Korruptsioon

Korruptsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Eesti poliitik ja ajakirjanik Jaan Tõnisson pakkus selle tähistamiseks välja ka sõna kõlberüüste.

Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. See, mida peetakse korruptsiooniks ühes ühiskonnas, ei pruugi olla sama teises. Siiski tuleb igas ühiskonnas ette tegevusi, mida kultuurilistel põhjustel taunitakse, ning ootusi, mida avalike funktsioonide täitjatele pannakse.

Segadust tekitab asjaolu, et korruptsiooni peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks. Altkäemaksu andjaks on tavaliselt eraettevõte või eraisik. Kuid korruptsiooni leidub ka eraettevõtluses ja kolmandas sektoris, näiteks riiklike või Euroopa Liidu toetuste saamisel.

Korruptsioonitegude tuvastamine on tavaliselt keerukas, kuna ükski kuriteo vahetutest osapooltest ei ole kannatanu. Ehkki korruptsioon võib põhjustada kahju konkreetsele juriidilisele või füüsilisele isikule (näiteks juhul, kui see mõjutab riigihanke tulemusi), on selle tagajärjed on laiemad, kuna korruptsioon rikub ühiskonna üldist tasakaalu, kodanike võrdsust riigi ja omavalitsuse ees ning ettevõtete vaba konkurentsi turul.

Sõna korruptsioon tuleneb ladinakeelsest sõnast corruptio, mis tähendab rikutust ja moraalset laostumist.

Maailmas edendab korruptsioonivastast võitlust organisatsioon Transparency International.

Korruptsioon Eestis

Siirderiikidest vaid Eestis ja Sloveenias on korruptsiooni tase võrreldav Lääne-Euroopa riikide keskmisega, selgus Maailmapanga aruandest.

Aruande kohaselt oli 2005. aastal korruptsioon ettevõtete vahelises läbikäimises sagedane vähem kui 10% Eesti ettevõtete juhtide arvates, seisab Maailmapanga aruandes. Parem kui Eestis oli see näitaja endistest Nõukogude bloki riikidest vaid Sloveenias, kusjuures Eestis on toimunud suurem muutus paremuse poole võrreldes 2002. aastaga.

Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Eesti 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 28. kohal võrreldes eelmise aasta 24. kohaga.

Eestis võttis Riigikogu esimese korruptsioonivastase seaduse vastu 1995. aastal, täiendades kriminaalkoodeksit korruptiivseid tegusid kriminaliseeriva paragrahviga. Praeguses karistusseadustikus puudub eraldiseisev korruptsiooniparagrahv ning karistused mõistetakse teiste paragrahvide alusel.

Kõrgemate riigiametnike korruptsiooni uurib Eestis kaitsepolitsei. Ülejäänud juhtumitega (sh kohalike omavalitsuste ametnike korruptsiooni uurimisega) tegelevad politseiprefektuurid.

Sageli süüdistatakse Eestis korruptiivsuses just omavalitsusi, mille kõrget korruptsioonitaset seostatakse muuhulgas politiseeritusega.

Eestis levinuimad korruptsiooniliigid on altkäemaks ja pistis. Samuti kasutatakse sageli omakasu eesmärgil ebaseaduslikult ära ametiseisundit.

2003. aastal mõistis kohus süüdi Tallinna Linnakohtu kohtuniku Ain Truu, kes võttis altkäemaksu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise eest. Teadaolevalt oli see esimene juhtum, kus kohtunik mõisteti süüdi rasketes ametialastes kuritegudes.

Poliitiline korruptsioon

Üks Eesti tuntumaid korruptsioonijuhtumeid on maadevahetus, millega seoses anti kriminaalasjas kohtu alls kunagine keskkonnaminister, endine Rahvaliidu juht ja riigikogu liige Villu Reiljan, rahvaliitlasest endine põllumajandusminister ja riigikogu liige Ester Tuiksoo, Merko Ehituse suuromanik Toomas Annus, maa-ameti eksjuht Kalev Kangur, TSM Arenduse omanik Einar Vettus, Saarte Investeeringute omanik Tullio Liblik, ettevõtja Tarmo Pedjasaar ning juriidiliste isikutena AS-id Järvevana ja E.L.L. Kinnisvara.

Korruptsioonijuhtumeid Eestis

• Narva poliitik mõisteti Aleksandr Moissejevi korduvas altkäemaksu andmises süüdi ja mõisteti vangi, Postimees, 16. aprill 2010
• Kohus hindab Trašanovit suure süüga küünikuks, Äripäev, 15.03.2010
• Eksorav Mati Eliste kauples mõjuvõimuga?, Äripäev, 15. märts 2010
• Kohus mõistis endisele Valga maavanemale Trašanovile reaalse vangistuse, 50 000 krooni altkäemaksu võtmise eest, mille eest ta sõlmis vastutasuna Valga maavalitsuse nimel ebaseadusliku hankelepingu Go Busiga, Postimees, 11. märts 2010
• Kohtunik Komtšatnikov võttis altkäemaksu Satšuki vahendusel. Eesti Ekspress, 18. jaanuar 2010
• Pistise võtmises kahtlustatavana kinni peetud Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjovi korterist leiti 300 tuhat krooni sularaha, Eesti Ekspress 25. november 2009
• Kõige rohkem korruptsiooni tajutakse Põhja-Eestis, Eesti Päevaleht, 22. juuli 2008
• Janar Filippov, Vangi mõisteti ekskohtunik Ardi Šuvalov, Eesti Ekspress, 4. juuli 2008
• "K... rahastaja peideti sihtasutuse abil", Äripäev 26.09.2008
• "Urmas Arumäe kehtestas Viimsi volikogu eirates konfliktse detailplaneeringu", EPL 01.10.2008
• An­ders Tsahkna kuulus E-tervise SA nõukokku, mis tellis semudelt hanketa 2,4 miljoni eest IT-töid 13. juuni 2009
• Maakohus mõistis veterinaarameti endise juhi tingimisi vangi, Postimees 26. mai 2010
• Kaitsepolitsei pidas kinni kahtlustatuna pistise võtmises Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Vello Lõugase, Eesti Päevaleht, 3. september 2010 () ning esitas ka 23. septembril kahtlustuse Tallinna transpordiameti liiklusteenistuse direktorile Mati Songisepale , mille kohaselt on ta 2010. aasta suvel saanud pistisena sularaha, samuti on tasutud tema arveid. Kokku ulatub pistisena saadud summa üle 200 000 krooni.
• Paldiski ekslinnapea Jaan Mölder ületas võimu piire, kahjustas linna huve, kui sõlmis kahjulikke lepinguid ning kuldas lahkuvad ametnikud üle hüvitiste ja preemiatega. Tekitatud kahju suuruseks on audiitorfirma BDO Eesti andmetel 2,7 miljonit krooni, Äripaev.ee, 23. september 2010
• Narva endine abilinnapea Sofja Homjakova leppis enda süüdimõistmisega oma alluva kihutamises väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemisele, Eesti Päevaleht, 27. märts 2011
• Endine sotsiaalministeeriumi sotsiaalministri nõunik Anders Tsahkna astub mitmes kuriteos süüdistatuna (mõjuvõimuga kauplemine, toimingupiirangu rikkumine, pistise nõudmine ning võtmine ja dokumendi võltsimine) kohtu ette, www.DELFI.ee, 27. juuni 2011
• Juunis 2011 süüdistas prokuratuur advokaat Viktor Kaasikut 10 000 euro suuruse pistise andmises Tallinna linnaplaneerimise ameti juhatajale Toomas Õispuule ning sai karistada kokkuleppemenetluse korras. Kaasik esitas avalduse advokatuurist lahkumiseks. Õispuu astus vahistamise järel välja Keskerakonnast ning lahkus ka töölt.
• Paldiski kogub rahvusvahelist kuulsust Eesti korruptsioonipealinnana, Delfi.ee, 18. juuni 2012
• Korruptandi tõttu tahab Brüssel tagasi üheksa miljonit eurot, Eesti Päevaleht, 18. september 2012
• Piirilinna poliitik-ärimehed on aastate jooksul kasutanud erinevaid skeeme linna vara arvel rikastumiseks, Äripäev, 24.10.2012

Korruptsioonijuhtumeid välismaal

• Sahkerdamine Soomes – hõlma all raha ei anta, Eesti Päevaleht 24. august 2009
• Brasiilias vahistati korruptsiooni eest kogu linnavalitsus, Delfi, 2. september 2010
• Chirac vabastati miljonite eest korruptsiooni süüdistustest, www.DELFI.ee, 28. september 2010
• Briti leht paljastas korruptiivsed jalgpalliametnikud, kes kes küsisid raha hääletamaks 2018. aasta jalgpalli MMi korraldajamaaks USAd, www.e24.ee, 17.10.2010
• Kreeka hambutu võitlus korruptsiooniga, E24.ee, 18.11.2010
• Soome endisele välisministrile esitati süüdistus altkäemaksu võtmises, Delfi, 28. jaanuar 2011

Kirjandus

• "Korruptsioon - kuritegevuse varjus pool" Politseileht 8/2004

Vaata ka

• Transparency International
• Organiseeritud kuritegevus Eestis

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides:

Korruptsioon

• Ühing Korruptsioonivaba Eesti