Tartu Pauluse kirik

Allikas: Vikipeedia
Tartu Pauluse kirik
Tartu Pauluse kirik
Üldinfo
Asukoht Tartu
Stiil juugendstiil
Liigitus Sakraalhoone
Ehituse algus 1915
Ehituse lõpp 1919
Sissepühitsemine 1. oktoober 1917
Avamine 1919
Aadress Riia tänav 27, Tartu
Projekt ja ehitus
Arhitekt Eliel Saarinen

Tartu Pauluse kirik on juugendstiilis ehitatud kivikirik Tartu linnas, milles tegutseb EELK Tartu Pauluse kogudus.

Kiriku arhitekt oli Eliel Saarinen ja seda ehitati aastatel 19151919. Kirik põles 25. märtsil 1944 ning sellest ajast alates on toimunud taastamistööd.

Iseloomustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu Pauluse kirik öösel.

Tartu Pauluse kirik on juugendstiilis ehitatud monumentaalne ristküliku kujulise põhiplaaniga graniidist soklil paiknev tellistest kirikuhoone, mis esindab eekõige Soome rahvusromantilist stiili.

Tänavalt tagasiastuva ehitise vasakul poolel paiknev tiibhoone rajati pärast kiriku valmimist ning see ei kattu enam päris täpselt Saarineni esialgse projektiga. Parempoolne tiibehitis jäi aga sõja saabumise tõttu sootuks ehitamata.

Kiriku murdkelpkatus on ajastule iseloomulikult. Kiriku põhimahu keskteljel paikneva sihvaka torni alaosa kummaski ääres paiknevad hulknurksed kaarjalt väljasopistuvad ärklid, mis aitavad ühtlasi rõhku tõmmata kiriku kesksel kohal paiknevale betoonist valatud ümarkaarjale portaalile. Tornikiiver on püramiidne ja kaetud lakitud vaskplekiga.

Kiriku lõpus paikneb lai apsiid. Transepti ehk ristlöövi välisnurkadesse ning pikihoone torni kõrvalisse läänepoolsesse osasse on paigutatud erinevaid abiruume.

Pauluse kirik on ainuke tänaseni säilinud Eliel Saarineni poolt tema Soome-perioodil projekteeritud kirik maailmas. Hoonel on sarnasusi Joensuu ja Lahti raekojahoonetega, mis on samuti Saarineni projekteeritud.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu Pauluse kirik 2011. aastal.

Tartu Pauluse kogudus eraldus Tartu Maarja kogudusest 1910. aastal ja kuigi uus kogudus jätkas Tartu Maarja kirikus, kerkis otsekohe päevakorda ka oma kirikuhoone ehitamine. Selleks saadi 1911. aasta jaanuaris Tartu Linnavolikogult kingitusena 1094 ruutsülla suurune krunt Riia maantee ääres.

Kiriku projekteeris kuulus Soome arhitekt Eliel Saarinen (1873–1950). Ehitamist alustati 1915. aastal neli aastat varem välja valitud krundile Riia tänava ääres. Nurgakivi panemise kuupäevaks oli 31. mai 1915 ja kiriku sisseõnnistamine toimus praost Greinerti poolt 1. oktoobril 1917. Kaks aastat väldanud siseviimistlustööde järel pühitseti kirik 9. novembril 1919 piiskop Jakob Kukke (1870–1933) poolt teist korda.

1923. aasta 17. märtsil pühitseti sisse uus altar, mille keskse osa moodustas Amandus Adamsoni (1855–1929) Carrara marmorist 3,5 meetri kõrgune skulptuurigrupp "Tulge minu juurde, kes te vaevatud ja koormatud olete". Skulptuurigrupi ideega olevat tutvunud ja selle ka heaks kiitnud Rooma paavst isiklikult. Realistlikku laadi ja seetõttu ehk kiriku üldise juugenstiiliga mitte nii hästi sobituv skulptuur kujutas Jeesust, kelle parema käe all oli Maarja Magdaleena ja vasaku käe all Jeeriko pime. Säärasel viisil ei oldud igatahes Eestis varem skulptuuri altari juures kasutatud. Altariskulptuuri maksumuseks tuli 1 400 000 marka.[1]

Samal aastal paigutati torni ka kaks terasest valmistatud kirikukella, mis olid valatud Saksamaal Ruhri linnastus asuvas Bochumis ning mis kaaluvad vastavalt 800 ja 1280 kg. Heino Eller ammutas neist inspiratsiooni oma klaveripala "Kellad" kirjutamiseks.

Kirikuhoone sai keskkütte 1924. aastal. Keskkütte ehitamine läks kokku maksma 700 000 marka.[1]

Vasakpoolne kolmekorruseline tiibhoone ehitati aastatel 19311932, parempoolne jäigi ehitamata. 1931. aastal tehti ka esimene raadioülekanne jumalateenistusest.

Enne täielikku valmimist põles kirik 25. märtsil 1944 ning selle käigus hävis enamik põlevaid osi. Kohe alustati ka varemetesse põlenud hoone taastamisega. 1946. aastaks oli kirikul katus peal ja 1947. aastal taastati tiibhoone. Jumalateenistusi peeti sellel ajal Aleksandri ja Ülikooli kirikutes ning peale tiibhoone taaskasutusse võtmist kiriku tiibhoones. Reastuareerimistööd jäid pooleli kui 1948. aasta veebruaris arreteeriti koguduse õpetaja Harri Haamer.

Tartu tollane linnavalitsus küll ei pooldanud kiriku taastamist, aga varemeid ka ei lammutatud. Arhitekt Arnold Matteus (1897–1986) kinnitas, et müürid on taastamiskõlblikud ja 23. märtsil 1957 lubas Eesti NSV Ministrite Nõukogu jätkata kirikuhoone taastamisega.

1959. aastal alustati lagede võlvide ja katusetarinditega tegelemist. Ehitusjärelvalvet teostas ja katuse tööjoonised koostas insener Hugo Oengo. Aasta hiljem võeti käsile ka krohvi- ja maalritöid.

Tartu Pauluse kirik 1999. aastal – tornikiivri paigaldamine.

3. juulil 1966. aastal pühitseti sisse taastatud kirik. Kirikusaal oli võimude nõudmisel vaheseinaga kaheks jaotatud ja seina taha oli rajatud Eesti Rahva Muuseumi hoidla. Tiibhoonesse asus Tartu Linna TSN Täitevkomitee 1967. aasta 27. aprilli kinnitatud otsusega nr 126 1963. aastal asutatud Eesti Spordimuuseum, mis 2001. aasta suvel kolis uuele pinnale aadressil Rüütli 15 .[2] 21. septembril 2005 anti Eesti Rahva Muuseumi poolt kogudusele üle ka muuseumi poolt kasutatud kirikuosa, mis võttis enda alla umbes poole kiriku peasaalist.

2005. aasta 5. aprilli öösel hävis tules koos sisustuse ja raamatutega kiriku raamatupood. Kogudus hindas põlenguga tekitatud kahju suuruseks 621 443 krooni.[3] Süütaja tabati sama aasta lõpus ning Tartu maakohus mõistis mehe 2006. aastal Tartu Pauluse kiriku süütamise eest neljaks ja pooleks aastaks vangi.[4]

Pärast kirikuhoone lõplikku restaureerimist, mida toetavad ka Tartu linn, Eesti Vabariik ja Euroopa Regionaalarengu Fond, peaks kiriku peasaalist kujunema üks Tartu suurimaid kontsertsaale, mis mahutaks kuni 300 esinejat ja üle 1000 pealtvaataja.[5] Ehitustööd kirikus algasid 2008. aastal ja lõpptähtajaks on planeeritud aasta 2015. Selleks ajaks peaks olema kirikusse ülesseatud ka kolme manuaali ja 56 registriga orel, mille ehitajaks on valitud Paschen Kiel Orgelbau. 23. septembril 2012 pühitseti kiriku perimeetrist osaliselt väljapoole keldrikorrusele rajatud kolumbaarium.

Varia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirikus asub kauplus, kus müüakse kristlikku kirjandust ja sümboolikat.

Alates 28. juunist 2002 toimub koostöös Tartu Linna Sotsiaalabi osakonnaga vastavaks tegevuseks remonditud ruumides koguduse keldrikorrusel vältimatu sotsiaalabi andmine igasuguse sissetuleku puudumise all kannatavatele inimestele.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Raul-Leviroit Kivi. Ehituskunst : 1981, Tallinn: Eesti Arhitektide Liit, 1983.
  2. Eesti Spordimuuseumi kodulehekülg
  3. "Politsei tabas Pauluse kiriku süütaja" Postimees, 19. detsember 2005
  4. Erik Rand: "Tartus põles kiriku aken" Eesti Päevaleht, 5. mai 2008
  5. "Tartu Pauluse kirik valib oreliehitaja Euroopa parimate seast" Tartu Postimees, 12. mai 2008

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Sekeldused Tartu Pauluse kiriku tiibhoonega" Kaja, 20. september 1934, nr. 222, lk. 2.
  • Harri Haamer ja Richard Antik. Tartu Pauluse kogudus 1910–1935. Tartu, 1935
  • Kristjan Luhamets. EELK Tartu Pauluse kogudus – algusest peale. Tartu, 2002.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu Pauluse kirik ajakirjanduses

58.37184426.715603