Vladimir

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on linnast; teiste tähenduste kohta vaata Vladimir (täpsustus).

Vladimir

vene Владимир

Vladimiri vapp
Vladimiri vapp
Vladimiri lipp
Vladimiri lipp

Pindala: 308 km²
Elanikke: 345 600 (2010)

Koordinaadid: 56° 8′ N, 40° 25′ E56.13333333333340.416666666667koordinaadid: 56° 8′ N, 40° 25′ E

Vladimir on linn Venemaal, Vladimiri oblasti keskus. Asub Kljazma jõe ääres, Moskvast 200 km idas. Vladimir oli keskaegse Moskoovia pealinn (enne Moskvat).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna asutamisaastaks loetakse 1108, mil Vladimirit mainitakse esmakordselt kroonikas. Vladimiri nime seostatakse Kiievi suurvürsti Vladimir Monomahhiga.

1137 aastal asus, soome-ugri rahvaste asualalale Rostovi-Suzdali vürstiriiki Vladimir Monomahhi noorem poeg, Juri Dolgoruki. J. Dolgoruki poja Andrei Bogoljubski valitsemisajal sai linnast sai Vladimiri-Suzdali vürstiriigi pealinn. Andrei Bogoljubski keskendus eelkõige oma uue pealinna Vladimiri arengule, mille ta laskis esinduslikult välja ehitada (Uspenski katedraal ning teisi kirikuid ja kloostreid). Linna laiendati tunduvalt ning ümber linna rajati kindlustused. Kiievi-Vene keskus Kiiev muutus aja jookusl tähtsusetuks, eriti pärast Andrei venna Mstislav Jurjevitši rüüsteretke sinna aastal 1169 Andrei käsul. Mstislavi juhitud väed vallutasid linna ning linn põletati maha, kuid Andrei pöördus tagasi kirdesse. See tegi lõpu Kiievi vürstide valitsemisele. Andrei andis Kiievi osastiseks oma vennale Gleb Jurjevitšile, ise aga võttis Vladimiris endale suurvürsti tiitli. Ta viis Võšgorodist ära Võšgorodi Jumalaema ikooni, mis seejärel sai tuntuks kui Vladimiri Jumalaema. Vladimiri lähedale ehitati kindlustatud Bogoljubovo loss, mis oli Andrei lemmikresidents. Oma lisanime "Bogoljubski" ongi ta selle koha järgi saanud. Andrei Bogoljubski valitsemise ajal omandas Vladimiri-Suzdali vürstkond märkimisväärse võimu ning oli Vene vürstiriikide seas tugevaim. Vladimiri tähtsuse tõstmiseks taotles Andrei 1160 sinna uue metropoliidi residentsi loomist, mis oleks tähendanud Vene Õigeusu Kiriku jaotamist kaheks metropooliaks. Konstantinoopoli patriarh aga keeldus sellest. Vastuseks keeldus Andrei Bogoljubski Kiievis vabaks jäänud kohale uue Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi ametisse nimetamisest.

1238 vallutasid linna mongolite hordid Batu khaani juhtimisel. Pärast mongoli ikkest vabanemist ei saavutanud ta oma endist tähtsust ja jäi Moskva ning Novgorodi varju. Aastal 1299 sai linnast õigeusu kiriku Venemaa metropoliitide residents.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval kuulub Vladimir "kuldse ringi" linnade hulka. Uspenski (Jumalaema Uinumise) katedraal, Dmitri katedraal ja Kuldne värav kuuluvad UNESCO kultuuripärandi nimekirja.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna peamised tööstusharud on masinaehitus ja keemiatööstus.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linn jaguneb 3 linnarajooniks: Lenini, Oktoobri- ja Frunze rajoon. 2006. aasta algusest liideti linnaga linnalähedased alevid Kommunar, Orgtrud, Energetik, Jurjevets ja Mostostroi. Lisaks neile kuulub linna haldusalasse üle 10 küla ja aleviku. Koos nendega oli 1. jaanuaril 2007 elanike arv 339 900.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]