Bulgaaria
| Bulgaaria Vabariik
bulgaaria Република България Republika Bulgaria
|
|||||
|
|||||
| Riigihümn | Mila rodino | ||||
| Pealinn | Sofia | ||||
| Pindala | 111 003 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | bulgaaria | ||||
| Rahvaarv | 7 351 200 (2011) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 66,2 in/km² | ||||
| President | Rosen Plevneliev | ||||
| Peaminister | Marin Rajkov (kohusetäitja) | ||||
| Iseseisvus | 3. märts 1878 22. september 1908 |
||||
| SKT | 75,084 miljardit USD | ||||
| SKT elaniku kohta | 10 973 USD | ||||
| Rahaühik | leev (BGL) | ||||
| Ajavöönd | Ida-Euroopa aeg | ||||
| Tippdomeen | .bg | ||||
| ROK-i kood | BUL | ||||
| Telefonikood | 359 | ||||
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi.
Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige.
Sisukord |
[muuda] Loodus
[muuda] Pinnamood
Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru.
Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik.
Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa.
Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga.
Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses.
[muuda] Rahvastik
[muuda] Linnade loend
Asenovgrad - Blagoevgrad - Botevgrad - Burgas - Čirpan - Dobrič - Elhovo - Gabrovo - Harmanli - Haskovo - Ivajlovgrad - Jambol - Kajnardža - Kǎrdžali - Kazanlǎk - Kjustendil - Kotel - Kubrat - Kula - Lǎki - Loveč - Malko Tǎrnovo - Momčilgrad - Montana - Nova Zagora - Novi pazar - Omurtag - Pazardžik - Pernik - Pleven - Plovdiv - Pomorie - Preslav - Razgrad - Ruse - Sevlievo - Silistra - Slǎnčev brjag - Sliven - Sofia - Stanke Dimitrov - Stara Zagora - Svilengrad - Svištov - Šumen - Zlatni pjasǎci - Zlatograd - Tǎrgovište - Topolovgrad - Varna - Veliko Tǎrnovo - Vidin
[muuda] Haldusjaotus
Bulgaaria jaguneb 28 piirkonnaks (област):
Blagoevgradi piirkond - Burgase piirkond - Dobriči piirkond - Gabrovo piirkond - Haskovo piirkond - Jamboli piirkond - Kǎrdžali piirkond - Kjustendili piirkond - Loveči piirkond - Montana piirkond - Pazardžiki piirkond - Perniki piirkond - Pleveni piirkond - Plovdivi piirkond - Razgradi piirkond - Ruse piirkond - Silistra piirkond - Sliveni piirkond - Smoljani piirkond - Sofia piirkond - Sofija-grad - Stara Zagora piirkond - Šumeni piirkond - Tǎrgovište piirkond - Varna piirkond - Veliko Tǎrnovo piirkond - Vidini piirkond - Vraca piirkond
Piirkonnad jagunevad valdadeks (община), mida on kokku 260.
[muuda] Ajalugu
Pikemalt artiklis Bulgaaria ajalugu
[muuda] Vaata ka
- 2007. aasta Euroopa Parlamendi valimised (Bulgaaria)
- Bulgaaria kirjandus
- Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Bulgaaria Sotsialistlik Partei
- Bulgaaria meedia
[muuda] Välislingid
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria