Gruusia

See artikkel räägib riigist; jõelaeva kohta vaata artiklit Gruzija

Gruusia

gruusia საქართველო

( Sakharthvelo )


Gruusia lipp	Gruusia vapp

69 700 km²

4 469 200 (2011)^[1]

65 in/km²

26. mai 1918 (kuulutati välja Gruusia Demokraatlik Vabariik);
9. aprill 1991 (taastati iseseisvus Nõukogude Liidust)

lari (GEL)

maailmaaeg +4

995

Gruusia ehk Georgia on riik Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul. Piirneb Venemaa, Aserbaidžaani, Armeenia ja Türgiga.

[muuda] Nimi

Gruusia gruusiakeelne nimi on Sakharthvelo (საქართველო). See on tuletatud paganliku jumala, grusiinide (kharthvelebi) müütilise esivanema Kharthlose nimest.

Eestikeelne nimi on laenatud vene keelest.

Lääne-Euroopas kasutatakse Gruusia kohta nime Georgia ning selle variante. Kuigi seda nime seostatakse Gruusia kaitsepühaku püha Jüriga (Georgiosega), on see nähtavasti tuletatud vormidest Kurdž ja Gurdž.

Gruusia valitsus on palunud sõbralikel riikidel hoiduda nimekuju 'Gruzia' kasutamisest ja asendada see kujuga 'Georgia'. Parlamendi väliskomisjoni esimehe põhjenduse kohaselt assotsieeruvat slaavipäraseks peetav nimekuju Gruusia 200 aastaga "Vene impeeriumi" koosseisus. Teiste riikide esindajad on aga kirjeldanud lingvistilisi ja praktilisi põhjuseid, miks üleminek mõistlik poleks. Valitsuse algatust on kritiseeritud ka Gruusia-siseselt.^[2]

Gruusia nimed naabermaade keeltes:

armeenia Վրաստան (Vrastan)
aserbaidžaani Gürcüstan [gürdžüst'an]
türgi Gürcistan [gürdžist'an]
vene Грузия [gr'uuzija]

Abhaasi keeles on Gruusia Қырҭтәыла (Khõrthtvõla) ning osseedi keeles Гуырдзы, Гуырдзыстон (Guõrdzõ, Guõrdzõston).

[muuda] Riik

[muuda] Haldusjaotus

Halduslikult koosneb Gruusia kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast (pealinn). Need omakorda jagunevad rajoonideks (raioni) ja rajooni õigustega linnadeks (khalakhi).

Gruusia haldusüksused

Gruusia asendikaart. Abhaasia ja Lõuna-Osseetia on de facto iseseisvad.

[muuda] Piirkonnad (mkhare)

[muuda] Keskalluvusega linn

Thbilisi

[muuda] Autonoomsed vabariigid

Abhaasia (de facto iseseisev)
Adžaaria

Märkus: de facto iseseisev on ka Lõuna-Osseetia.

[muuda] Sisejulgeolek

Gruusia sisejulgeolekuametkondade ühenduse moodustavad: Gruusia Rahvuslik Julgeolekunõukogu, Gruusia siseministeerium, Välisluure Eriteenistus, Riigikaitse Eriteenistus. Gruusia kaitseministeeriumi - Luure Valitsus (J-2), Sõjaväeluure Valitsus, Sõjaväepolitsei valitsus.

[muuda] Majandus

Aastatel 2006–2007 oli Gruusia SKT aastane kasv suurem kui 10%. Kiirele kasvule aitasid kaasa suured investeeringud välisriikidest ja valitsussektori kulutused. 2008. aastal aeglustus SKT kasv seoses augustisõjaga 2,1% peale. 2009. aastal kahanes majanduskasv 7% võrra, kuna rahvusvaheline finantskriis vähendas välisinvesteeringuid ning võõrsil töötavate kodanike rahasaadetisi.^[3]

Inflatsioonimäär oli 2009. aastal 1,7%, aastal 2008 oli sama näitaja 10%.^[3]

2001. aastal elas 54% rahvastikust alla vaesuspiiri, 2006. aastal 34%^[4] või 31%^[3].

2007. aastal hinnati tööjõulist elanikkonda Gruusias 1,918 miljonile. Tööpuuduse määr oli 2009. aastal 16,4%.^[3]

SKP jaotumine
sektoritesse^[3]
(2009)
Sektor	Osakaal
Põllumajandus	12,2%
Tööstus	26%
Teenindus	61,8%

Tööjõu jaotumine sektoritesse^[3]
(2006)
Sektor	Osakaal
Põllumajandus	55,6%
Tööstus	8,9%
Teenindus	35,5%

[muuda] Eksport

Gruusia suurimad ekspordiartiklid on^[3]

vanaraud
vein
mineraalvesi
maagid
sõidukid
puuviljad ja pähklid

Gruusia tähtsaimad ekspordipartnerid on Türgi 17,87%, Aserbaidžaan 12,3%, Bulgaaria 9,6%, Kanada 8,78%, Suurbritannia 7,49%, Ukraina 6,82%, Hispaania 5,27%, Ameerika Ühendriigid 4,99% (2009).^[3]

[muuda] Import

Gruusia suurimad impordiartiklid on^[3]

kütused
sõidukid
masinad ja varuosad
teraviljad ja muud toidud
ravimid

Gruusia tähtsaimad impordipartnerid on Türgi 16,81%, Aserbaidžaan 9,72%, Ukraina 9,17%, Venemaa 7,39%, Ameerika Ühendriigid 6,63%, Saksamaa 6,22% (2009).^[3]

[muuda] Rahvastik

Viimane rahvaloendus viidi läbi 2001. aastal. Selle andmetel elas Gruusias 4,4 miljonit inimest. 1989. aasta rahvaloenduse andmetel elas Gruusias 5,4 miljonit inimest.^[1]

2011. aastal hindas esitas riiklik statistikaamet hinnangu, mille kohaselt rahvaarv oli Abhaasia ja Lõuna-Osseetia elanikke arvestamat jaanuari seisuga 4 469 200. Hinnangu kohaselt oli 52,4% elanikest naissoost. Linnades elas 53,1% rahvastikust. Üle 65-aastaste osakaal oli 13,8%.^[1]

2006. aasta hinnangu kohaselt oli rahvaarv 4 661 473. Grusiinid moodustasid 83,8% elanikkonnast.^[5] Teised suuremad rahvusgrupid olid aserid (6,5%), armeenlased (5,7%), venelased (1,5%), abhaasid ja osseedid.

[muuda] Suuremad linnad

Thbilisi (1,1 miljonit elanikku)
Khuthaisi (185 000)
Bathumi (120 000)
Rusthavi (115 000)
(Gagra)
Gori
Phothi
(Suhhumi)
Tkibuli
Tskaltubo
Tšiathura
Zugdidi

[muuda] Vaata ka

[muuda] Ajalugu

7. mail 1920 sõlmiti Vene SFSR ja Gruusia DV vahel diplomaatilised suhted^[viide?] ja kirjutati alla lepingule, millega Venemaa tunnustas Gruusia suveräänsust.^[6]

1921. aasta veebruaris tungis Punaarmee Gruusiasse, Tbilisi hõivati 25. veebruaril 1921 ja kehtestati nõukogude võim.

28. augustist 1924 kuni 5. septembrini 1924 toimus Gruusias iseseisvusmeelne ja nõukogudevastane ülestõus (Augustimäss), mis aga maha suruti.

12. märtsist 1922 kuni 5. detsembrini 1936 kuulus Gruusia Taga-Kaukaasia SFNV koosseisu.

[muuda] Kultuur

[muuda] Religioon

Põhiseaduse järgi on kirik Gruusias riigist lahutatud, kehtib usuvabadus. Enamik elanikest (82%) on õigeusklikud ja kuuluvad Gruusia Apostlikusse Autokefaalsesse Õigeusu Kirikusse. Kiriku roll ühiskonnas on väga suur.

Ligi 10% elanikest on islamiusulised, ligi 4% armeenia kristlased ja 2% Vene Õigeusu Kiriku liikmed.

[muuda] Sport

Võidusõidutrass Rustavi asub umbes 20 km kaugusel Gruusia pealinnast Thbilisist. Ta on saanud nime lähima asula Rusthavi järgi. Aastal 2011-2012. täielikult rekonstrueeritud FIA 2. Kategooria standardite järgi ta sai esimene professionaalne autodrom, mis oli ehitatud Kaukaasia piirkonnas. Renoveeritud autotrassi avatseremoonial, mis toimus 29. aprill 2012, osales president Mihheil Saakašvili, ise olles klassi Vormel-3 boliidi roolis^[7].

[muuda] Vaata ka

[muuda] Ajakirjanduses kajastatu

Diplomaatia nr 10 (110) oktoober 2012, Juku-Kalle Raid, [tt_news=1512&tx_ttnews[backPid]=615&cHash=a0d341acf0 Kuus grusiini pimedas toas], Gruusia parlamendivalimised moodustasid omamoodi pettumuse mõlemale poolele. diplomaatia.ee, lk 2

[muuda] Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 http://www.civil.ge/eng/article.php?id=23687
↑ Georgia Asks Friends To Stop Calling It 'Gruzia', RFE/RL, 13. juuli 2011.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 ^3,6 ^3,7 ^3,8 ^3,9 cia factbook välja otsitud 27.11.10
↑ Maailmapanga aruanne välja otsitud 27.11.10
↑ Statistical Yearbook of Georgia 2005: Population, Tabel 2.1, lk. 33, Department for Statistics, Tbilisi (2005)
↑ 7. mail 1920 sõlmitud lepingu tekst
↑ "Rustavi 2 Broadcasting Company" (2012-04-29).

[muuda] Välislingid

Gruusia valitsejadünastiad
Full information about (country) Georgia
Heiki Suurkask: Viis aastat möödas ja Gruusia õpib ikka veel, EPL, 25. november 2008
Gruusia katkestas Nicaraguaga suhted, Postimees, 29. november 2008
Kaarel Kaas: verevahetus Thbilisi võimuladvikus, Postimees, 19. detsember 2008
Mart Helme. Saakašvili saba raiutakse jupikaupa EPL.ee, 9. juuli 2009

koordinaadid: 42° N, 44° E

[Geostat-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 http://www.civil.ge/eng/article.php?id=23687

[2] Georgia Asks Friends To Stop Calling It 'Gruzia', RFE/RL, 13. juuli 2011.

[cia-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 ^3,6 ^3,7 ^3,8 ^3,9 cia factbook välja otsitud 27.11.10

[4] Maailmapanga aruanne välja otsitud 27.11.10

[5] Statistical Yearbook of Georgia 2005: Population, Tabel 2.1, lk. 33, Department for Statistics, Tbilisi (2005)

[6] 7. mail 1920 sõlmitud lepingu tekst

[7] "Rustavi 2 Broadcasting Company" (2012-04-29).

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

Gruusia

Sisukord

[muuda] Nimi

[muuda] Riik

[muuda] Haldusjaotus

[muuda] Piirkonnad (mkhare)

[muuda] Keskalluvusega linn

[muuda] Autonoomsed vabariigid

[muuda] Sisejulgeolek

[muuda] Majandus

[muuda] Eksport

[muuda] Import

[muuda] Rahvastik

[muuda] Suuremad linnad

[muuda] Vaata ka

[muuda] Ajalugu

[muuda] Kultuur

[muuda] Religioon

[muuda] Sport

[muuda] Vaata ka

[muuda] Ajakirjanduses kajastatu

[muuda] Viited

[muuda] Välislingid

Navigeerimismenüü

Personaalsed tööriistad

Nimeruumid

Variandid

vaatamisi

Toimingud

Otsimine

Navigeerimiskast

Trüki või ekspordi

Tööriistad

Teistes keeltes