teataja, 30. oktoober 2004.
  26. 26,0 26,1 26,2 26,3 26,4 Paide ajalugu.
  27. 27,0 27,1 "Paide 18.saj. apteek ja muuseumi asutamine".
  28. "Suurvürsti külastus ja Liivi sõja mälestusmärgi avamine".
  29. "Kunagise Paide linnapea ja apteekri Oskar Wilhelm Brasche sünnist möödub 140 aastat.".
  30. Paide rahvamaja 80. aastapäeva tähistati lühikonverentsiga
  31. Tiit Reinberg "Bussijaama hind kahekordistus" Järva Teataja 26.07.2005
  32. 80.000 aborti Eestis! Rahvaleht, 11. juuni 1927, nr. 67, lk. 4.
  33. 33,0 33,1 33,2 Lühiülevaade 1940–1989
  34. 34,0 34,1 34,2 Lühiülevaade alates 1989
  35. Signe Kalberg "Ürik tuleb Tartu raamatukogust Järvamaa muuseumisse tagasi" Järva Teataja 21.08.2004
  36. 36,0 36,1 36,2 36,3 36,4 36,5 Kreisilinn Paide elanikud – 19. sajand ja 20. sajandi algus
  37. Rahvastik maakondades ja linnades, 1881
  38. Rahvastik rajoonides ja linnades, 1959
  39. Rahvastik rajoonides ja linnades, 1970
  40. Rahvastik rajoonides ja linnades, 1979
  41. Rahvastik rajoonides ja linnades, 1989
  42. 42,0 42,1 Ambla vald on ainuke Järvamaa omavalitsus, kus 2006. aastal elanike arv suurenes
  43. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  44. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  45. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  46. Päring Statistikaameti andmebaasist
  47. Päring Statistikaameti andmebaasist
  48. Äripäeva Masina- ja metallitööstuse TOP aastal 2007
  49. http://www.paide.ee/index.php?page=439&
  50. 50,0 50,1 50,2 50,3 50,4 50,5 50,6 50,7 50,8 50,9 Janne Vink ja Jüri Püvi "Pilk haridusellu"; artikkel kogumikust "Paide-Eestimaa süda" Paide. 1991
  51. 51,0 51,1 Reopalu kalmistu
  52. http://www.paide.ee/index.php?page=457&
  53. 53,00 53,01 53,02 53,03 53,04 53,05 53,06 53,07 53,08 53,09 53,10 Heino Gustavson "Tervishoiu ajaloost aastani 1918"; artikkel kogumikust "Paide-Eestimaa süda" Paide. 1991
  54. Paide sõpruslinnad Paide kodulehel

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: