Tartu Veeriku Kool

Allikas: Vikipeedia

Tartu Veeriku Kool on põhikool Tartus.

Koolis on 1.–9. klass.

1. septembril 1987 avati kakskeelne Tartu 17. 8-klassiline kool.[1] Õppetööd alustas 528 õpilast, kellest 93 olid vene õppekeelega, ning 29 õpetajat. Kooli esimene direktor oli Valentina Ritsing.

1. septembrist 1992 läksid vene õppekeelega õpilased üle Puškini gümnaasiumisse, õppekeeleks jäi ainult eesti keel ja kool nimetati ümber Tartu Veeriku Kooliks. Õpilasi oli 524.

2004. aastast on kooli direktor Ruth Ahven. Tartu linna koolivõrgu reorganiseerimine on põhjustanud õpilaste arvu kasvu: 2013. aastal oli koolis 424 õpilast ja 2016. aastal 619 õpilast. Sellega seoses on rohkem ka õpetajaid ning kasutusele on võetud uusi, tänapäevaselt sisustatud klassiruume.

Veeriku koolis on alates 1994. aastast õpetatud süvendatult inglise keelt.

2010. aasta sügisest saavad inglise keelt õppida kõik esimese klassi õpilased kolm tundi nädalas mängides, lauldes ja meisterdades. Alates 3. klassist toimub keeleõpe tasemerühmades. Teise võõrkeele õpe algab 4. klassist. 7. klassist on võimalik soovijatel lapsevanema kulul saksa keelt õppida.

Progümnaasiumi osas (7.–9. klass) õpitakse matemaatikat tasemerühmades: edasijõudnute rühm annab hea ettevalmistuse gümnaasiumi reaalharus jätkamiseks. Õpilaste keskkonna- ja loodusehuvi toetatakse õppekäikude ja projektõppega.

2007. aastast oli kasutusel e-kool, 2015. aastast stuudiumi e-keskkond.

2008. aastast kuulub Veeriku kool tervist edendavate koolide hulka.

2009. aastast tegeldakse koolis süsteemselt väärtuskasvatusega. 2011. aastal pälvis kool Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarendustöö konkursil esikoha ja tiitli "Väärtuskasvatuskool 2011", 2014. aastal tunnustuse "Hea kooli rajaleidja 2014" ning haridus- ja teadusministeeriumi programmi Eesti ühiskonna väärtusarenduse diplomi "Hea kool kui kiusamisvaba kool 2014".

Tasakaalus hoitakse ka nutiseadmete kasutamise õppetöös ning õpilaste loovuse, eneseväljendus- ja suhtlusoskuse arendamine. 2015. aastal võitis kool Samsungi Digipöörde programmi.

Õpilased on saavutanud auhinnalisi kohti piirkonna füüsika-, loodusteaduste-, keemia- ja emakeeleolümpiaadidel, ajalooviktoriinidel, spordivõistlustel ja loomekonkurssidel. Edukalt on kooli ja Eesti riiki esindatud vabariiklikel ja rahvusvahelistel füüsika ja loodusteaduste olümpiaadidel.

Hästi toimiv kooli tugisüsteem on võimaldanud õpilaste individuaalsuse toetamist. Klassikursuse kordajaid ei ole ja koolikohustuse eirajate arv on viidud miinimumini. Õppeedukuse kvaliteedi protsent on viimasel viiel aastal püsinud rõõmustavalt kõrge – 52–58%.

Koolis pööratakse suurt tähelepanu huvitegevusele, mis toetab õppekava täitmist ja annab õpilastele mitmekesiseid eneseteostuse võimalusi. Populaarsemad on robootika, käsitöö, rahvatants, koorilaul, näitering, saalihoki ja akrobaatika. Koolis saab tegeleda korv-, võrk- ja jalgpalliga ning osaleda kergejõustikutreeningutel. Populaarsed on ka male- ja kabevõistlused. Koolilehe toimetus annab kord veerandis välja kooli ajalehte Ninatark. Enamik kooli huviringidest töötab oma kooli õpetajate juhendamisel. See on hindamatu väärtus, sest tunnivälises töös ühiselt tegutsedes luuakse suhteid, milleni tunnis harva jõutakse.

Kooli traditsioonide hulka kuuluvad aktused, ainenädalad, kõnekoosolekud ja muud ühistegevused (sügisene matkapäev, isadepäeva tähistamine koos isade-vanaisadega, kodanikupäeva kõnekoosolek, jõuluetendused, vabariigi aastapäeva kõnekoosolek, emadepäevale pühendatud kevadkontsert jne). Veeriku koolist saavad põhikooli õpilased lisaks headele ainealastele teadmistele ka ürituste korraldamise ja vastutuse kandmise kogemusi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Uude kooli". Nõukogude Õpetaja nr 30, 25. juuli 1987. Lk 1

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]