Tartu Tähetorn

Tartu Tähetorn on Tartus Toomemäel asuv observatoorium.

Kronoloogia

Tartu Tähetorn Toomemäel

• 1802 – taasavati Tartu Ülikool.
• 1805–1807 – matemaatikaprofessor Johann Pfaff rajas esimese ajutise observatooriumi Poe tänava ja Küüni tänava nurgale.
• 1807–1809 – avati teine ajutine observatoorium Õpetaja tänavas asjaarmastaja-astronoomi Andreas von Lamberti majas.
• 1808 – hakati ehitama alalist observatooriumi Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse varemetele.
• 1810 – Tähetorn valmis.
• 1813 – Friedrich Georg Wilhelm Struve määrati Tähetorni astronoom-observaatoriks. Paigaldati Dollondi passaažiriist.
• 1814 – Tartu Tähetornis alustati regulaarseid vaatlusi.
• 1820–1839 – Tähetorni direktor oli F. G. W. Struve. Tartu Tähetorn oli oma kuulsuse tipul.
• 1822 – saabus Reichenbachi meridiaanring.
• 1824 – saabus Fraunhoferi refraktor. Oma 9-tollise läbimõõduga objektiiviga oli ta suurim ja parim läätsteleskoop maailmas.
• 1825 – Tähetorni kuplit laiendati ja sinna paigaldati Fraunhoferi refraktor. F. G. W. Struve uuris sellega peamiselt kaksiktähti.
• 1837 – Ilmus F. G. W. Struve peateos "Mensurae micrometricae...", milles avaldati peale kaksiktähtede uurimise tulemuste ka Struve poolt maailmas esmakordselt tehtud tähe kauguse määrang.
• 1839 – F. G. W. Struve lahkus Tartust Peterburi lähedal asuva Pulkovo observatooriumi direktoriks.
• 1840–1864 – Tähetorni direktor oli Johann Heinrich Mädler, kes sai tuntuks Kuu uurimisega. Ta oli ka silmapaistev popularisaator, tema raamat "Populäre Astronomie" ilmus mitmes trükis.
• 1897 – Tähetorni territooriumist väljapoole Toomemäe nõlvale ehitati vaatluspaviljon, kuhu paigutati samal aastal saabunud Repsoldi seniitteleskoop.
• 1911 – Saadi kaheksatolline Zeissi refraktor, mis paigaldati torni seal olnud Fraunhoferi refraktori asemele. Teleskoop oli varustatud astrograafiga.
• 1919–1948: Tähetorni direktoriks oli esimese eestlasena Taavet Rootsmäe.
• 1924 – Ilmus Tartu Tähetorni kalendri esimene number.
• 1927 – Petzvali astrograaf paigaldati iseseisva instrumendina Repsoldi seniitteleskoobi tarbeks ehitatud paviljoni. See oli mõeldud eelkõige komeetide ja asteroidide fotografeerimiseks ning taevaalade pildistamiseks.
• 1946 – Tähetorn läks Tartu Ülikoolilt Teaduste Akadeemia alluvusse. Tähetorni ruumides asusid lisaks astronoomidele tööle ka füüsikud.
• 1964 – Astronoomid kolisid vastvalminud Tõravere observatooriumi. Tähetorni jäi ainsa astronoomina Hugo Raudsaar, kes jätkas asteroidide ja komeetide vaatlusi.
• 1969 – Tähetorni ees avati Friedrich Georg Wilhelm Struve monument.
• 1971 – Avati Tähetorni muuseum.
• 1975 – Seni veel Tähetornis töötanud füüsikud kolisid Füüsika Instituudi uude hoonesse. Tähetornis algas vaikne ajajärk.
• 1985 – Viimane teaduslik vaatlus Tartu Tähetornis (Hugo Raudsaar määras Halley komeedi positsiooni).
• 1. september 1996 – Tähetorn läks taas Tartu Ülikooli alluvusse

Vaata ka

• Tartu Tähetorni Astronoomiaring
• Vaatleja (ajakiri)

Välislingid

• Tartu Tähetorn
• Tartu Observatoorium Tõraveres