Bulgaaria

Allikas: Vikipeedia
Bulgaaria Vabariik
bulgaaria Република България
Republika Bulgaria
Bulgaaria lipp Bulgaaria vapp
Bulgaaria lipp Bulgaaria vapp
Bulgaaria asendikaart
Riigihümn Mila rodino
Pealinn Sofia
Pindala 111 003 km²
Riigikeel(ed) bulgaaria
Rahvaarv 7 282 000 (2012)
Rahvastikutihedus 66,2 in/km²
President Rosen Plevneliev
Peaminister Bojko Borisov
Iseseisvus 3. märts 1878
22. september 1908
SKT 75,084 miljardit USD
SKT elaniku kohta 10 973 USD
Rahaühik leev (BGN)
Ajavöönd Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen .bg
ROK-i kood BUL
Telefonikood 359

Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi.

Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru.

Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik.

Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa.

Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga.

Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Bulgaaria elanikest bulgaarlasi 84,8%, türklasi 8,8%, mustlasi 4,9%, venelasi 0,15% ja armeenlasi 0,1%.[1]

Linnade loend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asenovgrad - Blagoevgrad - Botevgrad - Burgas - Čirpan - Dobrič - Elhovo - Gabrovo - Harmanli - Haskovo - Ivajlovgrad - Jambol - Kajnardža - Kǎrdžali - Kazanlǎk - Kjustendil - Kotel - Kubrat - Kula - Lǎki - Loveč - Malko Tǎrnovo - Momčilgrad - Montana - Nova Zagora - Novi pazar - Omurtag - Pazardžik - Pernik - Pleven - Plovdiv - Pomorie - Preslav - Razgrad - Ruse - Sevlievo - Silistra - Slǎnčev brjag - Sliven - Sofia - Stanke Dimitrov - Stara Zagora - Svilengrad - Svištov - Šumen - Zlatni pjasǎci - Zlatograd - Tǎrgovište - Topolovgrad - Varna - Veliko Tǎrnovo - Vidin

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bulgaaria jaguneb 28 piirkonnaks (област):

Blagoevgradi piirkond - Burgase piirkond - Dobriči piirkond - Gabrovo piirkond - Haskovo piirkond - Jamboli piirkond - Kǎrdžali piirkond - Kjustendili piirkond - Loveči piirkond - Montana piirkond - Pazardžiki piirkond - Perniki piirkond - Pleveni piirkond - Plovdivi piirkond - Razgradi piirkond - Ruse piirkond - Silistra piirkond - Sliveni piirkond - Smoljani piirkond - Sofia piirkond - Sofija-grad - Stara Zagora piirkond - Šumeni piirkond - Tǎrgovište piirkond - Varna piirkond - Veliko Tǎrnovo piirkond - Vidini piirkond - Vraca piirkond

Piirkonnad jagunevad valdadeks (община), mida on kokku 260.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bulgaaria ajalugu

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]