Mägi-Karabahh

Allikas: Vikipeedia
Kaardil tumedamana kujutatud ala on ligikaudne armeenlaste poolt okupeeritav territoorium Aserbaidžaanis; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid.
Nagorno karabakh republic.png

Mägi-Karabahh (aserbaidžaani keeles Dağlıq Qarabağ, armeenia keeles Արցախ (Artshahh)) on endine autonoomne oblast (AO) Aserbaidžaani koosseisus, mille staatuse ümber puhkes 1980. aastate lõpus relvastatud konflikt aserite ja armeenlaste vahel. Selle konflikti üheks katalüsaatoriks said märtsis 1988 Aserbaidžaanis Bakuu lähistel Sumgaidis toimunud armeenlaste ja aserite vahelised kokkupõrked, mille käigus aserite enamus tarvitas ulatuslikku vägivalda armeenlaste suhtes.

Staatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aserbaidžaani haldusüksusena Mägi-Karabahhi ei eksisteeri. Tema territoorium on jagatud rajoonide vahel, mille piirid alati ei järgi (näiteks põhjaosas) endise Mägi-Karabahhi AO piire.

De facto on tegu Aserbaidžaani keskvalitsusest sõltumatu Mägi-Karabahhi Vabariigiga, mis lisaks endise autonoomse oblasti aladele hõlmab ka ümberkaudseid piirkondi (vt kaarti). Mägi-Karabahhi Vabariiki pole ametlikult tunnustanud ükski riik, ka mitte Armeenia.

Hoolimata Armeenia ja Aserbaidžaani vahelisest relvarahust, jätkub nende vahel Mägi-Karabahhis madala intensiivsusega sõda, millega kaasnevad inimohvrid. USA, Prantsusmaa ja Venemaa vahendavad Armeenia ja Aserbaidžaani valitsusdelegatsioonide läbirääkimisi. Välja on käidud ettepanek korraldada rahvahääletus, mille toimumise aeg määratakse kindlaks edaspidi, et lõplikult otsustada piirkonna staatus, tuua mõned maa-alad tagasi Mägi-Karabahhi kontrolli alla ja tagada julgeolek piirkonnas.

Aserbaidžaani president Ilham Alijev ja Armeenia president Serž Sargsjan kohtusid 2. novembril 2008 Moskvas Venemaa presidendi Dmitri Medvedjeviga. Kõneluste lõppedes kirjutati alla deklaratsioonile, milles nad kinnitasid soovi jätkata läbirääkimisi, ja pärast seda ongi nad omavahel kohtunud, sealhulgas Peterburis.

Mägi-Karabahhi Vabariik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mägi-Karabahhi Vabariik

armeenia Լեռնային Ղարաբաղի Հանրապետություն
(Lernajin Gharabaghi Hanrapetuthjun)

Mägi-Karabahhi vapp
Mägi-Karabahhi vapp
Mägi-Karabahhi lipp
Mägi-Karabahhi lipp

Pindala: ~4800 km²
Elanikke: 143 600 (2010)
Pealinn: Stephanakert

Valitsuskord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mägi-Karabahhi Vabariigis valitseb presidentaalne riigikord. President määrab ja kutsub tagasi ministrid. Parlamenti kutsutakse Rahvuskoguks. Parlamendis on 33 liiget, neist 17 valitakse proportsionaalse süsteemi alusel ning 16 ühemandaadilistes ringkondades majoritaarse süsteemi järgi.

Mägi-Karabahhi president on alates 2007. aastast Bako Sahakjan.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvastiku enamuse (~95%) moodustavad selles piirkonnas põlisrahvana elavad armeenlased. Neile lisaks elab seal assüürlasi, kurde (nende peamine asuala on Armeeniat ja Mägi-Karabahhi eraldavas nn Laçıni koridoris) ning kreeklasi. Enne 1980. aastate lõpu konflikti Mägi-Karabahhis ning sellest Armeenia ja Iraani poole jäänud aladel elanud aserid on nüüd põgenenud mujale Aserbaidžaani.

Enamik usklikke on kristlased ja kuuluvad Armeenia kirikusse. On ka õigeusklikke ja evangeelseid kristlasi. Teiste religioonide hulgas on levinuim judaism.

Elanikud räägivad enamasti armeenia keele karabahhi murret, mis erineb armeenia keelest märgatavalt, sest sisaldab palju laensõnu vene, türgi ja pärsia keelest.

Nõukogude Liidu lõpupäevil elas Mägi-Karabahhi AO-s 192 000 inimest. Nende seas oli armeenlasi 76% ja asereid 23%, lisaks venelasi ja kurde. 1990. aasta paiku asus sinna elama ligikaudu 40 tuhat armeenlasest põgenikku mujalt Aserbaidžaanist.

1924. aastal, mil Nõukogude Liit lõi Mägi-Karabahhi AO, oli armeenlaste osakaal seal 94%.

Linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asulaist suurimad on pealinn Stephanakert (aseri Xankəndi) ning Šuši (Şuşa).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Armeenlaste seisukohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aserite seisukohad[muuda | redigeeri lähteteksti]