Gruusia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; jõelaeva kohta vaata artiklit Gruzija

Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Gruusia
gruusia საქართველო
( Sakharthvelo )
Gruusia lipp Gruusia vapp
Gruusia lipp Gruusia vapp
Gruusia asendikaart
Riigihümn Thavisuphleba
Pealinn Thbilisi
Pindala 69 700 km²
Riigikeel(ed) gruusia keel
Rahvaarv 4 469 200 (2011)[1]
Rahvastikutihedus 65 in/km²
President Giorgi Margvelašvili
Peaminister Irakli Garibašvili
Iseseisvus 26. mai 1918 (kuulutati välja Gruusia Demokraatlik Vabariik);
9. aprill 1991 (taastati iseseisvus Nõukogude Liidust)
Rahaühik lari (GEL)
Ajavöönd maailmaaeg +4
Tippdomeen .ge
ROK-i kood GEO
Telefonikood 995

Gruusia ehk Georgia on riik Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul. Piirneb Venemaa, Aserbaidžaani, Armeenia ja Türgiga.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gruusia gruusiakeelne nimi on Sakharthvelo (საქართველო). See on tuletatud paganliku jumala, grusiinide (kharthvelebi) müütilise esivanema Kharthlose nimest.

Eestikeelne nimi on laenatud vene keelest.

Lääne-Euroopas kasutatakse Gruusia kohta nime Georgia ning selle variante. Kuigi seda nime seostatakse Gruusia kaitsepühaku püha Jüriga (Georgiosega), on see nähtavasti tuletatud vormidest Kurdž ja Gurdž.

Gruusia valitsus on palunud sõbralikel riikidel hoiduda nimekuju 'Gruzia' kasutamisest ja asendada see kujuga 'Georgia'. Parlamendi väliskomisjoni esimehe põhjenduse kohaselt assotsieeruvat slaavipäraseks peetav nimekuju Gruusia 200 aastaga "Vene impeeriumi" koosseisus. Teiste riikide esindajad on aga kirjeldanud lingvistilisi ja praktilisi põhjuseid, miks üleminek mõistlik poleks. Valitsuse algatust on kritiseeritud ka Gruusia-siseselt.[2]

Gruusia nimed naabermaade keeltes:

Abhaasi keeles on Gruusia Қырҭтәыла (Khõrthtvõla) ning osseedi keeles Гуырдзы, Гуырдзыстон (Guõrdzõ, Guõrdzõston).

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Halduslikult koosneb Gruusia kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast (pealinn). Need omakorda jagunevad rajoonideks (raioni) ja rajooni õigustega linnadeks (khalakhi).

Gruusia asendikaart. Abhaasia ja Lõuna-Osseetia on de facto iseseisvad.

Piirkonnad (mkhare)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskalluvusega linn[muuda | redigeeri lähteteksti]

Autonoomsed vabariigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Märkus: de facto iseseisev on ka Lõuna-Osseetia.

Sisejulgeolek[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gruusia sisejulgeolekuametkondade ühenduse moodustavad: Gruusia Rahvuslik Julgeolekunõukogu, Gruusia siseministeerium, Välisluure Eriteenistus, Riigikaitse Eriteenistus. Gruusia kaitseministeeriumi - Luure Valitsus (J-2), Sõjaväeluure Valitsus, Sõjaväepolitsei valitsus.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 2006–2007 oli Gruusia SKT aastane kasv suurem kui 10%. Kiirele kasvule aitasid kaasa suured investeeringud välisriikidest ja valitsussektori kulutused. 2008. aastal aeglustus SKT kasv seoses augustisõjaga 2,1% peale. 2009. aastal kahanes majanduskasv 7% võrra, kuna rahvusvaheline finantskriis vähendas välisinvesteeringuid ning võõrsil töötavate kodanike rahasaadetisi.[3]

Inflatsioonimäär oli 2009. aastal 1,7%, aastal 2008 oli sama näitaja 10%.[3]

2001. aastal elas 54% rahvastikust alla vaesuspiiri, 2006. aastal 34%[4] või 31%[3].

2007. aastal hinnati tööjõulist elanikkonda Gruusias 1,918 miljonile. Tööpuuduse määr oli 2009. aastal 16,4%.[3]

SKP jaotumine
sektoritesse[3]
(2009)
Sektor Osakaal
Põllumajandus
12,2%
Tööstus
26%
Teenindus
61,8%
Tööjõu jaotumine sektoritesse[3]
(2006)
Sektor Osakaal
Põllumajandus
55,6%
Tööstus
8,9%
Teenindus
35,5%

Eksport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gruusia suurimad ekspordiartiklid on[3]

  • vanaraud
  • vein
  • mineraalvesi
  • maagid
  • sõidukid
  • puuviljad ja pähklid

Gruusia tähtsaimad ekspordipartnerid on Türgi 17,87%, Aserbaidžaan 12,3%, Bulgaaria 9,6%, Kanada 8,78%, Suurbritannia 7,49%, Ukraina 6,82%, Hispaania 5,27%, Ameerika Ühendriigid 4,99% (2009).[3]

Import[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gruusia suurimad impordiartiklid on[3]

  • kütused
  • sõidukid
  • masinad ja varuosad
  • teraviljad ja muud toidud
  • ravimid

Gruusia tähtsaimad impordipartnerid on Türgi 16,81%, Aserbaidžaan 9,72%, Ukraina 9,17%, Venemaa 7,39%, Ameerika Ühendriigid 6,63%, Saksamaa 6,22% (2009).[3]

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimane rahvaloendus viidi läbi 2001. aastal. Selle andmetel elas Gruusias 4,4 miljonit inimest. 1989. aasta rahvaloenduse andmetel elas Gruusias 5,4 miljonit inimest.[1]

2011. aastal hindas esitas riiklik statistikaamet hinnangu, mille kohaselt rahvaarv oli Abhaasia ja Lõuna-Osseetia elanikke arvestamat jaanuari seisuga 4 469 200. Hinnangu kohaselt oli 52,4% elanikest naissoost. Linnades elas 53,1% rahvastikust. Üle 65-aastaste osakaal oli 13,8%.[1]

2006. aasta hinnangu kohaselt oli rahvaarv 4 661 473. Grusiinid moodustasid 83,8% elanikkonnast.[5] Teised suuremad rahvusgrupid olid aserid (6,5%), armeenlased (5,7%), venelased (1,5%), abhaasid ja osseedid.

Suuremad linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Gruusia ajalugu, ajaloolised piirkonnad: Džavahhethi, Guria, Imerethi, Kahhethi, Kharthli, Samegrelo, Svanethi ja Bagrationi dünastia.

1613. aastal vallutas Pärsia šahh ‘Abbās I Suur Gruusia alad ning liitis need Pärsia riigiga.

Aastal 1783 kirjutasid Venemaa ja Gruusia Kharthli-Kahhethi kuningriik alla Georgijevski lepingule, millega Kharthli-Kahhethi läks Venemaa protektoraadi alla. 19. sajandi alguses liideti Gruusia alad pärast Venemaa keisririigi ja Pärsia vahelist Vene-Pärsia sõda (18041813) Venemaa keisririigiga. (vt. Kaukaasia sõjad 1817–1864)

7. mail 1920 sõlmiti Vene SFSR ja Gruusia DV vahel diplomaatilised suhted[viide?] ja kirjutati alla lepingule, millega Venemaa tunnustas Gruusia suveräänsust.[6]

1921. aasta veebruaris tungis Punaarmee Gruusiasse, Tbilisi hõivati 25. veebruaril 1921 ja kehtestati nõukogude võim, Gruusia NSV.

28. augustist 1924 kuni 5. septembrini 1924 toimus Gruusias iseseisvusmeelne ja nõukogudevastane ülestõus (Augustimäss), mis aga maha suruti.

12. märtsist 1922 kuni 5. detsembrini 1936 kuulus Gruusia NSV Taga-Kaukaasia SFNV koosseisu.

Augustis 2008 leidis Venemaa ja Gruusia vahel aset Gruusia sõda.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhiseaduse järgi on kirik Gruusias riigist lahutatud, kehtib usuvabadus. Enamik elanikest (82%) on õigeusklikud ja kuuluvad Gruusia Apostlikusse Autokefaalsesse Õigeusu Kirikusse. Kiriku roll ühiskonnas on väga suur.

Ligi 10% elanikest on islamiusulised, ligi 4% armeenia kristlased ja 2% Vene Õigeusu Kiriku liikmed.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võidusõidutrass Rustavi asub umbes 20 km kaugusel Gruusia pealinnast Thbilisist. Ta on saanud nime lähima asula Rusthavi järgi. Aastal 2011-2012. täielikult rekonstrueeritud FIA 2. Kategooria standardite järgi ta sai esimene professionaalne autodrom, mis oli ehitatud Kaukaasia piirkonnas. Renoveeritud autotrassi avatseremoonial, mis toimus 29. aprill 2012, osales president Mihheil Saakašvili, ise olles klassi Vormel-3 boliidi roolis[7].

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajakirjanduses kajastatu[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Diplomaatia nr 10 (110) oktoober 2012, Juku-Kalle Raid, [tt_news=1512&tx_ttnews[backPid]=615&cHash=a0d341acf0 Kuus grusiini pimedas toas], Gruusia parlamendivalimised moodustasid omamoodi pettumuse mõlemale poolele. diplomaatia.ee, lk 2

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 http://www.civil.ge/eng/article.php?id=23687
  2. Georgia Asks Friends To Stop Calling It 'Gruzia', RFE/RL, 13. juuli 2011.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 3,9 cia factbook välja otsitud 27.11.10
  4. Maailmapanga aruanne välja otsitud 27.11.10
  5. Statistical Yearbook of Georgia 2005: Population, Tabel 2.1, lk. 33, Department for Statistics, Tbilisi (2005)
  6. 7. mail 1920 sõlmitud lepingu tekst
  7. "Rustavi 2 Broadcasting Company". 2012-04-29. 

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

42.0166666743.73333333