Rumeenia
| Rumeenia
rumeenia România |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Deșteaptă-te, române! | ||||
| Pealinn | Bukarest | ||||
| Pindala | 238 391 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | rumeenia | ||||
| Rahvaarv | 19 042 936 (2011) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 79,9 in/km² | ||||
| President | Traian Băsescu | ||||
| Peaminister | Victor Ponta | ||||
| Iseseisvus | 9. mai 1877 | ||||
| SKT | 210,6 miljardit USD | ||||
| SKT elaniku kohta | 11 080 USD | ||||
| Rahaühik | leu (RON) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +2/+3 | ||||
| Tippdomeen | .ro | ||||
| ROK-i kood | ROU | ||||
| Telefonikood | 40 | ||||
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Riik piirneb põhjast ja kirdest Ukrainaga, kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga. 1. jaanuarist 2007 on Rumeenia Euroopa Liidu liige.
Sisukord |
Loodus [muuda]
Pinnamood [muuda]
Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad üle 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast.
Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudža platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne-Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Deltas on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared.
Siseveekogud [muuda]
Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Enamik teisi jõgesid on Doonau lisajõed. Suuremad jõed on Jiu, Olt, Argeş ja Ialomiţa, mis kõik voolavad läbi Valahhia tasandiku. Siret ja Prut saavad alguse kirdest. Pikkuselt teine jõgi Mureş voolab 768 km lääne poole, et suubuda Ungaris Doonau lisajõkke Tiszasse.
Suuri järvi ei ole.
Mullad [muuda]
Rumeenia mullad on väga mitmekesised. Kõige viljakamad on tasandike mustmullad, kuid suur osa riigist on kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega. Mägedes ja küngastel on mullad vähem viljakad.
Kliima [muuda]
Valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuumad ja talved on külmad. Mägedes on eriti karmid talved. Sademete hulk on piirkonniti erinev, kõige rohkem sajab mägedes. Kliima on põllumajandusele üldiselt soodne. Pealinnas Bukarestis, mis asub Valahhia tasandikul, on juuli keskmine temperatuur 23,3 °C ja jaanuari keskmine temperatuur –2,8 °C. Aastane keskmine sademete hulk on 580 mm.
Taimed [muuda]
Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Mägedes on kõige tavalisemad puud nulg ja kuusk. Madalamatel nõlvadel on kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikke katab rohi, puud kasvavad üksikult. Doonau deltas on suured pilliroo- ja teiste veetaimede alad.
Loomad [muuda]
Imetajatest võib mainida mägikitse, karu, ilvest, hirve, hunti, rebast, mäkra ja tuhkrut.
Linnuliike on palju, sealhulgas kotkad, raisakotkad ja kullid. Pelikanid on tavalised Doonau deltas.
On ka palju liike mere- ja mageveekalu.
Maavarad [muuda]
Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. Naftapuurimine algas juba 1850. aastatel ja varud on kokku kuivanud. Maagaasivarud on palju suuremad. Sütt on vähe.
Mineraalsetest maavaradest leidub vaske, boksiiti, rauamaaki, kroomi, mangaani ja uraani. On ka kulda, hõbedat ja teisi haruldasi metalle. Enamik nendest maardlatest on piisavad sisemaisteks vajadusteks, kuid rauamaaki tuleb importida.
Riik [muuda]
Sümbolid [muuda]
Haldusjaotus [muuda]
Rumeenia jaguneb pealinnaks ja 41 maakonnaks:
Rahvastik [muuda]
Rumeenia elanikkonna rahvuslik koosseis aastal 2002 oli jägmine:
- rumeenlased 89,5%
- ungarlased 6,6%
- mustlased 2,5%
- sakslased 0,3%
- ukrainlased 0,3%
Elanike arv on alates 1990. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.
Suuremad linnad on Bukarest, Iași, Constanța, Timișoara, Galați, Cluj-Napoca, Craiova ja Brașov.
Ajalugu [muuda]
Pikemalt artiklis Rumeenia ajalugu- Pikemalt artiklis Rumeenia riigipeade loend
Antiikaeg [muuda]
- Pikemalt artiklis Daakia
50. aasta paiku eKr ühendas kuningas Burebista paljud väikesed daaklaste riigid üheks suureks Daakia riigiks, mille keskus oli tänapäeva Transilvaanias. Läänes jõudis ta välja Moravani, kus ta alistas mõned keldi hõimud, idas Musta mereni ja Lõuna-Bugini ning lõunas Balkani mägedeni. Daaklaste pealinn oli Sarmizegetusa, mis asetses tänapäeva Transilvaania äärmises kaguosas tänapäeva Banaadi lähedal. Kui roomlased Daakia vallutasid, purustasid nad Sarmizegetusa ning ehitasid Daakia provintsi pealinna 40 km kaugusele.
Rooma keiser Traianus võitis 102. aasta ja 106. aasta Daakia sõdades kuningast Decebalust. Daakia sai 107 Rooma provintsiks ning jäi Rooma võimu alla 276. aastani. Pärast Daakia alistamist Traianuse poolt hõlmas Rooma riigi Daakia provints põhiliselt daaklaste asuala, sealhulgas veerandi tänapäeva Rumeeniast, kuid ulatus üle tänapäeva Rumeenia piiride, hõlmates läänes Alföldi osi (tänapäeva Ungaris ja Vojvodinas ning idas Moldova ja Bulgaaria osi. Daakia elanikud daaklased ja geedid, arvatakse traaklaste hulka.
Uusaeg [muuda]
- Pikemalt artiklis Ottomani impeerium
15. sajandil alanud Ottomani impeeriumi vallutuste käigus hõivati türgi vägede poolt 1453. aastal Konstantinoopol ja seejärel Lõuna-Euroopa ja Kesk-Euroopa vallutamise käigus ka Valahhia ja Transilvaania ning jäi Osmani impeeriumi võimu alla 300 aastaks. Valahhia vürst Vlad Dracula (Teibasseajaja) sõdis 15. sajandil Ottomani impeeriumi vastu ja ta on Bram Stokeri Dracula prototüübiks.
19. sajandil toimunud Vene-Türgi sõdade käigus vallutas Venemaa keisririik Türgilt Bessaraabia ja liitis 1812. aasta Bukaresti rahulepinguga Venemaa keisririigiga.
- Pikemalt artiklis Moldaavia, Bessaraabia, Transilvaania, Munteenia ~ Suur-Valahhia ja Austria-Ungari keisririigi Bukoviinia hertsogkond
Rumeenia Kuningriik [muuda]
- Pikemalt artiklis Rumeenia kuningriik
Rumeenia Sotsialistlik Vabariik [muuda]
Nicolae Ceaușescu ja julgeolekuteenistus Securitate.
Vaata ka [muuda]
- Rumeenia riigipeade loend
- Rumeenia kirjandus
- Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Rumeenia 1989. aasta rahvaülestõus
- Rumeenia meediasüsteem
Välislingid [muuda]
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
