Pihkva

Pihkva

vene Псков
(Pskov)

Pihkva vapp

Pindala: 95,5 km²

Elanikke: 206 154 (2013)^[1]

Koordinaadid: 57° 49′ N, 28° 20′ Ekoordinaadid: 57° 49′ N, 28° 20′ E

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt

Pihkva (esialgselt Pleskov, saksa Pleskau, läti Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul. Ta on Pihkva oblasti keskus.

Ajalugu [muuda]

Pihkva on Venemaa vanimaid linnu. Pihkvat on esmakordselt mainitud 903. aastal, kui vene kroonikates kirjutati, et Kiievi suurvürstile Igorile toodi Olga nimeline naine Pihkvast.

Pihkva piirkonna esimesteks asukateks olid arvatavalt soome-ugri hõimud. 7. sajandil saabus Velikaja basseini idaslaavlaste hulka kuulunud krivitšite hõim. Nende asula kujunes hiljem linnaks.

13. sajandil toimunud sõjakäikude ajal ründasid Pihkvat ja Novgorodi korduvalt Muinas-Eesti väed ja aastal 1215 vallutasid Pihkva ajutiselt eestlased Lembitu juhtimisel^[viide?].

14.–16. sajandini oli Pihkva linn iseseisva Pihkva Vabariigi (Псковская вечевая республика) pealinn.

Samal ajal ehitati Pihkvasse Pihkva Kreml, mille katus hävis osaliselt 2010. aasta aprillis tulekahjus, kannatada said ka Vlasjevskaja torn ja Rõbnitskaja torn^[2]

Pikemalt artiklis Pihkva vürstiriik

Pikemalt artiklis Novgorodi vabariik

1510. aastal vallutasid linna moskoviidid ning liitsid Pihkvamaa ja Novgorodimaa Moskva suurvürstiriigiga.

1581–1582 piiras 50 000 meheline Poola sõjavägi Stefan Batory juhtimisel Pihkvat, kuid ei suutnud korduvatest pealetungidest hoolimata linna vallutada, kuigi seda kaitsesid peamiselt tsiviilelanikud.

Aastatel 1918–1920 toimunud Eesti Vabadussõja ajal Maipealetungi käigus vallutasid 25. mail 1919 Pihkva Eesti väed ning andsid seejärel üle linna kaitsmise Punaarmee eest Loodearmee väekoondistele Stanisław Bułak-Bałachowiczi juhtimisel.

Teise maailmasõja ajal oli Pihkva 9. juulist 1941 kuni 23. juulini 1944 Saksa vägede poolt okupeeritud.