Jordaania
| Jordaania Hašimiidi Kuningriik
araabia لمملكة الأردنّيّة الهاشميّ Al-Mamlakah al-Urdunīyah al-Hāshimīyah
|
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Jordaania kuninglik hümn | ||||
| Pealinn | Amman | ||||
| Pindala | 92 300 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | araabia | ||||
| Rahvaarv | 6 508 271 (2011)[1] | ||||
| Rahvastiku tihedus | 70,5 in/km² | ||||
| Riigikord | konstitutsiooniline monarhia | ||||
| Kuningas | ‘Abd Allāh II | ||||
| Peaminister | ‘Abd Allāh an-Nsour | ||||
| Iseseisvus | 25. mai 1946 | ||||
| SKT | 36,04 miljardit (2011) USD[2] | ||||
| SKT elaniku kohta | 5 759,282 USD | ||||
| Rahaühik | dinaar (JOD) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +2 | ||||
| Tippdomeen | .jo | ||||
| ROK-i kood | JOR | ||||
| Telefonikood | 962 | ||||
Jordaania Hašimiidi Kuningriik on riik Lähis-Idas. Piirneb Iisraeli, Jordani Läänekaldaga, Süüria, Iraagi ja Saudi Araabiaga.
Kuni 1946. aastani kandis riik nime Transjordaania.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Jordaania alad on kuulunud Rooma, Bütsansi (4. sajand), Araabia Kalifaadi (630. aastast) ja Osmani impeeriumi (1517–1918) koosseisu.
I maailmasõja lõpul tõrjuti Suurbritannia toel Jordaania aladelt türklased välja.
1920 liideti Jordaania territoorium Suurbritannia hallatud Palestiina mandaatterritooriumi osaga. 1921 eraldati sellest Transjordaania, mis sai iseseisvaks emiraadiks.
1946 loodi sõltumatu Transjordaania Hašimiidi Kuningriik. Aastast 1950 on Jordaania Hašimiidi Kuningriik.
1967 kaotas sõjas Iisraeliga Jordani läänekalda, mille tagajärjel elab Jordaanias ligi 2 miljonit Palestiina põgenikku, mis moodustab 1/3 riigi rahvastikust. 1994 sõlmis Iisraeliga rahulepingu.
Alates 1955 on Jordaania ÜRO liige.
Riik [muuda]
Riigikaitse [muuda]
Jordaania kaitsejõud koosnevad kolmest väeliigist: maavägedest, õhujõududest ja sõjamerejõududest.
Kogu Jordaania territoorium on jaotatud 4 ringkonnaks: Keskpiirkond (‘Ammān), Lõunapiirkond (Al-‘Aqabah sadam), Põhjapiirkond (Irbid) ja Idapiirkond (Azraq).
Haldusjaotus [muuda]
Kubernerkonnad [muuda]
Jordaania jaguneb 12 kubernerkonnaks (muḥāfaẓah).
- ‘Ajlūni kubernerkond
- Ammani kubernerkond
- Al-‘Aqabahi kubernerkond
- Al-Balqā’ kubernerkond
- Irbidi kubernerkond
- Jarashi kubernerkond
- Al-Karaki kubernerkond
- Ma‘āni kubernerkond
- Mādabā kubernerkond
- Al-Mafraqi kubernerkond
- Aţ-Ţafīlahi kubernerkond
- Az-Zarqā’ kubernerkond
Rahvastik [muuda]
2011. aasta andmete järgi elas Jordaanias 6 508 271 inimest.[1]
Rahvastiku tihedus on 70,5 inimest ruutkilomeetri kohta.
Jordaania Sündimuskordaja on 2011. aastal 26,79 promilli ja suremuskordaja 2,69 promilli.[3]
Keskmine eluiga on 80,5 aastat (meestel 78,73 aastat, naistel 81,45 aastat).[3]
Rahvuslik koosseis [muuda]
Põhiosa elanikkonnast moodustavad araablased (98%). Suuremad vähemusrahvused on tšerkessid 1% ja armeenlased 1%.[3]
Kirjaoskus [muuda]
Kirjaoskus on 89,9% (2003).[3]
Religioon [muuda]
Valitsev religioon on islam. 94% elanikkonnast moodustavad moslemid (peamiselt sunniidid (92%)) ja 6% kristlased.[3]
Majandus [muuda]
Jordaania 2011. aasta SKP oli 36,04 miljardit USA dollarit.[2]
2010. aastal oli töötus 13,4%. 14,2% rahvastikust elas alla vaesuspiiri.[3]
|
|
Eksport [muuda]Jordaania suurimad ekspordiartiklid on[3]
Jordaania tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 17,13%, Iraak 17%, India 13,59%, Saudi Araabia 10,56%, Süüria 4,18% ja Araabia Ühendemiraadid 4,09% (2009).[3] |
Viited [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jordaania |
Välislink [muuda]
- 24tundi.ee
- Ivar Soopan, Jordaania - luureagentuuri kontrolli all klanniühiskond, err.ee, 22.07.2012
Vaata ka [muuda]
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Hiina Vabariik | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Tiibet
