Korruptsioon

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.

Korruptsioon (ladina corruptio, 'rikutus, moraalne laostumus') on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Eesti poliitik ja ajakirjanik Jaan Tõnisson on pakkunud selle eestikeelseks vasteks sõna kõlberüüste.[1]

Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi ärakasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud.

See, mida peetakse korruptsiooniks ühes ühiskonnas, ei pruugi olla sama teises. Siiski tuleb igas ühiskonnas ette tegevusi, mida kultuurilistel põhjustel taunitakse, ning ootusi, mida avalike funktsioonide täitjatele pannakse.

Segadust tekitab asjaolu, et korruptsiooni peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks. Kuid korruptsiooni leidub ka eraettevõtluses ja kolmandas sektoris, näiteks riiklike või Euroopa Liidu toetuste saamisel.

Korruptsioonitegude tuvastamine on tavaliselt keerukas, kuna ükski kuriteo vahetutest osapooltest ei ole kannatanu. Ehkki korruptsioon võib põhjustada kahju konkreetsele juriidilisele või füüsilisele isikule (näiteks juhul, kui see mõjutab riigihanke tulemusi), on selle tagajärjed laiemad, kuna korruptsioon rikub ühiskonna üldist tasakaalu, kodanike võrdsust riigi ja omavalitsuse ees ning ettevõtete vaba konkurentsi turul.

Maailmas edendab korruptsioonivastast võitlust organisatsioon Transparency International, Eestis tegutseb selle allorganisatsioon Korruptsioonivaba Eesti.2013 aasta uuringute tulemusel on kõige korruptsioonivabam riik Uus-Meremaa.

Korruptsioon Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siirderiikidest vaid Eestis ja Sloveenias[2] on korruptsiooni tase võrreldav Lääne-Euroopa riikide keskmisega, selgus Maailmapanga aruandest[viide?].

Aruande kohaselt oli 2005. aastal korruptsioon ettevõtete vahelises läbikäimises sagedane vähem kui 10% Eesti ettevõtete juhtide arvates, seisab Maailmapanga aruandes. Parem kui Eestis oli see näitaja endistest Nõukogude bloki riikidest vaid Sloveenias, kusjuures Eestis on toimunud suurem muutus paremuse poole võrreldes 2002. aastaga.

Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Eesti 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 28. kohal võrreldes eelmise aasta 24. kohaga.[viide?]

Riigikogu võttis Eesti esimese korruptsioonivastase seaduse vastu 1995. aastal, täiendades kriminaalkoodeksit korruptiivseid tegusid kriminaliseeriva paragrahviga.

Praeguses karistusseadustikus puudub eraldiseisev korruptsiooniparagrahv ning karistused mõistetakse teiste paragrahvide alusel.[3]

Kõrgemate riigiametnike korruptsiooni uurib Eestis kaitsepolitsei. Ülejäänud juhtumitega, sh kohalike omavalitsuste ametnike korruptsiooni uurimisega, tegelevad politseiprefektuurid.[3]

Sageli süüdistatakse Eestis korruptiivsuses just omavalitsusi, mille kõrget korruptsioonitaset seostatakse muuhulgas politiseeritusega.

Eestis levinuimad korruptsiooniliigid on altkäemaks ja pistis. Samuti kasutatakse sageli omakasu eesmärgil ebaseaduslikult ära ametiseisundit.[3]

2003. aastal mõistis kohus süüdi Tallinna Linnakohtu kohtuniku Ain Truu, kes võttis altkäemaksu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise eest. Teadaolevalt oli see esimene juhtum, kus kohtunik mõisteti süüdi rasketes ametialastes kuritegudes.[3]

Korruptsiooni liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poliitiline korruptsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks Eesti tuntumaid korruptsioonijuhtumeid on maadevahetus, millega seoses anti kriminaalasjas kohtu alla kunagine keskkonnaminister, Rahvaliidu endine juht ja riigikogu liige Villu Reiljan, rahvaliitlasest endine põllumajandusminister ja riigikogu liige Ester Tuiksoo, Merko Ehituse suuromanik Toomas Annus, maa-ameti eksjuht Kalev Kangur, TSM Arenduse omanik Einar Vettus, Saarte Investeeringute omanik Tullio Liblik, ettevõtja Tarmo Pedjasaar ning juriidiliste isikutena AS-id Järvevana ja E.L.L. Kinnisvara[4].

Korruptsioonijuhtumeid Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Korruptsioonijuhtumeid välismaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Priit Põhjala "Nulla dies sine linea" Sirp, 18.03.2011 (Helju Valsi raamatu "Ei päevagi kirjareata" arvustus)
  2. Sloveenia ekspeaminister sai Soome soomukite pärast pistisesüüdistuse, www.DELFI.ee, 27. august 2010
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 "Korruptsioon - kuritegevuse varjus pool". Politseileht, 8/2004.
  4. Pedjasaar ja kapo said kokkuleppeks lisaaega, Äripäev, 10. märts 2010
  5. Pistise andmises kahtlustatavate ring laienes, Äripaev.ee, 20. september 2010
  6. Kapo kahtlustab Mati Songiseppa korduvas pistisevõtmises, www.DELFI.ee, 23. september 2010
  7. [http://www.ohtuleht.ee/433006 "Linnaametniku pistiseskandaal lõpetas Viktor Kaasiku advokaadikarjääri" Õhtuleht, 30. juuni 2011
  8. Linnaametniku pistiseasja teiseks osapooleks osutus tippadvokaat

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Korruptsioon - kuritegevuse varjus pool". Politseileht, 8/2004.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]