Moskva tsaaririik

Allikas: Vikipeedia
Царство Московское
Moskva Tsaaririik
Moskoovia lipp Imperial Coat of arms of Russia (17th century).svg
Lipp (alates 1613. aastast) Vapp (1582)
Russia1600.png
Moskoovia, 1600
Keel vene keel
Pealinn Moskva
Riigipea tsaar
Pindala umbes 2 800 000 km² 1533
Rahvaarv ?
Iseseisvus 1547
Rahaühik rubla

Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV kroonimisest tsaariks 1547 kuni Peeter I kroonimiseni keisriks 1721.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1480. aastal vabanes Moskva Suurvürstiriik lagunemahakanud mongoli-tatari Kuldhordi sõltuvusest. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid, koostati feodaalõiguste koodeksid (1497. ja 1550. aasta sudebnik).

Ivan IV Julm surus opritšnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule. Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõjategevuse Rootsile ja Poola-Leedule ja väljapääsu Läänemerele ei saavutanud.

Aastatel 16101613 oli pärast Rjurikute dünastia esindajate lõppu Venemaa pärilusssõda ehk suur segadusteaeg, mil Venemaa tsaaririigi troonile pretendeerisid Moskva päritolu väärikamate bojaariperekondade esindajad, Romanovite dünastia, Rzeczpospolita ning Rootsi kuningasoo esindajad[1].

Pärast Romanovite dünastia esindaja – tsaar Mihhail I võimuletõusu algas Venemaal 304 aastat kestnud suhteliselt stabiilne Romanovite dünastia valitsusaeg.

Ivan IV Julm, Moskva tsaar 15471584

Riigi territooriumi laienemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

15. sajandil hakkas Moskva Suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, allutades komid, karjalased ja osaliselt marid, 16. sajandil handid ja mansid. 1552 liidendati Kaasani ja 1556 Astrahani khaaniriik ning ühtlasi neile allunud rahvaste (marid, mordvalased, tšuvašid, osaliselt baškiirid, tatarlased ja udmurdid) asuala. 1598. aastal ühendati ka Siberi khaaniriigi põhiosa (Lääne-Siber) ning 17. sajandil peaaegu kogu Siber. 16. sajandil tunnustasid Moskva ülemvõimu ka kabardiinid ja tšerkessid. Riigi laienemisega kaasnes vene kolonisatsioon Volgamaale ja Siberisse.

Euroopa poliitiline kaart, ca 1560. aastal
Moskva tsaaririik 1596. aastal. Gerardus Mercatori atlasest Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura
Peeter I, Moskva tsaar 16821721
Moskva tsaaririik 1613. aastal. Willem Blaeu kaardikogust
Euroopa kaart 1706. aastal.

1653. aastal tegi Maakogu ja 1654 Perejaslavi Raada otsuse Ukraina Moskva tsaaririigiga ühendamise kohta. Pärast järjekordset Poola-Vene sõda 1654–1667 tunnustas Poola Vasakkalda-Ukraina ehk kunagise Kiievi vürstiriigi maade kaotust ning loovutas Moskvale ka Smolenski ja Severskimaa (Andrussovo vaherahu 1667, Igavene rahu 1686).

Välispoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

16. sajandi lõpul pidas Moskva tsaaririik sõda Vana-Liivimaal Liivimaaga ja sõda Rootsi kuningriigiga ning Rzeczpospolitaga.

17. sajandi alguses aga segaduste ajal pärimisssõda Rzeczpospolitaga ja kaotas sõjas Rootsi kuningriigiga Ingeri, Ingeri sõja lõpetanud Stolbovo rahuga läks piirkond koos Ingerimaal kindluste Ivangorodi, Jami, Koporje, Nöteborg ja Kexholmiga Rootsile ning jäi aastateks 16171721 Rootsi krooni valdusesse.

17. sajandi Vene-Poola sõdade: 1609–1618, 1632–1634, 1654–1667 tulemusel 1667. aastal sõlmitud Andrussovo rahulepinguga liideti Dnepri jõest idapool asuvad Ukraina alad Moskva tsaaririigiga, Vasakkalda-Ukraina kuulus Venemaale ja Paremkalda-Ukraina Poolale, piirijõeks oli aga Ukrainat poolitav Dnepri jõgi. Andrussovo vaherahuga läksid Smolensk ja Vasakkalda-Ukraina Venemaa tsaaririigi valdusse ning tsaaririik laienes lääne poole, väljaspoole venelastega asustatud territooriumi. 1686. aastal sõlmisid Rzeczpospolita ja Venemaa tsaaririik, Igavese rahu lepingu, millega anti Venemaa võimu alla Smolensk ja osa Ukrainat koos Kiieviga, mis oli 1667. aastal sõlmitud Andrussovo rahulepingu põlistamine.

Aastatel 16561658 sõdis Moskva tsaaririik Rootsi kuningriigigaga väljapääsu pärast Läänemerele, kuid ei saavutanud eesmärki, sõja lõpetas (Kärde rahu 1661).

Aastate 1700–1721 Põhjasõja tulemusel Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga, kaotas Rootsi ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa Keisririik sai suurriigiks.

Riigivalitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1598 lõppes Rjurikovitšite dünastia. 17. sajandi algul algas Poola-Rootsi interventsioon, millega kaasnes 16061607 Ivan Bolotnikovi juhitud ülestõus. 1613 sai võimule Romanovite dünastia.

16321634 toimus Smolenski sõda. 16541667 toimus Vene-Poola sõda. Sajandi keskel hakkas kujunema absolutism. Maakogu seadustikuga 1649 vormistati lõplikult pärisorjus. Majanduse arenedes tekkisid 17. sajandil manufaktuurid. Maksukoorma suurenemine ja feodaalne rõhumine põhjustasid linlaste ja talupoegade mässe (1648 ja 1662 Moskvas, 1650 Pihkvas ja Novgorodis, 16701671 Stepan Razini juhitud ülestõus).

Peeter I korraldas põhjalikult ümber riigi halduse ja struktuuri: 1708 moodustati kubermangud, 1715 loodi prikaaside asemele kolleegiumid, 1711 asutati Senat, 1721 Sinod ja nimetati Moskva tsaaririik ümber Venemaa Keisririigiks.

Moskva tsaaririigi tsaarid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Eelnev:
Moskva Suurvürstiriik
Moskva Tsaaririik
Järgnev:
Venemaa Keisririik

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]