Krimmi khaaniriik

Allikas: Vikipeedia


Krimmi khaaniriik
krimmitatari keeles Qırım Hanlığı
14411783
  Gerae-tamga.svg
Krimmi khaaniriigi vapp
Crimean Khanate 1600.gif
Krimmi khaaniriik 16. sajandil
Valitsusvorm Monarhia
Pealinn Bağçasaray
Kefe
Religioon sunnism
Peamised keeled krimmitatari keel
osmanitürgi keel

Krimmi khaaniriik oli aastatel 14411783 Musta mere ääres eksisterinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.

1783. aastal liideti Krimmi khaaniriik Venemaa keisririigiga.

Krimmi khaaniriigi valitsejad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Krimmi khaaniriigi valitsejate loend

Krimmi khaaniriigi ja Euroopa suhted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Khaaniriigi elanikkond oli vaatamata riigi olemasolule põhiliselt rändrahvas ning jätkas mongoli-tatari Kuldhordis välja kujunenud eluviisi: karjakasvatust ning sagedasi sõjakäike naaberrahvaste (Venemaa, Ukraina, Valgevene, Poola ja Leedu) vastu.

Suuremad sõjakäigud:
  • 1482. aastal vallutati ja põletati maha Kiiev;
  • 1517. aastal sõjakäik, milles jõudis tatari vägi sõjakäiguga kuni Tula linnani Venemaa sisemaal;
  • 1521. aastal sõjakäik Venemaale ja Moskva piiramine;
  • 1527. aastal sõjakäik Moskva suurvürstiriigi maadele;
  • 1552. aastal sõjakäik, milles jõudis tatari vägi sõjakäiguga kuni Tula linnani Venemaa sisemaal;
  • 1569. aastal sõjakäik Astrahani;
  • 1571. aastal sõjakäik Moskva suurvürstiriiki , mille käigus vallutati ja põletati Moskva linn;
  • 1591. aastal sõjakäik Moskva vastu;
  • 1622. aastal sõjakäik, milles tatari vägi jõudis sõjakäiguga kuni Tula linnani Venemaa sisemaal;
  • 1633. aastal sõjakäik Rjazani, Tula, Kolomna ja Kaluuga vastu;
  • 1659. aastal sõjakäik Venemaa sisemaale kuni Kurski ja Voronežini;
  • 1717. aastal sõjakäik, milles tatari vägi jõudis sõjakäiguga kuni Tambovini.

Viimane Krimmi khaaniriigi sõjakäik Venemaa vastu toimus Viienda Vene-Türgi sõja ajal. Khaaniriigi väed koos osalesid sõjategevuses koos Osmanite riigi vägedega ning jõudsid 1769. aasta alguses Jelizavetagradini. Seal peatati nad tugeva Venemaa Keisririigi sõjaväe poolt, mida juhtis Väike-Vene kindralkuberner Pjotr Rumjantsev.

Aastatel 1771–1772 juba Krimmi territooriumil toimunud sõjategevuse tulemusena purustas vürst feldmarssal Vassili Vassiljevitš Dolgoruki khaan Selim Giray III väed, mille tulemusel Selim Giray III põgenes Türgisse ning Krimmi khaaniriiki asus 1773. aastal "Moskva kaitse all" valitsema Moskvale lojaalne Sahib Giray II. Liidu alusel sai Venemaa kontrolli Musta mere Kertši, Dnepri suudmes asuva Kılburuni ja Aasovi mere ning Musta Mere ühendusteed sulgeva Enikale sadamalinna üle.

Khaaniriigi lõpp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 1774–1783 toimus Krimmis pidev võimuvõitlus Venemaa ja Osmani impeeriumi poolt toetatavate pretendentide vahel. 1783. aastal sekkus kodusõtta keisrinna Katariina II ning moodustas Krimmi khaaniriigi asemele Venemaa koosseisu kuuluva Tauria oblasti, mis hõlmas Krimmi poolsaare ja Tamani. Oblasti juhiks määrati Katariina II favoriit vürst Grigori Potjomkin.

Venemaa Keisririigis kujunes Krimmi poolsaar eelpostiks Türgi vastu ning seal asutati keisrinna Katariina II korraldusel 1784. aastal Venemaa Musta mere laevastiku baas Sevastopol.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]