Hiina

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.
Hiina

Hiina (traditsioonilises hiina kirjas 中國; lihtsustatud hiina kirjas 中国; pinyin'is Zhongguo (Zhōnggúo)) on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel.

Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või (mis on tavalisem) siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandžuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi (vaata Hiina haldusjaotus). Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki (millest on juttu käesolevas artiklis allpool) ja Taiwani all Hiina Vabariiki (millest on juttu artiklis Taiwan).

Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandžu keel.

Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. (Vaata ka: Hiina ajalugu, Hiina maailma keeltes)

Sisukord

[redigeeri] Hiina Rahvavabariik

中华人民共和国
Zhonghua renmin gongheguo
Hiina Rahvavabariik

Hiina lipp		 National Emblem of the People's Republic of China.svg
Hiina RV lipp Hiina RV vapp
LocationPRChina.png
Riigikeel hiina
Pealinn Peking
President Hu Jintao
Peaminister Wen Jiabao
Pindala 9 596 960 km²
 Rahvaarv (2006)
 Rahvastiku tihedus		 1 314 480 000
137 in/km²
Väljakuulutamine 1. oktoober 1949
Rahaühik Jüaan (CNY), Aomenis Macau pataca, Hongkongis Hongkongi dollar
Ajavöönd maailmaaeg +8
Riigihümn Yìyǒngjūn Jìnxíngqú
(义勇军进行曲)
Üladomeen .cn
Maakood 86

Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá rénmín gònghéguó)) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool). Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam.

[redigeeri] Territoorium

Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulas, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest. Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Väljendiga "Mandri-Hiina" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja erihalduspiirkonnad Hongkongi ja Aomeni).

[redigeeri] Poliitika

Lähemalt artiklis Hiina poliitika

Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi režiimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi.

Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ometi on parteil tõhuis kontroll kaadrite üle.

Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid.

Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem.

On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus.

Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju.

[redigeeri] Haldusjaotus

Next.svg Pikemalt artiklis Hiina haldusjaotus

Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi (省) üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani provintsi (台湾), mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks (sellest on lähemalt juttu artiklis Taiwani staatus). Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda (自治区), millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust (直辖市) suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda (特别行政区).

Järgneb Hiina RV kontrolli all olevate 1. järgu haldusüksuste loend.

Provintsid

Autonoomsed piirkonnad


Omavalitsusüksused


Erihalduspiirkonnad

Hiina Rahvavabariigis (Mandri-Hiinas) on 2. järgu haldusüksused ringkonnad (diqu), autonoomsed ringkonnad (zizhizhou), ringkonna õigustega linnad (shi), aimakid (Sise-Mongoolias, meng, aimag).

Hiina Rahvavabariigis (Mandri-Hiinas) on 3. järgu haldusüksused maakonna tasemel (县级, xianji (xiànjí)). Need on:

Seisuga 31. detsember 2004 oli Mandri-Hiinas 2862 3. järgu haldusüksust: 852 ala, 374 maakonnaõigustega linna, 1464 maakonda, 117 autonoomset maakonda, 49 hošuuni, 3 autonoomset hošuuni, 2 eri-ala ja üks metsa-ala.

[redigeeri] Teadus ja tehnoloogia

Hiinast tulnud tehnoloogilised leiutised on järgmised:

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

Vikisõnaraamat logo
Aasia maad
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam
Sõltuvad alad:
Okupeeritud alad: Palestiina (Gaza tsoon; Jordani Läänekallas) | Golani kõrgendikud | Tiibet
Rahvusvaheliselt tunnustamata riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros | Hiina Vabariik
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad


Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina"
Teistes keeltes