Ukraina

See artikkel räägib riigist; jõelaevade kohta vaata artiklit Bulgarija ja artiklit Ukraina (1952)

---

Ukraina ukraina Україна (Ukrajina) {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}} {{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}} {{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}} {{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}} {{{10}}} {{{omakeelne_nimi_6}}} {{{11}}} {{{12}}} {{{omakeelne_nimi_7}}} {{{13}}} {{{14}}} {{{omakeelne_nimi_8}}} {{{15}}} {{{16}}} {{{omakeelne_nimi_9}}} {{{17}}} {{{18}}} {{{omakeelne_nimi_10}}} {{{19}}} {{{20}}} {{{omakeelne_nimi_11}}} {{{21}}} {{{22}}}
Ukraina lipp Ukraina vapp
Riigihümn	Štše ne vmerla Ukrajina (Ще не вмерла Українa)
Pealinn	Kiiev
Pindala	603 700 km2
Riigikeel(ed)	ukraina
Rahvaarv	45 831 400 (1.09.2010)
Rahvastiku tihedus	77,1 in/km2
President	Viktor Janukovõtš
Peaminister	Mõkola Azarov
Iseseisvus	24. august 1991
SKT	106,11 miljardit USA dollarit (2006)
SKT elaniku kohta	2830 USA dollarit (2006)
Rahaühik	grivna (UAH)
Ajavöönd	Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen	.ua
ROK-i kood	UKR
Telefonikood	380

Ukraina on riik Ida-Euroopas Mustast merest ja Aasovi merest põhjapool. Ukraina piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Pindalalt on Ukraina 44. riik maailmas ja suurim tervikuna Ida-Euroopas asuv riik (Venemaa on suurem, kuid asub suuremalt osalt Aasias).

Loodus

Pinnamood

Ida-Karpaadid.

Suurem osa Ukrainast asub Ida-Euroopa lauskmaal, mida katavad viljakad tasandikud ja stepid.

Ukraina lääneosas asuvad Podoolia kõrgustik, Volõõnia kõrgustik ja osa Ida-Karpaatidest. Seal asub ka Ukraina kõrgeim tipp Goverla (2060 m). Krimmi poolsaarel asuvate Krimmi mägede kõrgeim tipp on Roman Koš (1545 m).

Veestik

Ukraina lõunapiiriks on 2782 km Musta mere ja Aasovi mere rannikut. Suuremad jõed Dnepr, Desna ja Dnestr suubuvad Musta merre. Edelapiiril Rumeeniaga voolab 54 km ulatuses Doonau.

Floora

Karpaatides asuvad Euroopa ühed viimased ürgmetsad kuuluvad UNESCO maailmapärandi hulka. 16% Ukrainast on kaetud metsadega. Peamised puud on pöök, mänd, kask, lepp, haab, tamm, saar ja vaher.

Ukraina rahvuslill on päevalill.

Fauna

Ukrainas on kohatud 132 liiki imetajaid ja 424 liiki linde, neist 270 pesitsevaid. Mustas meres leidub 4 liiki delfiine.

19. sajandil suri välja metshobune tarpan. Suurtest kiskjatest leidub Karpaatides karu ja ilvest.

Looduskaitse

Ukrainas on mitukümmend rahvusparki. Vanim neist on 1980 asutatud Karpaatide rahvuspark. Vanim looduskaitseala on 1921 loodud Askania-Nova looduskaitseala.

Riik

Riigikord ja valitsemine

 Pikemalt artiklis Ukraina riigipeade loend

Ukraina Ülemraada (Ülemnõukogu)

• President: Viktor Fedorovõtš Janukovõtš (ukr: Вiктор Федорович Янукович),
• Peaminister: Mõkola Janõvõtš Azarov (ukr: Микола Янович Азаров),
• Ülemraada esimees: Volodõmõr Mõhhailovõtš Lõtvõn(ukr: Володимир Михайлович Литвин)

Haldusjaotus

Ukraina suurimad linnad on pealinn Kiiev, tööstuskeskused Dnepropetrovsk, Harkiv ja Donetsk, sadamalinnad Odessa, Jalta ja Mõkolajiv.

 Pikemalt artiklis Ukraina linnade loend

Pärast NSV Liidu lagunemist on Ukrainal ja Venemaa Föderatsiooni vaheliseks vaidlusaluseks territooriumiks NSV Liidu Musta mere laevastiku tugibaas Krimmi poolsaar ja Sevastoopoli linn.

Ukraina on jaotatud 24-ks oblastiks (область; oblast), üheks autonoomseks vabariigiks (автономна Республіка; avtonomna respublika) ja kaheks keskalluvusega linnaks (місто; misto).

Dnipropetrovski oblast Donetski oblast Harkivi oblast Hersoni oblast Hmelnõtski oblast Ivano-Frankivski oblast

Kiievi oblast Kirovogradi oblast Luganski oblast Lvivi oblast Mõkolaivi oblast Odessa oblast

Poltava oblast Rivne oblast Sumõ oblast Zaporižžja oblast Žitomõri oblast Taga-Karpaatia oblast

Ternopili oblast Tšerkassõ oblast Tšernigivi oblast Tšernivtsi oblast Vinnõtsja oblast Volõõnia oblast

Krimmi Autonoomne Vabariik Kiievi linn Sevastopoli linn

Ajaloolised piirkonnad

• Bessaraabia
• Galiitsia
• Podoolia
• Lääne-Ukraina
• Puna-Vene

Rahvastik

Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti.

Ukrainamaa on eelmise sajandi jooksul olnud jagatud korduvalt võõrvõimude vaheliste sõdade tulemusena eri riikide territooriumi koosseisu, võõrriikidele Poola (1919–1939) ja NSV Liit (1919–1991), valitsuste rahvus- ja majanduspoliitika tulemusena arendati ka Ukrainas rasketööstust ning forseeriti Ukraina maavarade(süsi ja metallid) kaevandamist ning töötlemist, mille tarvis loodi Ukrainas suurettevõtted, kuhu suunati komsomolilööktöö ning kampiaaniate alusel noori spertsialiste, mille tõttu on Ukraina Venemaa poolsete alade rahvuslik kooslus muutunud ukraina põlisrahva kahjuks. Samas aga Lääne-Ukraina maa-alade elanikud suutsid säilitada oma rahvusliku eripära ka Poola riigi koosseiosus ning osutasid tõsiste repressioonide ohvriteks pärast 1940. aasta nn. Lääne-Ukraina "taasliitmist" NSV Liiduga ning samuti avaldasid pikaaegset relvastatud vastupanu NSV Liidu kommunistlikule režiimile.

Rahvaarvu muutumine

1990 – 51,94 miljonit inimest 1991 – 52,06 miljonit inimest 1992 – 52,24 miljonit inimest 1993 – 52,11 miljonit inimest 1994 – 51,73 miljonit inimest 1995 – 51,30 miljonit inimest

1996 – 50,82 miljonit inimest 1997 – 50,37 miljonit inimest 1998 – 49,92 miljonit inimest 1999 – 49,43 miljonit inimest 2000 – 48,92 miljonit inimest 2001 – 48,46 miljonit inimest

2001 – 48 923 200 inimest 2002 – 48 457 100 inimest 2003 – 48 003 500 inimest 2004 – 47 622 400 inimest 2005 – 47 280 800 inimest 2006 – 46 929 500 inimest

2007 – 46 646 000 inimest 2008 – 46 372 700 inimest 2009 – 46 143 700 inimest (aasta lõpu seisuga)

Rahvaloenduse järgi elas 5. detsembril 2001. aastal Ukrainas 48 457 100 inimest.

Statistikaameti andmetel elas Ukrainas 1. jaanuaril 2008. aastal 46 372 700 inimest, sealhulgas oli linnaelanikke 31 668 800 inimest ja maaelanikke 14 703 900 inimest.

Riigikaitse

Ukraina maaväed koosnevad kolmest operatiivalluvusega armeedegrupist (endiste Kiievi, Karpaatia ja Odessa sõjaväeringkondade baasil) – "Põhi", staap Tšernigivis, , "Lääs", staap Lvivis ja , "Lõuna", staap Odessas ning relvajõud koosnevad 5 armeekorpusest, 16 diviisist ja 11 üksikbrigaadist.

Sisejulgeolek

Ukraina Rahvuslik julgeoleku- ja kaitsenõukogu, Ukraina Presidendi juures asuv poliitilise analüüsi- ja prognoosikeskus, Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus, Ukraina Julgeolekuteenistus, Ukraina Välisluureteenistus, Ukraina Maksumiilits, Ukraina Rahvuslik Juurdlusbüroo (НБР), Ukraina SM Eriotstarbeline miilits, Ukraina Riiklik informatsiooni tehnilise kaitse teenistus, Riigipiirikaitse Operatiivjälitusvalitsus.

Ukraina majandus

 Pikemalt artiklis Ukraina lennukompaniide loend

Ukraina kultuur

• Ukraina kirjandus
• Ukraina Eurovisiooni lauluvõistlusel

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Ukraina ajalugu

Ukraina territooriumil moodustus esimene slaavlaste riik - Kiievi-Vene Suurvürstiriik, 9. sajandil, 11. sajandi keskpaigas osalisvürstide omavaheliste võimuvõitluste pärast ja seniste Kiievi suurvürsti võimu alla kuulunud vürstiriikide iseseisvumise tulemusena Lääne-Euroopale orienteeritud Kiievi vürstiriik.

Kiievi vürstiriik eksiteeris iseseisvalt kuni 1362. aastani, mil liitus Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigiga ning moodustas 2/3 Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi territooriumist oma lääne-slaavi päritolu elanikkonnaga; aastatel 1471-1654, kuulus Ukraina koos Valgevenega Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi koosseisus Rzeczpospolita riiki.

1648. aastal alustati Ukraina hetmani Bogdan Hmelnõtski juhtimisel võitlust Ukraina iseseisvumiseks Poolast, kuid pärast neljaaastast iseseisvat võitlust oli Ukraina sunnitud pöörduma abisaamiseks Moskva tsaaririigi poole, kellele abi eest võitluses nõustus Ukraina 1654. astal Perejaslavi raadal andma Moskva tsaaririigi protektoraadi alla.

1657. aastal Ukraina hetmaniks (1657-1659) saanud Ivan Võgovski alustas uuesti sõjategevust Venemaaga, kuid sellele järgnenud Vene-Poola sõda (1657-1667) lõppes Ukraina jaoks kaotusega ning Venemaa ja Poola vahel sõlmitud Andrussovo rahulepinguga liideti Ukraina Moskva tsaaririigiga. Andrussovo vaherahuga, tekkis olukord, kus Ukraina jaotati: -järgne olukord, kus Vasakkalda-Ukraina kuulus Venemaale ja Paremkalda-Ukraina Poolale, piirijõeks oli aga Ukrainat poolitav Dnepri jõgi.

1700. aastal alanud Põhjasõja ajal alustas iseseisvussõda Ukraina hetman (1687-1709) Ivan Mazepa, kes sõlmis liidulepingu Venemaa tsaaririigiga sõjas olnud Rootsi kuninga Karl XII. 1708. aastal Mazepa ja Karli vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi UKraina sama pärast edukat sõja lõppu Venemaaga iseseisvuse, kuid Rootsi vägede poolt kaotatud Poltava lahing lõpetas selle vabanemiskatse Venemaast.

Venemaa keisrinna Katariina II ajal piirati Ukraina kasakate iseseisvust ja nende juhi hetmani ametikoht likvideeriti 1764. aastal. Katariiina valitsemisajal hakati piirama ka ukrainlaste rahvusteadvust, Ukraina nimetati ametlikult ümber Väike-Venemaaks.

Ukraina pärast Venemaa Keisririigi lagunemist

1917. aasta novembris peale Petrogradis toimunud bolševike poolt toime pandud Venemaa Ajutise valitsuse kukutamist ja Oktoobrirevolutsiooni tulemusel Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu võimuletulekut, kuulutasid ukraina rahvuslased välja oma iseseisva Ukraina Rahvavabariigi, Ukraina Keskraada (7. november 1917 – 29. aprill 1918) juhtimisel, mille juhiks oli Mõhhailo Gruševski. Vaatamata Ukraina iseseisvuse väljakuulutamisele mis URV siiski pidi olema föderatsioonis Venemaaga. 17. detsembril Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik küll tunnustas Ukraina Rahvavabariiki, kuid juba 25. detsembril kuulutas Harkivis kogunenud I Üleukrainaline Nõukogude Kongress Ukrainas välja nõukogude vabariigi. Kohe algas ka Ukraina idaosas relvastatud võitlus Keskraada ning ukraina ja neid toetavate Venemaa bolševike jõudude vahel.

5. veebruaril 1918. aastal hõivasid ukraina bolševike ja neid toetava Nõukogude Venemaa Punarmee väed Kiievi ning kuu lõpuks jäi Ukraina Rahvavabariigi vägede kätte vaid ala Volõõnias, Žitomirist läänes. URV oli sunnitud abi otsima väljastpoolt ning reaalsete liitlastena olid antud olukorras ainult Keskriigid ning 12. veebruaril esitatigi URV valitsuse polt neile palve sõjalise abi saamiseks.

 Pikemalt artiklis Nõukogude-Ukraina sõda (1917–1918)

Kuna aga enamik Lääne-Ukrainat oli Esimese maailmasõja tulemusena okupeeritud sõjakuberner välimarssal Hermann von Eichhorni poolt juhitavate Saksamaa Keisririigi vägede poolt, siis ei omanud Ukraina RV valitsus kontrolli ka Ukraina territooriumi üle. Saksa okupatsioonivägede toetusel kukutati Ukraina RV Keskraada ning moodustati Ukrainas hetman Pavlo Skoropadski valitsus. Analoogne sõltuvus Saksamaa okupatsioonivägedest oli ka Valgevenes, kus saksa vägede poolt hõivatud Minskis kuulutati 9. märtsil Suure Valgevene Raada Ülevalgevenelise Kongressi Täitevkomitee poolt välja Valgevene Rahvavabariik, kuid mis sõltus järgnevalt täielikult Saksa okupatsioonivõimudest.

Ukraina iseseisvumine

3. märtsil 1918. aastal Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariik ja Nelikliidu vahel sõmitud Brest-Litovski rahulepingu 6 punkti alusel kohustus Venemaa Nõukogude Vabariik «koheselt sõlmima rahu Ukraina Rahvavabariigiga ja tunnustama Ukraina ja Nelikliidu riikide vahel sõlmitud rahulepingut». Samuti pidi Venemaa Nõukogude Vabariik puhastama Ukraina territooriumi «vene vägedest ja vene Punakaardist». Täiendavalt kohustus Nõukogude Venemaal lõpetama igasuguse Ukraina Vabariigi valitsuse- ja riigiasutuste vastase agitatsiooni.

1918. aasta novembris aga peale Novembrirevolutsiooni Saksamaal ning vägede lahkumisel Ukrainast alustasid Ukraina rahvuslaste väed Ukraina vabastamist Ukraina Rahvavabariigi Direktooriumi sõjaministri Simon Petljura juhtimisel. Samuti ühines Ukrainaga ka enne sõda Austria-Ungari ühendkeisririigi koosseisus olnud ukrainlastega asustatud ning iseseisva riigi moodustanud Lääne-Ukraina Rahvavabariik.

Baltimaadest ja Valgevenest tagasitõmbuvate Saksa vägede kannul alustas läänesuunal 17. novembril liikumist Nõukogude Venemaa Punaarmee Läänearmee, millele olid antud aga juhised lahinguist sakslastega hoiduda, väed jõudsid taanduvate saksa vägede kannul 10. detsembriks joonele Daugavpils–Minsk–Slutsk–Šatsõlka.

 Pikemalt artiklis Ukraina riigipeade loend

Ukraina Rahvavabariigi Direktoorium, asukoht alates 14. novembrist 1918. aastal Belaja Tserkovis, alates 14. detsembrist 1918 Kiievis, veebruarist 1919 Vinnitsas ning juulist 1919 Kamenets-Podolskis, detsemberis 1919 ning mais-juuni 1920 Kiievis.

• Direktooriumi esimees Volodymyr Vynnychenko 14. november 1918 – 10. veebruar 1919) ja valitsue esimees 14. november – 14. detsember 1918;
• Direktooriumi esimees Simon Petljura 10. veebruar 1918 – 20. november 1920, oli ka Direktooriumi juht emigratsioonis kuni 1926. aastani;
• Ministrite Nõukogu esimees, Vladimir Tšehhivski, 14. detsember 1918 – 11. veebruar 1919;
• Ministrite Nõukogu esimees Sergei Ostapenko, 13. veebruar – 28. märts 1919;
• Ministrite Nõukogu esimees Boriss Matros, 9. aprill – 16. detsember 1919;
• Ministrite Nõukogu esimees Isaak Mazepa, 18. detsember 1919 – 19. mai 1920;
• Ministrite Nõukogu esimees Vjatšeslav Prokovitš, 20. mai – 20. oktoober 1920.

 Pikemalt artiklis Nõukogude-Ukraina sõda (1919–1921)

 Pikemalt artiklis Nõukogude-Poola sõda (1919–1920)

1920. aasta maikuust kuni juunikuuni oli Ukrainas Poola vägede okupatsioon, mille aluseks oli 21. aprillil 1920. aastal Ukraina Rahvavabariigi juhi Simon Petljura ja Poola Vabariigi juhi Józef Piłsudski sõlmitud koostööleppe, mille kohaselt Poola tunnistas Petljurapoolset Ukraina valitsust "pärast võitu bolševike üle" ning lubas sõjalist kaasabi Nõukogude Venemaaga võitluses

Ukraina Teises maailmasõjas

 Pikemalt artiklis OUN

Ukraina NSV Liidu kooseisus

 Pikemalt artiklis Ukraina NSV

Ukraina taasiseseisvumine

• Oranž revolutsioon
• 2007. aasta Ukraina parlamendivalimised
• 2010. aasta Ukraina presidendivalimised

Vaata ka

• Ukraina meediasüsteem

Välislingid

• Ukraina Riiklik Statistikaamet
• Photos of Ukraine (en)

Sõltumatute Riikide Ühenduse riigid

Armeenia | Aserbaidžaan | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Usbekistan | Valgevene | Venemaa
Assotsieerunud vaatlejad: Türkmenistan | Ukraina

Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria

¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias       ² suurem osa territooriumist Aasias

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad